Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade ulg rände vu. Tere, tere lugupeetud kuldranda, kui kuulajad on alanud, meie ühine 80. saade. Me jätkame uuel aastal ikka oma vanade traditsioonidega nagu eelmisel aastal. See tähendab seda, et saade algab läinud sajandi kolmekümnendaist neljakümnendaist aastaist. Kuulame siis, milline muusikali tol ajal moes, millised olid kombed, milles lauldi, millest räägiti, lask, karussell ja esineb sakslaste tollaaegne särav täht Evelin künneke. Evelin kümneke kutsub meid siis karuselliga sõitma ja aasta on 1942. Täpselt samadel neljakümnendail aastail tegi USA-s ilma kuldsete väravate kvartett, et selline nimi Ko lünkeys koodet nimi võeti San Francisco linna kuulsa samanimelise silla järgi. Ja neil meestel oli iganädalane üleriigiline raadiosaade, mis tähendas tol raadioajastul võimsat publiku mõjutamise vahendit. Ja kuldsete väravatega kvartett oli nii kuulus juba, et esines ka näiteks president Franklin nelano Roosevelti ametisseõnnistamisel aastal 1941. Ja kvartett sai esimeseks mustanahaliseks muusika kollektiiviks, kes laulis nii konstitutsioonisaalis ja esines hiljem mitu korda valges majas presidendi, siis külalistele. No lauldini ilmalikke menulugusid, kuid tehti ka palju kirikumuusikat. Üks näide vaimulikus laulus, mille esitab meile siis ansambel kuldsed väravad. Jossa pilt, pärlovtširviku on selle loo nimeks ja see on jälle nüüd üle maailma tundma. Selle ansambli Goden käis koordeti repertuaarist laul, mis on sügavalt vaimulikus sisuga. Esimese Eesti vabariigi aegset muusikat kuulame täna Aarne Viisimaa esituses ja täna on ka selline päev või selline saade meil, kui me saame siis nii-öelda esimese vabariigi muusikat kuulata omaenda kodumaise helilooja kirjutatud lauluna ja viisi kirjutas sellel lool Konstantin Türnpu ja sõnad Anna Haava. Ja loo nimeks on üksainus korrad plaadifirma, nagu tol ajal ikka enamasti oli Esmarstel Svois ja esineb meile, nüüd jällegi tuleb öelda, et tolleaegne väga populaarne laulja Aarne Viisimaalauluks on siis üksainus kord. Nüüd jälle kuulajate seas populaarne rubriik, mis tähendab, et tulemas on kuldrand kirja, kas. Mis ta siis või millest siis meile meie kuulajad kirju võtavad, kirjutavad palju soove on palju, aga muide mitte ainult soovid, on ka soovitusi ja saadetakse laule ja ja meenutatakse mälestusi. Aga nüüd näiteks esimene kiri, härra Ando palub lihtsalt mängida Siuke uuema aja muusikat. No see uuema aja muusika on meie saate jaoks suhteline mõiste tänapäeva noorte inimeste jaoks see uuem muusika tuleb aastast 1972. Ja nimelt on härra Ando lemmikansambel, meil oli tol ajal Milloudel Rõud. No ma arvan, et paljudele kuulajatele tuleb meelde see, see ansambel. Meil tegi nende selle ansambli lugusid järgi ansambel Merli ja laulsid mitmed eesti lauljad. Palju tuttavaid lugusid oli. Ja nüüd härra Ando panu talub siis mängida oma lemmiklugu sooles solee kuulamegi siis nüüd ansambel The Mill laule, Rõud aasta on 1972 ja sooles Solei. Kirjutab proua Iivi. Olen valla sotsiaaltöötaja ja kirjutan ühe oma tüdruku nimel. Sõnum on järgmine. Vaike Kohtla nõmmelt palub soovilugu Harri Vasara esituses laulu kuupaiste serenaad. Kõike ilusat teile seal raadios ja püsige ikka terved. Nii kirjutas meile siis proua Iivi, kes andis edasi oma tüdruku oma hoolealuse vaike soovi ja nüüd tulebki meile Harri Vasara laul. Muide, see lugu see Harri Vasara kuupaiste serenaad oli omal ajal väga-väga populaarne, ma mäletan. Ja seda ka väga hästi laulab ja ma tahan siia juurde lisada, et see heliülesvõte, mida me neilt kuulame, mis on salvestatud Eesti raadios. Ja praegu on siis arhiivis Ri rahvusringhäälingu arhiivis lugu ja see salvestis on aastast 1956 kuupaiste serenaad ja Harri vasar. Kirjutab meile nüüd kuulaja kerg, seetõttu ma ei kuulu küll põlvkonda, kelle saal, kellel eessaade on orienteeritud, kirjutab siis Kertu. Kuid teie saatesari pakub äratundmisrõõmu ning muusikalisi elamusi minulegi eriti kui tegemist on 1950.-te 1960.-te aastate muusikaga, sest selle ajastu laule on tutvustanud mulle minu isa. Ja edasi nüüd proua Kertu kirjutab oma mälestusi pisut silma, tsiteerin. Isa töösõitude tõttu sattusime Eestimaa erinevatesse paikadesse ning parim osa meie ühistest reisidest oli see, kui isa mulle mõnda oma noorusaja laulu laulis. Autos sõites algul kuulasin, kuid hiljem, kui sõnad ja meloodia mullegi tuttavaks said, siis võtsime koos juba selle viisijupi üles. Ja edasi, kirjutab proua Kertu, milline laul siis talle nüüd meenub. Meenuvad kaks meremeestelaulu, millest üks kannab nime madrus või meremees ja teine pealkirja meremees ja täht. Arvan, et need laulud võiksid pakkuda äratundmisrõõmu nii minu isale kui ka teistele tema põlvkonnakaaslastele. Aitäh kirja eest, proua Kertu, ja nüüd tulebki laul. Nüüd tulebki laul, mille pealkirjaks on meremees ja tähed. Täna sulle armastan laulda taeva all, mis särab tähti taevas. Neil esitas seda omal ajal sopran Estonia teatri solist Gertrud piss. Ma püüan ka selle esituse kunagi leida siia saatesse tuua. Praegu aga kuulame laulu, meremees ja täht originaali varianti. Ma arvan, et see on päris originaalne variant, võib-olla keegi veel tol ajal laulis igal juhul meile esineb praegu Jens Mog Jensen, Jens Mog Jensen, tema elas aastail 1000 910999 ja tema oli siis Jens Jensen, oli Norra härra populaarse muusika laulja, laulukirjutaja, revüüartist ja teatrijuht. Ja alates oma lavadebüüdi 1930. aastate alguses hõlmas siis tema karjäär, raadio- ja teletööd, lindistusi ja ulatuslikke kontserttuure. Ja tema karjäär kestis üle 60 aasta ning ta oli 20. sajandil Norra enimmüüdud plaadiartist. Ja nüüd siis tulebki siis proua Kertu soovitud laul, meremees ja tähed originaalesituses laulab meile Jens Jensen. Ta laulu nimi siin plaadi peale on kirjutatud, norra keeles on ta seoman oks ternen on niimoodi, kui ma seda kirjapilti loen. Jenn Vooks, Jensen ja aasta plaadi peal on 1955 meremees ja tähed. Armin öökla. Ja see then Arv. Kämba. Töösse neuroni. Niidi härdalt. Härra Riho kirjutab meile, tema on juba ammu soovinud kuulda Ott Raukase esituses kuulsas Saint Loui pluusi. See lugu on meil olemas, aga noh, tähtis on see, seda on paljud lauljal laulnud, aga härra Riho soovib seda kuulata just Estonia teatri bassi Raukase esituses ja tema elas aastail 1000 911962 Traukas. Ja sellel loo tegemisel juhatab Eesti raadiot estraadiorkestrid. Ülo Põldmäe ja rahvusringhäälingu arhiivisalvestis on aastast 1958 ja 1914. aastal ilmunud Sainz. Liupluus on üks esimesi populaarseks saanud bluus meloodiaid üleüldse. Muidu bluus nagu väga rahva sekka ei läinud. Aga see lugu läks. Ja et Ameerika laul nüüd 1958. aastal, samal ajal, kui ta oli populaarne maailmas Eesti raadioeetrisse saada tus eesti keeles on üsna ootamatu. Ma ise arvan, et võib-olla on põhjuseks see, et originaalist tehti tol ajal erinevaid sõnu. Ja siis need läksid kergemini eetrisse. Kõige kuulsamaks laulis selle loo muidugi Louis Armstrong meiega kuulame neid. Kuulsad eesti passi ott Raukast on aasta 1958. 1962. aasta eurovisiooni lauluvõistlusel juhtus nii, et sakslaste lugu, kaks väikest itaallast oli pealkirjaks eesti keeles saavutas 16 riigi hulgas vaid kuuenda koha, jäi sinna keskele kuhugi, kuid sai hiljem rahva poolt suure poolehoiu ja tõusis Euroopa populaarsem vaata laulude edetabelisse. Vahel juhtub niimoodi, et eurovisioonis nagu eriti ei vea, aga pärast lugu läheb väga hästi rahva sekka. Ja see oli ka esimene eurovisioonil esitatud nii-öelda sotsiaalse sisuga laul kus ei lauldud mitte ainult armastusest, nagu tavaliselt. Aga selles laulus kaks noort Itaalia tütarlast laulsid sellest, kuidas nad pidid võõrsilt tööl käima, kuid kuidas nii väga, nad armastasid oma kodulinna Napolit. Esineb koni from ess ja loo nimeks on Swaik laine Italy Jenner Tiina und Mariina siis aasta 1962 koni from-s ja Eurovisiooni lauluvõistluslugu sai kuuenda koha, kuid läks hästi-hästi populaarseks Euroopas. Mida ja seda lugu mängisid kõik raadiojaamad, kaasa arvatud meie põhjanaabrid soomlased ja rootslased. Hästi mäletan, kuidas see lugu ikka ja jälle eetris kõlas. Swaiglaine Italy Jenner kiina und Marina. Eile, kaheksandal jaanuaril tähistasid miljonid fännid maailmas Elvise 80 viiendat sünniaastapäeva. Teda on nimetatud rock n roll'i kuningaks, kinga vrakile, rool, palju teisi Elvis Belvis näiteks õlgadega ja puusadega üüritamisest Elvis Belviseks nimetatud nõia veel teised, need meelitavad sellised nimed. Ja Elvis Presley populaarsus ei ole aastatega väga vähenenud, pigem on ta pärast surma saanud isegi veelgi legendaarse maks. Ja enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõida rekordeid nii plaadimüügis kui ka kontserdipubliku hulgas. Ja paljud neist rekorditest püsivad muide tänapäevani. Näiteks USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis tervelt 102 20 Elvise plaate, tee neist üle 20 esikohale. No see rekord, mida pole suutnud keegi ületada. Ja praeguseks on Elvis Presley plaate maailmas müüdud üle miljardi eksemplari. Ajakirjas Rolling Stones on öeldud, et Elvis muutis rock n rolli pop kul Touri rahvusvaheliseks noortekeeleks. Nimelt oli tema see, kes ainuisikuliselt muutis 1950.-te keskel muusikalisi ja kultuurilisi suundumisi kogu maailmas. Ja rahvas Maidi juubeldas, kui tema kontserdile tuli või õigemini, kui ta sinna sai, sest piletid Elvise kontserdile oli suur defitsiit. Aga rahvast tuli, plaksutas, hüüdis kaasa ja juubeldas, kui kuningas laval oli. Igaühe jaoks on kuskil keegi nii lauldi seda laulu eesti keeles oma noh, nii-öelda esmaettekande eesti keeles tegid Kalju Terasmaa, Els Himma pärast on mitmed seda lugu uuesti ümber laulnud. Ja inglise keelne originaaltekst on ka umbes ikkagi samasuguse sisuga, ükskord ikka leitakse teineteist. Ja lauljaks on tiin maas. Tin noh, võiks öelda, miljonid naiste lemmik, Itaaliast pärit, selline tumedavereline, tõeline suurid, Itaalia mees asus elama Ameerikasse, muutus pool Ameeriklaseks ja no mida aasta edasi, seda populaarsemaks ta sai, sest tema hääl oli nii mesimagus ja nii pehme ja väljanägemine niimoodi, et ükski naine ei saanud temalt silmi ära. Kui ta lavale tuli kuulamegi laulu, siis nüüd igaühe jaoks on kusagil või kuskil keegi Niilmardin ja pani Lawsambali aasta on 1965. Talv on meil ammu käes, kui suusatada alati, võib olla igal pool ja igal talvel meil ja ja igal päeval ei saa, siis uisutamine on talvede poolt meile alles jäetud. Et liuväljad pole kadunud kuhugi, kuigi neid võiks olla rohkem. Ma peaksin ütlema, aga mõned ikka on ka tänapäeval. Kuid 1900 viiekümnendail aastail oli liuväli igas linnas ja väiksemaski maa konnas või maakohas otse kohustuslik. Ja ma mäletan väga hästi, et koolimajade hoovides oli alati talvel, kui oli ikka krõbe külm, ka liuväli, ükskõik kui väike või, või lihtada võis olla, aga lapsed said uisutada sellepärast, et selline oli. Ja eks ta oli ka hästi tervislik põsed jää peal sai punaseks sõita. Tervist tuli ja laule loodiga liuväljade armastuslugudes palju. Näiteks üks uisuteel helilooja Anatoli Novikov ja laulab Colorados tuur sopran Veera neelus, üks meie Eesti kuulsustest elas aastail 1000 916996. Salvestis on siis rahvusringhäälingu arhiivis. Võtsime ta välja, et siis mängida talvel üks ilus talvelaul. Mis on, pealkiri on siis lool, kui su teel ja Anatoli Novikov on kirjutanud salvestis, nagu ma ütlesin, vist juba 1958. aastal on sisse lauldud praegu Eesti rahvusringhäälingus ja nüüd ta tuleb ka kuulajaile. Ma ei tea, millal seda laulu viimati mängiti, aga nüüd ta tuleb. Veera neelus ja uisuteel. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Laupäeval 17 null viis. Kirjutage ja helistage meile ikka, kui aega saate. Otsime kadunud laule, olen juba palju kordi need nimetanud Kalmer Tennosaar, Žukov kuja, Café orientaal ja mitmed teised. Ja kui mõne originaalsalvestise leiad oma vanal magnetofonilindilt, mis arv, mida, mille kohta arvati, et see võiks huvi pakkuda, andke meile teada. Võtame lindi ümber, laseme eetrisse ja anname lindi tagasi ja võib-olla oleme sellega jälle Eesti seda muusika estraadimuusika ajalugu sellega siis täiustanud. Nii et kui kellelgi midagi on, andke palun teada. Rahvusringhäälinguleheküljel on ka minu aadress alati olemas, tasub vaid sinna sisse minna internetti ja otsida üles kuld, Randevus, saate koht ja seal on ka siis koordinaadid. Aga praegu ma igaks juhuks kordan, telefon on 52 76 seitse kaheksa kaks 52 76, seitse kaheksa kaks ja meiliaadress üsna tavaline. Heimar, punkt Lenk. Hätt Gmail punkt, komm Heimar Lenk ät Gmaili punkt com. Lõpulugu on meil nagu ikka instrumentaalne ka see traditsioon jätkub sel aastal ja me kuulame täna üht kaunis sellist pätilugu orkestri lugu. Tertkelferti orkester esineb meile ja loo nimeks on imedemaa öösel jällegi tuntud maailmas kuulus vandele nailt on selle loo nimeks siis lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.