Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade rände vu. Tere, tere, lugupeetud Kulderand, nagu kuulajad on alanud meie ühine 82. saade ja me jätkame ka uuel aastal oma vanade traditsioonidega ning alustame 1900 kolmekümnendaist aastaist ajast, mil saksa laager lõi tee nii-öelda laiemaks Euroopas ajaviite muusika levimisele läbi plaatide, helifilmide ja muidugi läbi raadio ja tollest ajast Euroopas populaarne laul pealkirjaga. Jah, minu härra Hains rööman ja Hans Albers esinevad kahekesi, nemad olidki tol ajal populaarne laulud luua ja esitavad meile siis laulu ja vool, maine hern. Ja see on aasta 1937 välja tulnud helifilmist mees, kes oli Sherlock Holmes, Hansson, rühman ja Hans Almers 1937. Varajase plaadimuusika aastad Eestis täna oleme pisut Varema 100. nimelt on tulemas 1928. aasta kahisev grammofoniplaat. Enne seda aga mõni sõna lauljast. Tenno. Vironi on tema nimi kodanikunimi Jaan henna. Ja täna muidugi ei ütle see nimi eriti midagi, kuid tema tõi eestlastele praeguseni moeka seltskonnalaulu. Noorus on ilus aeg. Tenno Vironi sündis 1887. aastal Põlvamaa Kõlleste vallas ja suri 1951. aastal Tallinnas. Oli Eesti laul ja siis nagu me juba räägime, siin oli tenor ja suur laulupedagoog. Õppis Krootuse vallakoolis, kanepi kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis, Hugo Treffneri 10 naasiumis Tallinna Nikolai gümnaasiumis Moskva ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat. Laulmist, piss veel edasi, Aleksander hoorim muusikakursustel vokaaltehnikat täiendas Itaalias, Rootsis ja Prantsusmaal ja esines valdavalt kontsertlauljana sageli koos Aleksander Arder ega no nii Eestis kui ka välismaal. Ja 20. aastal eelmisel sajandil laulis ta külalisesinejana Estonia teatris ja tegutses laialt nii-öelda laulupedagoogina ka Tallinnas ja asutas ka oma Tennovironi laulustuudio. Ja ta on kirjutanud ka mitu raamatut, sealhulgas käsiraamatu ja nüüd ma ütlen pealkirja, praeguse aja hääleseadmise teooria, tehnika ja tervishoid. Kes noortest lauljatest seda raamatut ei tea, tasub otsida, raamatukogudes on olemas, minul on ta siin laua peal, praegu see on selline sajaleheküljeline raamat, käsiraamat lauljate käsiraamat ja tema hinnaks on kaks krooni üsna üsna niux, selline krõbe hind, ma arvan, tolle aja kohta. Aga nüüd ma ei hakka rääkima siin muidugi laulu seadest, aga ma tahaksin tsiteerida nüüd mõned mõned õpetused noortele lauljatele Tenno Vironi siis raamatust ja tema kirjutab niimoodi. Laulja peab olema karsklane. Laulja peab hoidma ennast eemal armuseiklustest. Laulja ei tohi suitsetada, Ta ta, need olid siis nii-öelda tervise kohapealt ja siis veel õpetused on sellised, et ta kirjutas, tab, noorel lauljal ei ole tarvis joosta raha järele, sest palju esinemisi väsitab noort häält. Ja järgmine pole tarvis teatrit valida, teater ei anna lauljale nime, vaid laulja ise teeb diaatrile nime. Ja kolmas õpetus, suurim vaenlane lauljale on tema puhkus. Ära iial mõtle, et sa oled parim laulja. Mõtle alati, et sa pead veel väga palju tööd tegema. Vot sellised õpetused sellest huvitavast raamatust ja huvitav meest Enno Vironi ja kuulamegi. Nüüd siis seda 1928. aasta tõepoolest palju kannatanud plaati, aga annab kuulata. Noorus on ilus aeg ja see on siis Vallo praosti erakogust, on see laul? On, see on nüüd noorus, on ilus aeg, eestikeelne pealkiri, see on tegelikult originaal, on siis saksa pilas Laur Schöön, Eesti juugend. Ja see on siis ka kolmekümnendatel aastatel välja tulnud laul, mida laialt laulsid saksa õpilased ja eesti keeles tuli siis peakirjaks noorus on ilus aeg, enam-vähem samad sõnad, mis olid ka saksakeelses originaallaulus. Kuulame Tenno Vironi aasta on 1928. Lapsepõlve ja noorust meenutada ikka tore ja enamasti ka meeldiv. 1957. aastal ilmunud plaadil laulis Rutt Braun selliste sõnadega laulu. Ma tsiteerin, kui ma olin väike lokkis peaga tüdruk ütles ema mulle, et sulle on antud rohkem kui teistele lastele, sest sul on ilusad õnnelikud huuled, kes leiavad elus ikka teisi õnnelikke. Ja see plaat saavutas nii Ameerikas kui Euroopas suure edu. Laulu nimeks oli muidugi õnnelikud huuled, ehk siis laki lips. 10 aastat pärast rutt Brauni tegi laulu järgi ka, võib järele Clif Richard ja tema edu oli jällegi märkimisväärne ja uus põlvkond arvas, et see ongi Clifi värske muusika. Meil laulis Ivo Linna selle loo ära pealkirja all kikil. Ja ikkagi ka väga menukalt Cliffi Clif Richardi siis esituses jõudis see lugu laki lips Suurbritannias neljandale kohale, kuid Belgias, Taanis, Hongkongis, Indias, Iisraelis, Hollandis, Norras, Lõuna-Aafrikas ja Rootsis tõusis ta kohale number üks. Ja saksakeelne versioon jõudis esikohale Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Nii et väga edukas laul, laki lips ja Clif Richard sai selle plaadi iraažiks üle miljoni eksemplari. Aga no miks me sellest räägime, sellepärast et aastakümnega oli originaali esitaja tubli tüdruk, laulja Rutš Braun unustatud, kuid meie, täna meenutame teda, sest just see tütarlaps kinkis maailmale ühe menu ka estraadilaulu. Pealegi oli jaanuari keskel Ruts Brauni 90 teile sünniaastapäev lakillips ja Rutt Braun. Plaat tuli välja 1957. aastal. Tulemas on kuld, Randevu oodatuim, rubriik kuulajate seas, see on siis koht, kus kuulajad saavad oma soove avaldada. Saavad oma soovitusi meile koda ja, ja nõu anda, kuidas saadet paremini teha ja loomulikult ka siis oma lemmiklaule tellida. Tulemas on kuld, Randevu kirja, kas. Soovid soovid, soovid ja Georg Ots jääb ikka üheks kõige soovi tuumaks esinejaks saatest saatesse ikka teda tahetakse kuulata. Proua Salme ja mitmed teised tahaksid kuulda otsa vanemaid laule, noh, see on ka loomulik, need olid väga head. Esiteks ja nüüd vähem mängitud näiteks on soovitud kuulda, mida me pole kaua aega minu meelest mänginud. Naljalaule head teed Rooma siis see, ma vaatan, lindistus on rahvusringhäälingu arhiivis tehtud 1956. aastal ja Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendipuldis Rostislav Mer kuulav kuulamisi teed Rooma, Georg Ots ja originaalpealkirjaga oli laulsid Ariivenertsi Rooma aastal 1956. Olles. Avasüli ju? Südames ju? Härra Heino Türilt soovis mõni saade tagasi kuulata laulu menukas filmist Austria film olise kuldne sümfoonia. Ja see lugu, mida Heino tellis, oi oo Jack'i Joe ja mega seda oma saates mängisime. Nüüd helistas kuulaja Helga ja proua Helga, tänased me seda filmi meenutasime ja lisas, et filmis oli veel mitte too populaarseks saanud meloodiad, mis pärast filmi linastumist jõudsid siis laia publiku ette läbi raadio ja heliplaatide. Ja proua Helga ei eksi. Filmis oli tõesti palju head muusikat. Näiteks kuulame, uisutajate laul on digitondi, kind on. Kalmer Tennosaar jällegi laulja, keda kogu aeg soovitakse kuulata, Ta ei kuulda, ahoi on seekord laul, valisin välja see, mis, mida on siis viimasel ajal ajal jälle vähem mängitud. Ma ikka rõhutan seda, et me saaksime ka neid laule kuulata, mida on nagu unustuse hõlm juba haaranud. Alice Sons Brothers oli see originaalesituse esitaja, ahjusoe oli laulu nimeks. Kas sa oled endas kindel? Meil aga siis pealkirja all ahoi ahoi ja laulab meile Kalmer Tennosaar? Ammu Valgasse läks, läks aega, läks aega. Veetes laeverest. Saime hilineme. Luts. Elva ja. Ohtra dras ohtralt ohte iial välja murdnud Apoll. Mu kallid juurde üle noore laike Pilk kalendrisse ütleb, et jaanuaris on olnud kaks sündmus, mis meie saatega hästi sobivad ja isegi mulle tundub, et kohustuslikud teemad meie saate jaoks ja nimelt just täna, meie saatepäeval, 23. jaanuaril 1986. aastal tehti USA rock n rolli kuulsuste halli esimesed sissekanded. No ma pean selgitama pisut rock n rolli, kuulsuste hall ja muuseum on USA-s Ohio osariigis Clevelandis asu sihtasutus ja muuseum mille eesmärk on koguda ja säilitada rokkmuusikat märg, märkimisväärselt mõjutanud muusikute ja muusikaprodutsentide loomingut on vaja siis seal säilib dada ja rock n rolli. Kuulsuste halli liikmeks on võimalik saada mitte varem kui 25 aastat pärast esimese heliplaadi ilmumist. Ja kandidaatide valiku otsustab muusika, aja loolastes koosnev komitee. Lõplik valimine toimub hääletamise teel, millest võtab osa, kujutage ette 1000 asjatundjat ja need on siis kas ülikoolide õppejõud, muusikud, ajakirjanikud, muusikaprodutsendid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja see kuulsuste hall, väga moodne, uhkem maja, suur suur maja. See muuseum avati üldsusele septembris 1995 ja hoone asub, nagu ma ütlesin, kliivlandi kesklinnas kauni järve kaldal. Ja nüüd on siis küsimused kliiulandi linnvalitsus. Muuseumi asukohas, mitte Memphis, kus Elvis sündis või tuppa lugu sõlmis, sündis Memphis, kus ta elas ja arenes. Aga miks siis kriiblandis ja nimelt lõplikku otsust mõjutas asjaolu, et selles linnas oli 1950.-te aastate esimesel poolel töötanud kuulsa raadiojaama Lamyljun Šein laamiliu discantšoki Allan Friid. Alan Friid, kes esimesena võttis kasutusele termini vagingenroulla kliiv landis, toimus 1952. aastal Ameerika Ühendriikide jaga maailma ajaloo esimene rock n roll-i raadiokontsert Pealkirjaga muundu garanation, vool siis kuukoer, öine, selline kroonimise ball. Ja siis esimene professionaalne raadiorockisaade mille järgi hiljem jood joondus ka oma töös näiteks oma stiilis raadio, Luksemburg ja muidugi sajad sajad kui mitte tuhanded teised raadiojaamad. See stiil on kasutusel ka tänaseni. Kiire niisk Choki siis jutt ja selgitused, vahepeal hoogne muusika, kõvade reklaamid ja sõnaga hästi-hästi, hoogsad raadioprogrammid ja menüüd. Kuulame üht lõiku legendaarsest saatejuhiga saates. Allan Friid on saatejuht ja tulemas on siis muundu vool ja see on siis kuu koertepall ja see on esimene maailma esimene tõeline professionaalne rock n rolli raadiosaade Allan Friid. Aasta on 1952, kuulame nüüd seda tõelist suure talendiga raadiosaatejuhti, kes pani aluse sellele rock n roll'i raadiosaadetes stiilile üleüldse. Alan Friid. Kes olid siis need, kes esimestena rock n rolli kuulsuste halli kuldsesse nimekirja kanti ja need nimed on järgmised, no rokisõpradele kõik tuntud nimed. Tšakveeerry Seimz Braun, rei, Charles sämpkuu. Manihali Cheryli Luis Elvis Presley liidu, Richard ja fäts doomino ja temal sellel viimasel päts noominud kuulamegi Chambalaia või on vaja kuulsad heas kiires rokirütmis lugu esineb thats doomino siis kuulsuste halli kuldse nimekirja esimese koosseisu liige valaja ja thats loomina. Itaalia täht Rafael Acarra sündis aastal 1943 viiekümnendad aastad kulusid ainult teatrile ja filmile, ta mängis koos Frank Sinatra ja teiste suurte kuulsustega kümned menukad osatäitmised ja siis ehkki absoluutne kannapööre 1961.-st aastast ainult raadio, raadio ja televisioon, televisioon, televisioon ainult laulis televisioonis ja raadios kortuli saatesse, isegi liiga napi rõivastusega aastal sai ajakirjanduses kõvasti Ta, kuid see vaid lisas talle populaarsust. Ja edasi vaid üks populaarne laul, teise järel. Näiteks supp Perhit, fiesta tõlkes pidu. Kui sina oled täna seal, siis tuleb tõeline pidu. Meil õhtul meil tuleb armastuse pidu. Nii laulab meile siis Rafa, Ellacarra Estanotšeffiesta. Ja pilk kalendrisse ütleb ka veel seda, nagu ma ütlesin, meil on kaks põhjust täna rääkida ajaloost. Et uus aasta 1939 kinkis maailmale uue moe ja moematerjali mille nimeks oli juba eelmise, 1938. aasta oktoobrikuus pandud nimi. Ja nüüd ma ütlen selle, kes siis sündis ja kellel uhke nimi pandi, selleks oli selleks nimeks oli nailon. Nailonmaterjali kasutati esmalt peamiselt hambaharjade valmistamiseks, kuid peagi kogusse. Populaarseks sai väga nõutud materjaliks sõjatööstuses ja loomulikud rahva seas ka sukk, kade ja liibuvad pükste valmistamiseks. Pikad mustad nailonid, long läkna naelans rei Ellingtoni laula loodil, nailon siin sünnipäeva pool või sündimise puhul ka kohe vastav rakerooli laul ja tehtud järgi on ta Miisile Joarmaissansain vana kantrilugu, nagu meenutab, aga no las ta olla. Las ta olla, meloodia on tore ja sõnad on umbes sellised pikad mustad nailonid, viie tollised kontsad ja voolavad kurvid sinu kehal ei teadnud kunagi varem tüdrukutel nii ilusad jalad ja lohukestega põlved on. Oh need nailonist, need pikad mustad nailonist. Rei Ellington esineb meile. Saksakeelset muusikat ka ikka saates veel lisaks maussen kniil oli möödunud sajandi 70.-te aastate populaarne laulu tuua ja nende Supersid hello hello sõnadega läksin läbi Moskva linna üksi ja ilma sihi. Üks imelik mees rääkis minuga seal võõras keeles ja see mees olid sina. Kui ma sind nägin, polnud keel enam probleem, mis aitaks meid teineteisel mõista. Nei rand, puud, hello, loomausen, Mägniil ja aasta on 1972. Ajad muutuvad kiiresti, nailon oli nüüd moest meid enamasti läinud ja kord olevat olnud ka mehed naiste koduabilised kuid siis võitlesid mehed end vabaks ja nüüd jälle süüdistatakse mehi, et liiga palju Annal laiutama hakanud, kanud kõik tähtsamad ametikohad meeste käes ja pealegi veel ahistavad naisi. Nii et meeste võimu tuleb jälle kärpida, pida. Meeste võimu tuleb kärpida. Nii kirjutas juba 1977. aastal luuletaja leelo tungal. Ja tema sõnade järgi tegi viisi helilooja Erik Lindström ja orkestrijuht. Kokku sai tore, kuid jälle vähe mängitud laul pealkirjaga. Öelge mulle ja selle laulu esitab meile nüüd tantsija, laulja, tantsupedagoog ja varieteetäht. Ülle Toming, öelge mulle. Kodustatud Ta oli selles tuulgi palju kaasa. Alguses nii näis naistel hoopis vabamaks, läks. Mees ei leinud kuusk, ila, suu, ainoriilid hääliis saagis küüris küpse Taska. Ilus oli, see ei püüdlema küüliku. Oleks see vaid jäänud. Et me ei pea ta ilmann Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Minu telefoni number on 52 76 seitse kaheksa kaks meiliaadress Heimar Lenk, et Gmail punkt com. Tavalise kirja mitmed on küsinud, kuhu tavalist kirja saata. Selle võib saada aadressilt Tallinn, Kreutzwaldi tänav 14. Eesti rahvusringhääling lõpulugu nagu ikka, instrumentaalne võlli Bergingi trompet ja orkester ning igihaljas Ladina-Ameerika hoogne tantsulugu pealkirjaga PPA Tooming, ORAS sool, Pepito, Pepito. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.