Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade õlg. Rände vu. Tere, tere, lugupeetud Kuldrandevu kuulajad, on alanud meie ühine 84. saade ja kohe ka tantsima saksa laager aastast 1937 Errhar, Bauhke orkester ja solist Paul torol ja nemad esinevad siis tolleaegse populaarse lauluga minu pruut Shanghaist aine Brauthin, Shanghai Bernhard Bauhke orkester ja solistiks, nagu ma ütlesin, on Paul Torn aasta 1937. Võiks öelda, et koos verise teise maailmasõjaga käis äge võitlus ka muusikaareenil ühel pool Saksamaa oma võimsa meeleolumuusika nii-öelda tööstusega, teisel pool USA ja Inglismaa oma inglisekeelse selle ajaviitemuusik, aga no näiteks 1944. aastal edastati USA propagandaraadiosaatjate kaudu saksa maale, aga eriti saksa sõduritele. Glenn Milleri kuulus kuupaiste serenaad ja see pidi andma kõva vastulöögi saksa pisut magusa võitluslaagritele jadaga seda võidukalt tegi lugu ise oli sündinud juba 1939. aastal koos meilgi hiljem jooksnud populaarse filmi päikesepaistelise oru serenaad. Iga. Enamasti tuntakse lugu võimsa Glenn Milleri orkestri variandina, kuid esmaesitus oli siiski koos lauluga ja mille esitas rei emberly rei EML-i oli laulja sinu akende all. Minu laul otsib sind tõustes kuuni, kui laulan ma kuupaiste serenaadi sulle. Nii kirjutas eestikeelsed sõnad loonud Heldur Karmo oma tekstis. No enam-vähem sama sisu oli ka originaallaulusõnades ja 1944. aastal siis edastati see, nagu ma ütlesin, juba Saksa sõjaväele, mis pidi võitma saksa sõdurite südamed. Ja muide sama 1944. aasta 15 10. detsembril oli Glenn Miller teel Prantsusmaale, kus ta pidi andma kontserte USA sõduritele. Kuid tema lennuk kadus halva nähtavuse tõttu La Manche'i väina kohal ära. Seda lennukit ja Glen Millerit muidugi pole tänase päevani leitud. Kuid tema laulud ja maailmaorkester elavad edasi nagu ka unustamatu laul kuupaistes serenaad, mille esialgne pealkiri oli muide hoopis nüüd tahan ma nutta. Ta esineb rei emerly ja Glen Milleri orkester saadab teda kuupaiste serenaad. Populaarne lugu. Kuni tänaseni. Ala. Ameerikas läheme otse Saaremaale, sealt on alati tublisi peiupoisse mandrile tulnud ja saadetud ja ühest sellisest oma tütre peigmehest lauldi 30. aastal möödunud sajandil ikka Ihachaaja ahhaa lustakas naljalaul, mille esitaja Ants Eskola ja meesansambel lauluseade on Mihkel paiste poolt tehtud heliloojal on Rakvere mees Arnold siirak ja sõnade autor, tolleaegne selline kuulus tekstikirjutaja Sergio slipp. No ja plaat on tehtud nagu ikka paljud tolleaegsel plaadil. His Masters Voice Riia heliplaadi stuudios laulan siis saareküla rannaalane Ants Eskola ja helilooja on Arnold siirak. Aasta 1937. Sel aastal jõudis siis talv meile kätte, et noh, see tõeline talv jõudis kätte meile oma jää pakasega, puud ja põõsad said kohe aastavahetusel kenad mütsi pähe. Pargiteed ja tantsuplatsi puhus tuul kinni ja nii nad ootavad seal kevadet või nagu laulab Talvest aserbaidžaani kuulsus, muslim magama jääma sõnadega pargis on nii vaikne ja valge lumiselt paplid, tummalt seisavad kummuli keeratud paadid nagu uinunud sõdurite pilotkad. Aga suur kuradiratas meenutab meile minu kallim kevadet, kuidas me lendasime sellel rattal koos sinuga ja kevadel paneb kurat jälle selle ratta Ta käima. Muusika Arlo vabadžanyan, sõnad poeet Jevgeni Yeftušenko sulest ja laul on 1969. aasta saksa tol ajal Saksa föderatiivses vabariigi filmist muusikaline Moskva ja Lütsis mus liin, maga, majev, kuradiratas Shortov hoiak alias soo. Nojaa. Jaa. Nojaa. Palun, vahu palun. On tulemas meie populaarne rubriik, nagu ma ikka saates saati, kordan see sellesse rubriiki tuleb palju kirju ja telefonikõnesid, ühesõnaga tulema saal koldrandevu kirjagast. Millest siis kuulajad kirjutavad, näiteks härra Vahur meenutab lugu Capri saarel, mille saamisloost mõni saade tagasi me rääkisime. Ja härra Vahur teatab, et eesti keeles esitas selle laulu küll ansambel apelsin, kuid mitte Mati nuudega, vaid solistiks oli Jaan Arder. Jaan Arder elas muide 1000 952 kuni 2014 ja Ta kuulus mitmesse ansamblisse Hortus muusikused laulus apelsini laulis lust vest oli üks ansambel, neil elavad klassikud ja mitmed teised. Huvitav, et Jaan Harderi vanem vend oli luuletaja Ott Arder ja vanaisa tud eestiaegne laulja, noh hiljem ka nõukogude ajal laulnud Aleksander Arder. Jaan Arder isapoolne vanaema oli Eesti riigimehe Jaan Poska tütar Tatjana Poska. Nüüd siis Capri saarel eesti keeles ja laulab apelsin ja solist on Jaan Arder. Kap. Ja nüüd. Tere. Ja. Ja. See sein Eeskätt. Ja siis. Siis kätte. Härra Rein Saaremaalt kirjutab, kuulasin jälle teie kuld, Randevu saadet ja taas tuli tahtmine üht vanaviisi välja pakkuda. Seda lauli 1900 viiekümnendatel aastatel meils Saaremaal ja tekitab praegugi helgimust. Ehk mäletavad sedaviisi ja eestikeelseid sõnu olid sellised seal sees. Kord astusin laia maailma, see on vis kuulsa rootslase Taube loodud suvarte Rudolf. Skandinaavias oli see mitmetegija poolt populaarseks lauldud. Mina valiksin teie saatesse Huutenani Swingers esituses Smart Rudolf. Ehk saate oma saates kuskile vahele lükata selle laulu. Eks ikka saame härra Rein vahele lükata, selle laulu jutt on kuulsast luuletusest Smart Ta Rudolf laulu nimeks on pandud Smarte Ruudolfaga. Originaal on tal Svarta Rudolf ja see on Eerik Aksel Garfeldi luuletus, mis avaldati aastal 1909 ja Sparta Rudolfi prototüüp oli madrus Arvid liugdrell, kes sai hiljem tuntuks tud merekapteniks. No selline merekaru ja rahvuskuulsus mere peale. Ja luuletuses kirjutatakse siis laulus ka muidugi, kuidas Varta Rudolf võrgutas tüdrukuid maailmasadamat desmuusikali luuletusele helilooja Norbert mitte Norbert, vaid Robert probleem. Siis muusika lõib Robert normi 1909. aastal ja seda laulsid paljud lauljad, aga teiste hulgas ka edelt Taube, aken, Grünbergi ja muidugi Huutenani Swingers, mida palus esitada või kelle esituses palus seda laulu siis mängida ka härra Rein Saaremaalt ja nüüd ta tulebki siis Smart Rudolf ja huulte nänni Swingers. Seisma. Ja siis äkki oli antrice pursdolman. Ordeni André no laske seal homse Evan abini. Aga see laen Viljal. Soomees väita no. See lehmi. Vähile. Ta ta ei. Mootre tofoori treense. Ooeiranud. Soogarile. Ja ka. Noori vees. Niisiis vahepeal ka tar. Install saaretuure luurajad. Aga homson poni. Voolas saun. Kirjutab Mati Jõgevalt, suur rõõm on kuulda noorpõlve lemmikmuusikat, mida te olete taasavastanud. Minu abikaasal on teie saatepäeval sünnipäev ja ma tahan teda rõõmustada tema lemmiklauluga üksik ratsanik ja seda kindlasti n eesmaa esituses kuulsime seda laulu esmalt 40 või 45 aastat tagasi just Enn Eesmaa esituses, mil ta töötas Eesti televisioonis saatejuhina. Nii kirjutas siis. Meile, Mati Jõgevalt ja muidugi meeleldi me mängime Enn Eesmaa esituses laulu üksik ratsamees. Ta esitas selle Eesti reklaamfilmi saates reklaamiklubi aastal 1977. Kahjuks on teadmata naishääl, kes koos Ennuga laulab. Ehk keegi kuulajatest oskab meile seda öelda. Andke siis meile teada, oleks väga tore. Nüüd aga Enn Eesmaa ja üksik ratsamees 1977. Üksik ratsanik tulimeli. Tuvarjudestume. Mida ta mõtles, kus meil? Täidis. Ta teab tõelise. Rullvia ülevastu klaase tõsteti noorba. Pidu hoogsalt ja lustakalt. Pressitus tol. Alles hommikul selgus, et lähim olime koos seaga. Tõelise. Ta teab, et planeedi Üksik ratsanik oli neli. Tuba Harry juures, soome. Mida tahtis ja mõtles Kusmin? Seda keegi ei teadnud. Mis ta teada eelise planeedil? Helistas meile, härra Margus, nii on. Ta palus mängida ühte laulu oma ema esituses. Proua Astrid niin laulis omal ajal Eesti raadio segakooris, oli ka solist ja esines ka raadio naisansamblis koos Leida Sibula ja Hilda koniga ja teistega. Ja siis sai salvestatud ka üks ilus laul pealkirjaga hoolimata too arm, mis tänaseni rahvusringhäälingu arhiivis alles on. Ja tema poeg sooviks siis seda laulu ka teistele meie saate kuulajatele meenutada. Me kuulame kõigepealt härra Margus Niine lühikest telefonivestlust ja siis tulebki tema ema laul, mille esitab Astrid, nii on kauni Ameerika rahvalaulu motiividel tehtud loo nimeks oli või on, nagu ma juba ütlesin, hoolimatu arm. Ja esitab Eesti raadio naisansambel ja klaveril saadab Tsee Reese Raide soliston, Astrid niin ja salvestusaasta sellel laulul on 1958. Laul on ka restaureeritud ja rahvusringhäälingu arhiivis tegi selle korrektne doktoritöö ja võttis loo ümber priid kuulberg. Ja siis, nagu ma ütlesin, algul tuleb telefonivestlus Astrid Niinepoja, Margus Niinega ja edasi tema ema esituses laul, hoolimatu arm. Nüüd siis Margus niin. Panin helistama see, et minu ema, kes on laulnud eluaeg Eesti raadio segakooris ja siis olla ka seal solisti rollis, meie tuttav tohib, Leida Sibul, Hilda Koni ja, ja näituseks Georg Ots. Mina kasarmud, kes kuulasid ära laulu vä? Jah, tema sünnipäeval, tähendab siis saime selle plaadi. Et selle laulu nimi on hoolimatu arm. Vaatamata sellele minu ema aastad on juba 96 seitsme peale lähevad, on tal üks sõbranna, kes talle alles hiljuti helistas ja kutsus oma 100 aasta sünnipäeval. Ja tema nimi on leidja. Tänulik, et olemas olnud ja seal laud ja, ja minu arust on niivõrd ilusalt laulab, seda. Ma ei tea. See on minu jaoks, on ta loomulikult mind paneb ta nutma ja mitte ainult lint, ta parapinu vendanud minu lapsepõlv ja ükskõik Albuga teised laulud, mis on ema, ma tunnen alati ära terve selle trio seest, eks ole, kui ema kusagil laulab alati ma tunnen, tema hoolimata arm tähendab, ja seal see on minu arust niivõrd ilus laul, võib olla kellegile teistele inimestele meeldib see vaid tuleb veel ja kindlasti ütlen oma oma sõpradena kõigile, vaat siin laulab minu ema Milu, tema. Sakslased ajavad ikka oma muusikaäri omamoodi, nagu juba sõja ajal, nii ka täna Ameerika mõju kõrvale jätma võttes. Ja ikka ja jälle sünnivad kodumaised laagrid üsna populaarsed, nagu näiteks 1972. aasta moelugu roosid Malagast. No sõnad umbes sellile, kui roosid malakas õitsevad, siis ütlen ö tähtede all. Sulle ja minu juukseid kaunistavad Malaga, Hispaania roosid esineb laulu tuua singi ja verd. Siis roosid, Malagast. Ei tea, ei tea tõesti seda, ma ei tea, miks mõtlema pean vaid sinust lihtsad sõnad, nagu ikka tema lugude puhul Raimond Valgre laul ja esinevad Heli Vahing, Sven Kullerkupp ja Heldur Jõgioja ei tea, on selle loo nimeks siis Raimond Valgre klassika ei tea. Ei tea tõesti seda, ma ei tea, miks mõtlema pean vaid sinust. Kanda mõne tuttava näol. Kes esmakordselt? Kui varemgi seal käin Ja eile kui Medukus anda täpselt sama tunne valda Miks ma mõtlen? Et siin Ma tunnen terve elund. Miksusiimades. Päikselennust, mis täis ammu tuntud Või? Siis ta oli seal on. Neid kokku viinud unelmatest. Viiks ma mõtlen. Et siinsel lakkes Mas tunnen terve elu. Miks? Päikselembust. Ma ei saa Muzuntud põlu. Või? See lööb. Meid. Lihtsalt unelema. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Minu telefoni number on 52 76 ja seitse, kaheksa, kaks ja meiliaadress Heimar. Punkt komm ja tavalise kirja võib saata aadressil Tallinn, Kreutzwaldi tänav 14 Eesti rahvusringhääling. Ja tuletan meelde, et kuulata saab meid ka saab Me kuulatama ja kordussaateid ja ka järelkuulamisega saateid internetis. Ja ootame ikka ka teie muusikasoove või soovitusi, aga ka küsimusi või, või siis nõuandeid meie saada tele ja kordan veelkord, kui on põnevaid helisalvestisi minevikust, andke meile teada, et mängiksime neid pärast saates originaali tagasi. Me võtaksime nad ümber, nii et peame sidet. Lõpulugu nagu ikka instrumentaalne esineb trompetis Edi Kalvert koos koori ja orkestriga kuulus saksa laul, oo main papa son, nostalgiline laul, milles noor naine meenutab oma armastatud kloonist tsirkuse kloonist, isa. Ja selle on kirjutanud Šveitsi helilooja Paul Burghardt. Muide ilutulestikumuusikana lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.