Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade õlg. Rände vu. Tere, tere, lugupeetud Kuldrande, mu kuulajad on alanud meie ühine 90. saade ja taas mälestuste juurde muusikaliste mälestuste juurde muidugi ja me võime minna näiteks Itaaliasse läbi Saksamaa, kus oli väga populaarne laul Poom, Miia möllanud Naapoli ja seda laulis 1930.-te aastate per laulja, hästi moodne laulja. Hästi kuulus laulja Ruudi žuurike igavesti noor tango, Phillipsi heliplaadilaager aastast 1939. Oo Miia Wella, Napoli Rudi Shurid, käär. Nüüdseks veeredi T4. Nii veelind oli, no. Printimine laadi. Giide ratas ja taaderatas, no eestlaste eestiaegne populaarne laul, hästi populaarne laul ja esinevad meile nüüd Aleksander Arder ja möphi mänd, orkester ja loo nimeks on sinipärisnimi on mitte diiselrataste ratas, vaid vana moorikese vokiratas hoopis Viktor kompe seatud rahvalaul ja inglise firma His Masters Voice heliplaat aastast 1930. Aleksander Arder vana moorikese vokiratas. Me astume nüüd aastasse 1955 ja heidame pilgu maailma kultuurikalendrisse ning leiame sealt meie saate jaoks ühe tähtsa kuupäeva. Täna, eile ja ka homme 66 aastat tagasi algasid ja kestsid USA stuudio Metro Pin Maier skandaalse filmi läkk Born Chang eesti keeles, siis tahvlitel Sungel esilinastused peaosas näitleja kuulus näitleja tol ajal jälle Glenn Ford Memphises, Atlantas, Georgias, Tennessee osariigis keelati film alguses ära, sest see näitas liiga otse USA koolikultuuri allakäiku ja õpilaste nahaalset käitumist õpetajate suhtes. Võttes aastal 2016 aga kanti film USA Kongressi raamatukogu kultuuriväärtuste nimekirja igaveseks ajaks säilitamiseks vaat kuidasmoodi võib kultuurielus juhtuda, et täna vihatud isegi mõne mehe poolt. Film kuulus film. Poole sajandi pärast kantakse kongressi raamatukogu. Me kuulame hetkeks selle filmi heliriba üks väike lõik, kus õpetajad püüavad lapsi vaos hoida, saal on lapsi täis, õpetajad saali ees, kuid kuidagi ei suuda korda hoida. Me kuulame, kuidas üle pea kasvanud koolipoisid vaid mõnitavad õpetajaid ja üks naisõpetaja viiakse endast välja ning saalist sõna otseses mõttes. See naisõpetaja vilistatakse minema. Läkmon Shangele heliriba kuulus film aastast 1955. Meie ei meenutaks filmitahvlitel džungel esilinastust, kui selles filmis poleks kõlanud üks rokkmuusika ajalugu suuresti muuta nud. Laula osades kinodes, Ameerikas lõigati rokklugu rokklaul filmi algusest välja. Ses laste jaoks olevat olnud see liiga energiline ja lapsi rikkuvaid olevat seal olnud, nii tol ajal arvati. Nimed kujundas rezhissöör Richard bluuks oma filmi eelmisel, 1954. aastal, rock n rolli isa Mihhaili poolt sisse lauldud rokklooga rakeroundekla eesti keeles kella rock, oleme selle kohta öelnud. Ja koos filmiga sündis ka imerohi, kandis filmile erilise hingamise ja film tegi rokk-loo maailma kuulsaks. Me jääme inglisekeelsesse muusikamaailma aga läbi Eesti prisma. Kuigi ootame pikisilmi juba kevadet ja kevad annab märku iga päev meile sellele vaatamata. Ta kutsume kõiki meie kuulajaid mõneks minutiks tagasi jõulude aega, kui me unistasime valgetest jõuludest lumest unistasime koos samanimelise 1945. aasta lauluga valged jõulud või siis Vaids Krismas. Crosby laulis selle 1945. aastal sisse. Kuid selle looga on üks huvitav seik, millest rääkis minule muusikamees kammerkoor aktiva laulja ja teleoperaator Erik. Alles hiljaaegu me olime koos ja ta jutustas mulle selle loo, mis oli mulle täiesti uudiseks ja nimelt nimelt esitab enamik lauljaid seda valgete jõulude, siis vaid Krismasse lugu ilma esimese või siis eel salmita. Aga helilooja Evim, Berliin nimelt kirjutas laulu valmis California palava päikese all ja alustas laulusõnadega. Päike paistab, rohi on roheline, apelsin ja palmid õõtsuvad. Sellist palavat päeva pole varem Beverly Hillis olnud, kuid täna on ju 24. detsember. Ja ma igatsen olla põhja pool koos valgel lumega. Selline oli siis esimene eelsalm nii-öelda, mille siis helilooja Ivy möliin sisse kirjutas. Aga nüüd vaid üksikud lauljad maailmas on ka selle Eeerrsalmib sisse laulnud. Näiteks straizen, ma vaatasin, on seda teinud, aga väga üksikud Eestis tegi seda vist küll ainukesena meil siin eestis Mati Eerik koos kammerkoor aktivaga. Me kuulame nüüd telefonivestlust Mati Erikuga ja pärast seda ka tema kammerkoori tema ja kammerkoor aktiva esituses, seda laulu siis koos eelsalmiga ja seal on siis Mati Eriku seatud sellised sõnad eesti keeles võiks nii-öelda, käib päikene kõrgelt, on lehedki puul siin palmid ja soe on tuul, kus lõunamaa päikese all käib iga päev tants ja trall, kuid käes detsember ja jõulupäev ma vaimusilmas taas koju läen, taas sajab. Et ühesõnaga on seesama meeleolu, mis oli siis heliloojal, kui ta California palava päikese all valgetest jõuludest unistas. Nüüd siis Mati Eriku telefonivestlus, millele järgneb valgete jõulude laul täispikkuses ja mille Mati Erik laulab koos kammerkoori aktivaga. Läbi haaretseigeri me jõudnud meie väike koorikega svingimuusikani ja tegime natuke koos Torre kaja ja siis otsisin lihtsalt niisama internetis seal ringi, neid erinevaid laule ja ja kuna see kvalid kriitmas oli ka meie kavas, siis ma juhtumisi leidsin ühe variandi, kus oli selle nii-öelda eessõnad või sissejuhatusega, see olemas. Sealt siis sai see ette võetud ja internetist leidsin ka ühe noodi, selle kohta on vaikse seadega ja nii me siis seda esitasime. Ja kas see praegu on nüüd siis ainulaadne Eesti nii-öelda meie meie artistide seas esitatud? Ei olegi juhtunud kuulama seda sellisel kujul kuigi ma olen noh, väga erinevaid ehitusi, kellelt kuulnud, aga, aga koos selle sissejuhatava osaga mitte. Et, et mida teie siis, kui selle aktiva kohta mõne sõnaga öelda, mis muusikat swing ongi teie põhiline, siis suund, mida teie viljeleta. Läbi aastate oleme teinud erinevat muusikat ja läksime, alustasime Tallinna majanduskooli all ja sealt ka nimi paktivad, nagu seal õppisid raamatupidajad aktiva nagu kõik pluss, mis läheb plusspoolele ja laulmine läheb ka elu plusspoolele. Ja sealt me siis selle nimel võtsime, aga, aga nüüd me oleme juba üle 20 aasta, nüüd tall, saime 21 aastaseks. Et oleme läbi mitme Kiili jõudnud. Lõpuks Jaani kirikusse. Et jah, et neil on väga erinevat repertuaari, et selles mõttes tänu dirigent ajapiirang, et me oleme saanud siin väga erinevaid asju Ma mõtlesin, et võib-olla oleks väga osa minu ettepanek, muidugi oleks väga huvitav, kui võiks eesti keeles vait Christmas teha ja siis teie selle sissejuhatusega ka, et see oleks hästi originaalne, võib olla. Jah, miks ka mitte, aga siis pead kahjuks selle koroona ja praegu üle elama, enne ei saa nagu koorid laulda. Et see laul ongi loodud seal Californias päikese all just selle tundega, et tahetakse jõulude ajaks kuskile lume sisse ja ikka päris jõulud. Heldur Karmo ja tõlkis selle eesti keelde ka tegi eestikeelsed sõnad paraku võistluse tema ei, ei leidnud kuskilt seda sissejuhatavat osa, nii et selle ma pidin ise siis valmis pusima. Eestikeelset tuli ta siiski välja, nagu ta tuli, aga. Beverly. Vaatliti sämpvööndi. Ja tulemas on nüüd meie Kulderandevu saate ainukene rubriik ainukene rubriik, mida kuulajad väga armastavad, sest siin saab jälle oma lemmikpluusi tellida ja neid kuulata ja ettepanekuid teha. Ühesõnaga, tulemas on kuld, Randevu kirja kaist. Kellest ja millest meile siis kirjutatakse ja millest meile teada antakse? Võtan kohe esimese soovi, proua Tiiu Räpinast, proua Linda tart, Dust ja mitmed-mitmed. Teised kuulajad on palunud mängida. No minu meelest sellist südamelaulu viiul, mille meil esitas segakoorilaulja Henn Eerik. Laul ise on pärit Venemaalt, autor Sverlovskisse sündinud NSV Liidu rahvakunstnik helilooja Ljudmila Leadova. Ja originaalis esitas selle loo 1970. aastal tol ajal jälle populaarne lauljatar Maria Lukad. Meil laulis viiulilugu ka Anu Anton, kui see salvestis on teadmata kadunud. Kui keegi meie kuulajast sellest laulust Anu Antoni esituses viiul siis midagi teab, andke ka meile teada telefoni ja oma aadressi ütlen saate lõpus. Nüüd aga tuleb siis meil mitmekuulaja pool soovitud Henn Eeriku esituses laul viiul. Ja me kuulame seda lauluga koos rahvusringhäälingu arhiivi salvestisena koos raadiosaate diktori sissejuhatusega. Siis võib-olla ka populaarne ühe laulusolist. See on ainuke estraadilaul, mis on lindistatud Hennerikul. Televisiooni ja raadio segakoorisolistina on tal lindistusi muidugi rohkem, kuid see on sootuks teine žanr. Estraadil on jäänud ainsaks jäädova laul, kus viiulisoolo esitab Villem õunapuu. Minna. Üks tüdruk Väike-Maarjas. Taas on harjunud tal silmad suurest erutusest loid. Näppis väeti Narvas väga. Me. Uurisime. Ja meel. Ja erilises mõõt. Üldiaado ammugi. Vaino ootas Acenna. Unikuu algus ka tundma juurde. Seal puistas. Jaa. Kes neid? Jälle no isegi Ja me elu oli ja pleekinud. Õrnalt Louri. Need ruum siis. Hoidis viiulid ja. Ma. Oota saak, no ka nägime, elu on ju mängu, uuri kui köit. See oli teletoos. Meile kirjutab proua Siiri kuld on ehk veel viimane võimalus kuulda laulu, mis minu lapsepõlves viiekümnendatel, kuuekümnendatel üsna sageli Eesti raadios kõlas. Tule isaga tantsima. Selline oli vist laulu nimi ja see oli soomekeelne valss, väga armas, sellepärast et laulus kõlas ka lapse naer ja oli nagu unistus ühest elu parimast tantsust. Ma tänan teid, kui selle laulu ehk üles leiate, ise ei oska ma enam otsida. See oli siis proua Siiri, meie ütleme proua siirile, et leidsime teie lemmiklaulu üles ja selle pealkiri Eesti Raadio arhiivis on tule tütreke isaga tantsima soome keeles käo isend, kanssa tantsin ja esitaja on Kauku käo ka Kauko käe õhk. Ja tema oli 40.-te 1940.-te 50.-te aastate väga-väga populaarne laulja soomes. Lapse hääl on Kati Borg, Bent dile, laps siis seal naerab vahele ja ütleb, vahel on khati Morg Penttile ja me kuulame siis seda laulu. Ma pean ütlema, et ka minule see laul väga meeldis. Kui ma noore poisina neid raadio soovikontserte kuulasin. Nüüd meil tuleb siis tule isaga tantsima, on loo nimi ja laulab meile Soome omaaegne kuulsus Kauko Källg. Kauko Kälk. Raadiokuulaja Helju Tallinnas kirjutas. Kunagi oli meil üsna populaarne laul sinu silmades, mu laevukene randub sõnad ja meloodia on enam-vähem senini meeles, aga ei suuda meenutada, kes seda laulis ja kes oli autor, kas laulis Endel aimre? Pidasin koolipõlves ja ülikooli ajal laulikuid, kuu sai kõikvõimalikke kättesaadavaid laulusõnu tol ajal kirjutatud. Aga seda laulu millegipärast pole. Aitäh, proua heljule. Laul, mis teile kaugest ajast meelde jäänud, on Gennadi Bodelski muusikaga ja Uuno lahe sõnadega meremehekiri. Ja seda laulis Georg Ots ja hiljem ka veel Mart Pärna. Rahvusringhäälingu arhiivisalvestis on pärit aastast 1955 ja Georg Otsa saadab klaveril autor Jennaadi Bodelski ise. Paigaks. Ta on nii hea toonias. Nagu kooli e. Ta. Tõi Iisraeli? Vihmas kärg. Nendes käed osaleta liiga. Juure. Veel. Jumala ees. Kuulaja Anne-Mari kirjutan teile oma vanaema õe, minu vanatädi soovil. Nimelt kuulab ta igal laupäeval teie saadet ja sooviks väga, et mängiksite talle laulu, mida pole ammu kuulnud. See on vana gruusia laul, sulikoob proua Anne-Mari, meeleldi mängime sulid, kood. Ja see on muide gruusia naise nimi. See luuletus, sulid koosti ilmus aastal 1809 kell viis ja ta ilmus agaakitsereteelis sulest. Sõnad on üsna traagilised, nimelt otsin ma sind igalt poolt, aga ei leia suliku. Liiga ränk Con kurbus mulle, sest ööbik metsas ütles, et suliku magab juba igavest und. Laul jäi laiale avalikkusele kaua aega tundmatuks kuni aastani 1937, mil Moskvas toimus gruusia kunsti dekaad ja Jossif Stalin isiklikult seda laulukoolis. Tema kodumaalt pärit suliku meeldis talle väga ja see avas ka laulule suure laia tee tulevikku. NSV liidus anti välja 26 erinevat heliplaati sulikooga ja seda laulu esitasid kuulsamad distid alates Leoni tuutioossevist ja lõpetades puna Me Alexandre Vi nimelise lauluansambliga. Meile esineb nüüd gruusia ansambel The Laasi ja lugu on siis surematu grusiin laste lemmiklaul vahepeal rahvalauluks muutunud suliku. Nüüd midagi hästi tuttavad, et oleks nagu eestilaul, et oleks nagu meie laule vaatad, rahvalaule aga ei ole. Kuigi me kõik seda laulu oleme koos laulnud palju kordi, eriti siis veel, kui üheskoos sai suuri sünnipäevi ja suuri pidusid ümber ühise toidulaua pidada. Saksa laulukuulsus, Laale Andersen elas 1905 kuni 1972 ja tulemas on üks tema leivanumber Eist muuni noorsemellenš laager. Meil Eestis pealkirja all noh, kõigile tuntud laul seal, kus Läänemere lained laulab Laale Andersen. Ajaloos on olemas juhust kuningas nimelt Georg, kuues oli Windsori dünastiast Suurbritannia ja Põhja-Iiri ühendkuningriigi ja meretaguste Brittinduminioonide kuningas aastail 1936 kuni 1952 ja ühtlasi ka viimane Iirimaa kuningas ja India keiser. Ta sai kuningaks puhtjuhuslikult pärast oma venna Edward Kaheksanda troonist loobumist isiklikel põhjustel 1936. aastal ja siis Georg kuues valitses kuni surmani ja siiani mäletatakse teda kui juhuste kuningat ja tuleb välja, et on olemas ka üks juhuste kuningana tõmmu naine ta Kleini, kellest laulis šheer, kuulus laulja. Samale loole tegi eestikeelsed sõnad Üllar Saaremäe ja Anne Adams laulis selle ära pealkirja all. Juhuste kuninganna Anne Adams. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Minu telefoni number on 52 76 ja seitse, kaheksa, kaks viis kaks, seitse, kuus ja seitse, kaheksa kaks ja meiliaadress üsna tavaline Heimar punkt Lenk hätt Gmail punkt com. Ja siis harilikke paberkirju võib saata aadressil Tallinn, Kreutzwaldi tänav 14 Eesti rahvusringhääling ja kui on põnevaid helisalvestisi minevikust palun meile teada näiteks tänases saates siis rääkisime laulust viiula, mida laulis ka Anu Anton, kuid seda helisalvestist ei ole kusagilt leida, ta on teadmata kadunud. Äkki kellegil on Anu Antoni esituses viiulilaulu salvestis kodus, andke meile teada, palun lõpulugu nagu ikka, instrumentaalne seekord millivoo orkester ja laialt tuntud lugu, äärmur, lits, sadama tuled kutsuvad laeva. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.