Tänane vanasõna on küll väga positiivne ja kutsub otsima mida iganes siis ja kõlab ta nii, kes otsib, see leiab Tartu stuudios folklorist Piret Voolaid on üks positiivsemaid vanasõnasid, kas pole nii? On tõesti, kes otsib, see leiab, on tänapäeval väga levinud ütlus, mida saab laias laastus tõesti mõista, nii et pinguta, kui soovid tulemust ja Sulev tulemus kindlasti siis tulemata ka jää. Ja tegemist on tõesti väga vana ja rahvusvaheliselt tuntud ütlusega õigupoolest piibli vanasõnaga. Teatavasti on ju piibel olnud meil kultuuriloos paljude rahvusvaheliselt tuntud õpetlikke ütluste allikas ja hoogustanud omakorda teatud ütluste levikut. Nii on piibli ütlused andnud väga laialt levinud ka soolistes traditsioonides ja kandunud välja siis meie tänapäeva kirjakultuuri. Täna jutuks olev vanasõna, kes otsib, see leiab, on siis parafraas Jeesusele jutlusest ja seal esines ta siis pikemas sõnastuses, paluge ja teile antakse, otsige ja te leiate. Koputage ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub selle tänase rahvatarkuse, kes otsib, see leiab kohta umbes 80 erinevat kirjapanekut ja meie neljaköitelise vanasõnaväljaandes Eesti vanasõnad milles on siis üle 15000 erineva vanasõna ära toodud ka lapse ütlus tüübinumbrit 8147. Ja varasemad üleskirjutused selle selle ütluse kohta leiame ikka meie rahvaluule kogumise algusaegadest 19. sajandi lõpust siis suurkogujate Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kogudest juba võib neid täiesti leida. Ja meie kuulajatele võib olla põnev. Kas see varasemates versioonides esineb see ütlus pidevalt? Sellises lühemas sõnastus vormis otsija leiab aga rahvalikus kõnepruugis kohtame testiga pikemalt piibliainelist varianti siis kes otsib, see leiab, kes koputab, sellele tehakse lahti. Aga võib-olla on ka paslik praegu uurida, kuidas siis rahvaluulekogujad seda ütlust ka ise selgitanud on. Näiteks 1968. aastal on meil Väike-Maarjast kirjapanek, kes otsib, see leiab, öeldakse püüdlikkuse korral. Tarvitatakse ka sel korral, kui keegi teiste kallal norija leiab oma sarnase vastase. Et lõpuks tülli lähevad. Või ida Aave Kukon Hanilast 1968. aastal kirjutanud. Kes otsib, see leiab rohkem Öödze seda õnnetuste juures, kes järelme jätmatult nagu juba ülearu mõnda asja tahab või teeb, sellel võib õnnetus tulla, nagu mõni kütt ei võta iga kord laskmise luba, aga kangesti tahab jahil käija, salakütt kukub kindlasti sisse, siis nii kaua otsis, kui leidis, või mõni autojuht joob enese täis ja läheb sõitma õnnetusega lõpeb, kaua, otsis, kuni leidis. Aga hea leidmise kohta nagu ei ole teada. Niisiis näeme, et see pealtnäha positiivne ütlus on hoopis parastav tagantjärele targutus selle kohta või siis sellele, kes ei hoolinud ja läks ise õnnetust otsima. Samamoodi võiks siis öelda praegu neile uljaspeadele, kes koroonareegleid ei taha täita ja pärast haigeks jäävad siis, kes ise otsis, leidis nüüd Urvastest, noh, näiteks 1976.-st aastast selline kirjapanek sots tule ööd. Ega magajale kassile hiir suhu José. Või 90.-test aastatest on jällegi Märjamaalt selline põnev, humoorikas Vellerism selle vanasõnaga, kes otsib, see leiab, ütles pime ja asus heinakuhjast nõela otsima. Aga tänapäeval kohtame seda ütlust, kes otsib, see leiab rohkelt. Näiteks märkasin seda ühe lauamängu pealkirjas mitmetes luuletustes. Väga palju kasutavad seda ajakirjanikud oma artiklites nii pealkirjades kui kui niisamagi teksti sees. Kaks aastat tagasi ilmus üks vanasõnaraamat näiteks pealkirjaga, kes otsib, see leiab 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega. Et seda raamatut tasub ka kindlasti käes hoida ja uurida, mis sellest leida. Aga võib-olla võibki öelda, et see ütlus on tõesti nagu paljud teisedki piibli tarkusesõnad ja kõnekäänud leidnud rahva poolt mugandamist kandunud siis käibele vanasõnana, mille algupära paljud kasutajad võib-olla enam tõesti ei teagi. Ja nagu enamikul tuntud vanasõnadest, nii leidub ka tänasel meie vanasõnal terve hulk selliseid paralleelvorme erinevaid samasisulisi variante, näiteks, kes head otsib, see paremat leiab. Hiir otsib, kuni augu leiab. Mis koer otsib, seda koer saab. Lind leiab teragi, kui ta otsib. Mis mees otsib seda mehes, leiab kes kõik mättad, otsib see kõik marjad maitseb, või mis kala keegi püüab, seda ta saab. Kes iga põõsa alla otsib, see viimaks ometi ussi leiab. Või kes õnne otsib, see õnne leiab. Igal juhul ütlevad kõik need rahvatarkused, et inimesest endast sõltub siin elus nii mõndagi. Kuigi mõnigi kord võib siiski tõesti ka magavale kassile hiir suhu joosta. Aga selle kohta on juba üks teine vanasõna ja see on siis juba hoopis teine jutt. Aru saada, aitäh, Piret hoolitena.