Head kuulajad ja tänane vanasõna kõlab sedasi. Ega putru nii palavalt sööda, kui keedetakse ja Tartu stuudios on folklorist Piret Voolaid. Ole kena, räägi, kuidas on lood selle pudruga keetmisega ja mida vanarahvas selle all siis silmas pidas ning kui palju seda kasutas. Tõesti, lood on väga põnevad, selle vanasõnaga vanasõna ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. On päris huvitav näide sellest, kuidas teatud toitumist avad saavad piltlikuks väljendusvahendiks muudes eluvaldkondades. Ja üks põnev kujundi motiiv või metafoor, mis nii meil kui ka teistel rahvastel on toiduvälises mõttemaailmas olemas või sellesse mõttemaailma kandunud on näiteks tuline või liiga palav toitu. Ja meie tänase rahvatarkuse ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. Tähenduse võib sõnastada ühe teise tänapäeval väga levinud vanasõna kaudu, tark ei torma. Ehk siis ükskõik millise šokeeriva uudise teate või olukorra peale. Tasub ikka kõigepealt aeg maha võtta, et tasub ka edasised plaanid hästi läbi mõelda. Kaaluda võib-olla poolt ja vastuargument. Ja loomulikult ta keemistemperatuuril toitu või jooki kõigepealt ebamugav süüa. Aga see võib ka tõsiseid söögitorukahjustusi või maohaavu põhjustada. Ehk kui taas toitlustusterminit kasutada, iga asja tuleb seedida, emme, seedime peale toiduga siis mõtteid. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub selle rahvatarkuse ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse kohta üle 30 kirjapaneku ja neljaköitelise vanasõnaväljaandes. Eesti vanasõnad kannab see ütlus siis tüübinumbrit 9001. Ja eestikeelses trükisõnas leidub see vanasõna. Ja ka samas sõnastuses esimest korda juba Victor Steini raamatus üks kubu vanasõnu ja vanu kõnekombeid mis nägi ilmavalgust 1875. aastal. Ja sedasama ütlust kohtame me ka aasta hiljem ilmavalgust näinud Ferdinand Johann Wiedemanni teoses eestlaste sise- ja väliselust, teadagi, seal on päris palju vanasõnu ja, ja erinevaid väljendeid ütlusi ära toodud. Ja võib veel lisada, et tegemist on siis tõepoolest rahvusvaheliselt väga tuntud ütlusega. Nüüd varasemad rahva rahvalikud kirjapanekud on selle ütluse kohta meie rahvaluule arhiivi jõudnud 19. sajandi lõpus. Ja rohkelt on seda vanasõna kasutatud ka terve 20. sajandi vältel ja teadagi tänapäevani välja on see meil ikka kasutusel. Ja ütlusele on kogujad lisanud ka mitmel korral dusi. Näiteks 1946. aastal on Marta Mäesalu Häädemeestelt kirja pannud, et ükski toit ei sööda nii palavalt kui keedetakse. Ei tohi liiga ruttu otsustada või hädaldada. Asi ei ole nii halb, kui alguses näib. Või 1958. aastal on Kolga-Jaanist Leiest kirjapanek. Egas ühtegi suppi nii palavalt sööda, kui seda keedetakse. Öeldakse liigvaljuseaduse kohta, mille, millest püütakse mööda hiilida. Või 1976. aastal Rakverest kirjapanek ega ühtki putru nii kuumalt sööda, kui keedetakse mingi äpardus, pahanduse ja nii edasi puhul. Ja meil on ka mõned sama tähendusega vanasõnad muudki, näiteks rooge ei ole iial palavam, kui siis, kui tulelt lauale tõstetakse. Või ei ole keegi, tuli nii palav, et aegamööda ei jahtuks. Nüüd kuuma toidu söömise kohta on meil ka mitmeid naljaandeid, näiteks ühe sellise on kirja pannud 1939. aastal. Emilia pomm Märjamaalt. Ja see lugu räägib siis sellest, kuidas kolm meest istuvad laua taga ja söövad tulist suppi. Esimene võtab lusikaga, raputab pead ja lausub. Ai küll, maailm on lai. Teine võtab lusikatäie ja sõnab. Ai, ai küll, taevas on kõrge. Ja lõpuks võtab kolmaski ja küsib teistelt. Oh teie põrgulised, miks ei öelnud, et sup tuline on. Nii et selline vahva lugu on meil rahvaluule arhiivis, aga meil on eesti keeles ka palava toidu. Olgu siis supi või pudru kohta mitmeid väljendasid muidki. Näiteks käid nagu kass ümber palava pudru, kui keegi ei ütle otse, aga muudkui keerutab oma jutuga. Näiteks taas on siin seletuseks 1960.-te aastate kirjapanek, justkui kass käib ümber palava pudru, üks inimene piirab teist nägu, laps käib ümber, isa või ema. Aga jutuga pääle ei hakka. Siis vanem küsib, mis asi, käid nagu kass ümber palava pudru. Ehk jälle inimtöö juures, vaatab siit, vaatab säält, aga pihta ei hakka, siis öeldaks temal ka nõnda, see käib mitme hoole pääl. Või see jutt on palava pudru peale puhuda, Öeldakse näiteks eesti keeles tähtsusetu jutu kohta või ka lorijutu kohta, mis siis ei maksa midagi. Samas on meil siiski ka vastupidise tähendusega vanasõna ikka soojalt suhu ja palavalt parda. Meil on tõesti alles aasta algus ja eks me kõik mõtle, mida see kaasa toob. Kuigi praegu on endiselt tulipunktis ika koroonaviirusega seotud teemad ja mitmed muudki mured siis lohutuseks sobib ikka lõpetada tänase vanasõnaga ega putru nii palavalt sööda, kui keedetakse ja loodame ikka paremat. Ootame kuni jahtub, aitäh. Piret Voolaid. Tena.