Sellest on kümmekond aastat tagasi, kui ma olin ülikooli viimastel kursustel, õppisin Moskvas. See oli aeg enne kahekümnendat kongressi ja ma ei mäleta niisugust õhtut, kus me poleks vaielnud selle üle kas viineri küberneetika ja ameeriklaste sotsioloogia on teadlased või mitte. Nüüd me teame ja oskame juba nendele asjadele hinnangut anda, aga palun katsuge seletada, miks isikukultuse aastatel just need kaks teadvust olid põlu all. No peab ütlema, et kui küberneetikat võib tinglikult lugeda väljakasvanuks matemaatikast, füüsikast, siis sotsioloogiat võib ka samuti näha, nõnda ta kahes plaanis laiemas mõttes, kitsamas mõttes. Ja sel ajal, kui küberneetika ümber käisid vaidlused arenenud meil, ütleme, füüsika-matemaatika muidugi rahulikult edasi. Samuti võib öelda, et isegi nendel aastatel, mida teie siin mäletasite praegu oli sotsioloogia laiemas mõttes arenes täiesti rahulikult edasi ja ei olnud temaga midagi viga. Küberneetika raskuste põhjusi otsigu selle eriala spetsialistid ise. Kuid konkreetset ühiskondliku arengu tegelikkust uurivate teaduste raske olukord. Isikukultuse kulminatsiooniperioodil on minu arvates ju väga lihtsalt seletatav kui sel ajal filosoofia kõikteadja pjedestaalile tõstetud. Stalin kujutas põllumajanduse arengut ette tavaliselt värviliste filmide kaudu. Kui ta oli rõhutatult kaotanud Konkreetse sideme elu tegelikkusega elu komplitseeritusega siis pole ka midagi imestada, et need ühiskonnateaduste harud, mille te otsene ülesanne oleks olnud koguda andmeid tegelikkusest, kippusid rahulduma olemasolevate tõdede kordamisega ja püüdsid sulguda kabinettides ja raamatukaante vahele. Aga mis ta siis ikkagi on? Ma nüüd küsin kohe otse ja selgelt, mis on sotsioloogia. Mis seal sotsioloogia või missal marksistlik sotsioloogial? Ma muidugi küsinud, mis seal marksistlik sotsioloog ja sest me oleme teiega mõlemad marksistid. Marksistlik sotsioloogia on ajalooline materialism ainult. Ja tähendab, Teitzee vastas täielikult ei rahulda, nagu mõnel on, ma arvan, et see on natuke liiga vähe. Akiste olete katsunud näiteks entsüklopeediates teatmeteostest ise järgi vaadata, kas te leiate, et, et ma ei vastanud täpselt. Ei, te vastate küll täpselt. Sest umbes nii, ma tean, seal tõesti öeldud, aga nagu ma nagu ei taha sellega rahuldada, sest ma leian, et, et ajalooline materialism on siiski tohutult lai mõiste. See on õige, muide kui tõesti kontrollid, ütleme näiteks suurt Nõukogude entsüklopeediat või lühikest filosoofia sõnaraamatut siis me leiame sealt palju muidugi pikemas sõnastuses, kuid põhiliselt siiski selle seletuse, et sotsioloogia marksistliku tähenduses on ainult ajal, olin materjalis. Ja see seletus meid tänapäeval tõesti enam ei rahulda, kui nüüd me juba räägime nendest teatmeteostest ja siis läks mul siiski korda leida üks teatmeteos, mis enam-vähem juba nii ma ütleksin, et meie kaasaegsele inimesele rahuldaval tasemel küllalt konkreetselt seletab selle mõiste ära. See on nimelt meieri leksikoni uus väljaanne mis on välja antud Saksa demokraatlikus vabariigis ilmunud 1964. aastal. Meie teatmeteoste häda on lihtsalt see, et nad on tõesti jäävad maha meie kiiresti arenevas teadusest ja sealhulgas ka ühiskonnateadustest. Tähendab marksistlik sotsioloogia üldisemas ja laiemas mõttes on tõesti seesama, mis ajalooline materialism. Sotsioloogia nagu ta ladina algu baraki viitab teadus ühiskonnast, kuid seda osa sotsioloogiast me oleme harjunud lihtsalt rohkem harjunud nimetama ajalooliseks materjalis. Miks ja praegu on keelepruugis lihtsalt kujunenud välja nii et sotsioloogiaks. Me nimetame neid konkreetseid uurimusi, neid üksikharudes üksikkanalites toimuvaid uurimusi, mis koguvad materjali ajaloolise materialismi suuremate üldistuste jaoks. Kuid kuivõrd ka ütleme üksikküsimustesse tungivaks ei kujuneks need sotsioloogilised uurimused Sis marksistliku teaduste süsteemis on neile siiski iseloomulik, et nende üldine eesmärk on saada andmeid ühiskonnast, inimesest, kollektiivist tervikuna, dialektiliselt seoses ja kompleksuses. Ma ei tea, kas see nüüd rahuldas teid või Tõivad mingit suuremat selgust sellesse mõistesse. Seda küll, aga kasvatas kohe järgmise küsimuse. Te ütlete. Me uurime ühiskonda, seda teeb ka näiteks ajalugu. Kui see on niisugune üldine uurimise viis. Ma mõtlen konkreetse sotsioloogia meetodid, kas siis näiteks ajaloolane saaks kasutada sotsioloogilist eksperimenti või küsitlust. Tõstke teisi viise tungite kohe ajaloo kallale, arvestades seda, et me oleme ajaloolane, kuid küsimus ei ole mitte üksi ajaloos. Õigusteadus, poliitökonoomia, majandusteadus. Ta võib olla uurib ka esemeid, aga kõigi teiste nimetatute puhul on ju täiesti selge, nende objektiks on inimene ja inimene on ühiskondlik olevus, aga sotsioloogial ütleksime täpsemalt konkreetsete sotsioloogiliste uurimuste ja teiste ühiskonnateaduste üksikharusid uurivate ühiskonnateaduste vahekorra küsimus on tõsine, komplitseeritud küsimus. Ja sellele vastamiseks ei ole kahjuks muud teed kui rääkida paar sõna praegu meie teaduse arengus üldse ilmnevatest protsessides. Uute teaduste ja teadusharude tekkimine olemasolevate teaduste piirimaadel ja samal ajal olemasolevate teadlaste kokkusulamine juba puhtleksikon räägib meile astrofüüsika biokeemia. Igasugused liitsõnad tekivad uute nähtuste selgitamiseks. Ja samuti on ka konkreetsed sotsioloogilised uurimused on selliseks võiks öelda mitmeteaduse ühisproduktiks. Kuidagi väga üheaegselt lähenevad praegu nendele meetoditele ajaloolased, poliitikonoomit, õigusteadlased, pedagoogid. Teatud määral ka maastikukujundamisega tegelevad inimesed ja nii edasi. Ja kõigi nende teadusharude huvi on inimese ja ühiskonna vastu. Kuid ühtlasi on nad kõikuma senises arengus olnud, võiks öelda liiga ebakonkreetsed. Nad ei ole suutnud küllalt palju koguda materjali vad tegelikust arenevast elust. Ja selle tõttu tekkis teatud tühik nende klassikalistes meetoditega harjunud teaduste ja tegelikkuse vahel kuni väga tinglikult väljendada. Ja sellise tühimikuse tungis, vot konkreetsed sotsioloogilised uurimused mille te iseloomuga on just see, et nad on teaduse arengu kaasaegne produkt. Kui kapitalistlikus maailmas ajalooteadus kuni kõige viimase ajani lõpetas oma käsitluse Napolion esimesega. Teise maailmasõja ajal toimus suur murrang, nüüd tunnistavad näiteks prantslased ajaloo teaduse objektiks juba ka teise maailmasõjategevust näiteks vastupanuliikumist. See loetakse juba ajaloolaste temaatikaks siis näiteks siiski perioodi pärast teist maailmasõda, see tähendab, ütleme kaasaega ajaloo teaduse objektiks ei loeta seon kodanlikus ühiskonnas sotsioloogia uurimisobjekt. Meil on ta ajaloolaste uurimisobjekt, kuid samal ajal ka sotsioloogide konkreetse sotsioloogiliste uurimustega tegelevate tegelevate uurijate huviobjekt. Ja praegu minu arvates on tähelepandav selline huvitav nähtus, et väga paljud ja peaks, ütleme, noorema põlvkonna ajaloolased tunnevad tõsist huvi sotsioloogiliste uurimuste vastu. Ma tooksin jälle ühe näite. Üks, Leningradi nooremaid võimekamaid ajaloolasi Skaratan, kes on avaldanud väga mitu huvitavat artiklit sotsialistliku võistluse ajaloo kohta nõukogude liidus Leningradis. Pool aastat tagasi siirdus sotsioloogiliste uurimuste alale ja hiljuti käis Tallinnas näitas meile ühte väga põnevat ja huvitavat ankeet uurimise või õigemini ankeetuurimus, vaid pikaajalise uurimise programmi, mille eesmärgiks on selgitada Nõukogude tööliskonnas toimunud muudatusi. Nad võrdlevad, kui ma õigesti mäletan, 1920 neljandat aastat möödunud aastat. Kas ajaloolane saab olla sotsioloog, ütleme? Möödunud sajandi uurides vanemat perioodi jah. Miks mitte sellepärast, et sotsioloog ei ole sugugi ainult inimene, kes jookseb mööda asutusi või vabrikuid ringi ankeetküsitluse lehed näppude vahel. See on laialt levinud ja juurteni väär ettekujutus asjast. Sotsioloog on inimene, kes väga põhjalikult uurib ka statistilisi materjale. Ja mida kõrgema taseme sotsioloog, kui nii võib väljendada, ta on seda rohkem huvitavat teda. Ühiskonna arengu seaduspärasused. Ja selles mõttes on ka vanemat perioodi uurival ajaloolastel küllaltki palju õppida sotsioloogide poolt kasutatud matemaatilistest meetoditest. Tavalise sureliku silmis on sotsioloogial ikkagi niisugune väike kriminaalne lõhn juures selle sama asja pärast, millega meie jutt algas. Sotsioloogia on ameeriklaste eri hobi, sest nendel on sotsioloogia ajakirjanduses, raadios, televisioonis igal pool esimene niisugune löögijõud. Esimene opereerimise vahend. Mille poolest erineb Nõukogude sotsioloogia, marksistlik sotsioloogia kodanlikust sotsioloogiast? Miks te nii tagasihoidlikult selle küsimuse formuleerib, teeb valge? Seda küll, aga ma ütleksin, küsige siis juba nii vulgaarselt kohe välja, et kas ameeriklaste sotsioloogia on teadus või mitte. Palun vastake siis niikuiniiviisi teravalt jämedat see küsimus asetada siis on talle ka natukene kergem vastata. Konkreetselt sotsioloogilised uurimused, ütleme, praktilises teostamises koosnevad ju mitmesugustest elementidest ja väga tugevalt on seal esindatud psühholoogia siis matemaatika ja ainult, ütleme, tõlgendamise osas tulemuste hindamise osas. Seal tuleb siis see kõrgemat sotsiolooge kõrgemas tasemes sotsioloogia kui õpetus ühiskonnast. Ja kui me niiviisi lahkamisele teadvuse tema osa elementideks, vaat siis me võime asetada küsimus, et kas me loeme psühholoogiat teaduseks. Ehitame omaks ei võta, see on saadud tulemuste resultaatide tõlgendamine. Ja siin me oleme muidugi kahe maailma esindajat. Kui ameeriklaste ütleksime nii tinglikult väljendus, sest ta ei ole muidugi ainult ameeriklaste sotsioloogia, tan käsutatakse kõigis kohalikes maades. Ja huvitav on märkida, et, Sotsioloogia teenib kodanlikus ühiskonnas kodanliku ühiskonna valitsevate klasside huve. Ta kogub andmeid selleks, et saada andmeid inimeste meeleolude kohta inimeste arvamuste kohta selleks, et mõjutada neid mõjutajatele huvipakkuvas suunas, see tähendab, igasugune sotsioloogiline uurimine on ju alati seotud küllaltki suurte kulutustega. Need tuntud teated, kallis on näiteks televisioonis esinemine kapitalistlikes riikides ja selleks, et televisiooni esinemise mõju oleks küllalt tugev selleks vastavat firmad vastavalt poliitilised parteid ja ka teaduslikud asutused koguvad andmeid selle kohta, et see mõju oleks kõige suurem. Mulle tuleb praegu meelde üks küllaltki paljuütlev näide sotsioloogiliste uurimuste kasutamisest poliitilistel eesmärkidel. See näide on võetud ühest Ameerika ajalehest, kuid avaldati meilis vestjaska. Et te teate, et praegune Ameerika president Johnson langetas otsuse, kes saab tema viitsepresidendiks nagu räägitakse paar tundi enne partei kongressi. Kuid vähemalt rohkem kui pool aastat oli juba selle otsuse langetamiseks viidud läbi laiaulatuslikke sotsioloogilisi uurimusi korraldatud mitu ankeetküsitlust. Ja lõpptulemusena langetas Johnson otsuse nende andmete põhjal, kuid langetas otsuse järgmiselt. Ta valis endale viitsi presidendiks, mitte mehe, kes oleks talle kõige rohkem kasu toonud vaid ta valis mehe. See tähendab väga kindel eesmärk need uurimised, millest meil täna juttu on ja neid nimetatakse isegi mitut moodi. Kõige levinum on konkreetsed sotsioloogilised uurimused. Neid samuti võiks siiski jagada kahte liiki. Ühed on sellised, mida viiakse läbi juba teaduslikult ette valmistatud kaadritega. Ja siiski mingi suurema plaani järgi, mis, kuigi nad käsitlevad üksikuid küsimusi seavad siiski endale ühise eesmärgi, tähendab uurida mitte üksi inimest üksikuna, vaid nõukogude ühiskonna arengut tervikuna võimalikult kompleksselt. No näiteks me teame väga hästi, et meil seisab ees protsess linna ja maa vaheliste vastuolude kadumisest. Meie majandusteadlased kujutavad seda protsessi praegu ette juba õige konkreetselt, ütleme näiteks Eesti suhtes. Kujutatakse ette, et tekib umbes no umbes 300 põllumäel suurte põllumajanduslike ettevõtete keskust. Linna tüüpi keskused tähendab sellised mitmekordsete majadega kõigi kultuuriasutustega, samal ajal meie linnade arv, tööstuslinnade arv kasvab, tööstuslinnad hajuvad laiali territooriumil. Põllumajanduslikud asulad koonduvad ja selle koondumise hajumise protsessis kohtuvad need kaks asulat. Tekib asulatüüp, mille kohta ei saa enam öelda, kas ta on linn võima. Kogu sellest protsessist võtavad aga osa elavad inimesed. Ja juba praegu on majandusteadlastele arhitektidele kõigile selge et selleks, et see areneks võimalikult optimaalselt võimalikult vastuvõetavalt meie inimestele, et arvestataks kõige rohkem selle protsessi peamise kangelase, inimese huvi, huvisid ja soove. Selleks on vaja uuridega, inimeste maitseid, huvisid ja nii edasi. Väikeste satelliitidega liiguvad väga mitmesugused uurimused, mis seavad endale palju kitsamad eesmärke. Sellised eesmärgid, nagu näiteks selgitada välja Nõukogude inimeste moehuvid on toodud huvitavaid andmeid selle kohta, kui mitmeid miljoneid rublasid hoiti kui siis, kui selles valdkonnas kadus ära stiihia, kadus ära umbropsu tegemine. Teiselt poolt. Me teame, et näiteks ajalehemehed ja samuti ka teie raadiokomitee töötajad on juba meiegi vabariigis kogunud väga huvitavaid andmeid selle kohta mida inimesed tahaksid raadiost kuulata, mis kellaajal nad tahaksid kuulata või kes on meie ajalehelugeja, milliseid artikleid ta eelistab lugeda, mis teda ajalehes ennem tõmbab, pealkiri või pilt ja nii edasi. Kõik need on vajalikud andmed teatud konkreetsetes töölõikudes, töö parandamiseks. Ei, vaat need on sellised uurimused, sotsioloogilised uurimused, nii tee teises plaanis samuti väga vajalikud. Kuid neid ei maksaks siiski päriselt segamini ajada, vat teaduslike sotsioloogiliste uurimustega. Kas te peate õigeks seisukohta, et konkreetne sotsioloogia on teadus, mis pakub suurt huvi kogu üldsusele. Kas te olete märganud praegu niisugust niisugust üldist huvi või peate te seda praegu mingil määral moeks või üleminevaks nähtuseks? Huvi on märgata tõesti, aga mulle tundub, et see huvi on üks osa üldisemast nähtusest. Kõigis ühiskonnateaduste alal on tunda teaduste ja eriti just nooremate teadlaste püüet. Paremini teenida ühiskonda kiiremini, saada andmeid, saada täpsemaid andmeid ja rohkem praktilist konkreetset abi anda. Ja nüüd on küsimus, kui te peate seda üleminemaks juhuslikuks nähtuseks siis seda üldist protsessi siis muidugi ka sotsioloogia huvi keskpunktis olemine, juhuslik ja mööduv nähtus. Kuid mulle tundub, et see ei ole, et see on siiski. Ma ei taha kõlada nõnda ta paatuslikud pateetiliselt, see on seaduspärane protsess ja seoses sellega, et me lihtsalt läheneme kommunismi ülesehitamisele. Et me ülesanded muutuvad konkreetsemaks. Kui meil veel viis aastat tagasi võisime rahulikult olla rahul planeerimiseks viisaastaku pikemate perioodide kaupa, siis praegu on meil tähtis juba jõuda näiteks Pideva planeerimise peale. Praegu tahetakse Eestis seada juba selline süsteem sisse, et plaani andmeid on võimalik korrigeerida päeva jooksul ühe sedasama päeva jooksul vabariigis. No see tundub praegu siiski veel kaunis fantastiliselt. Kutsuge järgmine kord siia mõni küberneetika instituudi või majandusinstituudi esindaja ja ta veenab teid täielikult, et selle aasta lõpuks juba viiakse esimesed seaded võib-olla sisse. No see on muidugi suurepärane, aga ärme siiski anname praegu küberneetikale maad ja tuleme niisuguse konkreetse probleemi juurde. Kuidas sotsioloog töötab? Te rääkisite siin enne sotsioloogiline uurimus ei tähenda ankeetide tarindi jooksmist ja küsitluse korraldamist. Aga võtame siiski nüüd sotsioloogia musta töö. Kuidas seda tehakse ja missugused need meetodid on, mis ükskõik millisel alal jäävad samadeks. Kõige esimene või ütleme, element või aste töös on teadusliku informatsiooni muretsemine tähendab andmete kogumine ja vot selles vajalike andmete kogumises ongi väga mitmesuguseid meetodeid tõesti laialt levinud on ankeetküsitluse meetodit. Kuid siin on samuti jällegi mitu võimalust. Võib küsida, ütleme, inimeste käest kirja teel võib küsida, jagada neile välja ankeete. Kuid õigemaks ja täpsemaks peetakse seda, kui seda inimeste käest vajalike andmete kogumist sooritavad vastava ettevalmistuse saanud inimesed kindla plaani järgi. Sundimatult vestluses saavad kõik neid huvitavad andmed kätte. See on aga ainult üks liik ütelda elavate inimeste käest nende muljete ja nende arvamust teadasaamine kui õigeid ja täpseid vastuseid, ka inimesed ei annaksid nad siiski sageli. Eneselegi teadmata annavad ebatäpseid vastuseid ja sellepärast on paratamatu koguda tähendab andmeid objektiivseid näitajaid, peale selle on vaja igasuguseid statistilisi näitajaid majanduslikke andmeid ja andmeid kultuuriasutuste tegevuse kohta ja nii edasi ja nii edasi, siis jõuab kätte andmete läbi töötlemisetapp ja siin on meil olnud ja tuleb küllaltki palju õppida ülemaailmsest kogemusest. Ja siin on jällegi vale ettekujutus, nagu me õpiksime ainult kapitalistlike riikide kogemustest. Sotsioloogilised uurimused olid väga laialt levinud nõukogude liidus Lenini elupäevil. Lenin ise innustas neid uurimusi ja sel ajal saavutati ka meil meetodite läbitöötamise osas küllaltki silmapaistvaid tulemusi. Materjali läbitöötamine ja materjale on tavaliselt küllaltki ulatuslik, tavaliselt on tegemist ikkagi tuhandete inimestega. Toimub kindlalt ette valmistatud plaanide järgi ja siin juba tavaliselt elektronarvutusmasinat või vähemalt lihtsamatest Zolteerimis masinateta pulaatorite abiga. Peab ütlema, et üldse kaasaegne sotsioloogiline kirjandus selles kipub juba domineerima. Matemaatika Nad on täis tabeleid, valemeid ja nende lugemine on ilma vastava ettevalmistuseta mõnikord päris raske. Ja viimane etapp on muidugi andmete rakendamise vastavate korrektiivide viimine, ütleme näiteks. Kohe raadio alustoodangu parandamine või ajaloo instituudi temaatika suunamine kali. Täiesti õige ja peab ütlema. Ääro instituudi kaudu me jõudsime just näiteks tiraaži poliitika küsimuste juurde. Praegu on meil vaja täpsemaid andmeid selle kohta mis suunas hakkab meie keskmise lugeja huvi tulevikus arenema. Sest raamatute planeerimine, see on üks osa, mitte üksi ilukirjanduse, vaid teaduslikke raamatuid planeerimine. See on pikaajaline töö ja siin me peame juba aegsasti suutma ette näha, vaat mida tulevikus hakatakse ostma, mille vastu inimesed huvi tunnevad. Peab ütlema, et konkreetsed sotsioloogilised uurimused on kõigis Euroopa sotsialismimaades laialt levinud ja toimuvad tihedas koostöös meil Nõukogude liidus arenemaga ja ütleme, et mõnes küsimuses võib-olla isegi on nad meist ette jõudnud. Nii näiteks Poolas on väga hästi organiseeritud sotsioloogilised uurimused mitmesugustes elualadel. Nende keskuseks on Poola raadio juures töötav keskus. Tšehhoslovakkias on põhjalikult uuritud sotsiaalseid protsesse. Külas on peetud maha isegi mitu teaduslikku konverentsi, kus mitukümmend, teades, kui ettekanded tehakse ja päris huvitav on see, et nad on kutt nahoras ühes ühes põllumajanduskooperatiivi rajanud isegi alatise sotsioloogiliste uurimuste laboratooriumi, mis pidevalt tegutseb seal uurib külas toimuvad ühiskondlikke protsesse. Ja hoolimata sellest loeb nende uurimust juht ja hing. Jaan Tauber. Teadlased olevat Tšehhoslovakkias siiski veel tee küllaldasel määral ette valmistatud linna ja külavaheliste vahelisel lähenemisi protsesside teaduslikuks uurimiseks, teaduslikuks juhtimiseks. Ja peale selle on veel sotsioloogilistele uurimustele meie sotsialistlikus maailmasüsteemis omane see see toimub nii koordineeritult ühiselt. Näiteks praegu avaldatakse väga huvitavaid tulemusi selle kohta kuidas on, kuidas kasutavad oma vaba aega bulgaarlased, ungarlased, poolakad ja Nõukogude Liidu kodanikud. Neljas maas viidi ühise programmi järgi uurimused läbi ja praegu avaldatakse Neid tulemusi võrreldakse neid, kuid ma ei ole nendega täpsete tutaks, ütles, et nad kõik materjalid ei ole veel avaldatud. Praegu te vastasite küsimusele, mida ma tahtsin esitada nimelt selle kohta missugusel alal juba näiteks on kasutusel või mida, kus juba kasutatakse uurimuste vilja. Aga ma siiski esitan ühe küsimuse veel, mis on mõeldud viimaseks. Kust võetakse need inimesed, kes nende sotsioloogiliste uurimustega tegelema hakkavad või kes neid ette vormistab? No põhiliselt loetakse muidugi sotsioloogiat siiski filosoofiliste teaduste süsteemi kuuluvaks ja iga kõrgema hariduse omandanud filosoof võib sotsioloogiliste uurimustega tegeleda, sest ta on vastava ettevalmistuse saanud viimastel aastatel näiteks loetakse meie kõrgemates koolides filosoofidele isegi paar semestrit kõrgema matemaatika kursust, et neid valmistada ette selliste uurimuste jaoks. Vabandage, aga teie olete ajaloolane? Mina olen ajaloolane ja mitte üksi mina, vaid näiteks hiljuti oli mul kokkusaamine Moskvas väikse rühma sotsioloogide käia, seal ei olnud sugugi kõik filosoofid, seal oli üks ajalooline tänab ja peale selle veel paar majandusteadlast olid hulgas. Sotsioloogia on selles mõttes just praegu ja teadus ja ma püüdsin seda eespool nii näidata teile, et ta vajab mitmesuguse valmistusega inimesi. Ja selles ühises teaduses on leiavad rakendamist mitmesuguseid jõud. Kuid selliseid konkreetse sotsioloogia uurimise meetodeid ja nende läbiviimise meetodeid, andmete läbitöötlemise meetodeid, selles osas ettevalmistus tõesti siiamaani on olnud puudulik olukord on tõesti selline, et praegu kantakse seda mitte üksi meil Nõukogude Eestis, vaid ka mujal nõukogude liidus õige suurel määral entusiastide poolt, kes kelledest paljud on saanud ettevalmistuse teistel erialadel, kuid ma usun, et ei kahtle entusiasmi jõust, ta on üks tugevamaid jõude. Lähemate aastate jooksul rajatakse Eestis Teaduste Akadeemia süsteemis sotsioloogia ja õiguse instituut. Ja see peaks siis kujunema keskuseks, mis hakkab abi andma ka kõigile nendele, kes sotsioloogiliste uurimuste vastu huvi tunnevad. Ja kes ma usun, üha rohkem hakkavad need arendama mitmesugustes elualade. Me rääkisime nüüd täna küllaltki palju sellest konkreetsetest sotsioloogilist uurimustest ja kõige lõpus ma tahaksin öelda, et ma ise olen väga teadlik ja me kõik oleme teadlikud et võib-olla näiteks konkreetsete sotsioloogiliste uurimuste definitsioon ei ole veel küllalt täpne. Ja võib-olla tunnevad nii paljudki teiste teadusharude inimesed ja kahjuks mulle tundub, et nad tõesti tunnevad ennast veidi puudutatuna et on tekkimas mingisugused uued jõud, mis on tungivad nagu nende territooriumile. Kuid minu arvates ei ole niivõrd tähtis definitsioonide viilimise kallal töötada, kuivõrd see tegelik suur töö, mida tehakse praegu. Sest kui nii võtta, siis võib hakata kahtlema uuesti küberneetikas. See, mis ühendab endas väga paljude teadusharude, füüsika-matemaatika, mehaanika, automaatika ja nii edasi osasid, kuid on selge, et küberneetikud jaoks ülesandeid jätkub, et nad nendega isegi ülekoormatud. Samuti näitab tegelik elu, et konkreetseid sotsioloogilisi uurimusi on vaja, et on vaja nende jaoks kaadreid, et me neid veelgi hoogsamalt arendades võime väga palju kasu tuua. Ja sellepärast on arvatavasti ka sellise uue kompleksse distsipliini tekkimine täiesti õigustatud.