Raadiokuulajad kindlasti juba tunnevad meie saadete, astuge sisse, palun kaudu majandusteadlast Valve Kirsipuud. Tan kommenteerinud meie vanade sõprade ekskavaatoritehase töötajate Einar vase Elmar lillema. Valdur Krause, Jakal Gailiti mõtteavaldusi ühel päeval, kui arutasime meie seni toimunud vestlusi, ütles seltsimees Kirsipuu. Kas teil on meelisid, mis allikas, et meil on möödunud peaaegu kaks aastat sellest ajast, kui läks eetrisse esimene saade, astuge sisse, palun. Me oleme saates alati rääkinud majandusreformist ja sellest, mida majandusreform tõi kaasa tööstusettevõtete planeerimises. Võib-olla et oleks huvitav kuulata, kuidas on lugu tegelikult Meie ekskavaatoritehases, sest teatavasti majandusreformile Eesti NSV-s on üle läinud kaheksatööstusettevõtet, mis on küllalt väike arv võrreldes meie kogutööstusega. Ja kuivõrd sealhulgas on ka ekskavaatoritehas, kuhu kuuluvad meie praegused vestluskaaslased. Võib-olla et oleks aeg hakata esimesi kokkuvõtteid tegema, mida majandusreform on toonud andnud ja mida ta on näidanud. Ja nii ma siis tegingi, võtsin magnetofoni, läksin ekskavaatoritehasesse, et esitada sealsetele töötajatele ühe ja samasugune küsimus. Mida on andnud teile majandusreform? Hiljem andsin helilõigud kuulata meie alalistele vestluskaaslastele, kes sealsamas avaldasid ka oma arvamust. Lõpuks kommenteeris kogu seda juttu Valve Kirsipuu. Sellises järjekorras jõuab saadega teieni. Niisiis ekskavaatoritehase peaökonomist seltsimees Klein mida on andnud majandusreforme. Tallinna ekskavaatoritehas läks üle uuele planeerimise süsteemile alates esimesest juulist 1966 seega on juba peaaegu poolteist aastat praktilist tööd selja taga. Mida võiksime öelda siis uue süsteemi kohta? Kõigepealt muidugi seda, et ta mingil määral suurendas ettevõtete iseseisvust õigust. Teiseks tunduvalt on tõusnud materiaalses timuleerimise põhimõtte. Senini meie poolt pooldustatavat fondid, tähendab need fondid. Patherasestimuleerimise fondid, mida ettevõte praegu kasutab, on tunduvalt suuremad nendest allikatest. Millised olid ettevõtte käsutuses vana planeerimiskorra juures. Liidame sinna juurde veel viimase, mis nõukogu määruse mis suurendab leppetrahvide, viiviste ja nii edasi osatähtsust, mis omakorda avaldab mõju kasumile ja sealt edasi juba materiaalse stimuleerimisse. Fondidele. Andis meile mõndagi head ja võiks öelda, et majandusreform on rida uusi arvamisi suurundi toonud meie töötajate tegevusse. Noh, võiks öelda, et seoses rentaablus näitajaga viidi sisse ka maks tootmisfondidelt mis on praegu ühtne kõikidel ettevõtetel kuus protsenti. Ausalt öeldes see ei stimuleeri mitte midagi, sellest on palju probleeme olnud praegu majandusmeeste ringkondades, ajakirjanduses ilmselt selles osas midagi võetakse ette, aga momendil see kuus protsenti ei stimuleeri mitte midagi, kaid, kohust, kollektiivi, millegi uue süsteemi juures on rida rida probleeme, veel lahtiseid otsi millest on küll palju juttu kordama, neid mõtet ei ole hakata. Seda, et normatiivide kehtestamine on praegu nii, tehti need esimese kahe aasta või möödunud kahe aasta töötulemuste põhjal praktiliselt oleks vaja natukene pikema perioodi peale ette vaadata. Esineb normatiivide ümbervaatamisi. No need on probleemid, mis on üldised ja mis nõuavad kahtlemata lahendamist juba kõrgemalseisvate organite poolt. Mida on teile isiklikult andnud majandusreform. Noh, kui nüüd naljaks öelda, siis tööd ja tegemist on rohkem. Sest ökonoomika on tõusnud, ökonoomika tähtsus on tõusnud tunduvalt. No isiklikult on olnud seda, et materiaalselt muidugi huvitatus on tõusnud ja selle tõttu ka näeb nagu paremini seda ökonoomikaalase töö vilja, midagi ikka teenistuses ettevõttes teevad. Preemia, mida me enne majandusreformi saime, oli tunduvalt väiksem kui need, mida me oleme saanud? Jah, käesoleval aastal, mõned puud on meil olnud ilma preemiate, kuna siin on osa plaaninäitajad jäänud meil vajaka. Aga tervikuna siiski on võimalused, preemiad on suurenenud võrreldes vana korraga. Tehase ametiühingukomitee esimees seltsimees muruste Puusasüsteem tõi ametiühingule tööd juure kuna nüüd tuleb igasuguste preemiate ja nende jaotamisele vastavad põhimäärused koostada ja et kollektiivi iga liikvel oleks selge, millistel alustel tema saab preemia. Vot selles suhtes tuli veel neid tööd juurde juurde ja aga kas teil on laialt ka kuidagi lahedam? Olete mingisugust summasid saanud juurde uus süsteem ja on meile siiski ja kollektiivile ikka toonud suurt kasu. Nii et seda kuidagi seostada ametiühingu nüüd paranemisega või ametiühingule, võiks öelda niipalju, et ametiühingule võimalus rohkem spordiürituse läbiviija ja kultuuriüritusi, ekskursioone ja nii edasi, aga ütleme, teie isiklikult olete neid paremini majanduslikult kindlustatud kui varem või mina isiklikult või. Te mõtlete mind isiklikult kohe, kui ainult teid? Kuulge, jah, siiski nüüd saame ka, saab vabastatud ametiühing esimees ka aastas preemiad. Varem sai ka uue tehnika eest, aga nüüd saan ka ühekordsed preemiad, mis aastast kollektiivile antakse, saab ametiühing esimees ka, et seal aastapreemiad ja see nüüd juurde tulnud, see on juurde tulnud, seda ennem ei olnud. Ja nüüd helilõigud tsehhidest räägib gaasilõikaja seltsimeest Pedajas. No põhiliselt on suurenenud preemiasummat võrreldes eelmiste aastatega olen korra saanud materiaal stimuleerimisse fondist preemiat 15 20 rubla. Kui tihti seda saadakse, seda? Käed on kaks kuud järgemööda saanud ja millessegi tuleneb. Teie tööst avastika jah? Jah, aga palk on, palk on hea võrreldes enne olnud jäänud samaks, tükitöö on. Ja siis on veel, tundub, on see, et iga aasta lõpul nüüd saame preemiat, kui on aasta kokkuvõtet ära tehtud tööst. Eelmine aasta ma sain 65 rubla, see oli poole aasta eest juulikuust, kuni detsembrini detsember kaasa arvatud, ehk siis loodame siis, et nüüd on poole rohkem varem sellist aastalõpupreemiat üldse ja ei olnud üldse ja see on täitsa uudne. Aga kas te näetegi mingist puudu siis selle süsteemi juures? Ei, mina isiklikult küll ei oska öelda midagi puudust. Neljandal tulevad igati kasuks, sai pandud. Kuulame ka meie alalisi vestlejaid, stuudios on Karl Gailit, Valdur Krause, Helmar lillema ja Einar pask. Seltsimees Pedajas muidugi hindas seda seisukohta täiesti objektiivselt. Ja õieti sellepärast, et ka ütleme, tsehhi administratsiooni seisukohalt võib ainult kinnitada tema väiteid. Kuivõrd me käesoleva aasta jooksul oleme töölistele eraldanud preemiaks. Tsehhis ligikaudu 4000 rubla. See on täiendav täiendav. Raha, mis tööliste vahel ära jagatud, mis ei ole sõltuv palgafondist. Nüüd siin muidugi tahaks nimetada veel paari asjaolu. Kahtlemata on terve rida inimesi küllaltki suur protsent, kes ei ole saanud sellest materiaalsel kutsekoolist üldse preemiat. Millised ja see on just see osa inimesi, kes on süstemaatiliselt rikkunud töödistsipliini, mehed ei lähe otseselt kokkupuudet töölistega, ütleme näiteks konstruktori. Meil vasse olukord siiski nii rõõmustav ei ole, sest me peame midagi erilist ära tegema, et saada sellist preemiat, kui siin seltsimees kallid räägib, et kui mees tööluuse ei riku, kordan Ta on nendel juhtudel juba saab preemiat. Siis meie peame, me peame selleks midagi just töö juures silma paistma mõne ülesande lahendamisega, kui meie tahame, ütleme, et ainuüksi normaalse igapäevase töö täitmise eest meie seda erilist preemiat ei saa nii-öelda tuli ja põneva täidamani oma igapäevaseid tööülesandeid, aga seejuures ei ole millegiga silma paistnud seal mõne kiire töö ära tegemisega ja niimoodi siis tavaliselt seda ei saa. Tosin seitsmes Grow soostub ühe ühe momendi ära. Meil kudevaheline sotsialistlik võistlus. Ja tulla ütleme näiteks tsehhi kollektiiviga kas esimesele või teisele kohale? Sotsialistlikus võistluses, see tähendab ka seda, et see toob endaga kaasa rahalise preemia üldsummas ligikaudu 600 rubla 500 rubla. No seda on paar korda juhtunud käesoleva aasta vältel. Teiseks iga kuu parim meistrijaoskond kuulub premeerime ettevõttefondist. Ka see toob jälle vaali paarsada rubla kaasa. Ja siin muidugi siis sellest meistrijaoskonnast valitakse välja paremad aktiivsemad, kes, keda siis premeeritakse, aga muidugi niisugust ütleme ühe mõõdupuuga mõõtmist kahtlemata olla ei saa, ega ei tohigi. Vahe Ast, sellest tulebki välja meel. Iideebee osas ei ole nii palju summasid võib-olla kasutada. Et me saaksime nii palju premeerida nendest ütleme nii tööülesannete täitmise eest, kui on ballasessidel, meil on ka omavaheline sotsialistlik võistlusbüroode vahel näiteks. Aga selle saab iga kuu üks büroo saab 20 rubla olla bürooja, osakonnasisene võistlus, pürmeeruse jäädakse maja, sa jagatakse seal siis ära seal büroosiseselt, ütleme seal neli-viis inimest terilist ja see oli ikkagi väikese dream vaikse preemiad ja aga suuremad preemiad on siis lähest, kui midagi on niimoodi, aga ma ütlesin korda saadetud siis võib-olla näiteks et suurendatakse, kui on kuupreemia saamine, suurendatakse seda näiteks 25 või 50 protsendi võrra. Samuti vastupidine nähtus on, et võib seda väheneda, kui midagi on halvasti tehtud. No siin ma võiksin Toledakse konkreetse väither, mis veel esines paugu Oktoolus ühele suval tööl töötaksid kaks meest kusjuures tööli tähtajaline, äärmiselt kiire ja pingeline. Lükopagiti lüliburile, üks mees tarvitas selle töö juures ära, tööriistu, tähendab, temal riklasid Rikmes tööriistu. 22 rubla eest. Puurid jaa, jaa, Raiver ütlekski hetk üritasid samal ajal, teine mees tarvitas ainult nelja rubla eest ära, tööriist. Kahtlemata me siin otsekohe võtsime nii-öelda käte ja premeerime seda meest, kes selle tööriistasid, selles ulatuses kokkuhoid. Ühes oma tümakas. Ma saan lihtsalt normaalselt, sellesama mis ma saaksin. Kas ma siis töötan nüüd veidikene pingelisematel vähem pingelisemad see otsekohe ei avaldu, ütleme nii. Tundlik see süsteem inseneritöö osas ei ole, et asuda seal teha vahet, no siin tuleb võib-olla ka see moment veel mängu, et kuivõrd meil käesoleva aasta oli nii-öelda otsetootmise otseselt tootmistsehhides väga pingeline siis võib-olla ka, et tehase juhtkond koos ametiühingukomiteega pidasin õigeks neid summasid eeskätt just suuremas ulatuses rakendada põhikohaga tähendab nende inimeste suhtes, kes otseselt tegutsesid võidule, no siis võiks seal niipalju ütelda, et see aasta oli tehase niivõrd raske. Et üldiselt tuli jälle töötada rohkem selle südametunnistuse järgi kui selle järgi, et sealt võis raha loota, sest raha nagunii eriti loota ei olnud. Kuna nagu siin kalliti ütles, läks Põldiselt kõik tsehhide stimuleerimiseks, aga et seejuures võis mõelda, et ma seda tööd teen, sellepärast et ma selle eest lisapreemiat ja kui ma seda preemiat ei saa, et ma siis ei tee selleks lihtsalt ei olnud mahti. Seda reformi lisraeli vaadata ulatuslik, kui kui ütleme, kasvatustegurit kollektiivile või inimesele see reform hõlburyu endaga kaasa tervet tootmist. Me võime rääkida siin uuest süsteemist, aga juhul näiteks kui ettevõte ei ole suuteline oma plaani näitajaid Realiseerima siis igasugused jutud uue süsteemi paremusest langevad otsekohe ära. Kas päriselt siiski? Kahtlane? Sellepärast et võtame sellise konkreetse juhus, oletame näiteks meie tehas ei täida aasta plaani. Samal ajal me oleme siiski aasta vältel sellest ettevõtte või sellest, ütleme, materiaalsel stimuleerimisel fondist, mis eraldatud on küllalt palju välja võiksid juba teinud ja kui me neid tagasi võtta, ikka ravida. Seda küll, aga kui näiteks teeme võrdluse nende ettevõtetega, kes alles lähevad uue süsteemi peale ja kuni sinnamaani said regulaarselt oma 40 protsenti preemiat, siis uue süsteemi juures nemad seda võivad saada ainult sel juhul, kui nemad kõikuma näitajad realiseerivad. Ja rohkemat sealjuures siiski. Aga nad vana süsteemi juures ka, kellega ma põhinäitajad, mis olid ju vanasti ka olemas, võib-olla siis ei, no me räägime sellest juhusest, kus konkreetne tehas mitma vältel on pidevalt preemiat saanud, oma 40 protsenti lähete uue süsteemi peale, ega ta rohkem ei saa. Tal ei ole rohkem seal 40 protsenti, saab, saab preemiat, ütleme tehase tehase tehniline personal. Aga samal ajal töölisi töölised ju, ütleme vana süsteemi juures peaaegu ei saanud täiendavat preemiat. Ja nüüd see juba aastapreemia näol tuleb. No vaat siit siis järeldus, et töölistele on see uus süsteem igal juhul stimuleeriv aga insenertehnilisele personalile selle mõju ei ole nii märgatav. Isiklikult arvan, et siiski siin seisab põhiline selles kasvatustöös ja aastalõpu kreemjas. Need on kaks tegurit, mis nii otseselt annavad ennast tunda. Tunduvad olevat küllaltki inseneride osa sellest jää jää muidugi ei saa ka märkimata jätta seda olukorda, et terve rida puudusele veel sinimis tuleks. Kallasel süsteem ei oska öelda. Keevitaja seltsimees varblane. Materjalide suhtes just on meil kõige kõige suurem puudus, sest tavaliselt ikkagi kuu algul ei ole seda materjali nii nagu tarvis on ja, ja ei ole ka just praegu nüüd kuuleb, hakkab tulema ka kuu lõpul on juba nii, milles seal viga on, vot seda ei saa ju meie kellelegi süüks just panna tsehhi ülemate suhtes, aga seal peab kuskil mujal olema, see oli ka nii, et selles suhtes ei ole midagi muutunud. Ei, selles suhtes küll muutunud ei ole varustamisel ja. Aga kuidas on näiteks teie palgaga töötasuga üldse rahaliselt tunnete midagi? No mina eriti just Praeguseni ei ole veel nuriseda, just nii väga saanud, aga no siiski ka on ikka tõmmatud rohkem maha, kui õigus peaks olema, tead. No möödunud aastaga ja möödunud aastaga võrreldes minu palk, kui tänavu aasta edasi nii läheb, siis tuleb madalam keskmine kui möödunud aasta madalam ja huvitav, millest see tingitud on, sellepärast et võetakse oma Haadet hindasid. Nii et teie neist investeeringutest eriti ei tunnegi sellest uuest süsteemist, no mitte nüüd seda, vaata siin on nüüd selles suhtes on selle mahavõtmise suhtes, aga jälle on rida teisi asju, mis võib-olla nüüd tulevikus praegu on see algus, võib-olla tulevikus annavad need juure need asjad, kõik seal väikesed preemiad, igasuguseid, mis tulevad ja kui nüüd neid hakatakse andma, siis võib-olla see asjale saanud. See ilma traadita preemia. Nüüd hakati alles maksma, seda olen saanud üks kord, viis rubla kuus rubla kuus kopikat, tahaks näha, et töö oleks enam-vähem nii normaliseeritum. Et inimesel oleks, tähendab kuu algusest esimesest kuupäevast peale pidevalt iga päev normaalselt tööd, et ta mitte ei higistaks üks päev nüüd liiga palju ja teine päev siis jälle pikutab. Küsimus on muidugi selles, et seltsimees võib-olla tõepoolest ei ole teada selle uue uue süsteemi rakendamisest siiani mingisugust otsest kasu saanud haldajate ta ei ole halb töötaja ja ei, ma ei ütleks, kata palk just nii, väga madal oleks. Alla minu nädala 107 eurola siiani veel kuus teinud ei ole. Vare no ta tuli minusse alles möödunud või käesoleva aasta veebruarikuust lase eelmine kuu sai põhjendatud normidelusele kuus rubla preemiat, aga see oleks viis protsenti. Sealjuures ja 120 rublaline ainult tehniliselt põhjendatud normide järgi töötades on see sinna veel kogemuslikudega normidega need alla alla 160 rubla ei tohiks vabalt mingil juhul olla müüdud kuuest. Muidugi keevitamine on, on küllaltki raske ja tervistkahjustav töö ja seda palka võib-olla eriti suureks ei saa ka pidada, aga, aga samaaegselt eraldatud töötasu fondi ei võimalda ka suuremaid teenistusi nii vähemalt kergesti lubada. No ma ei tea, milline ressurss. Küllap ta ei ole ta nii eriti nuri, isegi ta näringla ei näe esialgu vahet, eks ole. Nojah, see vahe võib-olla tõesti ei ole veel veel nagu tema teadvuseni jõudnud võib-olla, kui ära kuulata veel teisi inimesi? Kokkupanija keevitaja seltsimees Karolin. Aastapreemia mida ennem ei olnud, seda hakkama saame, saime juba. Aga seal on kõik alguses veel, nüüd loodetavasti lugu kirjutatakse, räägitakse nüüd edaspidi ikka, see asi hakkab paremuse ja paremuse poole, aga see asi endil tuksunud juba poolteist aastat peaaegu. Vot minul ei ole need korterid. Mul ei ole tarvis, on olemas mul ei ole endal pretensioone olnud, aga nüüd nagu materjalist siin juba ennem räägiti minu arvates paremaks läinud ikka kui ennemalt varustamine ja mina arvan küll nii muljena, til materjalilt aga midagi ei sõida, seisab aga seen, kas ta üksinda materjalidega võib-olla tööjõu taga seisab ja nüüd ütelda materjale alati materjali vast ongi, aga need ei ole, kes seda materjali valmistab ja muutus tööska kuidagi libedal või töös, no minu arvates mina küll ei tööta kaua siin tehases neljast saastale võrreldes sellega, mis esimesed aastad on minu arvates läheb küll paremini ja tänu just sellele reformile või üldiselt mina nüüd sellest taipan kasse reformile, tänu, aga tänu ikka organiseerimisele paremaks läinud, kui neli aastat tagasi oli seda kindlasti. Meil on neid tegureid minu arvates praegugi veel ka selle uue süsteemi juures neid tegureid, mis mis innustaks ühte inimest olema ühes ja samas tehases kauem liiga vähe. Seda süsteemi peaks täiendama veel paljude selliste selliste vahenditega. Kas ütleme, puhkuse suurendamisega puhkuseaja pikendamisega tähendab vastavalt tööstaaž üle selliste täiendavate stiimulitega. Ja mida ütlete nüüd teie, seltsimees Kirsipuu? Siin tundus, et vestluses jäi kõlama noot materiaalsest timuleerimise mittetäieliku, sest insenertehniliste töötajate osas töötajad ütlevad, et nemad saavad preemiat tagasi. Seltsimees Krause rääkis, et tema töötada nii palju, kui tal jõudu on ja isegi veel natukene rohkem. Aga tema preemiat ei saa kui võib-olla, ehk ainult mõned rublad, mis on ette nähtud üksikute büroode vahelise sotsialistliku võistluse võitjale. Ma tahaksin siin nii palju täiendada, et olukorras on võib olla puudusi nii tööliste osas kui ka insenertehniliste töötajate osas. Majandusreformi üks viga nimelt oli see, et töölistele jooksvaid preemiaid ei hakatud maksma smuleerimise fondidest nagu me kuuleme siin vestluse käigus saavad töölised aastalõpupreemiaid, aga et nad jooksvalt tunneksid mingisugust materiaalse stimuleerimisse tõusu. See ei löö läbi üldisest töötajate jutus. Muidugi nad maksid ühekordset hüvitust, siin oli juttu kahest töömehest, kes tegid ühesugust tööd ja üks kulutas palju tööriistu ja teine vähe. Aga seda ei saa siiski jooksvaks preemiaks nimetada, vaid see on lihtsalt ühekordne hüvitus, eriti eeskujuliku töö eest. Nüüd, mis puudutab inseneride materiaalsest stimuleerimisse pärast majandusreformi juurutamist, siis muidugi mingisugune vahel nendel ka tekkinud, kuigi nad võib-olla ise sellest aru ei saa. Ametlikud andmed näitavad, et enne majandusreformi oli insenertehniliste töötajate preemia kaheksa kuni 10 protsenti nende põhipalgast. Muidugi nad oleksid võinud saada 40, isegi kuni 60 protsenti, kuid lihtsalt palgafond ei võimaldanud nendele niisuguse summa väljamaksmist. 1966. aastal aga said nendes ettevõtetes, millised olid üle läinud uuele materiaalse stimuleerimisse süsteemile insenertehnilised töötajad, preemiat 10 protsenti rohkem kui 1965. aastal. Muuseas, see 10 protsenti kehtib Eesti NSV tööstuse kohta kõigi nende kaheksa ettevõtte kohta. Küllatatud nendele ja teatud määral tan tuletada, aga ma tahaksin ütelda ka ühte asja, mis nüüd eriti silma torkas. Nimelt öeldi, et kui töötaja teeb seal oma töö, Äravdas otra heinad. Et nagu raske oleks mõõta seda tööd, mida teeb konstruktor. Ja muidugi see on õige, sellepärast et me teame, et igal inimesel on väga erinevad võimed sealjuures tema palgaintervall annab ennast nihutada kas miinimumi või maksimumi poole ainult kahe, 30 rubla ulatuses. Ühesõnaga peaks välja olema töötatud niisugune süsteem, kus siiski võetakse arvesse konstruktorite võimeid ja kus on teatud tingimused Anton nende töö mõõtmiseks. Ja võib-olla tõesti tuleks välja töötada niisugused eeskirjad, niisugused sätted, kus sa näiteks öeldud, et kui töötaja täiesti õigeaegselt teeb oma tööd, teeb seda kvaliteetselt, teeb nii, et teised osakonnad tema järgi ei peaks ootama, siis on tal õigus saada kvartalipreemiat näiteks. Muidugi see küsimus on esialgu veel lahtine olnud, sest majandusreform üldse tõi kaasa niivõrd palju uusi probleeme, et kõik ühe korraga ei jõuagi nagu haarata, aga kahtlemata küsimus on lahendatav. Meil siin eespool oli juttu ikkagi sellest ebarütmilisust tööst. Muidugi tuleb ära märkida, et täieliku rütmilisuse rütmiliste TÖÖ garanteerimine tehases ei sõltu üksnes ainult ettevõttest endast vaid suuresti ka materiaaltehnilisest varustamisest. Nagu me siin vestluse käigus oleme aru saanud, on siiski materiaaltehnilise varustamise probleem üks kõige raskemaid probleeme. Ja muuseas, ta on ka niisugune probleem, mis kõigis ettevõtetes takistab õiget majandusreformi juurutamist. Kuivõrd ta on praegu kõige suurem kitsaskoht uue süsteemi elluviimisel, siis praegu on materiaaltehnilise küsimuse üksikud probleemid valitsuse vastavates instantsides arutusel ja jääb ainult loota, et need kiiremini lahendatakse. Nüüd, kui me oleme siin arutanud need majandusreformi plusse ja miinuseid, selgub, et, et ühed ütlevad, et nad on palju tunda saanud seda, et majandusreform on olnud, teised on vähem tunda saanud. Siis muidugi me ei saa jätta kõrvale niisugust seisukohta, et see, kuidas majandusreform juurutatakse ettevõttesse üldse tema edu sõltub meist siiski enestest. Ta sõltub sellest kuidasmoodi. Me rakendame reformi põhimõtet, teid, kuidasmoodi, me analüüsime ja hindame neid kogemusi, mis me juba saanud oleme. Ja, ja kuidas me teeme ka ettepanekud reformi edasiseks täiustamiseks. Selles osas on muidugi ära teha väga palju kõigil ettevõtetel sest nad ise ikka saavad vahetult kohapeal kõige paremini hinnata seda, mis on nendele olnud õige, mis on vale olnud, kus on vigu tehtud, mida tuleks süvendada, või vastupidi, mis võib-olla tuleks isegi endisesse olukorda tagasi viia. Vaja veel täiustada, kahtlemata on vaja, ei ole üldse mõeldav, et majandusreform saaks tehtud ühe või kahe aastaga seal väga pikaajaline protsess. Majandusreformi esimene laps on see etapp, mille juures praegu meie oleme. Selle juurutamine võtab aega kolm kuni neli aastat, isegi viis aastat. Nagu kuulsite, probleeme on veel palju, mis tahavad sõelumist. Niisiis.