Viies eluaasta see on ju juba pensioniiga, aga näitleja ei saa pensioni. Liu minna. No senine ma olen olnud ikka täie jõuga tööl ja mul on väga raskeid ülesandeid ja ma leian, et see pole veel mind väsitanud. Muidugi ma pean ütlema, et kodus olles olen ma rohkem väsinud kui ma laval laval tunnen ma end väga hästi. Ma ei ole kunagi väsinud, mind ei väsita, proovid ka ainult vahest nagu iga vaimne töö ei võta enam vastu, ei ole enam seda erksust, see tähendab, et ma olen juba vaimselt väsinud, aga seal pole ka midagi imestada, kui viis tundi laua taga istuda ja mõelda ja arutada, see väsitab võib-olla igat noort inimest samuti, aga mida ma ei saa omaks võtta ja mul on tähele pannud, et kui proovides töösse suhtutakse ükskõikselt ja loiult, vot see on andestamatu. Kui sa oled valinud selle tee, siis tee seda lõpuni. Aga muuseas, ainult sõnu seal rääkida ja midagi endast välja ei suuda pakkuda ega vastu võtta, tuleb proovist proovi tühjalt, see ei ole mulle küll vastuvõetav. Mis. Stopp, näitlejatöös. Vaat minul ongi see mõiste väga võõras. Mina leian, et sea ongi stamp, tahab kordumine, rollist rolli. Aarne Üksküla on ütelnud, et sulle on vaja anda suurima Kuid ülesandeid sellepärast, et sa oled võimeline veel ja veel andma midagi niisugust, mida sa varem ei ole andnud. Ju ta siis mõtles selle küsimusega nii psühholoogiliselt kui näitlejast. Ju ta siis mõistis, et näitel ja on tarvis suuremat ülesannet, et ta saaks end avada, näidata end mitmeid külgsemalt. Nagu innustab ja avab inimeste inimvahelisi suhteid ja keerukuse konflikte, vaidlusi ju ta siis mõtles seda, ma mõtlen. Sina oled väga mitmete režissööride käe all tööd teinud. Missugust näitejuht isa nagu peaksid oma lemmiknäitejuhiks või mis peab olema sinu näite juures nagu oluline? Mina pean väga oluliseks näitejuhi suhet näitlejaga. Kui näitejuhil tekib usaldus näitleja vastu, seda tunnetab näitleja otsekohe. Siis on kat tulemusi. Näiteks Draamateatris. Kõigepealt ma töötasin Leokalmetiga. Tema oli väga asjalik. Ja ega tema ei surunud end peale. Kui tema nägi, et näitleja ise pakkus välja ja saavutas midagi, siis ta lasi seda teed minna. Kaarin Raidi lavastatud tükkides. Isuzu ringis mängisin rahutu vanadus. Karin Raidi kali suurepärane töötada tema väga põhjalikult püüdis lahti mõtestada, rolle põhjendada psühholoogiliselt. Tema oli niisugune, kes läks väga siseliini mööda ja sügavalt. Temaga oli väga kerge töötada, ta tegi end väga mõistetavaks ja tema usaldas näitlejad. Ingo Normeti ka oli mul esimene töö. Kummaline missis Sevitš. See oli mahukas töö ja minu esimesed sõnad. Kui mulle see roll usaldati, ütlesin mina, et Ma lähen selle rolli juurde nagu valge leht ja siis me hakkame sinna pealik kritseldama. Sest et mina ei tunne režissööri ega tema tunne filminud. Ingo Normet naeratas ja ütles, et no muidugi. Loomulikult, mida peab ikka peamiseks pidama, on ikka dramaturgia, ega meie materjalist mööda minna ei saa selles piirides. Ja minul juba nagu algusest peale ei mõelnud ainult oma osale vaid üldmaterjalile. Et kes ma seal olen, mis ülesanne mul on, milleks ma seal üldse olen. Ja väga Arvistasin partnerit. Sest ega iseseisvalt rolli teha ju ei saa, et ma teen oma rolli valmis ja ma midagi muud ei tea. Ei seda ma ei ole kunagi taotlenud. Et ma lehekülgede viisi vaatan oma rolli, ma vaatan ikka tervet materjali. Näitekirjanik. Kest lemmikautorid, keda sa võiksid niimoodi nimetada. Ma olen nii väga mitmeid-mitmeid teoseid mänginud ja ja mitmesuguseid žanreid, mul on väga raske öelda, et just eriti see on mul ainuke lemmiknäitekirjanik. Ma hindan dramaturgi, kes annavad mulle mõtteid, kes panevad, kes erutavad mind. Kes panevad mind tööle, kellel on ka suur mõte ja sisu taga. Et ma näeksin vaeva selle kallal näiteks ma Meie klassikutest Tammsaaret ma olen mänginud. Loomulikult, no tema puhul ei saagi teisiti ütelda, kui ainult armastada seda kirjanikku ja teda mõista. Kõik on läbi. Naise rollis. Mina nägin küll vaeva, sest. Dramaturg Olby oli minule tõesti pähkliks teda lahti mõtestada on üpris keeruline kuna tema on viinud tegevuste piirisituatsiooni küll meie arutasime tundide viisi ja kui palju oli ka viltu laskmist kuna juba lõpuproovides alles mõistsin, kes ma olen ja mis on mu elus oluline. Ja nii lause lauselt viis mu lähemale ka iseendale, et mõista, kas ma olen üle saanud sellest hammast raskest elust või mitte. Kas ma olen saanud lahti tundest, mis mul oli 18 aastasena, kuna nüüd ma olen 71 aastane ja lõpptulemus oli ikkagi, et ma ei ole lahti saanud, ma armastasin ainult oma meest. Keda sa oma partneritest praegu hea sõnaga meenuta? Sunne Eduard Türk Alfred Mering. Meringuga olen ma väga palju töötanud ja palju mänginud ja tema oli ka üks väga sütitav lavastaja kui ka näitleja. Siis on lita Rummo. Praegu on mängukavas gruusia tükki järglased, seal on sul väga huvitav suurpere ema. Roll järglaste siis me tegime koostada Linda Rummoga. Ma olen väga tänulik linde Rumule kuid tööle hakata siis. Tema teeb. Omale. Teoreetiliselt kõik selgeks tegema. Ei näinud nagu öeldakse, näitlejal see eimiski. Mani roll hakkab kohe kõlama teistsugune, rohkem vaeva. Aga igaühega iga osaga näeb palju vaja, mina kergelt ei saavuta midagi. Eks mõtlema peab, palju mõtted peavad omale selgeks saama, siis saab ka sisemiselt.