Eilse muusikaelu üks pingelisem moment oli, kui avalikustati üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördumine ja pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Autorite Ühing, esitajate liit, Eesti fonogrammitootjate ühing, Eesti jazziliit, Eesti Kontsert, Eesti kooriühing, Eesti muusikafestivalid, Eesti suurkontsertide korraldajate liit ja Music Estonia, mille tegevjuht Avedelt on kogu asja esikõneleja ja praegu klassikaraadio stuudiost tervistavalt tervist. Te tegite väga konkreetse pöördumise ja, ja saatsite selle siis peaministrile, rahandusministrile, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile, majandusministrile, kultuuriministrile ja rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni. Ja tegite siis ettepaneku, et muusikaorganisatsioonide ja praegust olukorda, mida veel need eilsed piirangud erakordselt esile tõstsid, päästa ja te olete välja arvestanud, et teil on olemas päästeplaan, ühtlasi on see nii kas lühiajaline või ka pisut pikema perspektiiviga ja see päästeplaani maksumus on kaheksa miljonit eurot. Ja selle ettepanekuga siis muusikaorganisatsioonid on lahti arvestanud oma kulud, oma saamata tulud ja oma püsimajäämise misse plaan, see lühiajaline plaan on ja mis pikemaajaline plaan siis on? Ja tõsi ta on, et praegu on just see kriitiline hetk, mil selle plaaniga oli vaja välja tulla ja, ja täpselt eile siis piirangut karmistusid ja ja selle taustal kõige taustal terve kultuurivaldkond ilmselt peabki rääkima oma siis kriisist väljatuleku või, või taasta või ütleme, praeguse seisuga ellujäämise plaanist. Et tõesti muusikasektor siis eile saatis välja ja lühiajaline plaan hõlmab siis püsikulusid, sellepärast Nende piirangute najal ka praegu siis sulgedes peavad jääma ettevõte ellu, need on püsikulud, palgarendihalduskulud. Need, kõik jooksevad ju edasi, et siin ainult palgameede, mida tänaseks on välja pakutud, ei aita kindlasti. Ja edasi ka riskifond oli siis lühiajalise meetme all kirjas, mis tähendab seda, et kui planeeritakse festivale siiski kevadeks hetkel need kulutused on ette tehtud, siit võivad tagasiostud tulla nii edasi, et et nende kulude haldamiseks riskifondi loomine on ka määrava tähtsusega. Et see oli siis kokku see kaheksa miljoniline plaan, et hallata siis kevad kuni sügisperioodil kulusid muidu vastasel juhul tõesti on siin ellujäämist raske ette näha. Ja, ja järgmine etapp oli siis pikaajalised. Ütlesite riigipoolne palgatoetusmeede ei aita, jah, kui see jääb ainult palgatoetuseks, mida me täna olema vilksamisi kuulnud, mis läheb täna ilmselt neil arutelu alla ja eks need meetmed siis arutatakse edasi toetusmeetmeid. Neid lühiajalisi just, ja ma saan aru, et pikaajalised meetmed, millest me saame siin ilmselt pärast rääkida, on veel arutelu all, mida ka eile tegelikult valitsus pidi arutama ja hääletama, aga, aga see lükkus edasi. Et kui nüüd võetakse toetusmeetmed arutelu alla ja mida me seni oleme siis valdkonnana kuulnud, terve kultuurivaldkond on siis seda kuulnud, et läbirääkimised käivadki palgameetme asjus, aga see ei ole nüüd see, millest tegelikult tuleks rääkida laiemalt, et kui sektor läheb kinni, siis on hoopis muud kulutused, mis tekivad ja mida oleks. Vaat sellele, mis need muud kulutused on, ja teine küsimus, kust tuleb see kaheksa miljonit, et mis olid need arvud, kust need võeti, kas kõik need teie omavahelises läbirääkimises osalenud organisatsiooniliselt tegid mingi arvestuse või kust tuleb see kaheksa miljonit? See on läbi räägitud tõesti organisatsioonidega kaja peegeldatud need, et muidugi on ka eelmisel aastal näiteks toonia vis kriisi, küsitluse läbi. Me nägime, millised on nende kulude mahud, mis ettevõtjatel jooksvad kulutused on ja püsikulutused siis ning teisalt oleme jooksvalt suhelnud. Vaata ka ning see tuleb suuresti siis, kui me vaatame muusika kogukäivet, siis selle langusest ütleme pool turust langeb ja sealt ümber arvutustega, siis võibki öelda, et, et see ongi kaheksa miljonit suurusjärk. Ütleme sellest pool kaheksast miljonist tuleks kohe lasta ringlusesse, kui me räägime püsikuludest ja teine pool siis peaks kuni sügiseni näiteks katma seda riskifondi loogikat, et korraldajal oleks kindlus ja üldse võimekus edasi korraldada, räägime kevadistest ja suvistest ja nii edasi sealt üritustest, et see nagu tasandab seda ja mida teised riigid on hakanud täpselt samamoodi neid loogikaid siis rakendama. Et püsikulud ongi siis lisaks palgale on halduskulud, et ja ülevalhoidmise kulud räägime, näiteks võtame suure kontsertpaiga näite, et kõik sellised rendikulud jooksevad edasi halduskuludelt personal on niigi näiteks miinimumini viidud, et ilma selleta see ettevõte lihtsalt paneb uksed kinni ja me kaotame kogu oma mitmekülgse kultuurielu lihtsalt mitmeks aastaks ära. On teinud ettepaneku ka ajutiselt käibemaksu alandada just pikaajalistes ettepanekutes oli siis välja toodud käibemaksu ajutine langus ja Euroopa struktuurifondid. Et käibemaksumeedet, me oleme nüüd ka pöördumistes sügisene pöördumine tegelikult veel septembris eelmisele valitsusele organisatsioonidega ja nüüd siis uuesti välja pakutud lahendus, mis oleks see laiapõhjaline horisontaalne meede, mis võimaldaks sektorid siis taaskäivitada, ehk siis oleme pakkunud siis hetkel ajutist tühja hallist langetust kuni aastani 2024, minimaalselt näiteks jällegi Suurbritannia on samamoodi selle algatanud lühiajaliselt, et me oleme üks väheseid sellise käibemaksuga riike kultuuris, et jah, me ei ole konkurentsivõimelised sellise käibemaksuga ennast üldse taastama. Määrava tähtsusega oleks tõesti langetada ühtlustada see siis üheksale protsendile, nagu on majutusasutustes näiteks, et sellepärast me oleme selle üheksa protsenti ka välja pakkunud. Et korraldajad jah, suudaks üldse taastada ennast ja enda võimekust. Kas. Ka organisatsioonide sellises üldpildis on teil omavahel tulnud ka juttu, et tuleks ja kas tuleks eraldada või mingi vahe teha ütleme, süvakultuurile ja meelelahutusele. Meil hetkel ütleme, need organisatsioonid, kes alla kirjutasid muusikasektorit vaadates nii tervikpildina kui see võimalik on nende organisatsioonide vaates, kes siis alla kirjutasin. Loomulikult ei tohiks jääda hetkel ükski sihtrühm välja peakski vaatlema professionaalseid korraldaja, et sinna lähevad jah, väga eri žanris siis korraldajad ja üleüldse ei tahakski eraldada süvaja mingeid Pope, et me räägime laiali. Kõik jah, on selles mõttes meetmete järgi ka, et kõik peaksid neile ligi saama pääseda, kes on professionaalselt korraldada ja vot seda saab mõõta väga selgelt tegelikult, et me oleme ka seal taustainfos toonud näite, et kuidas me võiks seda professionaalselt korraldust mõista. Kes siis selle, teie päästepaketi nägemuse järgi võiksite konkreetselt toetust saada, kas sinna käiksid nüüd me oleme siin rääkinud, korraldajad ja kontserdipaigad ja kõik sellised. Aga kui suur osa loovisikud, need on siis nagu ikkagi esimeses. Ja ja loovisikud ja loomingulised kollektiivid olid meil sihtrühmana välja toodud, keda peaksid need meetmed puudutama siis tõesti korraldajat, kontsert, paigalda ja tugiteenused, heli-valgus-, piletimüügisüsteemid, helistuudiod, et, et selles mõttes terve taustsüsteem ja loovisikutel oligi. Jah, ma enne unustasin lisada, et see kaheksa miljonit seal sees oligi see üks miljon, siis loovisikutele ning hästi oluline on siis silmas pidada ka neid loovisikuid, kes siis pole vabakutselised, et see sihtrühm oleks kaerakaardistada. Täna otse praegu kultuuriministriga käsite kohtumas, see ei olnud küll ajendatud sellest teie eilsest pöördumisest, kuid kas sellest oli juttu või kas te saite mingisugust tagasi? Aitäh ja valdkond kohtub siis iganädalaselt, see siis oli Tõnis Lukase ajal algatatud kohtumine sügisel tehtud pöördumistest, mis üritasid ka selgitada kultuurivaldkonna olukorda ja, ja vajalike meetmete käsitlust ning nüüd me oleme iganädalaselt kokku saanud ka siis uue ministriga. Täna oli siis temapoolne ettepanek eilsete piirangute taustal kohtuda valdkonnaga ning ainuke tagasiside, mis hetkel on, on see, et me peame kultuurivaldkondi rohkem veel esile tooma üheskoos seda häält võimendama. Terve kultuurivaldkond räägiks nendest asjadest, sest et see on kõigil ühine, kõikidel on samad probleemid hetkel ning ka siin tehtud ettepanekud, et saaks laiendada erinevatele, kas siis teatrile, muuseumitele ja nii edasi, et igalühel igal valdkonnal on oma spetsiifika, aga ühiselt me saame selgeks teha väga selgelt, et mida me hetkel siis kaotame, sellepärast et kui me jääme ainult ühe lahenduse peale, mis täna käis läbi näiteks palgameede siis see ei saa olla ainuke lahendus. Kas teie eilsele pöördumisele siin taga on üheksa organisatsiooni, on tulnud ka toetajaid, teste muusikaorganisatsioonide poolt, näiteks Eesti interpreetide liit. Kaasanud oleme me kõiki muusikavaldkonna esindusorganisatsioone, sealhulgas tõesti interpreetide liit, muusikanõukogu heliloojate liit, kahjuks ei jõudnud nende juhatus tutvuda pöördumisega nii kiiresti, kuna ajasurve on tõesti tohutult meeletu olnud. Et kuna me teadsime, et see pöördumine pidi eile olema väljas, siis aga, aga heliloojate Liiduga ma olen kontaktis olnud, aga kindlasti on väga oluline, et kui me teeme nüüd laiapõhjalisem kultuurivaldkonna ühispöördumise me saaksime sihtrühmad kaardistatud ja otse täiendusi vastavatelt, muusika esindusorganisatsioonidelt lisaks. Ma kindlasti kordaks üle, et väga oluline on, et ükski sihtrühm ei jääks puutumata. Et kui täna selles muusikasektori pöördumises tundub, et võiks midagi lisada, peaks isamaa on jäänud, mingit sihtrühma vril võiks puudutada, siis ma kindlasti loodan, et muusikasektor suudab ennast kokku võtta Ta ning veel laiemalt sellepärast et siin kindlasti ja oleks vaja väga sisendit just interpreetide poolt ja laiemalt veel. Et ma usun ja loodan, et, et see on nüüd see koht, kus inimesed annavad endast parima, tahaks ma naiivselt uskuda, aga. Ei jaksa enam, terve aasta on varsti möödas, 13 märts on, mil kukub kell ja meil on aasta möödas sellest kohutavast saagast, mis on meid saatnud. Me teame seda, et professionaalsed muusikud on loobunud oma suurtest plaanidest. On vahetanud erialad, mitmed muusikud on on läinud hoopis teisele tööle. Mis sellise raputav aasta kõige suurem mõju teie arvates on kogu sellele muusikavaldkonnale? Väga laastav mõju loomulikult need eelnevad siis kevadised ja sügisesed meetmed aitasid leevendada seda olukorda, kui, kui kõik juhtus ja kõik oli meie jaoks uus. Võib-olla nüüd Ma ütleks lihtsalt, me olemegi veel raskemas olukorras, sellepärast et seal on nii pikalt kestnud ütleme, muusika ettevõtlusest, kui ma räägin ka siis ma ei mõtle ainult ühte žanrit, ma räägin kõigest täpselt need sihtrühmad, keda ma välja tõin, olenemata žanrist, ütleme, et selline muusika, ökosüsteem kreem on praegu, ütleme jah, need varud on otsas, juba on kindlasti esitajaid autoreid, kes on loobunud või ei ole võimalusi hetkel mitte millegi tegemiseks. Samas on üritusi ja korraldajaid, kes on üritanud tõesti korraldada planeerida näiteks tõesti kevadised festivalid. Et lihtsalt see mõju on järjest laastava ja ongi väsinud kogu sektor, et seda on selgelt aru saada, aga kui abi või sellist ei tule, et ütleme nii, et kui, kui on riiklikud piirangud või on, kui riik on kinni, siis on väga selge, tuleks hoida oma kultuuri ja inimesi ja, ja toetada neid siis meetmetega. Sellepärast, et kui kõik oleks hästi, siis see valdkond on üsna hästi hakkama saanud ja toimetanud, eks ju, loomulikult saabki parandada seda süsteemi, aga kui me vaatame nüüd, et kui riik tõesti soovib, et kultuurielu jääks püsima? Selles mõttes jah, väga laastav ja väga raske on, et kõik on viidud sellise piiri peale, et ma arvangi, et kui siit ei tule lahendusi, siis ilmselt siis vastulöök saab olema ka väga nähtav. Sest et me oleme vist seni, mis on ka jäänud valdkonna kohtumistel kõlama, et võib-olla tõesti me oleme liiga naiivselt arvanud, et kultuur on ise nii suur väärtus juba, aga ei pruugi olla sellest vastulöögi. Sõnast ma võtaks praegu kinni nimelt eile, kui teie muusikaorganisatsioonide avaldus avalikkuse ette kerkis võimetusse igal pool ka sotsiaalmeedias ja tegelikult oli jahmatav lugeda neid kommentaare sealt alt ja see ei puudutanud mitte ainult siis loovisikuid, vaid ka laiemalt kogu valdkonda, et nüüd need inimesed peavad minema päris tööd tegema ja sellised täiesti absurdsed kommentaarid, et mis on siis see vastulöök, nagu te ütlesite, et mis on siis tegelikult see, millest me ilma jääme, kui see valdkond ikka täiesti kinni vajub? Jääme ma ei riiklikust identiteedist kindlasti ilma et ma arvan, et selliste kommentaaride vastuseks võib öelda seda, et et see vastukaja saabki olla sedavõrd suurem, siis sellepärast et ma arvan, et meil on palju olulist vajagi lahti rääkida, et võib-olla see ei olegi kõik nii iseenesest mõistetav ja, ja paraku tulebki sellest siis rohkem rääkida ja hea meelega räägime nii kaua. No kui nendele organisatsioonidele veel on võhma, et seda teha ja ma arvan, et siin on nii palju hingega tegijaid taga, et neil on võhma ja ma väga loodan, et me saamegi seda siis rääkida selgemaks, et mida me siis kaotame. Täna hommikul sama moodi, et kui me räägime, et 40 protsenti turismireisidest toimub kultuuriga seoses näiteks ilus fakte, et selge, siis see 40 protsenti on kadunud, et, et siis tasub jällegi väga numbritele otsa vaadata, selgelt lähtume siis matemaatiliselt ja vaatamegi. Kui suured kaotused meid siis ees ootavad. Mida me siis siia riiki nagu vaatama kutsume, kui meil kultuurielu enam ei ole või? Jah, selge on see, võib-olla tõesti väga kaua tegutsenud korraldajad suudavad ellu jääda. Siit hakata seda üles ehitama võtab, ma ei tea, mitmekümne aasta pärast me siis siin jälle võime istuda ja rääkida, et nüüd hakkame taastuma, et ma väga väga loodan, et et me ikkagi laiemal tasemel saaksime aru selle väärtusest ja ma, ma saan aru, sest et seda tulebki rohkem rohkem selgitada. Praegu tahavad kõik saada. Mingisugust abi riigilt, öelge, kuidas te arvate, et see muusikaorganisatsioonide selline ühine nagu välja astumine või enda valdkonna eest võitlemine, kuidas te üldse kõikide nende teiste rahaküsijate kõrvalt suudate nagu oma häält teha nii kuuldav? Kas mulle tundub kahjuks, et hetkel ei ole, ilmselt suutnudki, et võib-olla kaubandusketid on rohkem suutnud ja nii edasi ja ma mõistan kõikide muresid loomulikult. Ja mul on kahju, et see olukord, selline me kõik siis peame pöörduma ja väga kõvasti rääkima ja selgitama ja et see ongi selline skisofreeniline olukord. Mul on niisugune tunne, et ju siis hetkel ei ole see hääl kõlama jäänud, et mis olukord meil on ja tegelikult sellepärast me selle pöördumisega tegime ja ja see on, tegelikult tundub mulle reaalsust siis, järelikult me peame rohkem rääkima, oma häält esile tõstma ja, ja loomulikult turism ja loomulikult ettevõtluslaiemas plaanis veel. Jaa. See kõik on väga kannatada saanud ja eks vaadatagi nendele rahanumbritele siis otsa ja miks jäeti siis näiteks kaubandus lahti või, ja nii edasi, on ju. Et me tegelikult ei tahaks üksteise vastu kuidagi võidelda riikliku abi pärast, et see ei saa olla see mõte, näiteks kui ma toon. No nüüd ma lähen ühe teise pikemaajalise meetme juurde näiteks Euroopa struktuurifondid, nii, seal on selgelt ju toodud välja palju kultuurile loomemajandusele ei pea nagu hakkama siin konkureerima, sest soovituse nõue on antud. Nüüd, kui Eesti häirib, siis ei ole midagi teha, et, et siis jälle peame tegema häält, eks ju, et kui kahte protsenti ei suudeta, siis kultuurile panna ei rehvist aasta rahastusfondist, häiri akte juust ei struktuurifondidest, mida me nüüd ei tea küll need läksid hääletusele ja nüüd siis ilmselt järgmine nädal, siis otsustatakse neid, siis on ikka väga armetu olukord tõesti meil, kui seda toetuspaketi nüüd ei rakendada, mis siis juhtub kohe? Ma arvan, et see töö, hõive, langus ja ettevõtete sulgumine saab siis olema väga meeletu või kindlasti siis pannakse uksed mõneks ajaks kinni või ma ei kujuta ette, või esiteks, kui need üritused, mis on planeeritud, lükatakse edasi neid kulusid. Ei ka, et ma ei oska isegi prognoosida tegelikult seda, et kindlasti me kaotame osa tegijatest. Ma arvan, et ma võin üleüldises plaanis seda öelda. Aga ma tahaks loota, et see argument ikkagi loeb midagi. Mis on see ajaplaan praegu me räägime ikka sellest, mõtleme positiivselt ja räägime ikkagi sellest muusikaorganisatsioonide pöördumisest, mis ajaplaan ette näeb. Ajaplaan näeb ette niimoodi, et pool või selline, ütleme meie väljapakutud siis sellest kriisiabist, siis peaks jõudma jah, kohe ettevõteteni räägime siis A plaanist. Me jõuame märtsi kohe, ehk siis võtame tagasi, noh ütleme veebruar kuni siis suveni näiteks ja siis räägime sealt edasi sügiseni, et ma ei suudaks ära katta selle vahepealse kriisiperioodi, mis nüüd jääb siia, et selgem, Me saame kuu aega on ettevõtted kinni, mis oli ka osade muusikaettevõtete selline juba enda soov. Aga mitte kogu sektori, mitte kogu valdkonna, et siin on väga palju erisusi. Aga selge on see, et piirangutega ei saa korraldada, on vaja abi meedet kindlasti on ju, et see on nagu kõigi ühine sõnum, et siis me räägimegi siin oleme kuuega kinni, kevadel me väga loodame, üritused siiski toimuvad need festivalid, kui me täna muidugi seda otsust ei saa, noh siis ma ei oska jälle kommenteerida. Aga praegu on niimoodi, et kevadel loodame, et festivalid ja üritused toimunud plaanis on siis jazzkaar, Eesti muusika päevad, Tallinn Music Week. Et kui need festivali toimuksid, selge, me paneme kinni selleks, et me saaks taastuda ja siis suvel loodetavasti niikuiniisiis toimuvad ja sügiseni nagu hallata neid kulusid ja vastu pidada. Ja noh, see on nüüd see plaan ja, ja siis teisalt kohe sellest praegusest hetkest peaks siis algama ka pikaajaline vaade, ehk siis, kui järgmise aasta riigieelarve seisukohalt ei võeta vastu näiteks käibemaksu, mis ei võimalda ei kultuurile otseselt, on seotud turism sellega taastuda, et me tooksime siia siis suurüritusi, aga siin korraldatakse mitte näiteks Lätis, kus on käibemaksumäär null ja nii edasi, sa saad rohkem tulusid kätte, et ühesõnaga kui me neid meetmeid ka kohe ei alusta, siis läheb ikkagi see käest, tere, me suudame lühiajaline abi on kohe vajalik, samamoodi on vajalik leida raha siis reaalselt nii struktuurifondidest ikkagi kultuurile, mida on soovitatud, kui siis alandada lühiajaliselt siis käibemaksumäära, mida ma arvan, et see pikemas plaanis ja need arvutused on tehtud, mõjuks positiivselt riigieelarvele, kui meie korraldusvõimekus oma riigis tõuseks. Estonia tegevjuht. Ma tänan teid stuudiosse tulemast, aitäh. Ma väga tänan, et ja seda teemat, et peab rääkima ja puudutama ja ma väga väga kutsuks üles tervet muusika valdkonda siiski, et ühinema selle siis ütleme pöördumisega või ettepanekutega, mis on väga olulised just hetkel siis järgmine nädal ka laiemalt välja saada. Et ei tohiks olla see aeg, kus me ei tule kokku, praegu on see hetk, kus kokku tulla, mõelda läbi, kas kõik sihtrühmad on kajastatud, millised meetmed neid aitakse, et meie kultuuriharu tervikuna jääks ellu, et ei ole mõtet lahterdada kultuurilise, ütleme, žanrite vahel siin asju. Praegu on mõtet rääkida professionaalsetest korraldajatest, kes sinna kuuluvad, kes see sihtrühm on, kuidas me hindame neid, kes on professionaalsed omas žanris oma alal ning mida me saame nende heaks teha. Et ma väga loodan, et kultuur ja muusikavaldkond siis võtab ennast. Kokku veel kord suur aitäh Avedelt, aga helistame nüüd Ivari Ilja-le, Eesti muusikanõukogu esimehele. Kuidas reageeris Eesti muusikanõukogu uutele piirangutele, mis hakkavad kehtima alates esimesest märtsist? Ivari Ilja. Me teame, et see kriis on kestnud juba aasta ja meie muusika valdkonda on olnud kogu selle pika aja vältel erinevas olukorras ja loomulikult on ka muusikanõukogu aktiivselt osalenud kõikvõimalike uuringute läbiviimisel osalenud erinevates ekspertrühmades, kõikvõimalike meetmete läbiviimise protsessi mõjutamisel ja sisendi andmisel. Mis puudutab nüüd seda praegust olukorda, siis tõepoolest on kurb, öeldakse ära, et valitsus võib-olla valis piiranguteks Need paigad ja need tegevusliigid, kus nakkus võib-olla kõige kergemalt ei levi ja seda, et rahulikult istuvad inimesed kontserdisaalides ja teatrites ei ole eriti nakkusohtlikud, seda on ka teadusuuringud juba tõestanud. Loomulikult on mõistetav see, et on vaja inimkontaktide hulk statistiliselt alla viia ja sellest võib ka siis sündida nakkuskordaja langemine aga arvestades seda, et nii mõnigi väga nakkusohtlik tegevus toimub edasi, siis karta on, et see nakkuskorda väga kiiresti langema ei hakka. Muusikanõukogu esindajad just täna osalesid väga mõttetihedal ja kirglikult koosolekul, mis toimus kultuuriminister Anneli oti ja kultuurivaldkonnaga. Seal olid just arutuse all nüüd seoses nende viimastel päevadel kehtestatud piirangutega seoses kompensatsioonimehhanismid erinevad meetmed. Eriti palav arutelu käis töötukassa meetme rakendamise osas, kuidas seda kõige parem oleks teha. Mis nüüd konkreetseid plaane puudutab, siis teisel märtsil toimub muusikanõukogu liikmete koosolek, kus me siis arutame lisaks muudele küsimustele ka tekkinud Covid situatsiooni ja kuna me teame, et kultuuriministeeriumis on valmimas väljumisstrateegia mis on väga oluline dokument, sinna me kindlasti tahame anda ka oma sisendi võib-olla ka vihjates sellele, et kevadistel toetusmeetmete rakendamisel oli kitsaskohti, neid võib-olla tuleks praegu vältida. Eriti, kui me räägime näiteks loovisikust, siis need meetmed on olnud ju väga ettevõtluskesksed ja loovisikute puhul tegelikult toon abikõlbulikuks olnud ju ainult vabakutselised, aga muusikavaldkonna spetsiifikast tulenevalt on väga suur osa väga olulisi Eesti muusikavaldkonna loovisikuid tööl, kas õppejõududel on meie parimates õppeasutustes või orkestris või kus iganes ja nende puhul on ju ka tegelikult jututulude märgatavalt vähenemisest nende teoseid ei kanta ette, ei saa autoritasu või neid koguni tellitagi enam, jäävad ära esinemised. Et see on üks osa muusika valdkonnas, mis praegu on ikkagi tähelepanu alt väljas. Ehk siis muusikavaldkond, kuna loovisik, kes ei ole vabakutseline, et me üritame kindlasti selle teemaga lauda tuua. Ja nagu ütles hiljutises artiklis meie rahvusvaheline helilooja Meie süvakultuur on langenud kehva seisu ja kindlasti see on ka üks valdkond, kus muusikanõukogu tahab oma kõik jõumängu panna. Et loodetavasti siis, kui see viirus on võidetud, oleks meil ikkagi elujõulised loovisikud vormis interpreedid oma loometegevusest, mitte loobunud artistid ja heliloojad. Et see oleks võib-olla see kõige lähem teemade ring, mis meid lähiajal puudutav. Ja teine küsimus, härra Ivari Ilja. Eile tegid üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni valitsuse poole pöördumise päästeplaani näol ja kas te oleksite nõus kommenteerima seda pisut? Ega ma täpselt ei oska seda kommenteerida, see, mida ma lugesin sealt välja oli see, et küsitakse vist kaheksa miljonit, siis seitse miljonit sellest ettevõtjatele ja, ja ühe miljoni loovisikutele, mis on iseenesest väga positiivne täpsemalt, et nii-öelda plaani, kuidas seda raha siis kasutada, seda seal veel selles üleskutses ei olnud. Aga võib-olla jätkata seda teemat, mida ma juba puudutasin, et juhul, kui meil õnnestuks näiteks lisatoetusmeetmete kaudu kasvõi loomeliitude kaudu võimaldada toetus stipendiumi näiteks siis nendele loovisikutele, kes juhtumisi ei ole kadakutselised, kuid kes on tänu sellele olukorrale kaotanud väga palju omatuludest ja võimalikest tuludest ja suur osa loometegevust on ära jäänud, siis see oleks küll igati positiivne areng. Nõnda rääkisime siis Eesti muusikanõukogu esimehe Ivari Ilja ka, aga meil on üks telefoniühendus, veel. Festival Jazzkaar ja turundusjuht Eva Saar on meil teisel pool toru, tervist, Eeva. Tere eesti džässiliit. Eile ühines muusikaorganisatsioonidega, kes tegi valitsusele ettepaneku oma valdkonna päästeks eraldada kaheksa miljonit eurot, kuidas festivalil jazzkaar ennast selle toetuspaketi kõrval tunneb? Noh, hetkel meil ei ole veel toetuspakett, nii et me väga tegelikult tervitame seda olukorda, et muusikavaldkond astus välja, võttis sõna, sest olukord on loomulikult kriitiline ja me ei saa rääkida ainult pikaajaliselt, sest et aasta pärast olukord leebub vaid tegelikult on küsimus selles, et juba nüüd kevadel, suve alguses festivalil Kontsert, korraldajad, muuseumid, teatrid kõik jääksid ellu, see ei ole ainult nagu muusika teema, mõtlesin kultuurivaldkonnas suurem ja jätkard eilse uudise valguses, kus siis valitsus pani märtsiks skulptuur asutused kinni, on välja öelnud selle festival jätkar aprilli lõpus toimub kui üldis kinnipanekut ei ole ja, ja see kuupäevad on 16 kuni 23 aprill. Ja me näeme tegelikult jätskaar ka ühe teena selleks, et sellest kriisiolukorras kiiremini välja tulla, ehk siis et andma nii publikule vaimutoitu ja lootusetu olukord paremaks kui tegelikult muusikutele tööd ja sektorile tööd. Ja see on kõige olulisem, seetõttu väga väga oluline on, et muusikasektor praegu paneb oma hääle kajama ja kaasa sellele, et valitsus mõtleks nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele meetmetele ja tegelikult festivalide kontserdikorraldajad saavad ise väga palju, mida teha sellega, et ikkagi püüda sündmusi korraldada, mis siis meil kõigil on eelmisest aastast turvalise korraldamise kogemus. Me oleme tihedat koostööd teinud terviseametiga, ehk siis me koos pingutades me saame siit sellest välja. Aga loomulikult on vaja valitsuselt abikätt nii lühiajaliste kui pikaajaliste meetmetega. Eile oli viimane talve džässikontsert ja nüüd neli nädalat ei toimu ühtegi kontserti samaste valmistate ette suurt kevadist Jazzkaare festivali. Mitu plaani korraga on festivali korraldamisel, kas on plaan A B, C ja kus maanide ulatute? Täpselt nii, et eelmine aasta õpetas meile seda, et enam ühe plaaniga ei saa joosta, et pidevalt peab olema töös mitut plaan, see tähendab ka seda, et kui sul on programmi plaan, ABC selle programmi plaani peale, sul on ka eelarve, sul on tehnilised ajagraafik kui kokkulepet artistide välisartistidega, ehk siis, et töömaht, mis on tulnud peale olukorra muutusega metsik kuigi sündmuseid toimub võib-olla vähem, siis tööd on topelt topelt rohkem. Aga see ei morjenda meid. Kultuurisektor, muusika valdkond, eriti džäss, on hakkamasaaja. Me oleme improviseerivad. Me oleme ellujääjad ehk siis, et jätkar on täna sellises faasis, kus töötame kahe-kolmeplaaniga jooksvalt. Praegu kulutasime täna kontserdid välja plaani. Ja B ja C, aga noh, selge on see, et ükskõik, mis siis lõpuks käiku läheb. Me anname igal juhul endast maksimumi, festival toimuks ja tegelikult ei pea publikuks sema pileteid. Julgelt soovitan musta eriti veel täna, sest et meil on 40 protsenti kõik hinnad soodsamad. Sest et me igal juhul tagama selle, kui peaksid mingid muudatused olema, siis saab pileteid ümber vahetada, kui on publikul seda soovi, ehk siis, et publik jää kaotajaks, pigem on siin kannatajad kultuurikorraldajad. Niisiis, eile pöördus üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni valitsuse poole ja riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmete poole ettepanekuga, mis aitaksid muusikavaldkonna kriisist välja. Päästeplaan maksaks kaheksa miljonit eurot.