Meil on nüüd stuudios Inimesed, kes on seotud eile tehtud kultuurivaldkonna ühispöördumisega vabariigi valitsuse poole, kus tehakse ettepanekuid, milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta, et väljuda sellest kriisist, mis on meid kõiki tabanud ja juba pikemat aega oleme pidanud täiesti uues olukorras tegutsema. Kristjan Hallik, tere. Tere. Kultuuri valdkonda on tabanud see kriis eriti raskelt ja teie ERSO direktorina tõenäoliselt olete ka pidanud ikkagi väga palju tegelema asjadega, millega teil ei olnud varem ettekujutust, tuleks tegeleda. Jah, et tõesti kriis on meil ju kestnud aasta aega. Et varsti saabki aasta ERSO esimesest veebikontserdist mis läks eetrisse päev enne eriolukorda, aga see aasta, mis on möödunud, on ja möödunud kahetiselt. Ühest küljest on meil Eestis olnud tuur avatum ja rohkem lahti kui suuremas osas mujal maailmast. Samas jällegi see periood, kuna ta tõesti on juba pikk, on väga-väga paljudel meie valdkonnast tõesti ka juba viimased viimased säästud viimased puhvrid ära kulutanud. Et kui nüüd loomulikult me hetkel saame ju kõik väga hästi aru, et et numbrid Eestis on väga kõrged ja, ja midagi oli vaja ette võtta. Ta, aga võib-olla üks selline. Lüke või tõugega selleks pöördumiseks oligi see, et kui pakuti suuremat sulgemist, siis valituks, kus just kultuurisektor kes tegelikult on sisuliselt aasta aega nii terviseamet, eriti kui kõik võimalik nendele uuringutele siis toetudes hästi-hästi turvaliselt üritanud oma oma tegevust korraldada ja ja samuti kultuuri publik on väga hästi väga turvaliselt käitunud. Ja kui nüüd siis jah, et esimesena sulgeti just kultuurisektor. Ja natukene oli ka õhus tunda seda. Ta võib olla meetmete osas on olukord piiratum, kui seda kas või aasta tagasi. Et siis tundus väga paljudele kultuurisektoris, et oleks, oleks nüüd aeg ka sellise laia laiapõhjalise pöördumise jaoks Teie olete üks pöördumise koostajatest. Millised on need põhilised sellised meetmed, mida te arvate, et võiks kasutusele võtta? Meetmeid meetmeid sai sinna tõesti ka mõningaid kirja, aga ma tegelikult isegi ütleks, et et olulisem punkt või lõik tulebki seal juba välja pakutud meetmete järgselt, et kus meie suur soov oli. Et edasine strateegia ja ka täpsemad meetmed oleks ka valdkonna sees siis ka niimoodi valdkonna spetsiifiliselt väiksemate lõikudega valdkonnaga läbi räägitud. Et nüüd kiiresti tuldi ju paari sellise hoo pealt tehtud meetmega ka juba välja, aga aga nagu ka pöördumist sellekski, et me leiame, et need ei ole kõigile veel sobivad, need ei aita päris kõik. Et kindlasti oleks vaja valdkonnaga tihedalt koostööd, et, et need ka juba ka praegused meetmed ja tulevased meetmed paremini koostatud, saaks. Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna on meil ka stuudios, tere. Tervist. Kuidas teile tundub, kuidas meie kultuurisektor ellu jääks? Selles selles kriisis? Jah, nii nagu Kristjan mainis, siis jah, hästi oluline on tõesti aru saada sellest, et, et mitte meil uus kriis ei alanud esimese märtsiga, vaid et tegelikult me oleme endiselt ikka sellessamas foonis, mis hakkas Facebookist meenutas Me just jõuame sellesse aega, kus saabki täpselt aasta täis, et ma mäletan, see oli kaheksas märts, kui me eelmisel aastal lükkasime oma festivali Tallinn Music Weeki esimest korda edasi. Kaks päeva tagasi me tegime uuesti seda. Me lükkasime jälle festivali edasi, et me oleme tegelikult samas olukorras, aga noh, tegelikult veelgi keerulisemas olukorras just selle tõttu, et et need, sellised nagu puhvrid või reservid on nagu organisatsioonidest ja ettevõtetest endast ka juba tegelikult täielikult kadunud. Et see noh, mis need ühisavaldus sai tehtud kultuurivaldkonna poolt siin eile hommikul on selles mõttes nagu huvid. Ta pea oluline hetk, et ma ei tea, kas nii suurel hulgal erinevad, sest valdkondade üleselt organisatsioone üldse kokku on tulnud, et neid oli eile hommikul 251, kes liitusid ja tegelikult täna neid liitunud olnud juures, et üle 300 on neid praegu ja tõesti need olid kõrvuti väiksed ja suured ja regionaalselt oli seal ma ei tea, Haapsalust Narvast Pärnust üle Eesti ja, ja nii-öelda oli väikeseid erategijaid eali suuri institutsioone, et et selles mõttes see puudutab kõiki ja, ja sektor on sel korral tõesti tulnud nagu ühtsena kokku. Et öelda, see sõnum, et ja suured on tulnud ka väikestega, aitaks välja, et et noh, huvitavalt see meie meie avaldust õige välja tegelikult selle, et kriis on toonud välja ka noh, me oleme rääkinud enne ka, et hallalad, nii-öelda seal erasektor, kes tegelikult ka suur, et osa sellest väärtusest kannab, moodustab võla suhtes isegi 90 protsenti meie kultuurivaldkonnast, kellest mõned tegijad siiamaani ei ole ju tegelikult üldse avalikud kogu toetuste objekti olnud. Et siis kõik need tegijad, kes siiamaani puhtalt omatulude peale on toimetanud, nende tulude baas, on neil täielikult ära võetud praeguses hetkes. Te viitate nende kriisi lahenduste otsimisel ka teiste riikide eeskujule. Kuidas siis välismaal on neid asju tehtud ja mida sealt võiks õppida? On olnud ju erinevaid lähenemisi, aga, aga noh, tõesti Euroopa kultuuri üks veduritest, Saksamaa on väga ulatuslike meetmetega juba kriisi algusest välja paistnud ja ja miks mitte sealt sealt eeskuju võtta. Et õnneks me ka teame, et ka kultuuriministeerium on päris hästi kursis sellega, mis mis Euroopas teistes riikides tehakse. Et, et me lihtsalt jah, natukene viitasime, et, et seda võiks rohkem järgida. Kui tohib ma selsamal teemal kommenteeriks ka, et mitmed riigid ja noh, näiteks või siis meie ettepanekust tunduda selline uus väljend, et sündmuste riskifond, et see on midagi, mida mitmed Euroopa riigid on sisse tulnud, noh näiteks Austria samamoodi Saksamaa Norra olnud seda läbi viimase, mida sa oma olemuses tegelikult tähendab, on tegelikult selline ärajäämise edasilükkamise kindlusfond, et nii korraldajat kui ka tegelikult meie kultuuritarbijatel oleks see teadmine kindlus olemas, et kui sündmus lükkub edasi, et siis tegelikult keegi oma kulutustest ilma jää? Ei tarbija, ta ei kaota oma piletiraha ega siis ka korraldajata jää üksi oma nende tehtud kuludega. Et kui me siseneme siin praegu suvisesse sektorisse, mis muusika valdkonnas tihti on just selline väga elav sekt, tore, et kui, kui mõned valdkonnad suvel nii-öelda lähevad puhkuserežiimile, siis siis kontserdimaailmas toimub hästi palju festivale üle Eesti, eks ole. Ja kevad on ja loomulikult mõistagi see aeg, kui me kõike seda hästi planeerime, et selline mingigi kindlustunne, et loomulikult me keegi ei tea, et millal me saame päriselt nii-öelda hakata taastuma oma sellest olukorrast, et siis sündmuse planeerimine suvesse võiks olla ikkagi suurema kindlasti. Tund aega ja lisaks võib-olla jah, tõesti, kui Saksamaa siin sai välja hüütud, et Saksamaal oli ka väga-väga tugev vabakutseliste toetus toetus ja ja samuti institutsioonide toetamine oli neil noh, nende nende need summad, mis välja käidi, olid ikkagi muljetavaldavad. Et just vabakutselised tegelikult ju kannatavat mingis mõttes? Vabakutselised ja kõige rohkem ja jah, kui hallaladest rääkida, siis tihtipeale kuna Eestis võib-olla niimoodi päris vabakutselisena on keeruline, siis on ka kultuurisektoris ju palju ka selliseid loovisikuid, kes võib olla väikese koormusega, kas kuskil lõpetab või teeb mingisugust mingisugust sellist väga väikese koormusega tööd ja siis ta jälle kipub hoopis sealt vabakutseliste reast välja langema. Et see on ka päris päris keeruline probleem, mida lahendada. Jah, et sellele korra sekundeeriks, et noh, nüüd me kuulsime ka eile õhtul ja täna hommikul uudistest ja täna hommikul ka kultuuriministriga vesteldes, et et see meede, mida hästi ulatuslikud siis sektorile välja praegu pakutakse palgatoetus ja, ja see, miks tegelikult see ainult katab mingisuguse osa vajadustest, on seotud ka konkreetselt selleni just täpselt selle vabakutseliste teemaga, et meil ju kõigile sektoris hästi palju nii-öelda hooajalisi lõngu, lühilepingute ja kokkulepete, vabakutselise alusel töötavaid töötajaid nii-öelda, kes ei ole meil püsipalga saajad. Seega tõesti see, see seltskond on täielikult nii-öelda mitte noh, ütleme räästa alt välja jäänud. Ja, ja samamoodi on ka olukord, et palgatoetus ei kataorganisatsioonide nii-öelda püsikulusid ja sellist jätkumist Kas nende rohkem kui 250 organisatsiooni seas, kes pöördumisele allakirjutanud on väga erinevad valdkonnad, kas, kas kõik on sinna kaasatud ja, ja kas, kas on leitud selline üksmeel nende tegelikult suhteliselt erinevate kultuurivaldkondade vahel? Ütleme nii, et ikkagi lõviosa tõesti ju tuli kaasa. Alati võib öelda, et võiks, võiks veel rohkem kultuuri olla kaasatud, aga ma arvan, et see tänaseks juba kolmesajaliikmeline nimekiri on, on väga muljetavaldav ja ja väga laiapõhjaline, et. Et kaaslane sellesama 300 hulgas on ju katuseid, kuhu alla kuulub veel veel palju organisatsioone, palju liikmeid. Et loomulikult On neid, keda üks meede aitab rohkem ja teine meede aitab vähem ja vastupidi. Ja võib-olla tõesti see kõige olulisem nüanss ongi see, et hästi, laiapõhjaliselt tuldi kaasa ja, ja mindi siis selle pöördumisega nalja. Jah, meie pöördumine, muidu ütleks sellise huvitava statistika, et meie sektoris on ligi 10000 ettevõtet ja organisatsiooni noh, see näitab, kui tugev ja mitmekesine on eesti kultuur, mis on tõepoolest ilus, noh, täpselt nii nagu Kristjan mainis, et no näiteks etendusasutuste liit tuli katusorganisatsioonina sisaldab selles ju kõiki Eestimaa teatreid, eks ole. Aga mis on tõesti väga väga ilus vaadata, et noh, seal on kõrvutada ei ma tea, Vox Clamantis ja Tanel Padar, eks ole, või siis on mõni väike galerii või siis nagu eesti kunstimuuseumite ühendus, eks ole, see see selline suurte ja väikeste ja noh, see solidaarsuse mõte, et sest me kõik läheme siis nii-öelda koos seda sõnumit edastama, et see on tegelikult väga-väga ilusa julgustav. Ja me teame, et valitsus on ka lubanud üsna varsti tulla välja nende kriisiabiplaanidega, et millised on teie meelest võiksid need edasised sammud olla. Loodame, et loodame, et need plaanid õige pea siis avalikuks ka saavad. Esimesed märgid võib-olla nii julgustavad, ei ole veel seni olnud. Kindlasti on vaja hetkel ka mõelda selle peale, et hetkel siis märtsi märtsiga arvestatud kriisiabi peaks pikenema, sest praeguste numbrite valguses kõik ju arvestavad pigem pigem võib see sulgemine, sulgumine olla pikem. Ja, ja mida tegelikult ju ka seesama pöördumine, mis mõtet väljendas, oli see, et me leiame, et kultuurisektor võiks olla avanemise avanemise jooksul üks esimestest, sest tegelikult saaks väga hästi kohe ennast käima. Sest tõesti nii eelmise kevade kogemus, kui siis läbi siis vahepeal see hooaja, et nii kool tõesti koostöös terviseametiga ka kõikide siin kultuurid, korraldajate kultuuriorganisatsioonide enda tegevused, mis on siis erinevaid meetmeid just kultuuritarbimise turvalisuse osas aina aina täpsustanud, et et ei juhtuks seda, et, et kui nüüd otsustatakse, et võiks, võiks juba midagi avada, et, et siis me ei hakkaks alles alles siis mõtlema, et kuidas või, või mis, mil määral, et, et see on ka hästi oluline, et sellega kohe tegeleda. Vaatamata kõigele täna õhtul on Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdiülekanne meil raadioeetris, et ERSO hakkas juba eelmisel aastal eelmisel kevadel tegema kontsert ilma ilma publikut saalis. Ja nüüd siis ERSO-TV ja klassikaraadio näitavad kontserti ja lasevad seda kuulata kuulajatel. Mida see teie jaoks tähendab, et ikkagi saab praegu sellisel moel teha seda asja? No ühest küljest loomulikult on jällegi Tänaste ja viimase nädala numbrite valguses on, on see Ohutaju ju kõigil aina kasvanud ja, ja et kuigi me oleme juba sisuliselt terve hooaja erzoga toiminud niimoodi, et meil on orkester vähendatud koosseisus laval mullidena, et omavahel kokku väga ei puuduta keelpillimängijad, kannavad laval maski, teised kõik ka lava taga. Aga eks see, eks see selline ärev tegevus on. Samas just eelmine kevad näitas, et, et kõik need esimesed sammud, kui me tulime välja veebli ilma publikud ta kõigepealt juba kodudest. Siis kui oli, toimusid esimesed kontserdid kontserdisaalist. Klassikaraadio algi on ju väga hea saade, täna kontserdisaalis, mis aasta tagasi mõnda aega sai, sai lasta ainult arhiivikontserte. Et kui see esimene kontsert siis tõesti toimus kontserdisaalist, oli näha, et kui oluline see on, et meil ikkagi midagi midagi toimub. Ja, ja samuti kui juba siis alguses juuni alguses tuli seal 50 inimest ja nii edasi saali, et et see, et, et ei oleks täielikku vaikust eetris. Kaudses mõttes, ma arvan, et see on hästi-hästi oluline, et midagigi midagigi teha, et et oleks võimalik. Jah, tõesti, see ei ole see elamus, mida saab otse kuulates hea akustikaga saalis. Aga kui panna klass klapid pähe, kuulata head klassikaraadio heli ja näha seda ka pildis meie stream'i kanalil, siis ma arvan, et ta vähemalt aitab selle perioodi üle elada. Ja huvitav märkus võib-olla on see, et et praegu, nendes oludes tõesti on väga-väga teistmoodi kogu kogu see korraldus, et meie tänane solist, kes saabusid Inglismaalt jõudis ka Eestisse juba kaks nädalat tagasi. Et et istuda karantiinis, Ta mängis hotellitoas elektriklaveril, hoidis ennast vormis. Ja täna on laval järgmise nädala dirigent. Ta saabus samuti juba ööl vastu eelmist reedet. Jällegi, kuna ta tuli Inglismaalt. Ta pidi küll vahepeal esinema Hispaanias, aga kuna ta ka sinna ei saanud riiki sisse, siis siis et natukenegi mingit kindlust talveks artistile, et siis ka tema agentuur helistas, et kas oleks võimalik, et nad võtavad lennukipileti juba Tallinnasse ära, et siis on ta kuskil kohal ja saab rahulikumalt valmistuda. Ei ole kogu aeg selliste maa ja taeva vahel kõikumist. Et, et ka need kontserdid tõesti toimuvad väga erilises situatsioonis. Helen Sildna see, et Tallinn Music Week sai eelmisel aastal toimuda, ilmselt tegi paljud välisteie väliskolleegid ka üsna kadedaks ja kõik vaatasid hämmastusega, kuidas see võimalik oli. Aga sel aastal on selge, et Tallinn Music Week lükkub edasi. Ja me tegime selle otsuse ära ja meile siis avalikustasime oma uued kuupäevad ja need on siis üheksas kuni 13. juuni, et Me lükkasime maikuust juunist edasi ja me lootus on tõesti sellele, et et ühel hetkel see vaktsineeritute hulk, kui ühiskonnas hakkab positiivselt mõjutama seda pilti ja suve algus hakkab olema positiivsem ja üks selline otsustuskoht meile tegelikult ka oli seesama, et et me tunneme, et ühiskonnas, et see on ikkagi väga oluline, et me võimalikult ruttu saaksime vastutustundlikult hakata sündmusi avama, et Me oleme väga selle poolt, et hetkel praegu tuleb see seisak teha. Et olukord tuleb kontrolli alla saada, et eelmisel aastal, kui me lükkasime edasi toimisime augustikuus, siis meie kasuks rääkis miks me saime ka väliskülalisi kutsuda, me kasuks rääkis positiivne foon, me saime igal pool öelda, et Eestis on väga madal lakkumuste hulk, et meil on olukord kontrolli all, kõik on väga ilus. Antud olukorras, meil on kõigepealt tõesti vähe väga selgelt see viirus foon saada alla ja, ja kogu ühiskond peab selle nimel pingutama. Ja siis on meil lootus ka avada. Ja kui me siis avame, me loodame esimesel võimalusel niimoodi sammhaaval, siis Tallinna isiklik tahaks olla nii-öelda noh, ütleme selles seltskonnas, kes mõnes mõttes ka jäämurdja, kes heas mõttes nii-öelda nagu toetab seda sõnumit hakkame järk-järgult kultuuri avama. Me oleme loomulikult arvestanud, et kindlasti piirangud ju ometigi suve alguses ka kehtivad, see kõik on arusaadav. Ja nagu Kristjan mainis ka tegelikult kultuurivaldkonna väga hea trenni saanud selle aasta jooksul, et me kõik oleme nagu väga selgeks saanud selle, kuidas me mini määrime neid riske. Aga asi, millest ka võiksime rohkem rääkida, ma arvan, on kultuuri mõju ühiskonna vaimsele tervisele. Et me loeme väga murettekitavat statistikat, kuidas noh, näiteks noorte vaimne tervis on väga, väga tõsine probleem ja et, et see kultuuriavamine ei ole mitte lihtsalt see, et me saaksime ette võtta, et toimima või asutused toimima, et see nagu meie pöördumises on selline lause, mis mulle väga meeldib ka, et kultuuri taasavamine esimesel võimalusel on määrava tähtsusega nii üldisele heaolule räägime siin siiski vaimsest tervisest. Nii sektori enda taastasime taastumisele kui ka tegelikult majanduse kiirele toimimisele. Kultuurile on selline eriline roll, et me saame olla katalüsaatoriks tegelikult toetada ka turismi taastumist, sest et noh, huvitav statistikat on leida, et on uuritud, et 40 protsenti Läti turismireisidest on tegelikult kultuuri poolt motiveeritud. Et me oleme tegelikult ka põhjus reisimiseks, seega kultuuril on see võime nii-öelda elavdada igas mõttes kogu elu. Ja mida me saame nii-öelda kasulikuga pakkuda ühiskonnale, on siis propageerida seda vastutustundlikult käitumist. Et meie oma organisatsioonidest saame vägagi hästi kehtestada need mängureeglid, et tuleb kanda maski, tuleb hoida distantsi. Et siis me võib-olla saame tulla pigem nagu appi, et juurutada seda vastutustundlikku käitumist. Kõnes loodame siis tõesti, et nii nagu meie siin stuudios, nii ka kõik ülejäänud inimesed siiski kannavad maske ja teevad kõik selleks, et see olukord ikkagi võimalikult kiiresti mööduks ja säästaks meid kõige hullemast. Jah, mõte, et võibki öelda, et hetkel me tegeleme ikkagi r kordaja mõttes kordades ohtlikuma tegevusega siin kui seda võiks olla näiteks hajutatult Estonia kontserdisaalis kontserdi kuulamine, et siin saame toetuda jällegi heade kolleegide uuringutele, Saksamaalt, et, et kes, kes on väga süvitsi tegelenud rosoolide levikuga, kui ka just võrrelnud erinevaid olukordi meie igapäevaelus tüüpolukordi ja, ja ta väga selgelt tabelid selle kohta teinud, et, et kui meil kui meil vahel on sellised natukene segased argumendid, et kui küsitakse, kas siis kontserdisaalis ei levi tõesti levibki vähem sellepärast et et inimesed on seal, kas tund, kui on ilma vaheajata, kontsert istuvad paigal, ei räägi omavahel. See on juba väga palju väiksem aerosoolide levik kui näiteks siinsamas vestlus meil stuudios. See kriisist välja tulema ilmselt kestab ikkagi mõne aja ja, ja tõenäoliselt on ka nüüd mingeid kogemusi ka eelmisest aastast, mida võib-olla edaspidigi rakendada. Kui me vaatame festivalide maastiku, siis võib-olla selline hübriidvorm on ka midagi sellist, mis tulevikus tuleb kõne alla. Ja no meie eelmisel aastal oma Tallinnassegi konverentsi see selline nagu lihtsam ülesanne, et paljud meie väliskõnelejad liitusid meiega üle üle videosilla, töötas tegelikult väga-väga hästi. Noh, väga hea eeskuju muidugi, ERSO kui toredalt digitaalseid üle, kas need on tehtud ka, aga ütleme, et muu osas ka muusika valt on üle maailma väga räägib sellest praegu, et milline on see digitaalne laiv neelda formaat, mis tegelikult publikule seda head kogemust pakub, et me tahaksime ka sel aastal festivali raames luua midagi täiesti uut. Et mitte, et see oleks vaid hübriidet, on üks selline formaat, kus on nii publik kui ka digitaalne ülekanne, vaid me mõtleme siis koos oma loovtiimidega, kuidas luua täiesti nullist selline nagu digitaalset kultuuri kunstikogemust toetav keskkond, et ma arvan, et siin on meil päris palju sellist innovatsiooni ja mõtlemisruumi, et see ei ole lihtsalt selline nagu lahendused. Paneme siis need kaamerad ka siia saali, kus juba see tavaline saal, kus muidu publik on harjunud olema, vaid et eks siin nuputamise ruumi, kuidas seda põnevalt teha. Et kindlasti see, sellega me jätkame, noh võib-olla kui lõpuks me sellest kriisist välja tulema, siis avastamegi, et kultuurivaldkond nii-öelda kiiremas korras pidi mõtlema need innovatsioonikanalid ka läbi, et see on selline teine pool, aga noh, loomulikult me kõik teame, et et me, me ei jäta võitlemist selle nimel, et need elav sündmused on ikkagi tegelikult see osa nagu, mida me kõik igatseme ju väga Aitäh Helen Sildna ja Kristjan Hallik petturite stuudiosse. Suur aitäh kutsumast.