Nii nagu lubatud, hakkame rääkima siis rahvatantsust, pere, Kalev Järvela, tere. Sa said mitte väga ammu, Anna Raudkats siis stipendiumi on ju. Ja mis sa arvad, miks sa selle said? Seal oli kirjas, et kauaaegne pedagoogiline töö ja seal ei vee siukseid asju. Kõlas nagu elutöö preemia kokku pakkima. Kõlas küll niimoodi jah, aga ma ei taha veel kokku pakkima hakata. Aga aga tegelikult, mis sa arvad, miks sa suitsetad? No ma arvangi, et ju siis jäin ma silma kellelegi ja ju siis on need asjad, mida, millega ma olen tegelenud nii Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi eest vedamisena eestvedajana kui ka eesti rahvatantsujuhtide koolis õpetamisena õpetamisega, et ma arvan, et Need on need märksõnad võib olla. Kuidas sul praeguse tööjaotus on palju, sa oled selline tantsuõpetaja, kui palju sa oled ametnik, kes peab seisma oma valdkonna eest ja kui palju sa oled noh, nagu õpetajate õpetaja. Eks ta ongi niimoodi kolmeks ongi. Ja mõni nädal on rohkem ühte, rohkem teist, et. Ma ei ole niimoodi mõelnudki, aga, aga kuidagimoodi vist pistan kuidagi suht võrdselt. Aga jah, et teinekord on per nädal olla ametnik ja ja teinekord on jälle üks nädalavahetuse olla ainult õpetaja õpetajatele. Et olla kuulajate vastu aus, siis meie tunneme kaleviga teineteist üle 30 aasta, et ma olen sinu käe all leigerites tantsinud. Ma lugesin kokku vist 18 aastat, vahelduva eduga. Oleme käinud peredega läbi, meie lapsed tunnevad teineteist väga hästi, käivad läbi, ühesõnaga me teame tegelikult teineteist väga hästi, mis noh, mõnes mõttes teeb intervjuu tegemise lihtsamaks ja mõne väga hästi ehk liiga hästi ja mõnes mõttes teeb jälle keerulisemaks, aga eks me siis püüa siin selles olukorras hakkama saada. Et. Mina hakkasin sind tundma siis, kui sa olid puhtalt tantsuõpetaja. Et sa olid selline noor, hästi aktiivne, sul silmad särasid, sul oli mentor, Kristjan Torop silmuõpetaja ja, ja siis sa mingil hetkel said iseseisvaks, kui Kristjan ühelt poolt juba hakkas lõpetama ja teiselt poolt ta lahkus meie hulgast 94. aastal. Ütle palun, kas tantsuõpetajale? Noh, nimetame praegu sind tantsuõpetajaks saada mingil hetkel iseseisvaks, on see kuidagi murdemoment või see käib niimoodi sujuvalt? Oi, see sõltub minul, ta käis sujuvalt suht sujuvalt tegelikult sest. 85, kui ülikooli lõpetasin, siis Christian pani mulle lepingu ette. Nii ta kunstiline juht ja punkt ja tema ise on minu assistent. Ja selline, kui oma õpetaja on assistendiks, siis see ei ole raske või kerge periood. Aga see on väga õpetlik periood. Kui palju sa ise pidid midagi tegema selleks et saada oma õpetaja varjust välja? Ma ei tea ma mõnda asja, tegin teistmoodi. Tähendab, seal oli nüüd paar niisugust momenti, üks üks moment oli see, mis leigerites puudutab siis leigerite stiil, pärimus Lipstiilse pidi säilima, selle mõtsin endale kreedoks, see millega Christian alustas, see liin jätkub. Aga siis siuksed, lavastuse teemad, sealt ma arvasin kohe sealt ma hakkan natuke teistmoodi tegema. Ja noh, sealt nagu saab siis siis ongi nagu, nagu Teidis nagu oma käekiri juurde. Kuigi ka selles pärimuse esitamises ma tean, et ma läksin sealt natuke edasi. Et seal tekkisid juurde impraditsioonide siuksed asjad, mida Kristjani ajal oli suht suht range piiritletud ju see pärimus, et just nimelt nii on ja nii peab jääma. Sa oled ise praegu 61 või 60, palju sa oled? Olen jah midagi, eks ole. Sul oli juubel, aga aeg läheb nii kuidagi kummalise kulgemisega tänapäeval, et ei jõua enam meeles pidada, kas see oli eelmine aasta või oli juba üle-eelmine aasta juba oleme nii vanad? Just oleme nii vanad, et sa oled umbes sama vana praegu, kui. Kui Kristjan Torop poli Kristjan Torop läks, läks just nimelt. Pidasime ta kuuekümnendat juubelit kevadel ja, või jah, kevadel ja sügisel. Ta läks. Kas see kuidagi siis tundus sinu õpetaja sulle, vanainimesi, on olemas vanema ja austusväärne, nüüd sa oled täpselt samasugune, et kas sa neid mõõtkavasid. Oled kuidagi mõelnud ka enda jaoks või selle üle mõelnud, et aeg on niimoodi läinud. Olen mõelnud küll, aga kuhu sa tuled, aga ma ei võta seda kuidagimoodi väga tõsiselt, sest see selle üle mõtlema kõik inimesed, arvatavasti ja kõikidel inimestel tunduvad need mõõtkavas samasugusena, et noortele tunduvad vanad vanade aegu saad ise sama vanaks, siis ütled. Oh jumal küll, ma pole üldse vana ja nii edasi. Sinu selleks ansambli juhiks saamine tantsuansambli juhiks ja noh, nii-öelda iseseisvumine, tantsujuhina toimus sellel noh, nii-öelda ülemineku ajal jällegi piiritlema seda tähenduse kui sõnaga umbes aga siis kuskil seal 80.-te lõpul, 90.-te alguses, kus kõik see ütleme, eesti värk oli ikkagi suhteliselt õrn ja, ja samas me kõik tahtsime seda hoida ja kõige üle nalja ei tehtud ja, ja niimoodi, et kas sul sellel pinnal on õpetaja Kristjan Toropi kolib mingisuguseid lahkhelid ka, et tema oli konservatiiv ja et lõpuks me saame oma asja hoida ja siis tuli mingi noormees, hakkab mässama, siin kunstidega. Ei olnud. Võtan kas või selle, et kui ma tegema diplomilavastus, see natukene teisest ooperis kui see, mida liigrid olid kunagi varem teinud. Ja vastupidi, ta soodustas, julgustas mind. Ta käis proove kõrvalt vaatamas paar korda ja ma vahetan ühes proovis oli tal isegi kaasas soome sõber Esa ja nad vaikselt nurgas vaatasid, siis läksid vaikselt ära ja. Sul on endal ka õpilasi olnud päris mitmeid, päris palju on. Kas sa muidugi alateadlikult või teadlikult oled püüdnud olla samasugune õpetaja neile nagu Kristjan Torop. Ma püüan, kui on õpilane, siis ma püüan kõige rohkem seda teha, et hakkaks ise tööle ja suunata, mitte mitte nagu ette teha, peeti näidata või midagi sihukest, et ja võimalikult palju iseseisvaid ülesandeid võimalikult vara. Et ta saaks selle kogemuse tunnetuse kätte, sest ega meie alal ei ole võimalik teoreetiliselt asja selgeks õppida, vaid kõik tuleb läbi kogemuse läbi praktika, et mulle meeldib ikka see vanasõna, et igaüks peab ise oma püksid täis tegema. Väga hea, mulle ka meeldib see ja ausalt öeldes, mida väga kasulik on aeg-ajalt pükse teiste. Jah, seda küll, kuigi samas jällegi võiks natukese teiste pealt õppida ka rohkem ja, ja on selliseid õpilasi ka, kes kes tegelikult püüavad oma püksi puhtana hoida ja vaatab, mis muide enne on tehtud ja ja need jõuavad kaugemale. Aga. Millal sul hakkab tunduma, et õpilane on juba saanud iseseisvaks, mis, mis need märkida? Siis, kui ta teeb minu arust midagi paremini on seda kade vaadata ka ei, ausalt. Seda lausa tegelikult vaadata. Näed, sa oled millega saanud. Noh, sa küsisid täna me räägime sellest muusikast ja küsinud, mis muusikat ma tahaksin. Ma täitsin, ma tahaksin Toomas Toropi, Saaremaa valsi, mille järgi minu õpilane Rauno saab koondada väga hea tantsud. Just sellepärast tahangi ja. Ma vabandan, ära käi käega vastu mikrofoni, sest ter puldis on juba hullunud sinu, vabandust. Nii. Püüan põhjamaalase kombel rahulikumalt käsi hoida et sealt saab kokku Toomas Torop, kellega mul oli väga hea koostöö ja sealt saab kokku Rauno subKo, kes teeb väga häid korragraafiaid. Me seda lugu kuulame ka ja siis natukene võib-olla selle üle arutame ka, aga ikkagi seda õpilase-õpetaja suhet natuke veel. Selleks, et. Kas andekust saab õpetada? Ei saa, aga andekust on vaja tegelikult suht vähe, et head tööd teha. Tegelikult tegelikult on vaja väga palju kulub aega, mõtlemise peale mingisuguste probleemide, mingite situatsioonide lahtimõtestamine, miks see nii oli või, või mida saaks teha teistmoodi või ja seda? See on selline igapäevane töö, ma ei. Kui anna andekas, siis on andekas. Mõni mõni on selline, et ta ei pea õppima, medal tal, ta tuleb kõik välja. Aga valdav enamus meist peab õppima tööd tegema. Sina ei ole seda, seda usku, et loominguline inimene kui ta teeb väga hästi tööd, siis ta saab väga hea töömesilane, aga siis nagu paugutavad need, kellel on annet. Ei noh, mingi mingi törts peab annet olema, aga ma arvan, et seda annet on. Igalühel on annet olemas. Kes mille peal avaldub või kes millega tegeleb. Näiteks ma ei tea, kas mul on annet, aga mulle meeldib, meeletult, meeldib puutööd teha praegult viimastel aastatel. Nojah, ja kui juba endale tundub, et on õnnestunud, siis on. Aga siin on lastele mänguasju, tennisemängumaju ja siukseid asju ja nikerdad ja värvid ja. Ja püüad teha eesmärgiks võtad jälle mingi eesmärgi, mitte ühtegi kruvi ei kasuta ainult puidust, kõik liited. Teine palve on see, et ära puhu mikrofoni, see teeb ka saate palju paremaks. Selge, nii ma ikkagi korra veel sinu ja sinu õpetajaga nagu jätkaks, et kuidas õpetaja käe alla sattumine, onju, paljuski ka juhus, et mingil hetkel elutee viib sind kokku mingi inimesega ja siis see kuidagi saad valgustatud ja, ja see ongi see, noh, neil on sinu hetk elus. Minul oli kokkusaamine Tiit Karuksi ka selline ja sellepärast ma siin istungi sinul ilmselt oli see kohtumine Kristjan Toropi ka, et mina tean seda kohtumist täpselt, kuidas minul oli oma õpetajaga, et kuidas sinul oli See tuli kuidagi pikkamööda. Ma ei pidanud üldse hakkama tantsu õppima. Seisnema liigeldes oli mõned aastad olnud. Sa oled lihtsalt läksid koolipoisina midagi tegema ja ringi. Ma läksin oma aega täitma mis mul näiteringidest ja rahvateatrist üle oli jäänud. Et ja, aga nii ta läks, et aeg oli 70.-te lõpu umbes aeg oli 70.-te lõpp. Ja ja sealt ma ei ütleks küll, et Christian oleks mulle Niukest muljet jätta, et ma peaksin hakkama tantsu õppima. Aga, aga see, see tantsu õppimine oli ka, et eks ma lähen senikaua, kuni lavakasse vastuvõttu sel laskuri lõpetasin. Ja et lähen lähen, käin seal ära ja küll ma saan paberid ümber panna, aga kuidagi jäi niimoodi, et. Saaksid toonasesse Pedasse tantsujuhtimist õppima just. Aga siis hakkasin nikerdama Kristjan Toropi käe all. No täpselt sellest Kristjan arvas kohe, et ma peaksin olema tema assistent, kui ma ülikoolis olen selle eriala peal ja vaata siis nagu hakkas pihta ja kui sa nüüd esimene esimene töö tegemine Kristjaniga täitsa sügist ei olnudki, aga see oli talvine. Sessi, vaheaeg. Istusime ja käisime Kristjani kodust läbi terve nädal aega. Sorteerisin pabereid, leigerite esimese 10 aasta ajalugu. Iga paberitükike, iga paberilipakas kausta vahele pandud ja leib lõikasime, liimisime, kleepisime. Et see oli tal see 10 aastat oli tal kõik ühes ühes hunnikus. Et tal ei olnud seda sorteeritud ja see oli niisugune, nagu nägid ka, mis on toimunud jäisse, kuulsite sinna juurde jutt, et. Mis, mis ühe või teise paberitükiga kaasas käis või teise inimese kohta? Et mõningad oli küll selliseid jah, et ma ei ole neid kusagile rääkinud rohkem ja ega ei saagi rääkida. Paljud koorijuhid, miks mul see meelde tuli, kuna meil klaasi taga Hirvo Surval, eks siis ta poetas sellise lauset, et vahel koorijuhid, kui tulevad muusikaakadeemiasse sisseastumiskatsetele või siis noh, need, kes tahavad saada, ütlevad, et miks küsitakse, et miks sa tahad saada, ma tahan saada laulupeodirigendiks. Mis ei ole ju iseenesest nagu inimesel puhul halb, kui ta seda soovib saada. Et sina, kui läksid katsetele või, või niimoodi, et kas sa juba teadsid ka, Ta on olemas tantsupidu ja seal on selliseid väga tähtsad inimesed, kes siis lõpus tulevad välja valged, need kuued on seljas, pärjad pannakse kaela ja et noh, nagu et see on see autahvel, kuhu ma tahaks jõuda, et oled sa niimoodi mõeldud. Ei, nii ma mõelnud ei ole. Ma ei olnud, sel ajal ei saanudki niimoodi mõelda, sest siis olid kindlad inimesed paigas, nii oligi. Et sa oled selles kohas, kus sa oled ja teed seda tööd, mida sa teed võimalikult hästi. See oligi. See oligi ainuke eesmärk. Aga mida sa teha tahtsid, kui sa hakkasid rahvatantsuõpetajaks pedagoogikas või kuidas seda iganes seda ametit nimetada, miks sa seda teha tahtma? Sa hakkad ju tegema, kui sa midagi teed, sa mõnda pisikest asja? Sa ei saa pidada silmas, et vot nüüd ma saan suureks kuulsaks. Ei, sa tahad selle ühe asja väga hästi ära teha, siis tuleb juba järgmine asi. Vot selle asja väga. Mis asi sa tahad ära teha, sa tahad mingit tantsu teha või? Tantsuõpetajad tantsuinimestele? Tantsu õpetamine ei ole mitte liikumise õpetamine kulgemine punktist A punkti B või sa pead leidma inimeses selle selle, selle joone, mis, et ta iseennast, kui ta pärast vaataks lavalt või teisel vaatate, et tal ei oleks piinlik, ta võib-olla ei oska väga hästi tantsida. Aga minu asi on tega näidata rahvale niimoodi, et tal endal oleks hea tunne. Rahva oleks ka vahva vaadata siis kui võtame ürit tantsurühma kaheksa paari. Siukene, traditsiooniline rühm ega kaheksast paarist nad ei ole kõik võrdse tasemega tantsijaid. Rihm peab olema võrdselt või ühtlaselt tantsima. Sa pead tegime ühtne energia. Et mismoodi peidad ära selle, kes natuke nõrgem on, mismoodi sa tood teise, kolmanda asja esile. Õnneks lava karbon ainult ühest küljest avatud. Ja inimest saab vaadata ainult ühest küljest laval sa võid natuke keerata rakurssi ja inimene paistab paremini välja see tantsuõpetaja ülesanne seal ja siis samas jällegi sa pead lihtsalt natuke hingeldama, mismoodi sa leiad need momendid ülesse, et see liikumise sammustik, õpetamine, see on pisikene töö tantsuõpetaja töös või siis ütleme kasvõi seegi, kui sa teed proovi ära, sa näed, et temal ka jõudnud kohale. Nii, järgmiseks prooviks mõtled valmis, mismoodi ma talle pean ütlema, et talle jõuaks asi pärale, milliseid sõnu ma võin temaga kasutada, milliseid sama või mõne teise tantsijaga kasutada. Võib-olla mõnega peab leebema tulema? Mõne peal töötab karjumine väga hästi jah, aga heas mõttes karjumine, et sa peadki olema nagu julm ja noh, nagu natukene robustsel ja siis tuleb. Ma arvan, ma ei ole vist palju kasutanud sellist meetodit. Kui ma karjun, siis ma karjun sellepärast, et muusika mängib samal ajal, et ma tahan, et mu õel kostaks üle muusikatantsijale võib-olla kurjem olema siis kuma kurjemad, häälte, ja siis, kui ma õpetan lapsi, et siis ma pean nagu distsipliiniga hoidma. Kas sina jagad seda, noh, nagu väljendid, mis mulle väga meeldib, et palju antud palju nõutud, et kui sa näed andekat inimest, siis teda tuleb nagu peksta, sest sealt võib midagi tulla ja ta saaks ise lõpu lõpu sellest nii palju rõõmu tunda, kui ta on teinud tööd, mida ta alguses Teha ei viitsi? Ma ei tea, ma ei ole selle peale mõelnud, aga samas jälle, kui see töö on väga palju peksad, siis ta äkki hakkab tüdimus peale ja edukalt, aga et noh ja ta, ta lõpetab tegevuse ja ta ei tahagi enam sel alal tegutseda. Et ma, ma, ma vist ei anna inimese vaba voli teha. Minu meelest mina olen seda meelt. Selge, nii, aga nüüd kuulame seda lugu, millest ennist rääkisite. Räägi korraks veel ära. Miks see lugu on sulle oluline, miks sa seda valisid ja kuidas ta sinuga seotud? Toomas Torop, esiteks minu õpetaja poeg, kes on tegelikult ka manalateele läinud juba, aga ta on üks ansambel Pierre asutajatest ja selle sihukesest ideolooge olnud. Ja nad tegid ja Toomas Toropi olema ka olnud väga palju koostöös. Et mõningaid tantsud on lausa valminud niimoodi, et mina teen koreograafiat, tema teeb muusikat ja Penneldame lugu kolm-neli korda edasi-tagasi. Aga nüüd ühe selle loo peale teinud Rauno Nii tantsu vaadata ei saa, sest me oleme raadios. Aga kuulame siis seda lugu just. Läheme tegelikult aga edasi, meil on külas Kalev Järvela rahvatantsujuht, kes äsja sai Anna Raudkats siis nimelise rahvatantsustipendiumi son Sist tuleku ajendiks aga aga veelkord sellest maailmast on huvitav rääkida ka ja õpetamisest. Kalev, kui Öelda eesti keeles rahvatants, siis ma arvan, et enamuse inimeste jaoks tähendab see tantsupidu, oled sa nõus minu? Ja seda tantsupidu. Kas see on hea? Ta on nii ja naa, et. See rahvatants on, ütleme siis oma inimeste sees on ju väga palju erinevaid tähendusi ja tegelikult valdkonna inimesed isid kohati vaidlevad selle üle, mida sel ajal nüüd mõelda, mina olen nüüd maha rahunenud juba viimased paarkümmend aastat, ma olin kainem kunagi väga tuline vaidleja. Aga noh, sellest saavad niimoodi aru, siis on väga hea, nad saavad üheselt aru, et erialainimeste keskel, noh, me räägime natuke teistmoodi ja las olla siis niimoodi. Millist osa sellest rahvatantsust sulle hetkel meeldib? Kõige rohkem teha. Ma ei saaks öelda, et mingit osa teha, mul meeldib kõike teha, mul meeldib ka võib-olla teinekord rahvatantsu enda arealist välja minna ja nautida seda, mis väljaspool on. Ja kui me räägime sellest õpetamise teemast, siis ma olen avastanud tegelikult teiste rahvaste tantsud viimase 10, võib-olla natuke rohkem aja jooksul. Sest neid on jälle Kristjan Toropi juurde tagasi, kes ütles kunagi, et kui sa tahad õppida oma kultuuri, siis õpi kõigepealt ära teised kultuurid teada, milline on selle oma kultuuri roll teiste seas. Et kuidas suhestuda sellesse ja ma rahvatantsujuhtide koolis, valmistan tunde ette niimoodi, et ma püüan leida paralleele või võrdlusi või siis kontraste eesti tantsule teiste rahvaste tantsudest ja kuna tänapäeval on videonäitamisvõimalus tunnis, siis me ei pea neid läbi tantsima seal näidata. Ta tunnis päris paljusid erinevaid videoid teiste rahvaste tantsudest ja sinna juurde seletada ja selle kaudu mõista võib-olla oma tantsu rohkem. Aga. Huvitav, et Kristjan Toropi just sedapidi ütles, et enne tuleks nagu muud ära õppida ja sisendama, et, et noh, mina oma ajukesel ütleks, et kõigepealt sa nagu oma asjaga hakkama siis vaatamismujale. Jah, aga nii ta ütles, küll see oli, ma mäletan esimest korda, kui me läksime festivalile 84 Rootsi. Ja just nimelt ütles, et nii seal seda, selle rahvatantsu, selle rahvatantsu, et need on vaja selgeks teha endale nende kultuuride taustad, siukseid jäävad seatav, hakkad tunnetama, missugune roll on oma kultuuril, kuidas ma, inimene ju, kui ta, kui sa elad, sa ju suhestus teistega, sa ela üksinda, eks ole, mismoodi ma suhtun teistesse mofti, tehe suhtuvad minusse, see on iga inimese jaoks oluline. Samamoodi on ka rahvusel, mismoodi see eestlane distantsiks. Eestlane tantsib rõõmsalt rõõmsalt jah. Muidugi, teatud momentidel. Teatud asjad on nagu tuha all hõõguvad söed. On niisugune niisugune väljend, et siuke sordiini all ja ütleme seda rõõmu laseb endale sissepoole paista võib-olla rohkem kui hurraaga väljapoole, aga üldiselt kui ta tantsib, tantsib rõõmsalt. Sest tantsimist on tegelikult siin põhjamaa suht vähe võrreldes võib-olla mõne lõunapoolsema rahvaga. Nagu ma alguses ütlesin, me tunneme teineteist üle 30 aasta ja pean tunnistama, et ega ma sind väga palju tantsimas näinud ei ole. Vahe, kui on mingisugune pidu, noh siis ikka valsike või nii, aga niimoodi noh, nagu sa teisi kõiki õpetad, et mingis rühmas või kuskil joonises, ma ausalt öeldes ei teagi, et ma oleksin näinud, et miks nii Eks see ole see lõpetamegi seoses, sest iseennast ei saa kõrvalt näha. Ja ma ei saa ise iseennast õpetada, tantsima. Rühmas sest jah, võib-olla sa oled näinud pärimustantsude kavas seal seal on teine teema, teine teema aga rühmas ei saa, sest siis peab keegi teine õpetaja Kristjan mind õpetas. Siis ma sain tantsida, aga Kristjan enam ei õpetanud, siis, siis ei olnud nagu kedagi, kes oleks nagu mind paika pannud sulatanud rühma sest õpetaja ülesanne on kokku sulatada. Aga sul seda ringi ei hakka täis saama, sa ju kunagi noh, ütleme seitsmekümnendatel käisid tantsupeol tantsijana ju ka, eks ole. Et nüüd siis on noh, nagu paar aastat mööda läinud sellest ajast, et tahaks tantsijana minna veel. Ei ole tahtnud? Ei ole, ei ole isu tulnud veel. Aga kas see on nagu natuke madalam ka noh nagu nagu asi, et kui sa oled olnud nagu rühmatantsijana minna, kui sa oled olnud tantsupeo pea, labast. Ei, ma lihtsalt küsin, et niisugune au pihta käib, et ma olen olnud kõige kõrgemal ja nüüd ma siis noh, olen tõenäoliselt sa oled seenioride nagu seenioride rühmas oleksid, et nüüd siis, kes siis teevad hästi lihtsakoelise tantsu, sest luud-liikmed rohkemat ei võimalda? See, see tantsus ei ole see lihtsaid, ütleme sa vaatad nüüd sammustiku koha pealt või koreograafia koha pealt tehnika koha peal ta lihtsakoeline, aga samas emotsionaalselt võib see olla väga mõjus ja väga palju läbi elada, et seda seda tunnetus saada ja publikule edasi anda. Et need asjad ei ole nii ja, aga samas ma ei ole ise näinud ennast. Võib-olla piisab palju rolle kui kõrval, et ja ma naudin, ma naudin kuidagimoodi seda seda vaatamist, seda suhestamist teistpidi, oma doosi kätte ma sadamadoosi kätte päris päris korralikult. On sul olnud viimastelt tantsupidudelt kas täiskasvanute või noorte, omalt sellist, kus sa ei ole mingil moel seotud olnud. Noh, võib-olla viimase paarikümne aasta jooksul võib-olla üks või kaks Et ma mõtlen, et, et noh, et inimene, kes on, kelle jaoks on noh nagu elu elu osa olnud, et ikka paari aasta tagant, sul on tantsupeoga seoses mingisugune roll. Mingisugune roll on, aga nüüd vist eeloleval peol peoga ei ole praegu rolli. Ja Asso ja see oli merepidu, Ülo tegid ka ei olnud rolli, aga siis mingi pool aastat enne seda leiti kohe kiirelt. Leedi rolli et ma mõtlesin lihtsalt, et kui sa oled noh, nagu ikkagi terve elu praktiliselt olnud mingis noh, nagu natuke tähtsamas rollis kui tantsija ja siis järsku mingil hetkel seda ei tule, et kas see võib olla nagu valus kogeda ka vä? Ei ole, sul on seal kogu aeg ikkagi, saad nagu mees seal täpselt tantsijate hulgas minu meelest ei ole, siukeste tantsuõpetajate hulgas ei ole siukest. Trügivad konkurentsi, minu meelest on see kuidagimoodi meeskonnatöö ja koostöö teema. Et need tantsupeomeeskonnad ju moodustuvad ka niimoodi, et kui on pealavastaja valitud pealavastajat, usaldame tema meeskonna. Keegi ei hakka talle. Nõudlikule häälel soovitusi esitama ei tema, tema valib meeskonna siin alles üheteistsuguse valdkonna. Sihukese loomingulise tiimiga oli meil üks koosolek siin eelmine nädal just, ja nende jaoks oli see väga üllatav. Kõrvalt natuke jälginud neid küll, aga tegelikult vist on jah, teil niimoodi. Kuule, ma sinna kaugesse aega läheks korra veel tagasi, et kellega sina nendest endistest gurudest rahvatantsumaailmas tuttavaks said, et noh, Anna Raudkats ilmselt ei saanud tunda Ullo Toomit, sa said isiklikult tundma isal Alfred ja Niina Raadik kui ma võtan vanades suurtes gurudest et mingi aeg ma olin meeskonnas, kui. See oli 90.-te alguses vist ja olin lavastusmeeskonnas ja Niina õliga seal assistendiks, siis ma mäletan, mingi mingi moment panime siis seal käisime Niina juures nõmmel Niina ja Alberti juures nõmmel väikseid koosolekuid pidama seal ja siis mingit asja tähistama, siis väetan altaritega. Me jalutasime nõmmemajade vahel ja parandasime. Noh, aga Heino Aassaluga said tuttavaks, jah, tean teda, aga teadsin. Ja nüüd sa oled ise ju, noh, nagu me siin rääkisime 60 pluss ja, ja altpoolt tuleb aga Tallinna ülikoolist neid tantsuõpetajaid peale ja Viljandist ka ja nemad on siis 20 pluss teil vahet umbes 40 aastat. Et kuidas sulle tundub, kuidas nemad sinusse suhtub. Ma arvan, et nemad võib-olla ei näe mind nii vanana, ma arvan. Saatan juurde, mis sa ütlesid? Kui mina nägin omalajal endast 40 aastat vanemaid inimesi, ma arvan, või ma tunnen kuidagimoodi. Ma kusjuures tunnen ka, et minu, noh, ma ei ole küll 60 pluss, ma olen 50 pluss, et minul endast noorematega ilmselt on natuke lihtsam, kui minul endast sama palju vanematega oli, see on vist ühiskondlike muutuste tulemus. Ka ja see on kuidagi modi minu arust väga, väga mõnus, hea ja soe. Võetakse sind ka kuidagi kui saurust või niisugune hästi tähtis tegelane. Tantsuajaloost, kes ma ei tunneta seda noh ma ei tea, normaalne, vana ei kusjuures kusjuures maid tunne. Et ma ei püüa, ma saan aru, ma saan aru, mida sa mõtled, eks ole, et et vana nagu selles sümboli tähenduses. Ei, ma ei tunneta seda. Tunnetan kuidagimoodi sihukese asjaliku kolleegina või. Kas nemad 25 aastasena on kuidagi teistsugused ka, kui sina olid 25 aastane? Ma arvan, nad on praegu natukese kuidas öelda, siis paremad maailma mõttes ja siukse ühiskondlikku ellusuhtumise mõttes, kui meie omal ajal olime. Meil oli ikkagi seda nõukogude aegset minnalaskmist sama vanalt päris palju. Nad on niisuguse Elutervema mõtteviisiga või midagi. Mul on, ma olen nende noortega suhtlemisest väga positiivseid kogemusi, tundeid ja emotsioone. Et need on endast just nimelt 20 25 aastat nooremad, 30 aastat nooremad, et need on kuidagimoodi näed neidis. Kõik läheb hästi ja lähebki hästi, noh, ongi, aga mida sina neilt õpid? Ma eeldan, et sa midagi õpid, võib-olla seal positiivset ellusuhtumist natukene ja. Energiat nädalal küll meeletult palju. Aga? Ma arvan, pidu panna ka ei viitsi, eks ole, kuidas, et kella kolmeni pidu panna ka ei viitsi, selge, just kella kolmeni, mitte aga ühe-kaheni küll. Et ja kusjuures kas või seegi, et peopanekul alkoholi tarbimine on noortel minu meelest väga mõistlik? Seda polegi enam. On, aga väga minimaalsel määral ma ei hakka, tuletan meelde, mis 40 50 aastat tagasi, aga siis oli pidu, siis joodi viina, söödi viina, joodi lõpuni. Jah, just just põhjani ema me näemegi. Kui aga, aga see ja see seal tore mees, kes peal toimub. Aga. Me hakkame tasapisi lõpetama ka, sest meil siin ikkagi saade, millel on algus ja lõpp, peab ka olema. Et andur veel mõni unistus, unistus olla veel mõne tantsupeo pealavastaja. Jaa, või? Ei, miks peaks olema unistus tantsupeo peale või ma ei tea, ma küsingi. Et see, see ei saa olla unistus, aga miks sa ei saa olla unistus? Kas ta ei ole mingisugune, kuhu, kuhu pürgida, et noh, ma kujutan ette, et see võiks ju olla Okiva sina oled ühe teinud aastal 2004 sellist tantsupeo pealavastaja, sa oled selle tunde juba kätte saanud, aga noorem inimene, noh, kes on siis ütleme, 30 40 tahaks ka teha oma pidu. Ma jaa, seda küll, aga ma nii palju, kui ma olen nagu suhelnud nendega. Siis ma nagu tunnetan, et nad ei taha pidu teha, mitte selle mitte sellepärast, et olla tantsupeo pealavastaja. See ei ole nagu peamine, peamine on see, et ta tahab võib-olla midagi öelda, midagi väljendada ja, ja see on tema jaoks vahend selle väljaütlemiseks. Et aga lihtsalt et positsiooni pärast olla tantsupeo pealavastaja? Ei, ma ei kiidaks niisugust asja sihukest mõtteviisi. Et siis ei tuleks asjast asja välja. Nii unistus siis ütleme, et sa ei taha saada pealavastajaks tantsu, võivad aga mis unistus? Ma tahaks oma maakodu valmis. Noh, siis mida, mida, mida, ma ei, ei täitubki tõenäoliselt valmis, ta ei ehitu. Jah, just kogu aeg seal midagi teha ja sama sellega on väga tore seal kogu aeg midagi teha, sest kuidagimoodi ei oska seal midagi tegemata olla. Et see on niisugune sihuke põnev asi. Ja võib-olla siis unistan sellest, et ott oleks mul seal väga väga palju teha. Tegelikult noh, rõõmu teeb see, et mu enda praegused rühmad, kollektiivid, eks ole koidupuna ja ja need kaks väikest koolirühma, mis mul on, niisiis kui ka Nõmme gümnaasiumis nendega rõõm tööd teha ja praegu pikemad pausid, Brüsseli rühm. Aga vaiksed kontaktid ikkagi on, et siin vahepeal küll läks nagu leebemaks Isaydelmeda. Äkki äkki hakkaks tööle, siis läks jälle Belgias asi karmim, kui meil oli leebem ja vaatab, mis edasi saab, et kui vahepeal sai tööd teha siis oli endal väga hea tunne. Nii, kui siin midagi teha ei saa, siis on lihtsalt enda enda Lõme luud, luud-liikmed hakkasid valutama eelmine kevadel. Et nüüd mõtet spetsiaalselt liigutad. Nii, aga ma tänan, et sa tulid. Et ütle palun, Meil on üks lugu veel välja valitud. Räägi sellest ka. Miks sa seda tahtsid, seal lihtsalt ilus lugu, lihtsalt ilus, lihtsalt ilus lugu. Ma kuulasin just nimelt Wire plaatasin eelmine nädal. Otsisime yldiselt muusikaid ja vaatasin virra kulla, kuuleks neid korraks kõik läbi, et ei hakka seal sorteerima, et ma olen küll enamus lugusid tean, eks ole, olen korduvalt kuulanud, aga mõnu pärast kuulasin läbi ja see seekord niimoodi, et vau. Nii aga kuuleme ilusat lugu, aitäh, Kalev Järvela. Sa tulid rääkima, mis asjadest arvad, aitäh, ja kõigile kõigile, olge terved, just, just, just.