Tartu linnaraamatukogus kui minna sinna kõige kõrgemale korrusele muusikaosakonda siis enne osakonda sisenemist on galerii ja seal on praegu avatud jaapani kunstnikku süüakkava motoko näitus rütmid. Seal on 16 abstraktses laadis dushi maalija 10 kalligraafilist lehte. Mul on võimalus vestelda selle näituse kuraatori taimi Pavesega tervist, tervist. Me räägime lisaks näitusele ka raamatust unelmaid ketrov naine kus on sellesama kunstnikku, tuši, maalid ja kalligraafia aga samuti kahe jaapani naisluuletaja luuletused ja veel ühe kunstniku maalid ja sellest kõigest. Me loodame nüüd lähemal ajal teie käest kuulda. Aga ma palun, et alustuseks natukene räägiksite oma taustast. Te olete ise ka üks nende luuletuste tõlkijatest kõrvuti siis Jüri talvetiga ja ma palun ette siis alustuseks natuke räägiksite oma taustast ja samuti sellest ühingust kirjastuses ars orientaalis, kes selle raamatu välja andis, selle näituse korraldas. Ja suur tänu olen tõepoolest väga pikki aastaid tegelenud, pani kultuuri tutvustamisega Eestis, algselt kui ma töötasin Jaapani saatkonnas väga pikki aastaid kultuuriatašee assistendina alustasin vaikselt selle tegevusega, nüüd toimetan ma täiesti iseseisvalt ja nagu te mainisite Te, siis kultuuriühingu ars orientaalis raames. See on selline väga pisikene grupp mõttekaaslasi ja me oleme teinud väga palju koostööd erinevate näituste korraldamisega just Jaapani, aga ka prantsuse Hiina suunal. Ja väga meeldiv koostöö on olnud Eesti Kunstimuuseumiga, et see on alanud juba siis, kui ma töötasin saatkonnas 2000.-st aastast peale, nii et kogu see ajalugu on peaaegu et 20 aastat juba. Ja ma kohe võib-olla mainiksin seda, et näitus, millest millest me alustasime ja millega on seotud ka trükis, selle eellugu ulatub, kib täpselt sinna 2000.-te sisse. Sellepärast et ma arvan, et ma olen vist üks esimesi, kes üldse Eestis hakkas jaapani kalligraafiat tutvustama, et see oli puhas juhus, kui saatkonda tuli pakkumine Jaapani välisministeeriumist võtta vastu kaks täiesti fantastilist kalligraafi. Ja mina, kes ma tegelikult suurt midagi sellest ei teadnud, sellest teemast pidin ennast siit ruttu ette valmistama ja need asjad läbi viima ja ma lihtsalt tahan meenutada, et see tookordne demonstratsioon, mis toimus siis kahe meistri esinemise ajal see oli võrratu ja, ja esimene toimus vaal galeriis, mis asus tollal veel draamateatri vastas. Ja ma mäletan seda, et oli sügis ja kui siis need imelised tööd sai sinna lihtsalt üles riputada, et järgmisel päeval nad ära korjata. Need olid sellised jaapani paberile pikkadele paberi rullidele maalitud tööd erinevat värvi ja nad rippusid seal galeriis klaasi akende taga. Ja väga paljud inimesed peatusid seal sügisesel õhtule, et imetleda neid läbi akna, et see on kuidagi jäänud nii elavalt meelde ja sellest alates võib-olla on tekkinud see siira suvisele kalligraafia kunsti vastu mida Jaapanis peetakse ikkagi üheks osaks kujutavast kunstist, nii et kui me läänes peame kalligraafia all silmas eeskätt seda ilukirja, mis on selline hästi kompaktne, väga viimistletud, hästi perfektne kindlasti, võib-olla on seal palju sümmeetriat ja seal võib-olla paistab vähem see kalligraphi Enda-poolne suhtumine siis Jaapanis on justkui vastupidi. Et samamoodi seal üritatakse tabada seda üldist kompositsiooni ja harmooniat, aga pigem võiks seda kunsti võib-olla võrrelda muusikaga, kus ongi need toredad fraasid alguse ja lõpuga ja täpselt kunagi interpretatsioonis ei tea, kuhu ja kuidas see kõlama hakkab kokku, nii et seal on nii palju juhuslikku, aga seal on nii palju seda elavat esitust selles tees, nii et võib-olla see protsess ongi olulisem kui, kui kokkuvõttes see tulemus, et et kui me muusikat ei lindista, siis ka kõik see, mis mängitakse ju kaob hetkega. Aga selles kalligraafia kunstis justkui jäävad kõik need emotsioonid ja, ja need nüansid sinna Baderile, et need, kes oskavad ja, ja tahavad märgata, võivad nagu sellesse hetke tagasi minna, et minu meelest on see lihtsalt noh, eks võrratu kunst. Aga tõepoolest jah, me oleme, nagu ma mainisin, teinud väga palju jaapani kunstinäituseid siin Adamson Eriku muuseumis ja oli ka suur rõõm töötada eesti kunstimuuseumiga koos Kaljo Põllu ürituse planeerimisel ja korraldamisel Jaapanis. See toimus 2018. aastal ja 2019. aasta alguses. Ja see oli väga erakordne, sellepärast et esimest korda võib-olla niisugust äärmiselt Eestile omast kunsti. Me suutsime tutvustada ja viia jaapanlastele nii lähedale. Tahan just öelda, et esimene näitus toimus lähes shinto pühamus tavaliselt näituseid ei korraldata ja ja kui ma seda natuke kirjeldan, siis see paikasus ütleksin, et sügaval mägedes. Ja, ja see on väga iidne pühamu juba kuuendal sajandil on mainitud, seda koosneb mitmetest väikestest Puuhoonetest pühamute ja kuidagi sõlmus, väga sümpaatne prussile pühamu, pea preestriga, kes on ka Jaapani shinto assotsiatsiooni president ja nagu hiljem selgus, ka väga suur Eesti sõber on, on siin käinud, nii et kui ma esimest korda temaga rääkisingi Ta meenutas, et oli käinud Vigala Sassi juures ja, ja oskas. Ta vihkas must leib või midagi taolist eesti keeles, nii et see oli mulle nii suureks üllatuseks. Et ühesõnaga, tahan ma öelda seda, et selle 20 aasta jooksul lihtsalt. Ma olen puutunud kokku nii paljude erinevate jaapani kunstnike ja muusikutega ja läbi nende siis leidnud järjest neid erinevaid võimalusi, mida pakkuda siin Eestis vaatajatele või kuulajatele. Aga, ja eesmärgiks on võib-olla süvenenumalt tutvustada kuidagi seda Jaapani, kas siis kirjandust või kunsti. Tahan kindlasti meenutada siinkohal veel kahte näitust, et kui ma rääkisin Kaljo põllust ja sellest pühamus toimunud näitusest mis oligi ju tegelikult Eesti kunstiviimine täiesti nagu Jaapani südames ükski pühamu külaline ei kujutanud ette minnes oma jumalaid austama pühamusse, leiavad nad sealt eest tuhandete kilomeetrite kaugusel asuva Eesti Kunski kindlasti s esmajärjekorras, nad kehitasid õlgu ja esimene küsimus olevatki olnud see, et kuidas on võimalik, et seal toimub. Aga tahan lihtsalt mainida, et see oli 2000, kui ma nüüd ei eksi, 16. aastal, kui Adamson Eriku muuseumis meil õnnestus korraldada ja väga tuntud jaapani nihongal maalija Torii rei isiku näit, kus siis üks osa kollektsioonist oli pärit jaapani kõige kuulsama shinto pühamu, ise pühamu varakambrit, sest ja tol ajal, kui me seda näitust koos kuraator kerki kolliga korraldasime, siis tegelikult oli meil isegi päris keeruline selgitada, et kuidas meil õnnestus need tööd ise pühamust, mis on võrdväärne. Kui ma olen vahel võrrelnud võib-olla Vatikani muuseumid, kuidas meil õnnestus nüüd tööd sealt kätte saada, aga aga kunstniku kaasabil paljuski see see toimus ja tänu sellele näitusele ja tegelikult täiesti nagu mõnes mõttes väikesele imele, et need tööd Eestisse jõudsid, jõudsid siis ka meie Kaljo Põllu tööd nüüd sinna pühamusse, mis ei olnud küll ise, aga, aga siiski selle sellesama jaapani loodususundi. Ühe kõige väljapaistvama pühamu ruumides. Et kõik asjad on maailmas seotud, ühest kasvab välja teine ja, ja niimoodi liikudes on kuidagi hästi turvaline neid uusi plaane teha ja need tulevad nagu iseenesest ja meie juurde, nii et midagi ei ole otseselt otsitud, kõik on kuidagi ühest või teisest kohtumisest välja kasvanud ja, ja kindlasti. On see järjest enam kuidagi minu ettekujutust ja arusaamist avardanud ja kõik need kohtumised nende eest olen ma täiesti siiralt tänulik kõikidele nendele inimestele. Te vist ütlesite? Kaks näitust mainisite ühte ja ta on planeerinud ja ma võin rääkida. Ketas jah, et Adam soneerikuga on tõesti olnud hästi tihe koostöö juba siis 2000. aastal, kui need kaks suurepärast jaapani kalligraafiameistrid käisid Eestis siis lisaks vaal galeriis toimunud esitlusele toimus kohega demonstratsioon Adamson Eriku muuseumis ja nimetan ära ka nende kahe kalligraafi nimed, need olid syda Isaku ja Suzuki Sunktsio. Ma arvan, et kindlasti jaapani kalligraafia maailmas väga tuntud tud inimesed syda Isako on võitnud väga mitmeid preemiaid Jaapani üleriigilisel nii-öelda aasta näit üritusel. Igal aastal korraldatakse neid Jaapanis ja üks osa ja puudutab ka kalligraafiat. Ja seal on tohutult palju osalejaid ja nii et noh, meil oli rõõme kõige esimese näituse ja, ja esituse saimegi korraldada niivõrd suurte meistrite kaasabile. See pani nagu niisuguse kristalli särama, millest, millest saime inspiratsiooni ja jõudu ka edaspidiseks. Nii et jah, need kolligraafia näitusi oleme me korraldanud Adamson-Eric, kus väga tore oli ka kalligraafia tušimaalinäitus, mis toimus koostöös jaapani tuši, maalijate assotsiatsiooniga ja proua Katoriga kelle juhtimisel Jaapanis toimub dushi maali tutvustamine ja arendamine ja nad on rahvusvaheliselt väga aktiivsed. Nii et isegi nad on maininud, et näiteks me kõik teame, tušimaal on ju alguse saanud Hiinast siis väga palju. Hiinas on paraku läbi ajaloo kaduma läinud nii teadmisi kui ka oskusi ja, ja võib olla ka, see suhtumine on, on teatud mõttes muutunud siis jaapanlased, kes on jällegi suutnud hoida oma kultuuris nii palju neid võrratuid, kunst, tiin valdkondi puutumatuna säilitada mitte üksnes neid resultaate või, või mingisuguseid kunstilisi objekte, vaid just seda teadmist, kuidas midagi tehakse, milliste meetoditega, millise suhtumisega, millise ettevalmistusega. Et, et nad on suutnud kõike seda viia ka tagasi Hiina ja teinud seal väga palju koostööd ja tõsi, nii et niisugused projektid on meil toimunud, samuti tahaksin mainida ära 2009. aastal toimunud samuti nihonga maalinäituse. Ma usun, et kõik, kes seal käisid või vähemalt väga paljud nendest said, ma usun, väga-väga puudutatud Seli Hattanaga kookio, kellega meil oli nüüd võimalus uuesti teha koostööd selles oma raamatuunelmaid ketrab naine koostamisel. On budistliku taustaga, ta on preester Kyoto ühes suuremas puhta maa koolkonna templis igassi Hongansi ja lisaks oma preestriametile on ta siis väga-väga tunnustatud kunstnik Jaapanis, nii et tema isikunäitus toimus 2009. aastal Aasia minu südames oli selle pealkiri ja, ja need pildid, milles särasid kõik looduslikud värvid, nimelt nii Honga traditsiooniliselt kasutab värvi, muldasid värvipigmente, mis on saadud looduslikest materjalidest ja noh, see see ilu, mida need pildid kandsid, vaatajad, nii ma arvan, et see on unustamatu elamus ja seda ei ole võimalik kahjuks püüda paberile trükituna. Et see kunst nõuab selle, selle pildi ees otse seismist, et, et kõiki neid läbiv kummavusi ja kõiki neid nüansse märgata. Et niisuguste näituste tulemusena võib-olla sündis ka see idee koondada kahe suurepärase jaapani luuletaja Anna sumikuna Mariku ja Kuue Murad aeku luuletused ühte kogumikku. Ja kasutada siis selle, selle luuleraamatu illustratsioonid Ena Jaapani kunsti. Nii et kui me jõuame selle raamatuni siis tegemist ongi luule ja kunstikogumikuga või albumiga, kus ühtviisi olulisel kohal on, on luule, aga ka kunst. Kui te mainisite seda näitust Tartu linnamuuseumi ruumides praegu siis võib-olla ma alustangi tutvustada kõigepealt seda kunstnikku, kes kelle, kelle näitusest tegelikult ka teatud mõttes raamat sündis motoko siukaga või jaapanipäraselt siis perekonnanimi, ees, sjokova motoko, kunstnikunimega, cirocki näitus oli meil plaanitud tegelikult eelmise aasta algusesse. Aga nagu me kõik teame, kõik asjad liikusid ja nihkusid ja kuivõrd tekkis selline pikem paus, siis tundus, et, et võib-olla äkki meil ei õnnestugi tema töid tutvustada, et võib-olla üheks võimaluseks, et ikkagi Eesti inimesed saaksid sellest kunstist osa unnad integreerida mingisugusesse teise raamatusse või, või kogumikku, et mitte välja anda lihtsalt kataloogi vaid midagi rohkemat. Et sellest sündis selle unelmaid, ketrab naine raamatu idee ja, ja kontseptsioon. Nii et raamatus on kõik tema abstraktsed tuši maalid, kuigi tegemist on kalligraafiaga, aga aga mulle tundub, et me võiksime neid nimetada tuši maalideksest. Otseselt ühtegi märki nendel piltidel ära tunda enam ei ole. Nii et kui jaapanikiri, mis on ka tulnud ju Hiinast, Hiina märgid võeti kasutusele juba kuskil 1500 aastat tagasi. Ja need märgid olid mingisuguse reaalsuse kujutise nagu päike või võisilm või kuu, et nad on äratuntavad viivad meid need märgid uuesti tagasi selle objektini Need on sarnased selle objektiga siis ajapikku nende märkide maailmast on uuesti kujunenud välja selline abstraktsioon, et ring on täis saanud, et et kiri on uuesti muutunud pildiks, kus ei olegi enam otseselt seda nii-öelda info edasikandmise eesmärki. Et see info kantakse edasi kuidagi palju laiemal tasandil juba erinevate meelte abil. Ja Syokaga motokondesti selles vallas üks selliseid innovaatilisi kunstnikke kui kalligraafias loomulikult jaapani kalligraafiast, mida nimetatakse sudo tähendab kirjakeel või kirjakulg. Ikkagi on viide kõigepealt sellele märgile ja klassikaliselt jaapani pseudokunstis kujutatigi ikkagi kas mingeid kindlaid kuulsaid mõtteterasid või luuletusi, kõiga, üksikuid märke, väga tähendusrikkaid märke siis siukaga, motoko tööd on, on muutunud nagu abstraktse kunsti väljenduseks ja ta on väga palju otsinud, kuidas leida seda oma käekirja ja On leiutanud lausa eraldi duši koostise, mis just sobib tema kasutatud paberiga sest pintsliga sellele valgele paberile tõmmatud jooned nende väljanägemine sõltub väga palju sellest, kuidas see tuss imbub ja valgub sellel vald valgel paberil laiali. Sest ta tekitab seal nii palju põnevaid kujundeid, mida ei ole kunstnikul ka võimalik ka ette näha. Ja, ja tihti kasutab siukaga Modoku niisugusi kupp, pritsmeid ja näiteks ka ta maalib kahe pintsliga korraga. Et sõdo kunst on selline hetke püüdmise kunst, et kõik, mis sinna paberile tuleb, nii ta sinna ka jääd, et seda kõike ei ole võimalik enam parandada, see on, kui jaapanlased ise on tihti sudo kunsti võrrelnud mõõgakunstiga, et see lõige on lõplik. See pintslitõmme on lõplik, seda ei saa üle maalida. Et see teeb sellest kunstiliigist niisuguse. No väga isikliku väga seda hetke väljendava kunstiliigi minu meelest kõik see, mis seal paberil on. On küll võib-olla kunstniku peas palju varem sündinud ja ta on 1000 korda erinevalt proovinud seda pintslit seal paberi peal, aga aga iga kord on natukene erinev see tulemusi. Ja samamoodi nagu need mustad jooned seal paberil on tähenduslik see valge ruum või valge tühi pind mis tekitab või võib-olla annab võimaluse rohkem nagu süveneda sellele, kustkohast on see pilt algalanud, kust see joon tuleb, kuhu ta liigub ja, ja kus on need väikesed katkestused, kus on pausikohad kus on see mõte olnud tihedam ja see kontsentratsioon olnud suurem kuskohas on ta hetkeks katkenud? Et see on nagu mõnes mõttes, nagu ma ütlesin, nagu mingi muusikafraas on nagu mingi jõe voolamine. Et liikumine on sellesse pilti sisse kirjutatud juba juba selle loomisest alates. Sudo on, on väga elav ja väga nüansirikas ja väga liikuv kunst. Lisaks nendele dushi maalidele on sealt võimalik leida sealt näituselt ka nende kahe luuletaja luuleridu ja ma lugesin, et see ei ole juhus, et nad seal dushi maalide ja kalligraafia kunsti juures on. Ja nagu ma mainisin, siis kalligraafia traditsiooniliselt lähtubki kirjamärgist ja loomulikult luulet Duste maalimine on kindlasti üks üks valdada Šodo kunsti alustalasid. Ja nüüd seda raamatut koostades tundus olevat väga tore mõte paluda cirockil maalida neid luuletusi. Ma andsin talle mingi 20 või mõned peale selle lugeda, et kuidas ta tunneb, kas tal tekib mingi seos nende luuletustega, kas ta soovib ennast väljendada. Ta oli väga-väga rõõmus ja, ja ta leidis kohe enda endale sobivad luuletused üles. Sellised tugevama, võib-olla intensiivse ma tundega luuletused. Ja ta ise mainis, et ta nagu koges väga palju armastust läbi nende luuletuste ja ja tegi hea meelega koostööd. Ma arvan, et et tulemused on noh, selles mõttes on nad natukene teistlaadi. Ega seal näitusel on näha, et, et me proovisime selles raamatus siiski kasutada neid tekste nii et need kirjamärgid oleksid loetavad. Et kalligraafiakunsti puhul on tihti nii, et ega tavapäraselt inimesed tegelikult ei saagi väga hästi aru, mida, mida nendel piltidel on kirja pandud. Neid ei ole võimalik niisama lihtsalt lugeda, sest kunstnikud mõnikord kasutavad hoopis huvitavamaid märke, mida võib-olla igapäevaselt ei tunta. Lihtsalt, et tekitada sellesse joonde või, või, või selles pintslitõmbes mingeid tihedamaid või põnevamaid kohti. Aga jah, need tööd, mis, mis me valisime välja, selle raamatu jaoks on natukene sellised klassikalisemad ja näitavad ka tegelikult cirocki oskusi mõlemas vallas ja mõlemal moel tegutseda. Ja nendele piltidele lisaks raamatus on, on siis need luuletused kalligraafiliselt kirja pandud ja ega neid ka raamatus ei ole väga lihtne leida, sellepärast et kogu see jaapanikeelne tekst on raamatus trükitud lakiga valgele paberile. Et võib-olla esmasel lehitsemisel ei saagi üldse aru, et seal on jaapanikeelne tekst. Ta hakkab paistma mingi teatud nurga all seda lehte keerates. Et tegemist natukene selline sellise saladusliku raamatuga. Et kellel on kannatust ja tahtmist natukese rohkem süveneda, see leiab ka selle jaapanikeelse kassis trükitud teksti või, või siis kalligraafia teksti sealt sealt lehtedelt üles. Jah, ta mõjub, nagu oleks valgega valgele kihandatud, tan lakiga lihtsalt. Ka siis ma praegu sain sellest jutust aru, et need illustratsioonid siin raamatus, mis on siis dušiga, tuia, maalide reprod et need seostuvad nende luuletustega, mis siinsamas kõrval on vä. Kujutlusest sõltu, et, et kas nad teie meelest sinna sobivad, kahtlemata me meie enda valikul nad sinna panime ja kindlasti meie kujundaja Kalle Müller oli see, kes kui need õiged kohad leidis, ta on ise ka väga suur jaapani kultuurihuviline ja ja ma, ma usaldasin tema tegelikult tunnet just. Ja ma arvan, et need said paika küll nii nagu nad võiksid olla nagu justkui koos loo looduna. Aga raamat annabki võimaluse kuidagi nagu asju seostada, mis võib-olla seostatavad ei ole. Ja, ja noh, meie üritasime jätta ruumi ja ja igale ühele ka selle võimaluse ise mõelda ja, ja vaadata, et ta, et ta ei oleks moodi täis pakitud vaid vaid jätaks nagu luuletuste ümber natuke rohkem ruumi, kelle pärakase lakitud teksti kasutamine, et mitte koormata lehte võib-olla jaapanikeelse tekstiga, mis eesti lugejale on ju võõras ja lihtsalt ainult pilt, võib-olla. Et. Et jah, et raamatus said kokku tegelikult autorid, kes ei ei olegi oma elus kokku puutunud päris ausalt öelda, välja arvatud need kaks luuletajannat muidugi, kes teineteist väga hästi tunnevad. Aga Eisi Rockieegaga, Hattanaga kookio, kellelt on raamatus siis nii Honga maalide detailid ei ole üksteisega kokku kohtunud, nii et aitasin raamatus. Kui nüüd minna sinna luule juurde siis kas me võiksime asja korraldada niimoodi, et te loete ka mõned nendest ette nendest värssidest sellepärast ka, et kuulajal oleks nagu tekiks ka nagu mingi mingi kujutlus, et saaks, nagu meel saaks ka puudutatud. Võib-olla teil on mõni mõni lemmik ja. No kui nüüd rääkida sellest koostööst raamatu kujundamisel ja üldse väljaandmisel siis ma loeksin ühe luuletuse, mis minu meelest väga hästi iseloomustab ka neid šokitöid selles albumis. See on üks luuletus sumikuna Summikura Marikult, kust ta ütleb, ebaluseta pintslitõmbed juhivad kuhu vaid tahavad murduvad, kus vaid soovivad nagu järve sujuv kuu. Loob hõbejat säbrutust. Et minu meelest annab see luuletus väga hästi edasi seda, seda kogemust, kuidas, kuidas tegelikult roki maalib ekstite pintsel, mida ta juhib ise oma meelega liigub ju ikka natuke omatahtsi ja ja nii nagu nagu see järvel olev kuu peegeldus, et Me ei saa seda väga täpselt kirjeldada. Võib-olla see on ka meie vaimusünnitusainu ainuüksi. Ma ei tea seda lugedes oli veel hästi huvitav avastada seda just siin esimeses pooles, et lisaks sellele, et selle ma saan aru, et selle luuletuse pealkiri on siia allapoole kirjutatud on siia lisatud nagu pühendus kas siis mõnele taimele või, või mõnele kristallile sinna juurde käis, nagu siis viide mõnele erinevatele kivimitele. Ja see on, need luuletused on näiteks sunnikura, Marikul on kahest kogumikust valitud ja üks kogumik on tal tõesti see armurüüs naine. Et seal ongi luuletused, mis on saanud inspiratsiooni kas mingist kristallist või võilillest või mingisugusest loodusnähtusest, nii et ta on pannud need nagu sinna kommentaaride alla. Ja tihtilugu luuletuses on sõnadena kasutatud seda kristalli nimetust. Aga sellisel moel, et, et seda nagu päris hästi tõlkida ei annagi. Et On viidatud kuidagimoodi nendele nendele objektidele, mida ta kommentaariks alla on, on siis kirjutanud üks luuletus näiteks selline luuletus romaanist enamgi ses loos on nukrust kuuta öös kiirustad õitsema, tube, roos, kuuvalgel lõhnav õis. Et siin on tegelikult see tube roos jaapani keeles tähendabki kuuvalgel lõhnavat õit. Ja, ja siin on nagu selline teatud mõttemäng. Et, et kuna kuud taevas ei ole, siis kuuvalgel lõhnav roos kiirustab kiiresti ära õitsema noh, seda on peaaegu et võimatu ühes luuletuses või tonka luuletuses eriti, kus on 31 sil klassikaliselt seda kõike sinna sisse kirjutada ei ole võimalik. Aga siis võib-olla kuidagi me oleme leidnud mingi kompromissi. Et mingil moel ehk mõned all viited siis kajastuvad nendes luuletuste tekstides. Kui juba mõelda sellele kivimile või sellele, mis kivim tähendab sellele, kes seda loeb siis sellest tekib see kivimi lummus, sinna juurde vaated, mis Reatan kirjutanud. Mullegi naljakas asi, et ma eile hommikul ärgates nagu läbi une kuulsin, et mulle öeldakse lasuriit. Ja ma internetist otsisin selle lasuriidi kohtel, leidsin ka selle lappis lasuli variandi üles selle kohta. Ja kui ma täna siis tegin selle kogu lahti hommikul siis selle koha peal, kus seal selle hoopis lasuli on, siis ma märkasin, ütles, et seal on kivimid. Seal täpselt räägiti nagu sellest kivimist ja küsisin meresiniselt taevalt, mis on surematus. Vastuseks vilksatas kolm kuldset tähe täppi. See ongi täpselt nagu seal asuriit on. Ja, ja see lasuriit on veel üks selline väga, väga oluline kivim tegelikult ka sellel nii Honga kunstis. Ta annab purustatud lasuriidi, kasutatakse selle imekauni särava sinise saamiseks. Ja need sinisinised värvid olenevad sellest, kui peeneks on see kivim purustatud ja see on väga-väga kallis mineraalnii, et ma tean, et Afganistanis vist on väga suured lasuriidi sellised leiukohad, nii et alati on seda Jaapanisse ka sisseveetud. Aga see sinine, intensiivne sinine on, on just selle mineraali tulemus. Jaa, Hotonaka kooki on väga paljudel oma maalidel seda kasutanud, see on selline väga kuidagi selline sügavust ja, ja ühtlasi ka sellist läbi kumavust võimaldav pärmi värvipulber ja ei värv, oi kui põnev, mis siit tuleb välja ja hellitas ta ikka teid siin on, siin on väga palju selliseid süvenemisel võib-olla avatud Ta vaid nüansse. Et iga iga võib-olla see pisikene luuletus tegelikult avab ukse suuremasse maailma, olenevalt siis sellest, kes me ise oleme, mida me teame, kui palju me teame, mida me parajasti tunneme. Et minu meelest täiesti toredasti kunagi ütles Andres Ehin, et luuletus see on nagu turgat, tundus, et et ühel hetkel läheb kõik lahti, ühel hetkel saab justkui kõik korraga selgeks ja, ja sealsamas ta võib ka kaduda, et seda mõtet enam püüda ei õnnestu pärast. Ja nendest kivimi luuletustest, mehe tahaks veel lugeda ise ja siis ma laseks teil ka mis on minu arust selline, mida noh, on võimalik mõista laiemalt, ütleme minu arust hästi toredalt turgatatudsin. Siis tõotus ehk teemantarmastusele on kalduvus viga saada, puruneda ja ära sulada. Niisiis kinnitame seda vandega. Jah, see on väga ilus luuletus ja väga kõnekas kuidagi see vastuolu. Mina loeksin veel ühe sellise, su meel on otsekui udusse mähkunud saar, võib-olla õelust ei olegi. Ja seal sellel uled seal on kirjutatud saar udus, topaas, topaas kivim, mis on selline läbipaistmatu, natukene ähmane ja, ja võib-olla palju saladusi peita del, võib-olla selline udune nagu see staar udus. Aga ega meil on ju ka meil pidevalt millegagi koormatud. Ja, ja tihtilugu me võimegi mõelda, et et kõik, see, mida me kogeme, toimub meie meeles või kui palju on see seotud vot selle tõelisusega, mis meie ümber on või kui palju seda tõelisust üldse ongi. Et siin tekib palju selliseid võimalusi edasi mõelda. Ja, ja need olid praegu, mis mäed, lugesime näiteid, need olid kõik, eksju nelik, Kuura, Mariko luuletused ja need olid kõik sumikuna Mariko luuletused ja võib-olla tema kohta ma tahaksin öelda, et ta on selline luuletaja, kes kirjutab väga-väga sügavaid, väga klikke. Ja kahtlemata väga selliseid poeetilisi luuletusi. Ja ta juhatab jaapaniis rahvusvahelist luuletajate assotsiatsiooni ning on tegus maailma luule tutvustamisel panis läbi siis väga mitmete erinevate koostöövormide. Nad annavad välja raamatuid tõlgivad erinevatest keeltest, luulet, dusi moodustavad selliseid kahekõne. Kahe kõnelisi luulekogumikke. Ja tänu Sumicure Marikule tegelikult ka Jüri talveti on, on tõlgitud jaapani keelde on välja antud kolm kogumikku, Mariko on ise see, kes tõlgib, ta oskab väga hästi inglise keelt ja minu meelest on need ja kolm luulekogu, mis on ilmunud Jaapanis esimene, vist 2016. aastal kaks, 2019. aastal. Ja, ja need ongi duett vikerkaartega, kui ma ei eksi. Üks oli duett. Selle kolmanda luulekogu nimetust praegu ei mäleta, aga Jüri Talvet on tõesti Mariku hea sõber ja tänu tegelikult temale see luuleraamat ju tegelikult sündiski. Et sumiku raamariku ja ka siis tema hea sõber või sõbranna koemured Aecukis kuuluvad samasse luuleorganisatsiooni räägib kui Tartus 2019. aastal priima Vistan ja esinesid väga meeleoluka luule lugemisega botaanikaaias, Tartu botaanikaaias. Nad on ise väga värvikad daamid väga tugeva, tugeva meelelaadiga või, või kindlameelsed minu mäest ja, ja võib-olla tihtilugu ei vastagi meie ettekujutusele sellisest stereotüüp selle ettekujutusele õrnast jaapanlanna ost. Nad teavad täpselt, mida nad soovivad ja, ja kuidas nad soovivad ennast väljendada, et on, on piisavalt julged ja, ja sellised niukseid hästi intensiivse väljenduslaadiga. Ahah, see lugedes uuemurra taeku asju siis jah, tundus, et ta on selline söakam tegelane, ma ise noppisin sealt näituselt välja temalt sellised sellised read. Pea armaskonn ära segakuu uinakut kiigis. See on parafraseeritud passo, kuulsat luuletust. Nii et see on jaalseid, konn ja tiik on andnud tohutult palju erinevaid saiendeid siis sadade aastate jooksul, et pass oli teatavasti umbes 300 aastat tagasi elanud haiku luuletaja tuntud. Aga kuidas see originaal kõlab, ega see ei ole meile? Te mõtlete seda passo? Seal on erinevad, neid võiks leida, ma tean, et on tõlkinud Uku Masing. Rein raud on ka, seal on tegelikult see luuletus, kõlab kuidagi niimoodi, et et tasane veepind konn hüppab, sulpsatas midagi niisugust, ma kindlasti praegu vabavabalt oma omamoodi nagu lugesin seda, aga aga see on jah, selline kujutlustellisest ilmselt templi lähedal olevast tiidikesest, kus on hästi-hästi tasane, kõik õhtu eelonju. Kõik on justkui nagu välja surnud ja siis äkki kostab Sult conpotis. Konna üldse ei huvita, et on vaikne, mõnus rahulik õhtu, võib-olla läbi selle sulgatusena tajumägi, et kui vaikne oli. Äkki teiega midagi valiti veel sellest teisest autorist midagi? Jah, oimu rajat, aeku luuletusi oleme kasutanud kahest luulekogust. Üks on Õnne juhuleiu muusale, seal sisalduvad sellised pikemad vabavärsid. Ja, ja tõesti, sügav kummardus Jüri talveti-le, kes on peamiselt need siiski tõlkinud. Ma tahtsin veel öelda, et, et Sano, jaapani luule assotsiatsioon, kui nad annavad välja raamatuid, siis need on mitmekeelsed ehk ka nende oma. Luule on, on tihtilugu seal esindatud Sikas inglise keeles ja paralleelselt jaapani keeles. Nii et nende selle raamatu väljaandmisel koostöös Jüri talveti, kanne saimegi tõepoolest kasutada mõlemat keelt. Jüri Talvet Sis inglise keelest ja mina jaapani keelest, et Me võrdlesime neid tõlkeid. Ja ma pean ütlema, et hoolimata sellest, et Jüri talveti oska jaapani keelt, siis tema kogemus luuletajana ja, ja tema selline loid ja ühtlasi väga sügav luule tundmine on võimaldanud seda, et ta tegelikult on kõigest aru saanud väga hästi, kuidagi nagu elanud sellesse maailma sel nendesse rütmides nii nii hästi sisse et ei olegi otseselt vajadust originaali järele. Lihtsalt see originaal on, lisab kindlust, et millestki ei olda valesti aru saadud. Aga selliseid inimesi, kes kes kuidagi nii teise inimese maailma suudavad sisse minna, on ju väga vähe ja ja kindlasti see, et, et tegemist on luuleta, aga ise tegutseva luuletaja aga on väga suur roll. Et ma tean veel ühte teist sellist tõlkijat, see oli Andres Ehin, kes Kesko tõlkis jaapani luulet inglise keele vahendusel aga tabas midagi väga olemuslikku. Lõpetuseks võiks võtta siis midagi eel veidi luulet, seal mõned olid väga karmid, et ärme väga karmilt lõpeta. Et ta oli hästi kriitiline ka see uue Murad Aeco. Ja ega ta ei jäta ütlemata, kui, kui talle tundub, et midagi on, on kuidagi. Kas Nicket isegi valesti, vaid ma arvan, et talle ei meeldi niisugune näo tegemine, püütakse olla keegi teine, kes tegelikult ei olda, et kas siis parem või kuidagi nagu vastavalt positsioonile, et minu meelest ta on hästi aus luuletaja ja tänu sellele need luuletused on kohad ikka väga teravad ja väga valusad oma oma selles aususes. Aga kahtlemata on tal olemas ka väga poeetilisi luuletusi. Lisaks sellele tiigile ja konnale teisest tema kogumikust tõlgitud luuletus. Kogumiku pealkiri on tantsiv jumalanna. Ja luuletus kõlab nii. Bloomi vaim saadab malbelt hõngu tantsivale jumalannale. Ploomivaim saadab malbelt hõngu tantsigale jumalannale. See on tegelikult pilt võib-olla just praegusaegsest Jaapanist, kui ploomid õitsevad. Ja tõepoolest, ploomid jaapanis lõhnavad nii tugevasti, et lõhn jõuab inimeseni ammu enne seda, kui ta puud näeb. Minul on isiklikult olnud selline kogemused, et ma leian puu üles nina järgi. Et see on võrratu täiesti tavaliselt see, see nagu katab kogu maailma või kogu kogu aia. Ühel hetkel sa lihtsalt tajud, et sa oled nagu sattunudki sellesama ploomivaimu sisse ja, ja mis saakski olla parem kui, kui tantsida nagu jumalanna seal selles täiesti hurmavas ploomilannas. Aga samas ütleb ta ka, et laine möödub just nagu mitte midagi poleks juhtunudki. Laine möödub just nagu mitte midagi poleks juhtunudki. Kui me kõik teame või võime mõelda, et siin on ka väga palju öeldud nende kolme reaga ja seitsmeteistkümne silbiga nägu on omane haikule ja miks ma lugesin neid kaks korda siis sellepärast, et Jaapanis on haikusid tavaks lugeda kaks korda järjest. Öeldakse, et ühtpidi nad võivad olla nii tugevat oma sõnumilt või emotsioonilt, et nad rabavad inimest ja, ja ta hetkeks nagu ei saagi aru, mis toimub siis see teinekord lugemine on justkui nagu kajana saab inimene natuke rahulikumalt ehk pihta, millega tegemist on. Või siis teine võimalus, et, et ongi, et, et on vaja natukene nagu viia seda kontsentratsiooni sellele luuletusele lähemale või, või kuidagi süveneda rohkem. Seetõttu kaks korda on, on tavaks lugeda neid lühikesi luuletusi. Imeline tõesti. Aga nüüd tuleb tõmmata otsad kokku, sest meie aeg on täis. Ma arvasin, et ma jõua pooli asju rääkida. Siis teeme teinekord jälle rääkimas, niivõrd põnev oli vestelda tõesti. Stuudios oli külas taimi Pawes ja tutvustas Meile Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis olevat Sherlocki näitust, rütmid, samuti luule ja kunstiraamatut unelmaid ketrab naine. Suur aitäh teile, taimi Pawes ja, ja head tervist ikkagi. Et suur tänu, ühedamad finad kõigile.