Tere päevast, kell on 13 ja viis minutit. Algab delta. Mina olen Marge-Ly Rookäär ja tänane saade on pühendatud koorijuht Arvo Ratassepale. Tema 95. sünniaastapäeval. Alustame muusikaga. Eesti Raadio fonoteegis on 1976. aastal salvestatud harva rattasse papplaul Heino ahvenad tekstile Liblik. Laulab Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor autori juhatusel. Meie tänane delta on pühendatud Arvo Ratassepale. Koorijuht, helilooja ja pedagoog Arvo Ratassepa sünnist saab täna, seitsmeteistkümnendal märtsil mööda 95 aastat. Tuletame meelde. Arvo Ratassepa surmaaeg oli 22. detsember 1986. aasta. Arvo Ratassepp on Eesti koorimuusika arendaja, kooride looja, uue muusika esmaesitaja. Arvo Ratassepp oli Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise klassi lõpetanud Jüri variste juures 1955. aastal samal ajal piss heliloomingut Mart Saare ja Villem Kapi juures ja oli vabariikliku koorijuhtide segakoori üks asutajatest ja dirigentidest. 1958. aastal oli Arvo Ratassepa loomisel ellu kutsutud Teaduste Akadeemia meeskoor ja aasta hiljem naiskoor. 1962.-st aastast juhatas ta üle 10 aasta Tallinna kammerkoori. Arvo Ratassepp oli üldlaulupidude juht, koolinoorte laulupeo ja üliõpilaslaulupeo üldjuht. Kirjutas segakooridele meeskooridele naiskooridele ja oli omas ajas koorimuusika uuendaja. Samal ajal oli Arvo Ratassepp isepäine looja, kes ei allunud poliitilisele ettekirjutusele, jäädes üdini eestimeelseks. Meil on juba praegu stuudios kaks külalist, kes on Arvo Ratassepa käe all laulnud kaua aastaid. Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori ridades laulsid uile Lemberg ja Tiia mänd. Enne seda, kui me külalistele anname sõna meenutada. Arvo Ratassepa, kuulame Eesti raadio arhiivist. Saadet aastast 1970 saatejuht on kiirakaan. Arvo Ratassepp räägib selles saates kooliajast õpetajatest elukutsevalikus, hobidest ja kooride juhatamise eest, aga ka motovõistlustest, puhkusest ja inimestest. Me kuulame sellest saatest natuke ja siis jätkame juba jutuajamist siin ja praegu. Arvo Ratassepp aastal 1970. Ma mõtlen seda, et praegu tuleb väga palju huvitavat paljudele koju, kergesti kätte raadio ja televisiooni näol. Televiisor on ikka üks niisugune kena pildikast, mis, mis sageli ei lase lastel välja minna, ei lase oma tööde kallale korralikult tasuda. Nii et teatud mõttes see juba hakkab häirima ja ma arvan ka meie õppivat noorsugu. Teine küsimus on see, et kõik muusikapalad ja kontserdid ja filmid kipuvad nii-öelda varsti koju kätte tulema. Ega ise ei taheta enam midagi teha. Kõik on ju olemas ja käes, et niisugused kaasalöömise aktiivsust nagu oleks vähem olema. Muusikaline maitse on läinud natukene rohkem kaasa tänapäeva elavate rütmidega estraadiga ja juba sellepärast, et need tulevad meile väga heas esituses koju kätte. Ja üldiselt noored elavad selle rütmiküllase muusika sees, neile neitsi tõmbab elavad selle kaasa. Nii et kuidagi niisugust kiindumust tõsisemasse muusikasse, selleks peab olema eriti hea laulupedagoog, eriti hea õppejõud, et, et neid juhtidega sellele teele, et, et midagi tõsisemat ja midagi, midagi teist on veel olemas, millest, mida maksab hinnetaja, millega maksab tegeleda? Kas noorest peast peab muusika õppimist tagasi? Mina arvan, need noored, kes võtavad seda juba õpetajad ja, ja võib-olla ka vanemad saavad arukas, ilmutavad niuksed küllaldast andekust. Aga tahtejõupuudust neid tuleks nagu taga sundida. Ma olen rääkinud paljude konservatooriumi lõpetanutega ja muusikainimestega. Mõned on lausa avameelselt öelnud, et no ega ma ikka enne enne mulle kodus süüa ei antud, kui öeldi harjutama poolteist tundi klaverit ja siis tulid sööma. Mõnel jälle öeldi, et enne välja ei saanud, kui olid kas viiul või midagi harjutatud. Need on ühed niisugused aastad kuskil 10-st kuni 14-ni, kus pilli juures istumine on ikka väga tüütu. Ma arvan, et teatud sundimine sel perioodil on päris õige. Pärast saab laps juba ise aru, et sellest pillimängust on tal teatud noh, rõõmustab ja edasiminek, see juba toob huvitavamad ülesanded kaasa ja ta ei vaja enam niisugust sundust. Aga väär oleks sundida neid noori, kellel muusika vastu kiindumust ei ole. Kellel töötulemused väga visalt arenevad, võiks öelda, et tema eeldused on niisugused kesised. Neid ei maksaks väga sundida ja las nad tõmbuvad sellest pillist ja muusikast eemale, leiavad ehk endale mõne teise huviala. Kui vanalt valisite endale elukutse? No elukutse valik, kui üldse sellest saaks öelda, tuli kuidagi varem kätte. Mul isa suri 47. aastal, ma pidin siis kõnega noorema venna eest natuke hoolitsema ja siis ma asusin tööle Eesti raadio segakoori Polütehnilise instituudis õppimise kõrval. Ja seal raadio Kurs lauldes hakkas kuidagi see huvi koorilaulu ja muusika vastu ikka rohkem süvenema, nii et lõpuks Endalegi niisuguse nagu teadmata või siirdusse huvi tehnika pealt rohkem muusika peale. Mul oli siis 49. aastal juba loodud üks niisugune meeskoor runomeeskoor ja nii hakkas tõsiselt töö õppetööd segama ja et need töö ja õppetöö oleks hästi kooskõlas, siis ma siis ma läksin hiljem muusikakooli ja sealt konservatooriumi, et vähemalt sel ajal edasi õppida, mille alal töötel. Niisiis ma algul valisin nagu ehitaja ja arhitekti elukutse pärast kooli lõpetamist, nii. Nii 44, see on siis seitsmeteistaastasena, aga 21. eluaastal tuli hoopis teine elukutse. Kui inimesel ei ole erilist andekust, aga seda visadust, jonni tal on küllalt. Kas see aitab tal eesmärgile jõuda? Ma arvan, väga aitab. Räägitakse, et Oliver pandsuvist ütleb oma tööst, kui palju peab olema talente, kui palju tööd töö on nagu peamine. Ma olen täiesti sellega päritööga saab ka ka joonistaja saab joonistusoskuse selgeks ja halvasti, laulja saab paremaks lauljaks ega ta muidugi kontsert lauljaks ei saa, aga suured töö ja visadusega saab niisugusi asju harjutada, mille kohta tavaliselt öeldakse, et mul ei ole selle peale annet. Ma arvan, et selle lausega, et mul ei ole annet sellega lihtsalt vabandataks sellest mitte vaeva nägemast selle nende ülesannete kallal. Visaduse saab ikka edasi. Te vaatate kolme kuuri kammerkoori, kus laulavad muusikalisi ettevalmistusega lauljad ja kahte isetegevusliku kuuri Teaduste Akadeemia nais ja meeskoori, mis on isetegevusliku kooriga töötades kõige raskem. No võib-olla et isetegevusliku ja kutselise kooliga töötades, kui raadios lauldi, siis ma nägin selle kutselise kooritööd mõlemad mõnes suhtes ühtuvad nimelt koorijuht peab endast väga palju andma lauljaid kaasa tõmmata. Isetegevuskooris on veel see küsimus, et nad tulevad töölt, mõnedel on olnud väga pingeline tööpäev, selja taga, tulevad, istuvad sinna toolile ja nüüd on niisugune olukord, et kui sa neid nüüd üles ei küta tuld neile alla ideele, kui öelda, siis nad lihtsalt väsivad ära ja võtavad sellest tööst väga loiult osa. Sellise tegevuskooriga õhtused proovid pead ikka väga palju välja panema, et neid teinekord tõesti juba küllalt tööst nii väsinud inimesi kaasa tõmmata. Ja ilma niukse kaasaelamise ja Huuta. Ega see muusika tegemine siis ei, ei lähe. Muidugi see tegevuskooris on veel see asi, et lauljate ja kooritulemused on sageli väga kõikuvad. Mõnikord ei tuleproovis mõni lugu välja, kontsert on juba lähedal. Lähed järsku kontserdile, üllatavad sind, nii et sa ise ka ei usu, kuidas nad ennast kokku võtavad. Teinekord jälle vaatad, et kõik peaks korras olema ja hästi tulema, värskunud kuidagi, kas oled ise natukene loium või, või on kollektiiv natukene vähe kokku võetud meelestatud ja, ja mõned asjad lähevad halvemini, kui sa lootsid nihukest stabiilsust nagu kutseliseks kooris? Isetegevus kursis ei ole. Mida hindate inimeses kõige rohkem? Ja kõigepealt ausust siis ehk töökust ja visadust ja huumorimeelt, seda peaks ka olema kõigil. Inimene, kes nihukese rõõmsa ellusuhtumisega on või nagu öeldakse, optimistlikult häälestatud. Niisugune inimene saab väga paljust üle. Alatasa tuleb endast võitu saada. Minu arust see on üks niisugune probleem, mille kallal vahest ei ole mõelnudki. Kui sageli me mõtleme, lööme käega, oh täna enam ei viitsi seda hommikvõimlemist teha, kui täna on. Peaks treeningule minema. Vilets ilm eile oli kaua üleval, täna ei lähe kuidagi vabandama ennast välja. Või teinekord noored eriti kipume, vihastame mõne oma sõbra peale või mõne mõne asjadel kergesti ennem siis oma oma tunnetele voli ja kui raske on ikka tulla ja sirutada käsi, öeldi, et no mis me selle tühise asja pärast nüüd nii nääklemine siis tundud kuidagi nagu peaks endale liiga tegema. Vot see enesearmastus on vahest nii suur ja vot endast võitu saada, et sellest üle olla esimesena tulla ja öelda sellest asjast peame üle saama või, või üles tõusta ja olen väsinud küll, aga täna lähen siiski väljatreeningule või spordilaagrikogunemisele või, või täna teen siiski seal hommikvõimlemise ära. Need pisiasjadest hakkab peale see endast võitu saamine ja minu arust kõige suuremad võidud, mis ma, mis ma olen teinekord saavutanud, ma arvan, need võidud iseenda üle ja need on kõige raskem saavutleja, kui nendest järjekindlalt kinni pidada, siis saab paljudest asjadest elus üle. Nõnda rääkis Arvo Ratassepp aastal 1970, teda küsitles kiirakaan ja tegemist oli saatega 10 küsimust. Arva Ratassepale? Täna esitame Arvo Ratassepaga seotud küsimusi kahele daamile, kes siin klassikaraadio stuudios on istet võtnud uile Lemberg ja Tiia mänd on mõlemad laulnud Eesti Teaduste Akadeemia naiskooris Arvo Ratassepa käe all. Mõlemal daamil on seljataga ligi 40 aastat koorilauljakarjääri ja täna oleme nad siia palunud seetõttu, et meenutada Arvo Ratassepa. Tiia, alustame teis, teie olite Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori president. Olin mitte väga kaua, viis aastat olin ja teie uile olete laulnud Ratasseppa kooris, hästi kaua, mina olen laulnud Ratasepa kooris 22 aastat ja peale selle veel oma kaks vennatütart sinna laulma viinud. Nii et ratassepp on väga oluline inimene olnud. Tiia, teie laulsite ise selles kooris, kui kaua koor asutati, 1959, mina oleksin 1963, enne seda laulis minu ema seal ja loomulikult oli minu tee ka sinna koori suunatud, sest juba siis, kui ma veel ei laulnud olnud ei olnud, Tallinnas ei elanud, siis ma juba käisin kooli üritustel laulsin kuni kuni lõpuni välja. Arvo, rattasse lõpp ja hakkame mõlemad, laulsime 2003, tulime ära sealt koorist päris lõpuni. Teie käisite viia seal enne teie hiljem, eks ole, pool suguvõsa sinna laulma, aga milline oli see esimene selline, ah, see Narva ratas ja ma ei tea, minul ei olnud nii ametlikus keskkonnas, sest kuna ema laulis teistel seal juba algusest peale ja siis teine alt käis alati koos oma rühmaga ja nad kutsusid ka Arvo Ratassepa sinna ja vot sealt sellises rahulikus keskkonnas mina teda kohtasingi. Mina olin enne segakooris laulnud Tartu Ülikooli segakooris ja siis, et naiskoori minna, siis ainult öeldi mulle, et Arvo Ratassepp on dirigent ja kuna ma teadsin, et on reaalkooli lõpetanud, et ta on täiesti selle noh, selle meelsuse ja elu hoolega nagu sobis mulle, siis ma läksin naiskoori ja sinna ma jäin. Esimene mulje oligi nii, et ta tõesti oli armuratas mikspärast räägitakse Arvo Ratassepast nii suure austustundega, mina võin seda ütelda, et see oli nagu. Ma ise tundsin, et see oli nagu eluviis või üldse, sest tema mõtted, tema tegevus, kõik kõik olid suunatud sellele, et nagu muusikale ja laulule, aga samal ajal oli ta inimene ja ta tõesti mõistis, kes on eestlane, mis on Eestimaa ja üldse kõik see, vaat see oli kõige olulisem just see vaimsus kõikides asjades vaidlus, nagu jah, ta oli läbi ja lõhki eestlane, tehas ju mitte vabal ajal just hullem, venestamine oli siis alles ju ees, aga sellel ajal oli ikka ka, kui me laulsime laule ja kindlasti pärast, kui ma tahtsin lihtsalt vennalt juurde lisada temale selle oskust, kuidas ta neid kavasid tegi. Me ju laulsime Lenini sõnu ja kõiki ja samal ajal saime jälle laulda midagi. Milline see aeg oli? Noor inimene võtab päris rahulikult igat aega. Mina olen ju küüditatud ja kõik Venemaal elanud viis aastat ja kõik pisikese lapsena. Aga ma ise ka imestan, et ma olen eluaeg optimistlik olnud, kus on tulnud, ma ei tea Buile, et minu arvates oli kogu see kooris käimine ja kõik see oli niisugune aeg, et Arvo Ratassepa kõige lähedasemad tuttavad või sõbrad olid Veljo Tormis, Gustav Ernesaks, siis rääkis ta palju Mart Saarest kõik. Nii et meil oli hästi palju. Lisaks kooriproovidele oli niisugused väikesed üritusi, kus kõik need inimesed olid kohal või rääkis rattasse kõikidest vanadest, eesti heliloojatest ja kõikides, nii et tal oli side kogu selle eesti muusikaga ja põhiliste tegijatega. Ja tõesti, Veljo Tormis oli meil nagu igapäevane külaline seal ja kõik oli, sest et sugune, selles tormis oli siis noor helilooja. Talle tuli aga kõik suured asjad, meie koor, kes ei olnud esmaettekanded, kõik. Kuidas Arvo Ratassepp suhtus koori lauljasse? Minu arvates väga suure aus ka äss ja teab väga hästi, ta pidas neid nagu võrdseks iseendaga, kuigi me ju seda ei olnud. Meie elasime lähestikku, kui kooriproov lõppes, siis üsna sageli me tulime koos ära. Käisime veel pühapäeviti siin Pirita Ta muuli peal lihtsalt jalutama tõmbas ja siis rääkisime kogu aeg kooria asjadest. Tõesti, ta oli sul nagu sõber. Mitte et sa vaatasid, suu ammuli, ta poole alt üles, seda ei olnud. Ta suhtus väga suure respektiga suures respektiga, sest et näiteks seda mina just mõtlesin, et kui paljud ütleb, et nii väga kuule, sina armuratas saab, keegi ei rääkinud niimoodi. Kõik see oli täielik, ikkagi pöördusid häma poole. Kas te eeldasite, kas te sinna ronisite oli teie teie küll, aga arvab, sai ka. Võib-olla need juhatuse liikmed olid niimoodi, aga, ja meie naguniimoodi lihtsalt pöördusime tema poole kui dirigendi poole ja ja suhe oli väga-väga hea, aga samal ajal olid, tunned, et olivad õpetaja. Täiesti kohe, kuidas ta proovis käitus, mis ta seljas oli, kas tal oli lips, kas tal oli kampsun, tal ei olnud iialgi vist lipsu, sest ta kandis alati seda sõlge, mis on see tal? Tal oli kogu aeg sõnaga, igal pool. Ja ta oli väga lihtsalt raudselt korrektseid. Nonii, kooriproov hakkab peale, sellel ajal olid koorid suured, 100, olime teist välti oli üle 30, mismoodi seda tööd jaotati siis me laulsime kõik koos ja me ei teinud hääle, Arsutab hääleseadet meil ei olnud. Ta laulis hääled lahti ja ta tahtis, et hääl oleks niisugune loomulik ja kõik isetegijad köögis kõik, kes aga muidugi pärast hiljem oli selle Viktoria Jagomägi oli panga sai tükk aega hea. Nii et ta jõudis palju. Arvo Ratassepa kohta öeldakse, et ta oli üdini härrasmees, oli, oligi, oli olnud väga hea diplomaat. Hästi, hoidis vaos oma tundeid, on see nii, aga see võib kohe seda lisada, et kui meil olid need kooriüritused kõik, siis ma alati imestasin, et meid oli 200 inimest või üle 100 inimese. Ja Arvo Ratassepp oli üksinda ja ta suutis kogu seda seltskonda hoida. Nii et me olime põnevil, kõik kuulasime, kõik oli nimi, sest oli selle koha pealt tuli ta tõesti osa, oskas lõputu, lõputu nalja teada, rääkis anekdooti edasi. Lõbus, lõbus oli, et see oli uskumatu, et term, üks inimene suudab kõiki niimoodi üleval hoides kogu aeg oli nagu topelt präänik, piitsa ei andnudki, ei piits, piits oli selles mõttes, et inimesed olid ise väga-väga hoolsad, me käisime korralikult proovis ja ei puututud, palju küll sellepärast, kuigi oli suur koor, ütleme, tuleb Arvo Ratassepp temaga koos väljatormis uus tehas, mismoodi siis hakkab see asi peale, kas enamus naiskoorilauljad tookord oli noodikirjaoskajad või ei iial noodi klaveri peal mängis ette ja laulsin mingi järgi seal ikka. No see oli ju Teaduste akadeemiast ja nendest paljudest kohtadest, need liikmed, aga muusikaharidusega igaüks oli natukene, võib-olla teab klaverite mängu ja kõiki neid asju, muusikuid niimoodi ei olnud. Nii et see laulmine käis niimoodi paljud, mis need väikesed lood olid, siis oli niimoodi, läks nagu lõpuni välja ka nende suurvormidel ja kõikidel, kus me olime ikkagi oli nii et ta mängis nagu alguses. Ja siis olid need häälerühmad, õppisid nagu selgeks ja siis juba kokku ja läks niimoodi ja kõik neli häälerühma naiskooris kütile korraga ja kuulasid, kuidas läbi kõik. Alguses rõhutas kuidagi, et me hääled saaksime selgeks ja kõik, sest see kogu selle vaimsuse ja selle niisuguse sisu andis ta ikka lõpupoole siis kui me juba, sest me esinesime väga palju. Meil oli neid kontserte, esinemisi igal pool, nii et ta andis, nagu siis selle niisuguse sisu veel. Aga muidugi ta rõhutas seda, et vot kus ikkagi on piano ja kus on forte ja noh, neid asju. Aga kus on soolokohad, intonatsioon, tiiternatsioon oligi niisugune, et mis ta tahtis, et see oleks loomulik ja et see oleks niisugune, mitte ei oleks nii, nagu me praegu laulame, hääled lahti ja võib-olla siis täpsus ei olnud nii suur, kui olekski hääled, oleks kõik olnud. Me hääleseadet läbi teinud, aga see oli ikkagi hingest tulnud ja et kõik püüdsid puhtalt ault. Kokkuvõttes tuli välja, see oli hämmast. Alvo Ratasepp on ise kusagil mälestustes kirjutanud kontserdi eile on alati kaks nädalat nagu puudu oli küll. Aga kui te läksite lavale, te usaldasite oma dirigent Joani? See oli küll nii jah ja siis meie laulnud noodist, nüüd lauldakse laval kõik, nood kõik oli peas jaa. Kattulli, karmi, nende, need ikka olid nad lasuurvormid vanad piil ometi niimoodi hea, aga põhiliselt küll, aga kas oli erinev selles situatsioonis, kui ta oli koori ees ja õpetas ja see, kui ta oli laval? Erinevus tuli vistele hingest, katuses tuli veel juurde, sest kui meil oli kooriproovid vastavalt või need kontsertid vastavalt sellele, kus kohas me olime, mida tegime, andis ta sellele igal pool nagu eraldi nüanssisest. Ratasepp kasutas hästi palju, mõtlesin, et me esinesime. Et näiteks kui me käisime Jugoslaavias ja kuskil siis seal vanasti Browniku linnas väiksed, ükskõik täis oi kui tore nurgas osakene, palun helistage üles ja laulame jälle ükskaks laule, natuke aega läheb mööda, oi milline koht, laulame paar laulu ja vot niimoodi oligi ja iga kord oli siis erimeeleolu Ratasepp mitte ainult oma kooriga töötades ka oma loomingus oma õpilastes hoidis hästi tugevalt seda joont, mida ta jumalalt Ta mainib seda rahvuslikku ja pisut ka isepäist joonud, teate oli tal mõnikord ka pahandusi nendesamade kontserdikavade pärast kõik eestimeelsed laulud kõrvuti Lenini ega, ega see ju jäi kõigile silma. No eks aru pidi andma alati selle eest, kuidas on kava koostatud ja see oli nagu reegel, et esimene, teine laul oli tot, laulame Leninist, laulame sellest, see oli lootusetu, seda ei saanud muuta, sest muidu ei kinnitatud kava üldse ära. Sest nimetati ju kogu aeg, et valges majas siis oli see, kus oli see partei keskkomitee, seal ta käis alati enne kontsetest, ta kutsuti välja, ikkagi käis seletamas rääkimas, nii et kas teil on ka mingit sellist kogemust olnud, et midagi keelati ära, tegelikult olin, oli jää, oli küll. Kas me läinud kontsertsaali olime juba valmis lavale minema ja siis selgus, et ei saa laulda ja midagi oli. Aga meil olid ju niisugused kavadelt. Me esinesime linnahallis seal ja siis kontsertsaalis oli saabussi, Andropov ja saabusid igasugused muud tegelased ja kõik Ratasepp võttis kõikides asjades koor, sai esineda, laulsime paar laulu niimoodi, mis oli, vastasid nende soovidele ja siis läks nagu jälle teiseks meeleoluks. Aga kuidas ta neid asju kombineerida tegi seal, see on täielik müstika, tegelikult ta suutis kõik asjad nii teha ja koorleks kaasa, koor laulis ära ja nii et. See oli seitsmes osa Carlorfi tulli karmina. Kolmandast vaatusest esitasid Teaduste Akadeemia meeskoor Teaduste Akadeemia naiskoor. Dirigent oli Arvo Ratassepp ja salvestusaasta 1973. Tänane saade on pühendatud Arvo Ratassepale. Mõlemad eelmainitud kollektiivid olid tema ellu kutsutud ja on ju teada, et Arvo Ratassepp tõi nende kahe kooriga ettekandele mitu suurvormi. Meil on täna saatekülalised uile Lemberg ja Tiia Mänd, kes mõlemad on Arvo Ratassepa käe all laulnud Eesti Teaduste Akadeemia naiskooris. Kuidas aga mõjus see, et ühel hetkel Arvo Ratassepp otsustas kokku panna naiskoori ja meeskoori? See oli kuidagi nii loomulik. Muidugi me õppisime proovides, eks naiskooripartiid ära ja siis oli ühiseid proove, ega neid väga palju ei olnudki enne lavale minekut, aga me saime hakkama. See annab väga palju juurde, sellepärast mina ütlesime, endine segakoorilaulja olin, see annab nagu kogusele koorise laulutunnetus oli, sest ma imestan, et ma jäin naiskoori laulma, sest segakoorile nagu võimalused veel suuremad, aga tegelikult just need suurvormid ja kuna need olid ka huvitavad, sest ta valis nagu kõik nalised psalmide sümfooniat, laulsime, siis oli toikalt hulli karminetata tulli Kariminega oli suured pahandused, neid sõnu tohtinud tõlkida, sest kõik seal olid ju käisid igasugused inimesed, kes käisid kontrollimas, aga see oli niimoodi, et meeskoor oli ju ka Teaduste Akadeemia aluspõhjaga ja gaase vaimsuse kuidagi kogunenud, nad toetasid igatemoodi. Ma ei, üldse ei oskagi öelda, tõesti, see läks väga loomulikult jah. Ja see oli nii huvi, mingisugune jõulude piires me laulsime, laulsime laulu, milles ei tohtinud ütelda sõna all elu ja, ja niisugused mäleta, millega ta selle asendaja. Aga niisugused olid, ei tohtinud. Milline oli Teaduste Akadeemia meeskoor ja naiskoori positsioon tol korral 60 kuni, ütleme 80 sellel ajal eesti koorimuusikas laiemalt tee, olite eliit positsioonil, kuidagi olime küll 69. aastal, kui oli 100 aastat laulupidu, siis oli ju enne seda olid võistulaulmised ja nii Teaduste Akadeemia meeskoor siis selle veega Teaduste Akadeemia naiskoor, nii et see oli nagu Ratassepale ikka täiesti tema teene. Ja see, et oli võimalus siis laulupeotuli viia sinna torni, siis seal olid naiskoor ja meeskooriliik, et kes selle viisid, nii et see oli kõik Arvo Ratassepa niisugune teele. Kas ratas saab plaks eriliselt põlema ka, kui juttu tuli laulupeost? Kino arvates ta suhtus küll niimoodi, et ta hinges tahtis seda kõike anda, sest ta oli nagu Ernesaksaga kuidagi ka väga seotud ja kõik selle Ernesaks niisugusega niisugune suurus ja eesti laulupidude traditsioon, see talle oli väga-väga oluline. Igatahes, kas teil on meeles mõni kontsert, mis on jäänud täiesti eriliseks, täiesti ainulaadseks? Minu arvates oli iga kontsert oli peaaegu niisugune meeleolukas, aga vot mõned võib-olla et need, kui me Soomes käisime ja siis oli Hugo lektor, oli meil kaasas veel ja vaat mõnedkond, et seal niisugused, mis olid ikkagi nii, et sa tunnetad, mida sa laulad ja sa laulad oma niisugustele inimestele, kes nagu tajuvad sedasama tunnet, mis sinagi, nii et vot need olid niisugused. Aga üldiselt ikka iga kontsert Tartus sepaga oli huvitav. Silmavett ma küll ei ole lasknud, aga sellise sügava emotsiooni sai küll igast kontserdist tõepoolest ja me laulsime ikka ikka nii, nagu me hing üldse lubas. Kuidas Arvo ratastel pärast kontserti oma lauljatega käitus, mis ta teine ütles või üsna sageli, kui kontsert oli ära, oli meil pärast seda istumine, pliine istumine ja siis manni silme ees, kuidas Ratassepp, Ernesaks ja kõik istusid seal kõrvuti, Tormis oli ka seal ja ja siis räägiti siis jutustada. Ja siis igaüks rääkis oma muljeid muidugi rohkem ikka sealt ülevalt poolt, ega siis lihtlaulja. Kuule, see oli õnnelik niisama, aga kui midagi ütleme, oli untsuläinud sisse järgmises proovis, analüüsis tavaliselt ja nii pärgistasin nii vastu, päid-jalgu me ei ole saanud, ilmselt me suutsime enam-vähem kuidagi, aga mismoodi ta analüüsis, kas ta võttis terve kava ette ja rääkis kogu repertuaarist või ta rääkis ainult, mis väga hästi õnnestus ja mis mitte kõige paremini õnnestus? Tehke, rääkis nagu üldise ülijah, üldmulje, midagi ei olnud mul niimoodi ja siis kaks uuesti seda laulu võib-olla laulma või midagi, siis ta nagu ütles, et vaat seda kohta tuleks nagu muuta või midagi teha, aga muidu ta, et kõik läbi oleks, seda nagu ei analüüsinud. Milline oli Arvo Ratassepp siis, kui ta ei olnud just koorijuht? Ta oli väga suur, maletasid ju meeskooriga alad üldiselt seal keele ja Kirjanduse Instituudi majas, Heino Ahven oli see-eestvedaja ja ja alailma siis Arvo Ratassepp oli seal väga tegev liigega. Ta mängis tennist ja, ja kõik, aga naiskooriga ta. Ja siis korraga olid lihtsalt need õhtut, kus ta oli ja rääkis niimoodi meile nendest üldse eesti muusikutest eesti heliloojatest või no niimoodi kõik ja siis olime nagu koos, et niisugust meil oli ka, kõik, mis me tegime karnevali ja igasugused niisugused ja ta võttis sellest osa ja naljaga ja tegi kaasa, kõikidest võttis osad, igale rühm pidi esinema ja olema, nii et selles mõttes oli väga niimoodi hiiniustav, ta oli väga hinnatud pedagoog ja oma õpilasi tõi sageli oma koorida. Et kas teil on ka need kogemused olemas, meile tuli ju. Isegi Eri Klas käis peedeerid klassi lõpu, sellele esinesime ühel tema, seda pidime lõpukontserte tegema, aga muidu oli eagi Victoria Jagomägi oli, eks ole, ja kõik need, kes tulid niimoodi tema õpilased, see oli põhiline, ta tõi meie juurde, et nad saaksid meie juures harjutada ja nende lõpueksamitele kuskil esineda. Kas ta oma õpilast proovi käigus koori ees nagu õpetas või tundus teile, ta rääkis pärast nii-öelda, läks pärast näljasilmi ja nelja silma all rohkem ei olnud nagu nii. Aga kuidas koori saite lauljaid juurde, et eile oli tahtjaid rohkem? Arvo Ratassepp ikkagi kuulas ja kuulas, kuulas klaveri, juuresq, mängis ette, laulja pidi järgi laulma ja siis ma ei tea, kas ta kedagi päriselt tagasi lükkas, seda ma ei suuda meenutada. Ta ta seda ei olnud, aga vaat kui ta pidi tegema valiku, kui meil olid need läksime Soome, kui Ungaris oli sadanud, võis minna ja, ja kui siis ta pidi siis siis tema ikkagi otsast ja täiesti eks ole. No ma ei tea, mida need hinges tundsidki ei saanud, aga igatahes noh, päris niisuguseks sisesõjaks ei läinud küll meil mitte kunagi nii tean, kui see meie koori esimene välisreis oli Soome ja siis tema muidugi valis koosseisu välja, aga siis kõrgemalt poolt analüüsiti, sinna ei sobinud mina. Ja siis üks esimene Alt, vaata siis ma nutsin kolm päev. Mul oli nii kahju, et seal ei olnud mitte midagi teha, see oli poliitiline, sellise esimene Soome ei olnud USA ja esimene sõit ei olnud usaldusväärne, see oli just. Ka ema oli saanud käia välismaal, kuna ema õde elas Rootsis ja ta sai erakordselt õnnestus tal saada sinna oli kaks nädalat Rootsis ja pärast seda oli kohe meie naiskonna sõit. Ja siis minule tõmmati kriips peale täiesti kahtlane element, kas ma teen liiga praegu Ernesaksale, aga Mulle tundub mõnikord, et Ernesaksa varjus on natukene Arvo Ratassepa oma tegude ja oma loomingu ja oma eluga. Kas ma olen väga valel teel? Võib-olla isegi ei ole. Meie meie arvamust suhtes nagu ei ole, aga selge on see, et üldiselt oli kauem, elas ja oli ja lihtsalt siis nagu arvata oli ikka nagu käilakuju ja temast, millel oli Arvo Ratassepp kõik, jah ja kõik, aga Ernesaksaga ta ju väga hästi sai läbi, nii et mõlemad on omal kohal. Lihtsalt, sest kuna ta põhiliselt ikkagi tegeles kahe kooriga hiljem kammerkooride ja kõik siis on nagu need laulide muidugi, ta oli ju õppejõud ja õpetaja paljudele kõik, aga nüüd on kõik natuke nagu võib-olla tagasihoidlikumad ei ole, nii et ta nagu tahaplaanile jäänud Ernesaksast, kui te nüüd püüate võrrelda Ernesaksaga saatsin minagi mõelda. Vist ei saa, nad on ikka niivõrd erinevad inimesed. Ja asi oli selles, et Arvo Ratassepp oli senine tegev, eks ole, dirigeeris koore ja kõik, nii edasi, Ernesaks, rohkem ikkagi heliloojaks. Ta väga oli huvitatud sellest, kui tema loomingut me esitasime, ta tuli meile kooriproovi ka ja kuulas, istus seal taga nurgas ja kuulas. Eks ta tegi oma märkusi rohkem küll Arvo vastu, mitte meie vastu, aga nad on niivõrd eri tasemed, et ei anna täitsa nagu kaks eri suunda, üks naine saksi ja teine on arva, rattasse. See oli Gustav Ernesaksa Debora Vaarandi tekstile 1961. aastal valminud laul sinu aknal tuvid. Laulis Teaduste Akadeemia naiskoor, dirigent oli Arvo rattasse. Kahjuks ei ole täpselt teada, millal see salvestus on tehtud, aga juuda seal 70.-te kandis oli. Täna on klassikaraadio stuudios kaks Arvo Ratassepa käe all Eesti Teaduste Akadeemia naiskooris laulnud lauljat uile Lemberg ja Tiia Mänd. Ratasepp oli elu lõpuaastatel haige. Tema surm oli aga koori üldsusele šokk. Mis sai edasi kollektiividest. Tiia mänd. Kollektiivid jätkasid oma tegevust, oli, see oli väga kurb aeg, detsembrikuus ta suri. Ma isegi ei tea, kas meil proove jäi palju ära või mitte. Sten aastavahetusel on ikka tavaliselt koorid on nagu umbus, Potter tuli, kes teda nagu asendas Imbi Potter, oli tema õpilane, on ka mingil määral. Aga jah, see Imbi Potteri jätkas ja siis tuli järjest meile noori küll meil proovis igasugu isegi Aivar Mäe ja oli natuke. Aga muidu ratas oli see, et kui me pidime sõitma sinna Venemaale soostelisse Vladimir isse, meil olid kõik kavad ja kõik olid olemas ja siis hakkasin Leningradi rongi peale minema ja siis tuli teade. Ratasepp on jäänud haigeks, on haiglasse viidud ja tuli Peeter Perens seenior kaasa. Meiega. Aga kontserdid, kõik toimusid kõik ühesõnaga täiesti kõik võtsid ennast kokku ja esimesed olid ja pärast seda ikkagi oli täpselt samamoodi, et me kõik püüdsime samamoodi stage südavaims vaima nimetaja temanimelise vaimsuse, et see nagu ei kadunud mitte kuhugi. Ja need viimased proovid, see on mul kogu aeg niimoodi meelde jäänud, et laulsime, siis keegi teine dirigeeris ja Arvo Ratassepp lihtsalt toolide peal sealsamas saalis pikutes tal lihtsalt ei suutnud, ta oli niivõrd väsinud ja siis tema nagu selle surma puhul, et kui meil oli meil seal metsakalmistul talvel pakasega täiesti miinus 20 niivõrd külm ja lund, palju meeskoor ja naiskõrt täies koosseisus kõik seal, see on mingisugune nagu eriline sümbol veel, oli nagu ratassepal kuskil niukses rasketes tingimustes, aga kõik on kohal. Mis sa nüüd, Arvo Ratassepa sellised omadused, mida võib-olla väga harva kohtab üldse inimese juures. Ta väga harva näitas välja seda, et kui ta vihastas või midagi sellist nagu ei tulegi eriti meelde, et ta oli väga tasakaalukas, oskas kontrollida enda käitumist, niisugune sisemine intelligentsus ja kõik, sest oli ikkagi kunstihingega piss, arhitektuuri Kaavelt, Tallinna Tehnikaülikoolis ja kõik, ühesõnaga just see vaimsus, niisugune, see oli temal ikkagi kõige tähtsam ja eestlus kogu selle muusikaga koos. Ta ei ütelnud inimestel nagu meie, ma ei tea, et oleks kellegile väga halvasti ütelnud kuskil või midagi niisugust, teie rea lauljad, nagu seda küll ei tundnud, kõik olid nagu arvestasid Arvo Ratassepa ka väga ja tema mõtete ja kõikide asjadega, nagu me läksin nagu ühise selle teena. Aga kindlasti oli seal neid ka, kes ikkagi mõtlevad teistmoodi ja ilmselt kõige inikasega heade hääl ei kostnud välja. Võib-olla oli tagasihoidlikkus teatud mõttes tema üks nii ennast iseennast ei tõstnud kunagi mitte kuskil ja see võib-olla on tema üks niisugune ta ja kindlasti ka tema vaated üldse elule. Nii nagu ta mõtles, nii väga käitus selle koori üldse muusika inimesed teadsid väga hästi, aga järgmised põlvkonnad kuidas nendeni kandubki, ei tea. Praegu on ju niivõrd pikk aeg mööda läinud, kes olid praegu laulavad Teaduste Akadeemia naiskooris, nad ei tea praegu keegi ei ole arvarats pal laulnud ja üldse kõik praegune koosseis aga need, kes meid hiljem juhatasid ja need dirigendi, need on küll kogu aeg teda pidanud meeles kõik nagu Merike Toro seal ja mis meil oligi, Lanno linde ja kõik kogu aeg on läinud, nii et ikkagi arvu nagu kuju seisab seal ees, aga Jaan kinud vaakum seal vahepeal ja ka lihtsalt ei mäleta, et kas ma hääletama peaks. Minu meelest küll peaks. Ta oli ikka oma aja suurkuju, käega on mööda läinud ja kõik oma mälupilte sinna uuesti meelde tuletama, elu läheb ju teistmoodi edasi, aga noh, elu läheb kohutav. Ja siis see on uskumatu, kuidas ta tormab. See oli salvestus aastast 1965 kurb lilla kanarbik Veljo Tormise sarjast Sügismaastikud esitas Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa dirigeerimisel teksti autor Viivi Luik. Tegemist on 1964.-st 69. aastani valminud miniatuuride tsükkel. Looduspildid kolmanda osaga. Klassikaraadio stuudios olid Arvo Ratassepa käe all Teaduste Akadeemia naiskooris kaua aastaid laulnud uile Lemberg ja Tiia mänd. Kuulame veel ühe väljavõtte Eesti raadio arhiivist aastal 2000 valminud sarjas hääled, rääkis Arvo Ratassepast. Saate autor Martin piiranud. Arvo Ratassepa puhul on alati rõhutatud tema perekonda tema vanemate rolli noore inimese kujunemisel. Tema isa, kooliõpetaja Johannes Ratassepp oli ilmselt väga range, väga pädev ja väga kohusetruu õpetaja ja koolijuht, kes tegutses Harjumaalt pärast Tallinnas, on näiteks teada tema kohta niisugune fakt, et kui lapsed jälle millegi hulluga hakkama olid saanud, siis koolijuhataja lõi klassi ukse paukudes kinni ja sel päeval enam kooli tagasi ei tulnud. Aga tema abikaasa Hella Ratasepp olevat olnud hella tundeline õpetaja, kellel olevat Tolnud ilus sopran ja võib-olla siis sealt tulid ka need esimesed muusikalised mõjutused. Aga on teada, et Arvo Ratassepp õppis lapsena küll viiulit, küll klaverit, tegi, aga seda väga vastumeelselt. Oma koolitee lõpetas ta Tallinna reaalkoolis, ta sai lõputunnistuse kätte kaks kuud enne õiget aega. Põhjuseks muidugi märtsipommitamine 44. aastal, mis koolimaja ära hävitas. Sügisel aga 44. aasta novembris avas omaaegne polütehniline instituut taas uksed ja Arvo Ratassepp läks sinna õppima ehitust. Lootus oli õppida arhitekt tuuri, mis teda rohkem huvitas ja on teada ka, et järgmisel aastal ta läks juba teisele kursusele üle arhitektuuri õppima. Nüüd algabki tema pidev ja lõppematu Side kooridega. Ta laulis alguses sealses segakooris, aga 10. oktoobril 45 tuli juba ühte auditooriumisse kokku 16 tehnikatudengit. Arvo Ratassepale oli kindel plaan rajada meeskoor. See sai alguse pikale tööle paljude meeskooridega, aga ka segakooride ja naiskooridega. Me kõiki siin üles lugeda jõua, nimetame ainult tähtsamad nende hulgas. Need on Tallinna kammerkoor Teaduste Akadeemia mees ja naiskoor. Viimased loodud aastatel 58 ja 59. Minu ees on kogumik Arvo Ratassepp meie meeltes, mis on ilmunud Eesti meestelaulu. Seltsi väljaandel hakkas seda koostama August Luur, tema varajane surmaga jättis töö pooleli. Töö lõpetas Mall Johanson. Siin teema lahti leheküljed, kus Arvo rattasse vast ja tööst temaga räägib Veljo Tormis. Räägib ajas, kui tehti koos Alendri laule, aga ta räägib ka sellest, et tekkis periood, kus nendel tekkis teatud vastuolusid. Tekkis teatud niisuguseid põhimõttelisi eri arusaamasid. Ja Tormis ütleb, et, et tema arvates peab mõnikord muusikaline rütm käima üle keelerütmist. Rattasse paga, saanud korraliku hariduse. Ja tundes hästi eesti keelt, oli jälle eesti keele huvide eest väljas. Ja mõnikord tõi ka sisse natukene Ungari stiili niinimetatud Ungari stiili, nagu ütleb tormis. Ta oli käinud nimelt Ungaris ja seal kodaiga tutvunud ja temalt mõjutusi saanud. Aga Ratasepp olevat ka olnud tubli keeltes. Teatud kadedusega meenutab Tormis, et Arvo Ratasepp olevat rongisõidu ajal kogu aeg soomlastega nii-öelda Kalevala keelt rääkinud. Temaga istus kõrval ja maigutas suud, nii ütleb siis tormis enda kohta. Ja seoses raua niitmisega aastal 1972 teos, mis oli mõeldud Tallinna kammerkoorile. Seal tekkis ka mõningaid arusaamade lahknevusi ja see oli ka põhjus, et ettekanne hilines. Siis tekkis aga tormisel tihedam kontakt riikliku akadeemilise meeskooriga. Pärast seda tuli Tõnu Kaljuste kammerkoor. Aga Ratasepa ja Kaljuste põlvkondade vahel oli tekkinud juba teatud arusaamade erinevus, nii ütleb siis tormis ja tema kaldus nooremate poolele printsiibid, tuia, kõhklev, nagu ta oli enda sõnade järgi siis. Nüüd me teame Arvo Ratassepa, et ta oli mees, kes oskas leida õige sõna õigel kohal. Tema kommentaaride repliigid olid täpsed, proovides ta üleliigselt laule ei peatanud, iga korraga, kui laul läbi võeti, pidi sealt tulema jälle midagi uut juurde. See oli tema tööpõhimõte, oli tunda tema arhitekti oskusi, tema arhitekti haridust kõiges pidi olema ülesehitus pidi olema loogika ja pidi olemas selgus. Niisugune oli Arvo Ratassepp oma dirigenditöös, niisugusena mäletavad teda lauljad. Arvo Ratassepa puhul tuleb ikka rääkida tema mitmekülgsuse, siis tema väga erinevatest huvialadest. Ta mängis väga hästi malet, aga on teada, et armastas ka suusatamist, harrastas tervisejooksu. Tema suurim kirg aga oli tennis ja öeldigi teatud liialdusega, et see, kes tahtis saada koorijuhiks, see pidi kõigepealt tegema ära Ratasepa juures tenniseeksami. Fakt on aga see, et kogu koorijuhtimise kateeder, Tuudur, Vettik välja arvatud, harrastas seda meeldivat mängu. Aga kes temaga kokku puutunud, teavad ka tema niisugust mahedat huumorit. Ja ei ole ka suur ime, et kui siis aastal 1964 Valdo Pant tegi esimese jaanuari kuue aasta saate teemaks välista huumori siis kutsustasinna Gustav Ernesaksa, Ülo Vinteri kõrval ka Arvo rattasse. Nõnda portreteeris Arvo Ratassepa sarjas hääled. Saate autor, Martin, piiranud saade on salvestatud aastal 2000. Arvo Ratassepp oli eesti helilooja, koorijuht, koorimuusika uuendaja ja kooride looja. Arvo Ratassepp oli kirglik mees, tark mees ja eestimeelne mees. Arvo Ratassepa sünniaastapäev on seitsmeteistkümnes märts. Tema sünnist saab tänavu mööda 95 aastat. Mina olen Margani Rookäär, aitäh kuulamast. Jääge terveks.