Me kuulasime prantsuse helilooja Mare Maree muusikat. Meil on külas tõlkija Triinu Tamm, tere tulemast klassikaraadiosse. Tere. Tänavu emakeelepäeval kuulutas Kultuurkapital välja kirjanduse sihtkapitali auhinna laureaadid ja teie pälvisite preemia ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde. Ja need kaks raamatut, mida esile tõsteti, olid siis Pätrik, Willi katk ja koolera ja näen siis juusteni inglimärk. Alustame muusikast rääkimisega meie vestlustest, et see lugu, mida me kuulasime, Maren Maree heliloojana käib läbi ka ühest nendest raamatutest. Aga kui püüda tõlkida seda loo pealkirja, mis äsja kõlas, siis mis asi see Sharii varii oleks? Sorry vari, see päris nagu head otseselt vastad talle eesti keeles, ma ei oskagi öelda, see on, ütleme kisa-kära võiks olla see vastane, aga sellest kisast-kärast kindlasti on kakofoonia rohkem kui harmooniat. Ja et miks panima Rämmaree sellise pealkirja. Vaat seda ma ei oska öelda, et selle sõna sees nagu peaks olema hästi palju igasuguseid erinevaid hääli, et inimesed karjuvad, nõud kolisevad, midagi kukub. Et selline asi on see sari, vari. Aga võib-olla see lihtsalt kõlab ka väga hästi. Ja kõlab küll ja midagi sellest siin muusikast tundus ka nagu olemuslikult olemasolevat. Aga kui me räägime nendest kahest raamatust, mida me äsja mainisin, siis kuidas te nende tõlkimiseni jõudsite? Siis ma alustan kõigepealt nantsis juustu neist sellepärast, et temaga on minu tutvus juba varasel. Ma olen varem tõlkinud tema romaani murrangujooned mis ilmus Loomingu raamatukogus, kus aastal 2014 vist 12 on siin abi, teist lausa siis on see juba tõesti tutvus üsna vana ja kordustrükk ilmus sellest ka hiljem veel kirjastuses Draakon ja Kuu, sellepärast et see romaan, murrangujooned võeti kuidagi väga hästi vastu. Loomingu Raamatukogu tiraaž sai varsti otsa. Nii et need on praegu poest, keda huvitab veel nantsisustoni looming, siis draakon ja kuuväljaanne on seal täiesti olemas. Ja kuna see raamat väga meeldis ka kirjastaja leelo Märjamaale siis tema tahtiski, tegigi ettepaneku, et teeme kordustrükki, otsi midagi veel nantsis juustu neilt. Ja siis ma lugesin tema romaane. Ja neid on palju. Need on tõesti palju, ta on väga viljakas kirjanik, ma arvan, et ta on üle 30 romaani kirjutanud ja esseesid ja need esseed on ka väga võluvad, üks nendest on ilmunud ka jälle Loomingu raamatukogus selle tõlkinud Leena Toomas pärg ja see nimi on loomispäevikud. Ja see on ka väga huvitav täiendus tegelikult sellele tema romaani loomingule, sest et loomispäevikutes ta siis võtab vaatluse alla sellised loomingulised paarid et kus koos elavad, et noh, kirjanik ja kirjanik on seal need tema loomingulised paarid ja siis vaatab, et kuidas seal selles paarisuhtes siis hakkama saavad need kaks suurt looja ego. Et ja siis ma leelo palvel valisingi välja järgmise romaani tõlkimiseks ja see on siis nüüd see inglimärk. Ja vot jah, siis tõesti see kaar tekib selle ma rääma reega ka, et üks tegelane on siin muusik flöödimängija ja tema just harjutab pihta, ma näen Mare pala parasjagu kui siis tema ellu See noor saksa tütarlaps kes on siis võib-olla ütleme selle romaani peategelane Milline on selle kirjaniku, näen siis just see nii side muusikaga, et kuivõrd peategelasi üks peategelasi on muusik, siis siin siin on muusika väga tähtsal kohal ja isegi saab päris selliseid spetsiifilisi asju, tead, et näiteks ma üldse ei teadnud, et flöödid on võimalik ring, hingamine, mad, korraks isegi mõtlesin, kas kirjanik blufib, küsisin flöödimängijatel selgus ei, see ongi haruldane, et selles mõttes siin tundub olevat väga selline spetsiifiline teadmine sele. Taga ja nantsid juustul on tõesti muusikaga ka ise tegelenud ja tema pill on klavessiin. Ja ta on ka andnud kontsert sõpradega ja noh, ütleme sellist pool professionaalselt on ta ka muusikuna tegelenud muusikuna tegutsenud ja see muusikamaailm on talle kindlasti väga lähedane ja omane ja mulle tundub ka, et kõik, mis ta muusikast räägib, see ikkagi seda võib uskuda küll. Ta, ta on suur muusikaarmastaja ja päris hea muusikatundja ja neid muusikuid, tegelasi tegelikult on veel tema teisteski romaanides ja kas või siingi mäe rääkisime, et on flöödimängija ja siis teine tähtis tegelane on ka siis ungarlastest pilliparandaja, kellel samamoodi noh, on siis natuke teistsugune suhe muusika ja pillidega, aga noh, ilma pilli põranda, et, et ta ei saaks ju muusikud ka muusikat teha. Seoses selle ungarlastest, pilli parandajaga tuleb raamatusse sisse selline teema, et et justkui on kirjanik loonud sellise vigase keele vigase prantsuse keele, et tuleme siis selle tõlkimise spetsiifika juurde. Et kuidas oli seda eesti keelde panna, et kui, kui prantslane eks ole, eksi, partikli rätmise eestikeelne võrdväärne vastane, siis oleks. Vaat see oli tõesti nuputamis kaht selle raamatu tõlkimise juures. Et muidu nantsisustoni selline keel ja stiil on, ütleme selline. Pigem selline argine, tavaline et selle leidmine nagu ei ole raske seal kuidagi tuleb oma peas käima saada, et see loomulikkus kuidagi ja ikkagi noh, et see, et kuidas inimesed ütleksid asju, noh kuidagi niimoodi spontaanselt ja loomulikult, et noh, et see natsi juustoni stiiliregister ja, ja sellega on tõesti nii, et kui sa korra saad selle masinavärgi nagu oma peas käima, siis ta kuidagi sa seda kuuled ja siis ta nagu tuleb aga väga põnevamaks jah, tegid siis need erinevad tegelased, kes ei oska nii hästi prantsuse keelt, et seal on siis ungarlastest pillimeister, kes tegelikult on elanud juba siis Pariisis vist üle 10 aasta või nahas nagu tükk aega. Aga noh, ta ei pööra kuidagi nii palju tähelepanu sellele, kuidas siis nüüd nii õigesti tuleb seda prantsuse keelt rääkida ja siis ta lihtsalt räägib nii, nagu ta oskab. Ja ka teine tegelane siis saksa päritolu või sakslanna tema prantsuse keel on ka natuke teistsugune, et ütleme, tema räägib hästi korralikult aga, aga kuidagi lihtsalt hästi ja sedapidi siis nüüd tõesti nagu silmas pidama. Et nad natuke räägiksid erinevalt, siis tekib sinna veel üks laps, kes hakkab ka vaikselt rääkima ja noh, laps räägib, eks ole veel lapse moodi. Nii et selles mõttes need erinevad hääled ja ma arvan, et kuidagi see impulss, et midagi sellist sinna sisse kirjutada on ansi kiusta neile ilmselt omaenda kogemusest. Sest et tema on tulnud Prantsusmaale elama, kui ta oli 20 aastane, tuli ülikooli ja ta oli enne võtnud prantsuse keele tund, aga tegelikult õppis ka seal kohapeal. Ja ma arvan, et sellega ta lihtsalt puutus nagu ise kokku. Et prantslane ja eriti Pariislane tõepoolest ei jäta sulle märkust tegemata, kui sa eksid. Ja need on ikka tõestisündinud loodud saiapoes, ei antagi sulle seda pikka saia, kui sa küsid hambaget sellepärast et ümbaget ja saiapoe müüja täiesti siiralt vaatab sulle otsa. Ei, tema ei saa aru, mida sa tahad. Nietzsche artikliga eksimine tõepoolest prantsuse keeles, seda juhtub kõigil välismaalastel. Ja nad Ungari pillimeistril siis nüüd ka ja muidu poleks ju sellest midagi, aga nad selle ümber siis noh, ta läheb nagu lugu edasi. Et midagi pidi sinna nuputama ja tõesti artikliga eesti keeles ei anna nagu midagi ette võtta. No meil on muidugi need käänded, eks ole, on igavesed tüütused. Et mis tegusõnaga nüüd sobib, eks ole, mingi kääne ja ka siis kuidagi niimoodi, et suulises kõnes vahest räägitaksegi ka ühtemoodi, aga et noh, kirjakeel näeb, et teistmoodi noh, üks näide, mis mul kohe tuleb, ma nüüd ei mäleta, kas seda siin sees on, et kas sarnaneb millegagi või millele millele ja siis siis on ütleme. Et selle ungarlasega oli jälle siis muidugi ka see küsimused, et seda me arutasime ka toimetaja Leena Toomas Bergiga, et kui kaugele ikkagi nende vigadega minna, sellepärast et muidu jälle see tõlki või see tegelane võib ka ju nagu selliseks natukene naeruväärseks muutuda. Eksib lihtsate asjadega. Ja tuli jah leida kuidagi see selline kesktee ja siis ma tegelikult ungarlanna, aga pidasin nõu Krista tot, kes on ka tõlkija, õpetab ungari keelt Tartu Ülikoolis. Küsisin näiteks tema käest, et mis tema jaoks on eesti keeles nagu rasked asjad. Ja siis nendest ma arvan, läks sinna paar tükki sisse. Ja, ja veel oli mingid sõnamoodustus, nii ma mäletan ka, et sai seal tehtud, et mingit sõna, mis nagu põhimõtteliselt võiks olemas olla see sõna ebatähelepanelik. Et see ungarlane teeb siis etteheiteid sellele oma armukesele, et sa oled nii oma selles valus kinni ja sa räägid nagu ainult sellest oma traumast, miks sa oled nii ebatähelepanelik, et sellise sõna tegelikult moodustab, ma arvan, üks välismaalane kohe kiirelt, sest et noh tegelikult see on ju väga loogiliselt moodustatud, aga noh, et ei ole olemas sellist sõna. Ühesõnaga selline avaldamine seal käia. Väga põnev, aga kuidas selle näen, siis Justoni kirjaniku hääl eristub prantsuse kirjanduse kontekstis. Ta kirjutab ikkagi sellist noh, heas heas stiilis eas prantsuse keeles ütleme noh, tema puhul võib siis öelda, et ta on väga hästi omandanud selle sellise prantsuse kirjanduskeele Ütleme võib-olla midagi, mida siit küll nagu tajuda võib, on see, et kuna see on ikkagi tema jaoks õpitud keel ja ka näiteks Pariisi linn on midagi, mida ta on avastanud, eks ole, ikkagi juba küll noore inimesega nagu ka ikkagi täiskasvanuna. Et siis see mingisugune äikene kõrvalpilk, et ta näiteks üldse paneb sellised tegelased, kes räägivad kuidagi teistmoodi või siis neil mõned sõnad lähevad segamini ja siis sealt kuidagi tekib mingisugune selline hargneb dialoog edasi. Või siis vaadereid Pariisile, noh ilmselgelt on selline. No imetleb või et ikkagi, et noh, kui kaunis on see Pariis ja kui tema räägib siin aastatest 50.-test aastatest, 50.-te aastate lõpus 60.-te algus, natsi jõustan ise jõudis Pariisi siis 70.-te aastate alguses noh, see oli ka kindlasti veel üks, teine Pariis, mis ta praegu on ja siis ta on nagu tunda natukene sellist seda avastamisrõõmu ja, ja seda imetlust. Konkreetselt sellest raamatust näiteks kuna siin on see tegevus, toimub Pariisis, et näiteks seal murrangujoontes on neid tegevuspaigad üle ilma mujal laiali. Et prantslane ise siis sellise imetleva pilguga enam oma pealinna ei vaata. Tead, oleneb tegelikult mulle praegu meenub ka, et Philip telerm on üks väga tore tänapäeva prantsuse autori temalt ma olen tõlkinud ühe väikese raamatu, terve pühapäeval ei sadanud. Ja, ja siis Filipp del Ermiga tegeledes tema ise ka lausa rõhutas seda, et kuna tema on pärit siis nii-öelda provintsist siis tema jaoks samuti Pariis on midagi väga erilisse, ta käibki seal nagu niimoodi külas ja, ja siis ka see tema peategelane samamoodi ta on nagu siis provintslane, kes on tulnud Pariisi ja noh, naudib tõesti igalt hetkelt ta just saab Pariisis elada, sest kus siis veel. Aga et vot selline lähenemine võib-olla isegi eestlasele, onju tuttav sellepärast et noh, meie samamoodi me läheme sinna Pariisi ja siis me imetleme ja otsime võib-olla mingeid asju, mida me juba kuidagi eeldame, et me sealt leiame ja nii edasi, et tegelikult seda võib jah, prantslastel siiski ka ette tulla. Räägime sellest teisest raamatust ka selle autor on siis Patrick vill, tema on siis koduprantslane, kui võib nii öelda. Jah, prantslane, prantslane tema on tõesti vanuse poolest on sama ütleme siis hea kaaslane, tantsis Jostoni hea kaaslane, kuinantsisustan on sündinud 53. aastal ja siis Kanadas ja Prantsusmaale tulnud elama hiljem siis Patrick Devil on sündinud siis 57. aastal Prantsusmaal. Jah, nii et selles mõttes prantslane, prantslane aga tema raamatut küll jälle räägivad sageli hoopis teistest kohtadest, kui Prantsusmaa. Ja, ja selle poolest tundus mulle ka tegelikult huvitab autor ja sellepärast Ma teda tahtsin ka tõlkida ja et miks mulle just see raamat jäi sõelale, siis katke koolera ongi tema kõige tõlgitum raamat ja see sai ka kõige suuremat tähelepanu, kui ta ilmus. Nii et noh, ühesõnaga, kui autori niimoodi ette võtta tema tutvustamine, siis millest alustada, siis tundus, et katke koolera võiks olla küll see õige algus. Sellele on siis lausa tõsielulised tagamaad, ma saan aru, et see autor on ise päris palju nagu uurimistööd teinud, et seda üldse kirjutada. Mulle ka tundub, et Patrick Deville nagu naudib just seda kirjaniku ametit tõesti. Südamest, et tema on kirjutanud palju vähem. Aga igale romaanile eelneb aastatepikkune eeltöö ja see eeltöö on siis see, et ta tõesti, kuna tema romaanide tegelased on päriselt elanud inimesed, siis ta selle tausta kõigepealt teeb endale selgeks, loeb läbi. Nii palju, kui selle inimese kohta on, või kui see inimene on ise midagi kirjutanud, siis ta reisib läbi kõik need paigad, et siis selle katku ja koolera peategelane oleks saanud, ei jaksa, elas nimelt väga mitmes eri maailma paigas, ta sündis Šveitsis siis ta Ülikoolis käis Saksamaal, siis ta kolis elama Prantsusmaale siis ta tüdines, ta oli seal Luibas tööri uurimisrühmas, aga siis ta tüdines sellest teadus tahtis minna seiklema. Siis ta sõitis seal aasia meredel, siis ta rändas praeguses Vietnamis ringi ja lõpuks elaski siis Njaat Rangi külas, aga siis erinevatel põhjustel ta käis ka küll Madagaskaril ja kyll näiteks Hongkongis ja noh, neid kohti on veel ja Patrick vill käis ka kõik need kohad enne läbi ei saa kirjutada. Isegi kui siin on seal paar lauset ainult sellest siis ta käis need kohad läbi ja vaatas oma silmaga järele, nii et jah, tema teeb tõesti väga põhjalik kui pikka eeltööd, enne kui ta kirjutama hakkab. Aga oli seda siis keeruline ka telkida, oli siin sellist spetsiifilist teadmist palju. Nii nii, jah, on küll, sest et. Eks see siis annab võib-olla tunda, et ta nii mitu aastat kuidagi korjab seda materjale, siis on tal seda tohutult palju seda infot. Ja siis ta kuidagi ikkagi sõelub sellest välja siis mingisuguse sellise. Ühesõnaga, mingisuguse info, mida ta tahab sisse jätta, aga seda infot ikkagi saab päris palju, nii et tegelikult sageli selle ühe või kahelause taga on mingisugune terve lugu, kas mingi ajaloosündmus vaid möödaminnes näiteks mainib ainult ühte inimest, paneb talle mingisuguse imeliku epiteedi külge ja siis, et selleks, et aru saada, et miks ta selle inimese kohta niimoodi ütleb, siis noh, oli vaja välja selgitada, et kes see inimene oli ja millega ta ära teenis sellise epiteedi. Ja noh, ajaloo sündmuste, neid sai meelde tuletada, et mis, mis nende tege selle ühesõnaga selle peategelase tegevused taustal toimub, ta elas, see Aleksandri Jersana elas pika elu 1863 kuni 1943, nii et noh, see ajalugu jookseb seal taustal kõik läbi siis kõik need teadussaavutused, sest et noh, tõesti teadvusesse oli väga suurte edusammude ajastu nii meditsiiniteaduses kui näiteks tehnikas. Ja, ja kõik see kuidagi mingisuguste vihjete või mingisuguse huumori või mingisuguste selliste torgetena nagu kumab sealt läbi ja noh jah, et selles mõttes uurimustööd tuli teha palju ja ma ise kujutan ette, kui huvitav võiks olla selle raamatu selline e-versioon, kus saaks kuidagi edasi liikuda ka lugeja Nendele viidetega viidete kaudu jah, vaadata näiteks neid videosid, mis on nendest sündmustest olemas, mingid ajaloolised dokumentaalkaadrid näiteks või siis need paigad või need, kes need inimesed on. Et seal on, seda infot on tegelikult tõesti palju, jah. Pätrik Willi katk ja koolera ilmus eesti keeles 2020. aastal. Kuidas lugejat siis sel aastal selle katku bakteri avastaja raamatu vastu on võtnud? Vot see on tõesti huvitav kokkusattumus, et et selle raamatu ma välja valisin ikka juba mitu aastat tagasi, ana tõlkimine võttis aega ja noh, raamatu ettevalmistus võtab aega ja see, et ta nüüd ilmus mais, kui meil oli, eks ole märtsis kuulutatud välja eriolukord, et noh, see oli selline puhas kokkusattumus. Ja tookord, kui ta ilmus, siis mulle tundus, et, et see isegi on selline noh, võiks meister süstida optimismi, sellepärast et Aleksandr järsani suur teene siis meditsiiniteaduses on see, et tema nimelt tuvastas katku bakteri ja, ja siis töötu sellele välja vaktsiini ja katk oli ju tõesti kole nuhtlus, mis inimkonda kummitanud juba aastasadu ja et kuidagi nii, et meil on võimalik sellest haigusest kuidagi jagu saada. Aga aga noh, mis muidugi kuidagi väga erinev jälle sellest praegusest olukorrast, et ütleme, see ajastu trikkide vill kirjeldab ja mille väga selline kuidagi eksinud plaarne esindaja on ka Aleksandr, seal on mingi üleüldine optimism ja, ja kuidagi usk sellesse, et teadus meid päästab. Et noh, see, see vaade asjadele muidugi on tänaseks täielikult aegunud, et et see inimene, keda siin noh, mõnes mõttes ülistatakse, kes. Muutub noh, ühesõnaga just nimelt, et tehnika areneb tohutu kiirusega, nii-öelda see looduse kuningaks saamine, siin on sellest ka juttu, et kuidas aina tõhusamalt tõhusamalt majandada saada aina suuremat, et tulu. Et noh, kõik see optimism on muidugi tänaseks täielikult kadunud, nii et selles mõttes on see ka kuidagi selline nostalgiline raamat. Aga see sild jah, tekib, et ütleme, et ei ole ka midagi uut selles praeguses pandeemia sealt asjadega on varemgi inimesed silmitsi seisnud ja ja noh, need kirjeldused tõesti, et kuidas katk tuleb ja keegi ei saa õieti aru, kuidas ta levib ja kuidas kõik surevad, et noh, see, see jah, kajas hinge vastu küll, oli tekkinud uus isiklik kogemus sellega kevadel mul endale noh, lugejatele ilmselt siis ka Kahtlemata räägime natukene tõlkimisest ja tõlkijatest ka. Kas tõlkijatel on olemas ka selline rahvusvaheline võrgustik, et näiteks kui on mitu tõlkijat, kes tõlgivad ühte ja sama raamatut sellesse oma keelde, kas nad suhtlevad omavahel, et kuidas mingit kohta siin tõlkida? Mida? Ma arvan, et see võib niimoodi olla, et võib-olla ühe autori tõlkijal võib-olla mingisugune selline kogukond Aga või siis näiteks üks autor. Ma tean Šafiliptusse, kes ise korraldab sellist rahvusvahelist tõlkijate kogukonda enda ümber on ta nagu koondanud, sest ta korraldab ka seminari, et nad hästi oskaksid tõlkida tema raamatuid. Aga, aga üldiselt vist ikka mitte jah, et üldiselt iga tõlkija nokitseb omaette. Kuigi jah, need autorid, keda rohkem tõlgitakse nendele muidugi mõnikord on ka välja töötatud oma mingisugune selline väikene nimekiri mingitest, et noh, küsimustest, mida ilmselt tõlkijad neile nagu sagedamini esitavad ja siis mingisugused sellised seletused. Aga vaata, muidu tõlkimisega on ju see asi ka, et igaüks tõlgib siis oma keelde, et selles mõttes üks asi on jah, et see nagu arusaamine sellest raamatust, aga teine asi on see, et lõpuks mina pean ikkagi eesti keeles välja mõtlema selle, et see mul ei ole nagu abi nendest teiste teiste maade tõlkijate. Kui ainult noh, niipalju, et näed, nemad kallid hädas ja siis vaatad, et et mingeid nutikaid lahendusi võib-olla vahest leiab küll teisest tõlkest ka. Aga te vaatate siis neid teisi tõlkeid, on need abiks? Mina jah, inglise keelt. Mul on, nende mõlema raamatu puhul oli inglise keel kõrvale vaadata, oli, oli küll abiks, see on, see on väga kummaline, kuidas, et mõnikord tõesti tuleb kuidagi see, et ahah, tema on lahendanud, niisiis see paneb nagu mõtte käima ka, et kuidas siis võiks lahendada kuni sellemaani välja, et see on päris hea, on oma tõlget kuidagi kontrollida teise keelega. Sest et muidu on ikka nii, et see võib olla sellest originaali väga, loed ennast juba sisse, muutud mingi asja suhtes nagu pimedaks ja siis, kui sa vaatad teist keelt, siis korraga sa märkad, et tegelikult seal on hoopis teisipäev, mitte kolmapäev või mingid numbrid on vahetusse läinud või kuidagi mingisugune selline. Hoopis huvitavas küsimuses aitab see teine tõlge. Ja muidugi nantsisustuni puhul peab ütlema seda, et tema tõlgib ise oma raamatuid inglise keelde, nii et see oli tema enda tehtud tõlge, ehk siis, et seda ma võisin nagu väga usaldada. Ja muidugi olingi ma väga kade tema peale, sellepärast et ütleme, need kohad, kus on sõnamängud siis autoril on vabadus need teises keeles, eks ole, hoopis teistmoodi teha või valida mingisugune teine laste laulukene näiteks selles murrangujoontes oli seda isegi rohkem. Et siis et muidu, ütleme tavalisel tõlkijal ikkagi see mängumaa, see vabadus on kuidagi piiratud. Aga milline on see kirjaniku ja tõlkija, selline terve suhe, juhul kui tõlkija ei ole ka selle raamatu autor juhuslikult, et et kui meil on kirjaniku hääl et mis see, mis see tõlkija hääl siis on? Tõlkija ülesanne oleks siis kuidagi välja kuulata, et mis kirjaniku hääl on ja seda ikkagi järele teha, et tõlkija on ikkagi interpreet, et ja see on selge, et ütleme siis interpreteerides nagu sa isegi tead, tuleb see hääl kuidagi iseenesest sinna juurde. Et aga ikkagi ja mis mulle ka tõlkimise juures meeldib tegelikult, et samas jällegi eriti kui saab veel valida häid autoreid, keda tõlkida. Et just, et, et järeletegemise nagu selline väljakutse. Et see ongi tegelikult huvitav. Ja, ja niimoodi võiks muidugi olla küll, et ühe tõlkija erinevad tõlked oleksid ikkagi erinevad, mitte nii, et lahti tehes noh, loed juba seda tõlkijat. Aga on see selline harva esinev anne Sis või tõlkija Anne. No tõlgitakse Eestis hästi palju. Nii et selles mõttes see tegevus on vilgas ja ja noh, eks seal siis kindlasti ole nagu andekaid ja vähemandekaid ja see on nagu üks asi ja teine asi on muidugi see, et kui sa tõlkimine on ka kuidagi selline, noh, esiteks selline üksildane töö, selline nokitsemise töö sulle peab ikka meeldima tohutult nagu sõnaraamatuid lugeda. Ja see, et kui sa oled mõtisklenud, ma ei tea veerand tundi või vahest ka tund aega mingisuguse väljendi üle, et siis sule nagu ei tundu, et see on nagu maha visatud aeg, vaid tundub sulle just nagu hästi veedetud aeg, et noh, kui sulle meeldib nagu nendes keele laborentides nadi ekseldaja otsida, et, et see, see kindlasti on oluline selle tõlkija kutsumuse puhul. Ja kuidas lõpuks välja tuleb, noh, see. See on siis kord nii, kord naa ja mõne autoriga leiad nagu kiiremini selle hääle ülesse. Ja, ja mõnega on see keerulisem ja siis muidugi tulevad mängu veel need asjad, et kas tõlkijal on piisavalt aega, et kas tal ikka on nii kaua aega otsida, kuni ta tunneb, et ta on leidnud või äkki on juba nii, et juba tähtaeg on ja tuleb ruttu välja anda. Ja seal sõnaga, mis siis lõpuks teeb selle, et üks üks tõlge on nagu tõeliselt õnnestunud. Seal on hästi palju neid tegureid, mis selle kokku teevad. Kuidas elavad tõlkijad 2021. aasta kevadel, omamoodi seal ka ikkagi selline ma ei tea, kas lindpriiamet või noh, selles mõttes sa ei saa ju töötada kuskil tõlkijana, eks ole. Ja selle koha pealt, et ütleme, tõlkija tööle võib-olla tuleb isegi kasuks, kui ta noh, et väljaspool kodu ei olegi mingisuguseid meelelahutusi, tulebki kodus istuda ja siis see nagu sobib, sobib tegelikult tõlkijatööle. Hästi. Seal on siis muidugi küsimus, et niikaua kuni veel kirjastused neid raamatuid välja annavad, et siis on kõik hästi, et kuni ikkagi on veel seda tellimust praegu mulle tundub, et Eestis ei ole asi üldse kõige hullem, et kuna raamatupoed on ka saanud päris palju lahti olla, aga kuna meil töötukese e-müük näiteks hästi et siis inimesed isegi võib-olla on leidnud lugemisaega rohkem kui kui mõnel varasemal aastal. Nii et praegu mulle tundub, et ka kirjastatud väga ei kurda. Ja, ja kui see kirjastamistegevus jätkub, siis on tõlkijatel tõlkijatega kõik jätkub. Ma arvan, et selle mõttega on ilus lõpetada. Suur tänu, Triinu Tammete, tulite klassikaraadiosse, palju õnne veel kord Kultuurkapitali preemia puhul ja eduni Loomingu raamatukogus, kui ka tõlkimisega. Aitäh aitäh kutsumast.