Head kuulajad ja tänane vanasõna on küll vist kõigile teada-tuntud või vähemalt ollakse seda korra elus kuulnud. Veri on paksem kui vesi ning selle tagamaadest räägib meile folklorist Piret Voolaid. Vanasõna veri on paksem kui vesi on eesti keeles poeetiliselt väga ilus ütlus, kus siis veri ja vesi on väga ilusasse meetrilises riimis. Rahvusvaheliselt väga levinud vanasõna dub keskaega välja ja on tänapäeval kasutusel üldiselt tähenduses, et perekondlikud või bioloogilised sugulussidemed on tugevamad kui siis sõpruse või armastuse sidemed või mõned muudki tööalased sidemed. Sõnaveri kasutamine sugulus või perekondlike suhete tähistamiseks ulatub muidugi tagasi juba Vana-Kreeka ja Rooma traditsiooni. Veri kui inimese ja paljude teistegi elusolendite soontes ringlev kehavedelik on väga võimas ja selline ekspressiivne kujundkeele ning metafooride allikas. Ja seda eri keeltes mitte ainult eesti keeles, aga eesti keeles ütleme ju veresugulaste kohta, samuti liha ja veri. Nüüd erinevate teatmeteoste põhjal võib uskuda varasemaid selle vanasõna veri on paksem kui vesi. Ülestähendusi pärineb, et 12.-st sajandist ja saksa kirjaniku Heinrich klisse saare või ka Heinrich ter Klaikneri loomaeeposest Reinhard Vuks. Mis siis eesti keeles pole ju muud kui meilgi hästi tuntud Reinuvader Rebane. Ja see ilmus umbes 1180. aastal. Niisiis on see keskaegne vanasõna. Ja hiljem on seda ütlust rohkelt liikunud kirjandusteosest kirjandusteosesse meenut Ta on ka, et eestlastena jõudis ju Reinuvader Rebane Friedrich Reinhold Kreutzwaldi lugude kaudu mis siis alustasid ilmumist 1848. aasta maarahva kasulises kalendris. Ja eraldi ilmusid raamatuna siis 1850. aastal. Ja Reinuvader Rebane esindabki sedasama saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüp appi. Kus siis kõiki teisi metsaelanikke, Petva ja ärakasutava rebaselugusid võib tänapäevalgi ju lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi. Aga neis võib näha ka sellist allegooriat, et või inimühiskonna peegeldusi. Ja teatavasti olid Kreutzwaldi eile sellesama Reinuvader Rebase kohandamisel eeskujuks saksa kirjanikud Johann Wolfgang von Göte ja Aleksander Hoffmann. Nende vastavad teosed. Ja seda vanasõna suguvõsa ei või ükski sala veri on paksem kui vesi. Kohtame siis Kreutzwaldi raamatus samamoodi üheksandas peatükis siin. Kuid eestlastele oli see ütlus kindlasti juba palju varem tuntud eestikeelses trükisõnas, leidub see juba varasemates baltisaksa autorite sõnaraamatutesse grammatikates. Juba 18. sajandi algupoolel. Teks leiame selle rahvatarkuse sõnastuses paksem veri kui vesi. Pastor Anton Thor Helle koostatud grammatikas sõnastikus. Lühike sissejuhatus eesti keelde, mis ilmus 1732. aastal. Ja hiljem on seda ütlust juba rohkem, teiste seas August Wilhelm Hupel Balil Ferdinand Johann Wiedemanni päris palju kasutusel. Ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub selle rahvatarkuse veri on paksem kui vesi kohta üle 100 kirjapaneku ja neljaköitelise meie vanasõnaväljaandes. Eesti vanasõnad kannab see ütlus siis tüübinumbreid 13944. Ja varasemad üleskirjutused leiame meie rahvaluule kogumise algusaegadest, et juba 19. sajandi lõpust. Kui vaadata nüüd, mida rahvaluulekogujad ise selle vanasõna lõpetuseks ka öelnud on, siis üldiselt ongi see omast eelistamise kohta käibel olnud. Näiteks 1887. aastal on vennad Jaan ja Peeter Einer Helmest jõge vestelt kirja pannud. Veri yks paksem kui vesi, pista sõrm vee sisse, ei jää midagi külgi, tähendab sugulane oma veri ikka heldem, kui päris võõras. Või 1960. aastal helmest kirjapanek veri on paksem kui vesi. Ühe näitena võib tuua, kui lapsel sureb, ema isa abiellub teistkordselt ning ka sellest abielust sünnib lapsi. Oma lapsi hoitakse ikka enam kui last esimesest abielust. Ehk mõni orvuke sugulane, kas õe või vennatütar. Et selline kommentaar, siis ka rahvusvaheliste allikate andmed. Tal on veerunud selles sõnas ka verelepinguga tõlgendatud sellisel juhul tähenduses, kus siis sõja kaaslus või lepingu veri on tähtsam kui lootevesi. Araablastele on näiteks versioon, veri on paksem kui piim. Ja selles on siis vihje emapiimale ja tähendus. Verelepinguga seotud vendade side on tugevam kui sama ema poegade vahel. Ja sugulaste eelistamise asemel siis olekski täpsem rääkida omade helistamisest. Nüüd tänapäeval kohtame seda väga laialdaselt. Näiteks ajakirjanike kõnepruugis, ütleme, olen näinud korruptiivsetest tehingud, sellest rääkides aga kohtab ka selliseid modifikatsioone. Näiteks leidsin artikli pealkirjaga seadus on paksem kui veri. Milles on siis juttu sellest doonorivereandmisel on Eestis piirangud välismaalastele. Või mõningase huumoriga vürtsitatud pealkiri. Tallinna vesi on paksem kui viru veri. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines, siis läksid internetis liikvele väga omapärased ametnikukeeles esitatud pikad vanasõnad mille taga olid siis tegelikult tuntud eestikeelsed ütlused. Ja, ja nii naerdi välja bürokraatia keele keerukust ja võõrsõnadega eputamist. Ja ka see tänane vanasõna veri on paksem, kui vesi levis siis peenutsevas kantseliitkeeles ja versioonis. Elusorganismi kudedest on vis koossemm kui lõhnatu värvi, maitsetu keemiline aine. Aga ideega sugulased hoiavad kokku, suhtlevad, toetavad 11 või sugulane on parem kui võõras. Leidub meil ju rohkelt vanasõnu ja väga paljude hulgas on see mõiste veri kui veresuguluse otsene väljendus, näiteks. Veri teeb verele sooja. Veri on ikka veri, vesi, vesi, veri, hüübi, harvast, vesi ei hüübi kunagi. Veri langeb ikka mere poole või veri tunneb vere vaeva. Ei veri või verega kohtus käia. Ehk siis tähendus, et see ei sobi kohe kuidagi sugulane, sugulastega kohut käib. Või mis ma võõrastav pesa on, kui ma verest ei saa? Appi? Veelgi rohkem on muidugi neid vanasõnu, milles pole mõistet veri, vaid mõni muu kujund, näiteks iga lind hoiab omaselt siis või iga siga omasoo poolt. Või ka kindlasti tänapäeval väga levinud ütlus, omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad või oma koer on parem kui võõrakoer. Igal juhul lõpetuseks võibki öelda oma ja võõra teema on nii kultuuris kui ka inimeste toimimises üks põhilisi vastandusi. Olgu tegemist bioloogiliste veresugulastega või hingesugulastega, neid vastandatakse võõrastele ja seda peegeldavad ka meie vanasõnad. Selge pilt, aitäh Piret hooletajana.