Ja nüüd juttudega Tartusse vanasõnade juurde Tartu stuudios on folklorist Piret Voolaid ja tänane vanasõna kõlab sedasi, et millest süda täis, sellest suu räägib. Ole hea, Piret, valgusta natukene selle vanasõna tagamaid. Millest süda täis, sellest räägib suu, on ütlus, mida saab laias laastus mõista siis nii, et millest me ütleme, sellest me ka räägime. Et meie kõneldud keel reedab meid välja öeldud sõnad või kõnekujundit või tundetoonid isegi isegi pausid väljendavad, et meie hoiakuid ja meeleseisundit eriti emakeelepäeva eel tasub mõtteharjutusi teha ja jälgida, kuidas meie That keelelisteks väljendusteks vormuvad. Ja see vanasõna, millest süda täis, sellest räägib suu on tõesti vana ja rahvusvaheliselt tuntud ütlus, õigupoolest piibli vanasõna. Teatavasti on ju piibel olnud paljude õpetaja sihuke ütluste allikas ja hoogustanud omakorda teatud ütluste levikut. Nii on piibli ütlused olnud väga laialt levinud ka soolistes traditsioonides ja kandunud välja tänapäeva kirjakultuuri. Nüüd see vanasõna, millest süda täis, sellest räägib suu. Seda me kohtame uue testamendi ühes mahub samas raamatus Matteuse evangeeliumis. Mäletatavasti kirjeldav Sis Matteuse evangeelium Jeesuse elu ja surma, tema põlvnemist sündi ja õpetad Dust imetegusid viimseid päevi ja ristilöömist ülestõusmist. Ja seda ütlust siis kasutab Jeesus variserenoomides sellises sõnastuses eesti keeles, et ta rästikute sigitis, kuidas te võite äkki ta head, kui te olete kurjad sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu. Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba. On ka väga põnev, kuidas tänapäevases tõlkevariandis näiteks 1990.-te aasta piiblis on sedasama võitlust toimetatud juba selliselt, et vanasõna poeetika enam välja ei tulegi, et näiteks selline sõnastus on, sest ta suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda. Nüüd Eesti tuim ja parim vanasõnatundja ja vanasõnade uurija Arvo Krikmann on aastaid tagasi koostanud rahvalt kogutud arhiivitekstide hulga järgi sellise omamoodi eesti piiblivanasõnade edetabeli. Ja see, meie tänane vanasõna on sinu uhkelt esikolmikus. Ja Ma mainin ka ära, mis siis esikohal on, esikohal on siis, kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb jälle väga tuntud vanasõna tänapäevalgi. Ja teisel kohal, parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga. Et ilmselt tuntakse ka seda päeval. Ja tõepoolest siis kolmandal kohal ongi see meie tänane ütlus, millest süda täis, sellest räägib suu. Muidugi on see vanasõna esindatud ka varasemas trükisõnas, näiteks juba 1732. aastal pastor Anton Thor Helle koostatud saksakeelses grammatikas sõnastikus. Lühike sissejuhatus eesti keelde on selle saksakeelse välja anud eestikeelne pealkiri. Ja siin on see põnevas sõnastuses, mis süda täis on, sest suu kobrutab ehk saksa keeles vestas herts vollist. Skeeter mun, tüüber. Niisiis pole ka mingi üllatus, et rahvaluule arhiivi vanasõna kogus on meil seda ütlust rohkearvuliselt. Seda on üle 150 kirja paneb kokku ja nii mõnelgi puhul on siis rahvaluulekogujad lisanud ka nendele vanasõnadele juurde selgitusi. Näiteks 1965.-st aastast on helmest pärit seletus millest süda täis sellest suu räägib. Kui on rõõm või mure, tahad ikka teisele inimesele pajatada. Või 1960. aastal on Emmastest Jegor kõmmus kirja pannud, millest süda täis sellest räägib suu. Inimene avaldab oma head või kurjad mõtted suu kaudu. Ja 1976. aastal on Rakveres näiteks kirjapanek, millest süda täis, sellest räägib suu, kui räägitakse oma murest huvialast ja nii edasi. Nii et väga laia diapasooniga saab seda kasutada. Ta küll eesti keeles on meil olemas ka fraseologismiga või väljend süda on täis ja keeleteadlased nimetavad selliseid kehaosi ja kehaorganeid sisaldavaid väljendeid somaatilisteks väljenditeks. Uurijad on väitnud. Igas keeles on rohkem meid fraseologismiga väljendeid, mis on seotud kas kehaosade või siseorganitega, mille funktsioonid on kõige nähtavamad. Niisiis pea on seatud näiteks mõtlemisega või südatundemaailmaga ja keeleteadlase Asta Õimu koostatud Grazioloogia sõnaraamat on sellele piltikule väljendile süda täis andnud kaks tähendust. Süda on täis midagi, ehk keegi on mingitest tunnetest mõtet testmeeleolust tugevasti haaratud. Ja süda on täis, kui keegi on vihane, tige, pahane. Ja seda selles tähenduses me ka ju kasutama ja päris palju oma igapäevases kõnes. Ja nõnda siis sobibki vanasõna, millest süda täis, sellest räägib suu vastavalt olukorrale ka kasutada mõlemas tähenduses nii heas kui ka halvas. Muide, sellest vanasõnast on ka suupärasem lühem versioon, mis suus, see südames. Ja sedasama ideed annavad edasi ka mitmed muud Eesti vanasõnad, üks tuntumaid, et kindlasti sellises imelises ladusa Saviimis mis meelepealse keele peal või taassuu pärasemas lühemas versioonis, mis meelel, see keelel ja mis meelel, see keelel on ka tänapäeva ajakirjanduskeeles rohkelt tarbitud, põgus internetiotsing tõi välja mõned artikli pealkirjad, milles seda vanasõna on, on siis mängeldes töödeldud, näiteks, mis meelel, see kehakeelel. See on siis olnud artiklis, milles räägiti presidentide Barack Obama ja Vladimir Putini üksmeelsest jutuajamisest Süüria sõja teemal. Aga riigipeade selline jäine kehakeel tekitas pigem küsimusi nende omavahelise läbisaamise kohta. Või mis meelel, see keelel, mis keelel, see veebis. Selline vanasõnaartikli pealkirjas võttis kokku loo internetiblogidest. Aga riimuvas hea kõlas, on siis tõesti selle vanasõna, mis meelel, see keelel puhul kokku pandud siis meel kui teatud liiki selline aistingut vastuvõtu ja eristamise võime või, või ka tunne või tuju või soov aga ka mõte ja arvamus ka mälu kontekstis kasutatud, võtame seda ja kõnekeeles ka mõistus või aru ja, ja siis teisalt keel kui inimese olulisim suhtlemisvahend. Aga kogu selle teema kohta, et mis mõttes hinge peal sellest ikka räägitakse või, või kuidas meie, et nõnda ka meie kõne on taas rohkemgi rahvapäraseid ütlusi, näiteks suu on südamed, hulk, hulk on siis Põhja-Eestis olnud tõlk suu tõlgib meile siis südamele ära või mis mõistsid mõtelda, mõistaga ütelda, või mida meel mõtleb, seda suu ütleb. Või kuidas mees mõtleb, nõnda, mees räägib. Või kes kurja mõtlepse kurja ütleb mida tige mõtleb, seda tige, ütleb. Ja ka õigemeel õige keel. Igal juhul on meie mõtted ja keelelised väljendused tihedasti seotud tud. Ja hoolitsege, on siis nii oma mõtete kui ka keele eest. Süda mõlemaga rahul saaks olla. Aitäh, Piret Voolaid, heade mõtete eest.