Nüüd aga tänase päeva juurde ja tänase päeva vanasõna juurde, täpsemalt neid vanasõnu on lausa mitu onni. Täna käedri päev ehk ussiliikumise päev ja Tartu stuudios folklorist Risto Järv. Kas tänase päeva kohta on palju vanasõnu või miks see tänane päev nii eriline on, et ta on vanasõnades kuidagi jäädvustada? Tänase päeva kohta on kogunisti kolm järjestikust vanasõna vanasõnade tüübi loendis. Nimelt vanasõnad 5000 tüübinumbriga 516 käedri kutsub 77 paari kevade lindusid siiapoole ja tüübinumbriga 5017 käedre päev sea Moldiietes aiad, hakkad siga pead CO esiennast toitma hakkama ja 5018 on käedrybev soe ja päikesepaiste, siis otsi kasukat suveks valmis. Nii et tundub, nagu oleks päris mittu. Tõsi, nendest vanasõnadest on suhteliselt vähe üleskirjutusi kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis ja ega ka tähtpäev ise pole nüüd hirmus tuntud olnud, ta on pigem tulnud tud väiksel Eesti alal Võrumaa lõunaosas Rõuge Hargla ja Kauru Karula kihelkondades mõned teated ka Helme Sangaste ja Vastseliina kihelkondadest, nagu on kirjutanud meie rahvakalendriuurija Mall Hiiemäe oma teoses päiv ei ole päivale veli Lõuna-Eesti kalendri pärimisest. Ja nimelt siis need käedri päeva vanasõnad. Viivadki meid sellele piiralale. Tulk kalendri tähtpäevi peegeldub ühel või teisel moel ka ka vanasõnades ja nii ka siis sama käedri päev mille kohta on samuti erinevaid nimetusi. Käärdi päev, käedle päev, Kärdla päev, Kärde päev, käändre päev. Wiedemanni sõnaraamatust leiame ka sellise armsa nimetuse nagu Truuta päev ja kõik need juhivad meid tagasi tegelikult pühakertrudeni. Ning Läti aladel on see tähtpäev palju rohkem tuntud ja eks see seletab ka, miks ta just sealkandis meil on kultuurilaenude tõttu tuntud, aga niisiis jah, nende vanasõnade juurde, millest esimene siis oli lindudest 77. paaris lindudest. Selle vanasõna kirjapanijaks on Jaan Kutwess, aednik ja rändkaupmees Rõuge kihelkonnast. Kus ta siis jah, on 1929. aasta variandis tõesti sõnastanud need 77 paari lindusid, kes hakkavad lõunamaalt siiapoole tulema. Huvitav on see, et kui vaadata rahvaluulekogusid, siis leiame me varasemast, et tegelikult hulk aastaid varem 1894. aastal on ta samuti kirja pannud käedri päeva kohta vanasõna ja siis ütleb ta, et käedri päeval nakas üttesse paari siiapoole lämma linnukesi Lindama. Ehk siis põhimõte on sama soojema linde ja no tegelikult ega sellel arvul ei olegi tähtsust, sest selge on see folklooris ikka tavaliselt sellised maagilised või selliseid vormel arvud näitavad lihtsalt suurt arvu ja ja viitab, et see vanasõna oma mõlemas variandis sellele, et linnud hakkavad tegelikult soojalt maalt üha rohkem ja rohkem tagasi tulema, nii nagu märtsikuus üldse sellele tähelepanu on pööratud. Nii on ju teada ka teisest kolendaarsest vanasõnast. Sorokas veedake 44 tsirkus suve poole, mis on sisustatud sirgu päeva, eks rokas fetiga, samuti setu alal, siis tuntud vanasõnaga ja, ja uskumusega ning kalendrid päevaga. Et linnud hakkavad kodumaa Eestimaa poole tagasi tulema. Ka teine käedri päeva vanasõna viitab sellele samale nimelt sisse sea Moldmis siidete saia takka. See on siis nii nagu vanasõnaväljaande akadeemilise vanasõnaväljaande tekstid kordavad üht esindusliku tüübi varianti selle variandi üleskirjutaja Jaan Pähn Hargla kihelkonnast Mõniste vallast on siis tõesti väljendanud sellega, et sisse seaküna viiakse siis aia aia taha ja siga peab ennast ise toitma hakkama mitte enam viimsest sõltuma, vaid, vaid juba ka põllu pealt omale toitu otsima. Ja kolmas kadripäevaga seostatud vanasõna, mis seostas siis kadripäeva justkui sooja ja päiksepaiste ilma sellega, et tegelikult suvi võib olla külm. Nimelt siis on kärber soe ja päikesepaistet isotsi kasukat suveks valmis. Selle puhul on jah, ühest küljest selline vanasõnade sageli esinev struktuur, et kui ühel päeval on mingisugune asi, siis teisel päeval on kas siis analoogne asi või sellega otse vastupidine. See viitaks justkui, et, et tänane soe ilm tähendab suvel siis külma. Huvitav on see, et selle vanasõna kirjapanijaks on samuti seesama jaan Kutras, nii et tundub, et tema on meie vanasõnade varamus olnudki siis tõesti selline võib öelda käedri päeva maaletooja või selle selle Läti aladel rohkem tuntud ja, ja Eesti kaguosas teatud määral tuntud tähtpäevast Karendaarsetesse vanasõnadesse, rääktooja, aga muidugi rahvakalendris, tegelikult leiame käädi päeva kohta mõnesid teateid siis veel just nimelt sellest samast, et Lõuna-Eesti Rõugust ja, ja Harglast ja muuhulgas näiteks on seostatud seda ka sellise poeetilise ütlusega, et kui karu, kes magab, siis mitmes vanasõna variandis keerab küünlapäeval teise külje, siis käedri päeval käänab ta käpaga hääle eksis, pöörab käpa peale ja no ilmselgelt jälgigi vanasõna püüab siis sellist ettenähtud elutarkust ja, ja eluolus toimunut kogemust vormistada natuke poeetilises keeles meie jaoks arusaadavaks, et ilmselt see näitab siis, et karu, kes oma käpa peale kuidagi pöörab, hakkab siis varsti tõepoolest üles tõusma ja ja oma koopast ka välja tuleb. Rohkem on tuntud vist käedri päeva nimest uuriti uuemal ajal ka nimetatu sussi liikumise päev, mille kohta siis samuti rahvaluule arhiivist, mõned mõned teated on näiteks selline teade, et käädi kussi liikumise päev sel nädalapäeval ei tohi külvata kuisel päeval istutatakse või külvatakse, siis tulevad ussid vilja peale tea lisaks ussidele on see päev seostatud muide ka päris mitmel puhul siis kärbestega nimelt või muidu on rahvakalendris teada selline näiliselt maagiline vastla kottiajamise komme, mis on siis Lõuna-Eestis Mulgimaal siis tegelikult Me näeme kalendripärimusest, et kärbeste maagiline kottiajamise komme oli see, mida siis käedri päeval peeti. Kuidas see komme oli Hargla kihelkonnast, Mõniste vallast on siis selle kohta teade, et siis ei tule suvel kärbseid kambrisse. Seda tehtakse siis niimoodi vanem poeg, tüdruk, kes seda lastele ette võtab, siis ta käsib, nendel lastel või siis ka suurtel inimestel, kes enne seda vigurit ei tea rehe all siis koti oodata ja siis ta läheb ise sinna sinna üles ja on ta ja lubab sealt luuaga siis katuselt Kärblased või kärbsed siis koti pühkida. Ja kui ta on küllalt juba Nõgeja tolmukotihoidjale siis selga pühkinud, siis võtatav pangest v, mis ta ennemalt juba sinna on valmis pannud ja kallab neile kaela. No päris jõhkravõitu komme võib tunduda, eriti kui see käedri päeva ilm varasemal ajal külm oli, eks sellised mõnikord need rahvalik naljad ja ja tähtpäevad olid, mis erinevate rahvakalendri täht päevadega seostati, aga igal juhul tasub tänasel päeval siis tulles tagasi selle Gertrude nime juurde kindlasti tähistada kas või nimepäeva ning õnne soovida kõigile neile, kelle nimi on Kertud või Kärt või Gert või Kertu või ruudu või ruuta. No või siis võid tähistada hoopis Patricku päeva või Patricku päeva, mida sõprade, hiidlaste eeskuju oli ka Eestis vahelduva eduga tähistatud ja iiri laule kuulatud, rohelist kantud ning miks mitte, siis korraldab täna siis selline virtuaalkohtumine sõpradega pangem siis oma tähistamised kirja ka ning saatkem see info Eesti rahvaluule arhiivi. Suurepärane aitäh, Kristo Järve.