Tere ja ilusat hingedeaega kõigile päritud laulu kuulajaile ja meie hingedeaja tähtsaimad pühad, millega meenutatakse kõiki meie armsaid hingi kes ühel või teisel viisil aitavad meil oma elus tähendust või abi leida. Kõik need päevad on muidugi peale tolle hingedepäeva enese veel need, kus hinged käivad mööda külateid kodusid pidi. Ikka needsamad sandi pühad, mardipäev ja kadripäev ning mis oleks kohasem, kui kuulata sel puhul mardipäeva ootuses ühte neist kauneimaks kaunis arhailise viisiga lauldud mardilauludest. Meile laulavad Kuusalu kihelkonnast Jumindaja Taburla külas sugulased Miina Lambot, Jaan Nabalberg. Laulu salvestasid Herbert Tampere, August Pulst riigi ringhäälingus seitsmendal detsembril 1938. aastal ja salvestis on muidugi hoiule Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis kus me selle hindamatu väärtusega tuuri killu teieni saame tuua. Ning muidugi tuletame kohe kuulajaile meelde, et nii nagu kõiki päritud laulu saatelõike saab sedagi lausa lugemata suid kordi uuesti kuulata. Rahvusringhäälingu arhiivist kasutage seda võimalust kindlasti, sest niivõrd unikaalseid helipilte ei ole kuidagi võimalik ühe ja ainsa korraga sisse ahmida ning aduda nende üliväärtuslike eesti kultuuripärlite võlu mõtet kui maailma etteruttavalt. Juhin tähelepanu laulu väga arhailise vormile. Laulu lihtne meloodia näib lihtne küll, ainult esmapilgul. Võib-olla võib peaaegu öelda, et siin meloodia, et ei olegi, on otsekui pool lauldud kõne kõnelähedane viis, mis nagu ei allu sugugi rütmile, ei allu masoorile ega alluga Minoorile. Ning viis muutub pidevalt vastavalt sellele, kuidas on värssides sõnad. Isegi eest järel laulmise meloodia vaheldub vahetevahel omavahel otsekui veel rõhutades sõnade olulisemat rolliviisiga võrreldes. Ka keel on arhailine vana rannakeel, mis kõige pikemalt säiliski taolistes vanades regilauludes. Sest laulu ei olnud võimalik laulda juba lühenenud sõnade kui moodsama keelega. Need oodeti ja vaadet Teie on ju laulus sellepärast et laulukeel on pärit ajast, kui nii kõneldigi, ehkki peab ütlema, et eestlaulja Miina on juba oma lauldava keelega jõudnud küll 20.-sse sajandisse. Sest ehkki ta laulab rannakeelse osta uue ja ajada, kus puudub meile nii tuttav häälik ö laulab Miina teisal juba uuemas keeles lõõtsus lõkke põrandal. Samuti on põnev kuulata, kuidas Anna Paal Berg, kes teeb Miinale Liegaiust, ehk laulab kaasa värsi viimase otsa ning kogu kordusvärsi. Et kuidas Anna laulab pikemalt mõtlemata ning arutamata mõne Miina eest lauldud sõna rahailisemalt mõne jälle Mondernsemalt rohkem kirjakeele moodi. Seda võiks isegi nimetada omamoodi kogukondlikuks suuna mudimiseks, kus laulik võib küll laulda uutmoodi, ent kogukond säilitab vana just nii, nagu kogu aeg on olnud. Või siis võtab kätte ning teeb kõik ümber. Ja üksiku laulja hääl jääbki ainult hüüdjaks hääleks kõrvemetsas. Nüüd aga Miina Lambot ja annab Alberg on aasta on 1938. Maati joonile oodati Martinile voodeti tuna. Niukses ta kisu, killutki õnniks öelda pole keeldub ning sees pole kyll tungil niukses faasis Toila eest. Toila eest pane taastuda laes poe pole toodud a'la eest. Orjalda vaata korvi. Toas määrtud tulles nii kaua seal naastud tulles taani poele naastumäel pole laastava laastu selle venesistuvasse koosi koolse siis looste kuusikus me anname nikkus alla männikus, suva sealt sooda, suured kuuse. Pääsele peale eestlase armetsiga häälda loomudla ja no seal ta loomudle ja siis tuli Dubai tuurituba. Miina õppis oma laulude emalt ja teistelt kodukandi inimestelt ning ehkki on mardilaulude puhul ju selge see, et sanditajad, kelleks vanemal ajal olid ikka põhiliselt täiskasvanud mehed. Et ehkki on selge see, et laulu tekst võis muutuda vastavalt sellele, kuidas ja millise ukse taga lauldi, et kas on luba tuba ja tulla on siiski põnev jälgida, kuidas hiljem pisid samad laulud, Miina tütred Salme ja Aino ning nende jaoks tundub olema ainult üks ja ainuõige lauluviis ning samamoodi nad laulavad pea ilmeksimatult, need keerukad viisikäigud täpselt samasuguseks, nagu seda tegi kunagi nende ema Miina. Mingi Miina ilmselt laulab täpselt samuti, nagu seda tegi kunagi tema oma ema Miina Esken ja tema ema Miina ilmselt samamoodi nagu seda tegi omakorda tema ema Ain. Kui aga mardid käisid põhiliselt täiskasvanud elujõus mehed, siis miks oli mardilaul naiste suus ning kui mõelda edasi, et palju ühele inimesele üldse on antud mardipäevasid ühes elus kui palju neid sanditamislaulusid üldse oli võimalik nii-öelda üle korrata, Ta kui seda tehti ainult üks kord aastas? Meile tundub ju jabur, ehk hakata mardilaulu laulma jaanipäeval ning jaanilaule näiteks küünlapäeval. See on küsimus omaette, et muidugi võib öelda, et neid nii-öelda vanu laule võidega laulda lihtsalt laulmise pärast, mõnel teisel ajal väljaspool aega teksti kummaline küll, aga tõesti, merelaule ju ei pea laulma ainult meres ja sõjalaule sõjas laulda võib teisalgi. Et laulud oleks kenasti õiges olukorras selged. Mõelge meil tagasi regilaulude õitseajale, kus laulud õpiti mitte paberilt ega internetist, vaid ikkagi ainult kuulmise teel. On teada, et ka kuulsad pulmalaulikud harjutasid laule koos kaasalauljad aga kordi ja kordi läbi niikaua kuni oli täiesti kindel, täiesti selge. Ja kui juba On täiesti selge või tema lauluga teha, mis tahad seda lõpmatuseni näiteks muuta või siis just nimme, jäta ta täpselt selliseks, nagu ta juba on olnud, võib-olla 100, võib-olla kaks-kolmsada aastat 1000 2000 aga kes seda teab kui kaua täpselt. Sest selle kohta puuduvad meil ju kindlad andmed, saame ainult mõelda sellele, kuidas need hinged, kes siin sadu ja sadu aastaid tagasi elasid, ei saanud isegi inimeste etendavad, tähendab astuda tuppa kui neile ei antud luba või oli allika sees ehkki olnud tuld tares üles tehtud. Ja mingil kujul on ju praegugi veel need hinged meie keskel seadmas meie samme ütlemas ette kas või Eesti rahvaluule arhiivis peidus oleval vanal salvestusel. Isegi kui Mardis ei peaks enam käima ainuski, põlvepikkune poisike, head hingedeaja jätku ning saabuvaks mardipäevaks. Õppige ikka laulud. Sest kui teie idia ei tea ju ka need, kes tulevad pärast teid kuulama lõppu veel lustaka meie tänasest laulust lustliku keerutuse laenanud helipala Eesti Raadio meesansambli esituses mardilaul tsüklist laule rahvaviiside intolatsioonidel aastast 1966. Seadja on Uno Soomere, kes sügisel oleks saanud üheksakümneaastaseks. Mardisanti mardisanti. Naisega tartu. Valge rei. Kui ka need mardikannu kaane ja vardi Aadu. No säält toorEstalli Haada Vardi ta markeriaida pillipuhuja pipe raida vorsti Finnairi olid, meil on saada salli paisi Kalve emmelkarty passi.