Tere, Hääd päritud laulu kõigile kuulajaile, ümberringi hullab suur saatuse loterii, juhuslik valik, langeb kuu juhtub Liisu lugejakse keskimu kuiva terri pilis morboise aine Klaine taibel vihedamis Engel anud ehk üks väike valge tuvi aga Inglismaa lukku pandud ja seppade vallandatud. Seega ärme pigem laseme liisuheitmise end heidutada, vaid haarame härjal sarvist, kui on vaja kaubelda. Kaupleme parima positsiooni nimel, nagu seto taevavalges väravas, kuulame täna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi hindamatute salvestiste helikogus 1961. aastal lindistatud laulu, mida laulis ja saatis kandlega toona 70 aastane Robert viisima pärit sangastest. Et asi oleks kohe alguses selge, siis ütleme juba ette ära, et jah, tõesti on meie tänane laulja, kuulsa teatridünastia liige. Isa Jaan oli nimelt Sangaste näitemängu ja lauluseltsi juht. Roberti tar. Heli oli samuti hea ja haritud näitleja Ants Lauteri abikaasa ja muidugi tänase kandlemehe vend, oli kuulus tenor Aarne Viisimaa, kelle poeg võib olla praegusele keskmisest vanemale põlvkonnale enamgi. Ta on nimelt näitleja Vello Viisimaa, aga see selleks nüüd tagasi Roberti ja setode suplemise juurde, kuulame laulu seto palve. Ehk võtad aiva. Jäädi valgega. Väänarkas järgu ma toon veel minna. Aga? Ega ta ei karda sa. Ja ma leian maarjaAldeta vaba ta. Ärkab Raidia kuulja karkla ma. Ka leivatee ei ole Otia puhas lammas nar, karta pagas ka. Tööle minna. Pioneer saagu jaaniliigpanni toetattoos arvaku või maanjääd, seega teie Undre keema nii kõver kui peene. No seal palve tol rabi pääsu poolkäär kauri. Aleksei haldja otsast jalg närtsan järk, päeva ma seal ma veski öödaga merele. Köinna Artuudi ja siis ma veel meie v Arhotori kääbeeezzael. One astu eri käe, saad saab pall. Määrde pooleerida munatuumaga epe jaak leere skeemi. Soojus. Maakonni Kalsi. Staaril Vaarne koopad Ja ja võib-olla tõesti on viis tugevat mõjutust saanud omaaegsesse on kiri pealt ülipopulaarsest operetiviisist pubeczen Tubist maine haugele stel, millest hiljem tehti Eestis piilikke laulu saksa Key, sellist Friedrich Wilhelm teisest mindi, Villuks nimetati kui noor velolinn. Ent räägime täna hoopis teisest Friedrichi-ist ja Mois sõnade seto palve ehk Petserimehe palvusele otsekui ehe näide elavas laulust laulusõnade üles käendused lähevad päris põnevat, kindlat rada pidi. Neid sõnu on üles kirjutatud kindlat trajektoori mööda. Paigad, kus seda teksti on laulud, moodustavad ilusa raja, pane või GPS-i punktid kirja ja asu aga teele Rõuge, Hargla, Antsla, Sangaste, Rõngu, Põlva, Räpina setomaa, ka koha- ja isikunimed muutuvad ja lisanduvad laulu nagu kindlat mustrit mööda. Käre Kaur lupa, Laur, Luka Laur, käre Petra dateerimine laulus lubav seoses kirjapanemise ajaga teha omad kindlad järeldused, äkitsi lisandunud, ma tuumaga sai petta ja Kerenski kõike duumarublad ning paberrahad nii-öelda keelenskid, mida lausa poognate kaub. Ringlusesse laskja kodudes hoolsasti lahti lõigati. Kus see tõesõna ei tõotanud ega toonudki. Ja nii tulebki välja, et kõik lisandused laulus on kaasas käinud mööda Eestimaad radu. Ilmselt ühe ja sama laulumehega. Toosama Lauri talu kasvandik, Vana-Nursi valla startinud Antslas Räpina õpetajaameti peale olnud kauka Aasias ja Peterburi riskis sekretäri ja koolijuhataja ametit pidanud Vastseliinas peet Serimaal oma kutsumust jätkanud ning akvasse maandunud kultuurivedur Don Peeter Friedrich kõiv, kes ühtlasi kirjutas ka sellest, kuis Käre küla seto Pihkvasse kassi profuse pärast parki Saase ning Räpinas ju oli kõiv pasunakoori organiseerinud Irja ning rahade kokku aja ja, ja sinna suskas ta oma lauluseemne Petseri Velest kasvama nimeldama Kumpani Viido kiudovskiga. Käre, Petra lubalaur, Räpina kaltsuvedu, kõik kõivu isiklikust elust, laulu sisse kätketud tegelased ja paigad ning peale sulaselge varasema suulise pärimuse jõuab kõivu laul ka lõpuks trüki. Petteri teatas kuuendal augustil 1921. aastal ilmubki täieline tekist Petserimehe palvus all ilusti ka autorise Vilbaari palved. Kuule Todühi tajute, sul umbkeelega seal Taiwahhomika Viistumul, lase mul seftid ette ja pekuleeride ma tuumaga sai, pette Kerenski kõike suur Sorosama koolat kolm silku kõrvale toodiks Taiwa flupad Petseriverele. No vat, kuulame lõppu veel väikeste lõõtspillide ühingut. Marko Matvere meenutas kord peaaegu teatraalselt lugu sellega seotud omaaegsest VLÜ reklaamiklubi väisamisest. Eino Baskin oli olnud päris pahane diktsiooni üle. No midagi olevat aru saada, sest laulud, aga tõsi, ta on umbkeelega seal Taiwa onlikke vistumul. Aamen. Konks ja koordi laulaks. Enne paati ja ma lasin asjale seada. Allatiime Lasnamäel nae saab veel tol. Ajal aneemia. Jälle tordaarosama kanni taiki karval toodsa Diva opa peet, reiv. Kas jää jumalaga neitsi, Eigine laen ja see maa automaal häid Vallell? Nii.