Tere, Hääd päritud laulu jälle teile siit minu poolt. Täna teeme rännaku Eesti, Soome ja tagasiotsaga Inglismaale, mis teadupärast on lukku pandud seal türgi liinile, kreeklastele mitmete sõdade ja kreeka viiruni ehk inglise poeedi Bayroni Virumaale, sealt jälle läbi Tartu Kirjandusmuuseumi Hiiumaale ning seal seitse korda seitse aastat täissaavate Kukerpillide sünnipäevapeole. Reisipaun selgaja tipsid, tipsid teele minna, sest täna me kuulame Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist laulu jää terveks, mu koduranud lauljaks on veel linahiide Elhi moffnjalt sünimega maid, Doc kes sündis 1893 aastal, seega 128 aastat tagasi ja Vellid salvestas 1973. aastal mal Hiiemäe. Tere üle, eksju kodu silma paista vaadlai näete. Ja kääriti väetuulajade meres vajub ja luu teene. Meedieel. Nüüd kärvi seitsa, ta on maa sool. Nüüd saadan maas, on muu Eesti Koit taeva selge, on nüüd meiega õugele. Veel kui koja toore anda Laaneine meenu toda jäigi, jääks koldest Kuustusli pea Sämmeldabkatoosias ei. Kus tal lahkuda, nii ilus ta on. Süstal lahku ta nii ilus, ta on. Kaaspeetavaid Taagi neidu, tee jõud, kes nende viisi ei tea. Ja teine on leitud jõgi ja. Ja teine on leitud juubia. Kae toonu, tar nuumani heinamaa ja ei karda Madormiselgi. Mees maksab mullotaariumisi. Meesmaak saab olnud talvel siin eksi naas kõik võõras on kas areni naasin ehk gaasi ja. Saada keegi ei mõõtmeenoobia. Tänu rahvaluuleteadlase Ülo Tedre teravale silmale ning tema uurimusele teame me nüüd juba mitukümmend aastat nende laulusõnade tekkelugu. Koos Rudolf Põldmäega õnnestus ülal välja rajalidega tõlke autor. 1897. aastal kavatses grupp luuletajaid välja anda Heinrich Haine 100.-ks sünniaastapäevaks viimase kuulsaima raamatu The liider eestikeelse tõlke sellest raamatus leiduv kud naht, luuletus headest mööduri, Haine tõlge Lord Baylor ehk inglise poeedi ning poliitiku George Gordon Vaironi poeemist chille härral Spilgrimachaine saksakeelse tõlke järele kasutades Kameruni originaali. Ilmselt tõlkis luuletuse Kagu-Eesti kirjamees, kes end vahetevahel tundmata luuletajaks tituleeris. Georg Eduard Luiga. Tundmatu luuletaja on siinjuures Luigale väga tabav võrdlus, sest paljud tema luuletõlked on saanud rahva lauludeks, mille autorite enam keegi ei tea peaaegu et ei tea seal, kus rukkiväli lagendikul heljub või Me seisime ehade valgel või kaks silma on mu elu rikkunud, et nüüd Me tahame, et 1898. aastal ilmus väljaandes lõbu ja teadus Luiga tõlge laulust adjöö, adjöö, Maine'i div sho seid, õuede voodrisse õlu ehk eesti keeli jää terveks mu koduranud silma ees. Sind ju peidavad lainete vood, mis on jäänud sügavale eesti rahva mällu ja südamesse, ehkki tõlkeid samast laulust on ilmunud ka hiljem ning 1940. aastal kalja Labeini töötluses samast laulust põhjamaa neid, mille aluseks on juba Luiga tekst, ka sellest tehakse hiljem uusi soldat. Teelaule ja sõdurilaulude hulgas on meie tänast laulu tõesti üsna rohkelt ka Eestis sõja kui minnes paadiga ja üle lahe rongiga tundmatusse võetakse ikka üles laul terveks mu koduranud silmad mul vees ja Stolõpini vagunitega teise tundmatusse äärmusesse sõites oli ju tihti just see laul, mis eestlasi hetkeks reaalsust unustama pani. Ja muidugi ka kuulus uuem laul, mis võeti üles samal viisil kuulsaks Erna võitlejate laul, hilisema vastupanu sümbol, ka soomepoiste sinna ja tagasilaul. Pime ja paat lõikab vahutavat merd, silmapiirilt kaob Eesti Marand. Otse kuuleks siia laulu sisse sulatatud vastupanuessents lonkav kurrat ehk poeet Loort Bayronnaga lahkub Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alul kodunt Vahemere maadesse ning avaldab oma reisijärgselt meie laulu. Valge gabairon mässab ja lepib taas mässaja Puka 1823. aastal asuta toetama kreeklaste vabadusvõitlus konfliktist Türgiga paneb oma isikliku raha mängu tugevdada Kreeka laevastikku, mille eest Kreeka kiidab lauludes vägevad viironit. Ensiis Viron külmetab, haigestub Docturite parema tahtmise juures läbi viidud end ebaõnnestunud aadrilaskmine viib lõpuks Bayroniga hauda. Üks võimalikke viisi algeid aga sunnib meid jällegi Türgiga tegemist tegema Krimmi sõda, mille Eesti kuulsaimas laulust Wiiralt hakkama juba ühes saatelõigus kõnelesime puudutas ka Soome laulu ja see hoolannin, sooda oli Kauhi. Hurra kulgolmellasaadalla, laivalla ja nii edasi, mis koos viisiga ja uue tekstiga ilmus Soome lauluraamatutesse alates 1911.-st aastast. Ent rahvalik alge viib koos 1854. aasta märtsikuu soolani sõja, soomlastest vangidega ja muusika Me Johan Valleeniusega, hilisema inglise doktorm Burtoni abilisega Lõuna-Inglismaale levisii linna. Et aga vanim tekst on veidi teise värsirütmiga kui praegune Soome koolilastelaule ei või üsna väga kindel olla, et meil on tegu sama ajaloolise viisiga, mis viib mõtteni. Ehk on meie mässu laul ka soomlasi puudutanud, aga kui mitte Soomest kus siis viis meile võis jõuda või sepitseti see hoopis meie meeste poolt? Keegi ei tea, veel. 1806. aastal lauldakse aga Napoleoni sõdades sarnase viisiga lauluooper reisima, mida sa korda oled saatnud. Tõesti veel üks sõda ja selle üks võimalikest meloodia sugulustest vii meid hoopis lauruni Joosep puu seast Rooma keisri, see aga on juba hoopis üks täiesti teine lugu ning tõenäoliselt tuleb selleks reisiks palju pikemad purjed, kui mahub meie tänasesse saatesse. Kuidas aga esimesel aprillil seitse korda seitse aastat täis saavad, Kukerpillid seda mäletavad? Küsisin Toomas kõrvitsa enda käest. 1000 970 keskel kuskil tihti käisime Tartu kirjandusmuuseumis ja ja seal jäigi silma Alma Beslase lindistused, mis siis all Malaisias Hiiumaalt, Emmastest, temal olid väga huvitavad laulud. Üks laul oli, kui kallist kodust läksin ja teine laul oligi terveks kodurand ja need mõlemad laulud hakkasid kohe nagu kõrvu ja siis sai mitukümmend korda läbi kuulatud ja ikkagi need jäid sõela peale. Jah. Ja siis me tegime mõlemad lood ära, nii selle jää terveks kodurand ja just selle ajalugu on ka väga huvitav, just laulutekst on siis tõlgitud Bayroni Child Haroldi palverännaku. Noh, ta on üks lõik sealt. Ja tekst aga muidugi väga huvitav, väga huvitav. Me seostame viimasel ajal seda niimoodi, et paljud käivad tööl välismaal, eks ju, seal on sama mees läheb nüüd reisu peale laevaga, aga tagasi tulles säram, kodu võtab vastu ja, ja seal ehitajatel moodi ja kes iganes välismaale tööle läheb, et ei tea ju, mis kodus ootab, lähed küll suurt raha teenima võib-olla, või midagi, ja siis me oleme seostanud seda.