Tere õda, kus ta raadio kulla ja ma oleval privaldo ja pääle nakas vaht aastaga esimene võrokeelne saade vahtsel aastaga omic sumo jaga vahtsat, muuseas on juba väljavalitu aastaga Elleitu on võhl ehk rott aastaga tsirka on kuldnokk vaid ese nimega Rästas Aastaga. Siin on lilla kübarnarmik toom, ühte sorti põdramokk, asioon, saaten, tule juttu. Aastaga, puust toom Kattai eesti kõge, koorem Kattai kasus Võrumaal Võru vallas Jolgole küll Reinud Alon puu, nimessongi Reinu Kattai, Tiid läisi mõõtmise perre on tuubi häält 13 Kumiitra korge, kui see eesti kõige kurjem, kata juma nime sai ja kuist ala pered, Uuvist huultum, kandnu seletas Reinud Alo Bernane Orassoni Rael. Reinu kadakas, too pärast pantu, et see on minu ema, vana vana mälestuses need 1000 katesse seda kuskil serblast 1000 ütles ja seda on siin maja on peremees Juhan, tolle isa Rein, minu Ezalasse Reinuga. Kas too pärast nime panda 1966, kui suur mehesin käbe või selle looduskaitse alla võtta? Mälestusi sised Rein lasknud kasuda, nüüd pidi 13 meetrit olema vist üle meetri pidi läbima, et seal on kas seal meeter 43 või midagi oli umbes sinnapoole. Aga nüüd on ta jah, vanas jään nüüd su sügise kats igavest suurt Mäedsast lumme villast sõna, mida mu isa kasut nikud lumi on ikka ja siis ta satas, kes mul poja raputernaid näed, siit soovitsoss juba murdu, Ärgled säält Os murdun ja siis talled. Ja noh, niuke pooles ähvardas minna, näed Nõmava pike hästi peenikese vitsa või kassitum, jämedam Talle kõge jämedam mann, viil tuum, seal vastus seal haavamalt. Murdu kärite tormiga õnnes ta pikem Aned, nüüd tene, lumi, turpoja, raputa aga üles. Ei, pääses sinna. Pere, miks tahad Kadajat hoida, no ei ole tahtmatu äärmurdunu. Ei, ei, ta ei taha, ta ütles esimõõdupuu mõnedel taga, Ilosake Nissani küünlakujuga, killus, pahlakenem seal kõrval, ega ta leidis käiu, sõsar küll ütles, et kadakas, puudlad vanasti üteldi, kadakast pärgi, aga kanal kolme müts meestuda Saaremaa värki kõnel seal näidati nuid kadakiti siis Tuitele vanaste kadakad, nii austagi vannukadaki mehe otsa, mütsi, päästjaid, naised tekkivat kniksu jussist, sulle mitte halb puuetesteti, pärgid, paid, lihtsad austusest puu vastu, et ta ei lähe sinna kalmu pääle. Sa oled aastaid elajaid pidanud, tuusia, lambid, kas lamba ei ole puule vikaden, mille näitiivika ku lasest Esa kadunud. Ja traadisid ümber ja niiviisi, aga no videvik küll aia ümber pojaga mikser ainetega sõttabite, aga ütelda niiviisi, et lambasõnnikuga tõmbad kokku sõnniku happeline, käid põletada, nüüd ma võtsin lambarasvaga üle. Jah, ja lambarasvatihase. Lammas hoid cavembale, allan purjeka peale, jah, muidugi. Lamba ühtse ei puutu, hinnad, aga mul Kitska täitsa hull, kui Inemise idast möödasõitva ja nägeva silti daam, reinu Kattai, kas sa lubad lahkele kaema tulla? Male kõiki lubanud mõnedki tütrykeri kevadkoolid nüüd midagi tegi malli lambakarjane teeotsa pead kõnelmuka, tule jagaaess ikka ütlen, et väga palju puid, mis looduskaitsealad käsule üles löödne, motiniisid kasti, näetisin silti, et eramaa ja tulla ei tohi, teine mitte kuskituda silt, ainult vulbled, eramaa silt olema üledid, seepärast küll käivad nüüd lume saanega ja autidega ja laskasida põld, eriti mõtsamehed ja jahimehed, olgu siis pehme või midagi muud kui murdu, annavad silland küll eresilte. Ja ongi seoskaras kõik saates jäätise kokku harjuhil lugi valt pri valdu, lahtisena võrokeelne saade jälle nädala pärast. Neljapäeval kell 18 45.