Merekaldal mändide varis seisab valge maja. Suur ja uhke nagu ookeanilaev. Ei päeval öösel kostab siia Soome lahe lainete lõputu laul. Laialt klaasuksed viivad vestibüüli, kus iga sisenejat võtab vastu seinale kirjutatud lühike lause. Töötasid puhka. See on Narva-Jõesuus, kolhoosid. Täna õhtul köetakse saalis pidu. Laval esinesid isetegevuslased, puhkajad, mängiti lõbusaid mänge ja nüüd saadab orkester parketti libisemaid tantsuga. Kogu seda tegevust juhib heledapäine ja saleviste neiu, keda siin koduselt heljuks hüütakse. Kui teil on ka teine nimi, mida vähesed teavad. Tiimus seisab diplomil, mille peale tänavu pärast viit aastat kestnud visa tudeerimist andis välja Leningradi kultuuritöötajate kõrgem kool. Tavaliselt meil on selliseid õhtuid iga 12 päeva jooksul üks tänane õhtu meil on vahetuse lahkumisõhtu ja siis iga 12 päeva tagant korranukkidel umbes taolise ürituse. Aga muidu teistel õhtutel ka ikka midagi. Ja ikka tavaliselt igal õhtul on midagi, on näiteks tants, massüritused, siis viime läbiõhtuid kamina juures väljas lõkkeõhtuid siis igasuguseid huvitavate kohtumiste klubisi siin kohtunud, näiteks kohtunud me oleme siin väga palju, kuna meil on Leningradi lähedal, siis Leningradi just kino režissööridega, filminäitlejatega, meil on olnud kohtumisi siis on olnud vanade sõjaveteranidega ja paljud teisi väljusid väga palju. Tavaliselt jah, ekskursiooni Me püüame korraldada, kuna eriti meil on puhkekodupõllumajanduse alal töötajatele nemad, eriti tunnevad selle vastu huvi. Väga paljud inimesed, kes on sõidavad sisse Saaremaalt, pole käinud näiteks Leningradis. Nendele see on, ekskursioon on suureks selliseks sündmuseks võib isegi öelda siis tunnevad huvi Narva Kreenholmi manufaktuuri vastu eriti just see uus vabrik siis balti soojusjaam, Narva vanalinn, kindlused, muuseum siis jällegi isegi oleme korraldanud vahetevahel siin on Kingissepa lähedal uus fosforiidi teha saadud, vot sinna oleme korraldanud ja vaheline küsimustele liiklusvahendite, eks meil on puhkuvad, olen omal kaks bussi ja neid need sõidus peaaegu iga päev. Aga siin rahvas räägib midagi tulukest, mis õhtut neelan? Tüdruk keset neid me oleme ka viimasel ajal praktiseerinud ja peab ütlema, et isegi väga hästi need rahvale meeldivad. Tavaliselt see on väikeste kohvilaudadega esinemisi, ettekanded vahelduvad tantsuga, siis atraktsioonid seal võistlused jällegi tantsija, nii et iga iga laudkond on robot pidevas tegevuses umbes taolisi üritusi me oleme veel läbi viinud muusikalise looto muusikale, Lotte, tähendab, on kontsertkava, siis puhkajad tõmbavad ise välja loterii, Mihkline esinemisnumber tuleb siis selle esitatakse pärast, kes kogub rohkem punkte, saab veel autasustatud ka tordi või midagi. Ja spordikoolid tahavad tegeleda võrkpalli. Väljak on siis on piljard, lauatennist on võimalust mängida Padminktooni, viime läbi võitlusi turniire, talvekuudel isegi on huvitav see, et näiteks jaanuar veebruarikuus meel puhkab väga palju noori. Meil on siin suusabaasile 70 paari suuski, soome kelgud uisud ja kes ikka kuigi palju tegeleb selle talispordiga, siis nendel igavaks ei lähe. Aga kõige õigem ütleb Helju on küsida puhkajate endi käest, kuidas neile meeldib, kuidas nad puhkusega rahul olnud. Ja ta tutvustab Kohtla-Järve Tammiku kolhoosi Postimeest, Hilda arrot ning Paide rajooni valguse kolhoosi raamatupidajaid Adel heid kuumelast. Väga meeldib, ega muidu ei oleks tahtnud teist korda koheselt ta seda tuusikud vastu võtta ja siia tulla. Olen teistkordaja lüliti, väljuksin nukk, eriti meeldib siin, mis siin on, kõik on hästi. Igasugused väljasõidud ja igasugused kultuurilised üritused siin ja, ja täitsa jaan sind puhata, kõik neil on nii nii hästi korraldatud. Nii et kõigiti võib rahule jääda ja KIK tuleksin, kui oleks võimalik. Maja on väga ilus, ilusat korterit, väga mõnus on siin puhata ja mul ei ole erilist muud ka midagi ütelda, kõik siin meeldib. Maja on ilus, ümbrus on ilus. Siinse sisustus on tubades ilus, Need, saalid ja kõik need. Isegi maalid tubades ja ja toit on ka väga hea ja portsud on nii suured, et neid ei jõua kohe ära süüa. Olete kosunud võib-olla. Ja tänasega võrreldes kaks kilo. Kaks küllus on küllaltki palju. Mitte kohe, ma kaalusin siis, kui juba olin mõne päeva olnud rohkemgi olla võib-olla rohkem jah. Puhkekodu köögikuulsus on tõepoolest ulatunud juba väljaspool vabariigipiire. Personalil on see muidugi suureks auks, kuid ka ülearust tööd kipub sellest aina juurde tulema. Kõik ekskursioonid ja delegatsioonid tahaks oma keha üksnes siin kinnitada. Keda siis kiita köögi eest. Eks ikka õde perenaist koostama kokkade komanduge. Kuid Elsa Laatsi, tema pikal perenaise, teil on alati ja kõikjal kiidetud. Kiidavad siiani need, kes õppis teda tundma Võru Kubija puhkekodus. Need, kelle eest ta hoolitses Võsul ja Haapsalus. Aga õige ankrupaiga, arvab Elsa Laats olevat leidnud siin Narva-Jõesuus väga tahaks nüüd panna teda avaldama oma köögikunsti saladusi. Saladust ei oska ütelda, et oleks midagi, aga igaükskõik püüad teha kõige paremad. Kui hakata, on juba kaua aastaid töötanud. Köögis on meil rohkem nii koduselt kõik ja see meeldib eriti puhkajatele. Et ei ole nagu restoranides või kusagil mujal sööklad, et meil on nii kodused söögid. Ja siin on puhkekes on käinud ka teistes puhkekodus ja ikkagi kui hakata võrdlema võrdlus, siis langeb teie kasuks. No meil on korraldatud, on mis väga puhkad talle meeldib, on ta menüüvalikuga meil on iga päev hommikul kolm ja neli valikut, puhkad saavad sealt siiski, igaüks saab oma maitsele valida. Kes arvestati, siis saab seda valida, lõunaks on samuti supitum kolm supi ja neli supi ja seal on jällegi ka kõik lihasokid ja seda nimetame kolhoosnikute supiks, mis on tugevam. Ja peale selle siis ka dieetsupid jälle ja piimasupp, et nii on ka lõunaks praed. Võib-olla rohkem tellivad kõik vist kolhoosi rahvas sealihaga ja jah, ja kasutame ka puhkajatele eest toiduks ainult võid ja koort. Mingisugust teist margariini helistasime ei kasuta. Ja siis selle, kas tulevad ka supid maitsvamat ja. Narva-Jõesuu kas on seda paika alati niinimetatud kust otsida selle kuurordi algust? Juba vanad kroonikud on märkinud täpselt ühe kauni koha keset liivaluiteid ja metsa Soome lahe lõunakaldal. 59 kraadi, 28 minutit põhjalaiust ja 28 kraadi neli minutit idapikkust. See koht kuulus Cutter Külli ehk eestipäraselt pudru küla rüütlimõisamaade hulka ja sai 1646. aastal kinkelepingu teel Narva linna omaks. Pärimuste järgi andis temale nimeks Hungerburg ehk näljalinn Peeter esimene kes, nagu kirjutab kroonik terves Narva-Jõesuust, ühtegi vasikat pole leidnud. Keda ära veristada. Ja jätkab. Narva-Jõesuust ei võinud vanaste suurt asja olla, sest puhas tuiskliiv ei olnud põlluharimiseks sünnis. Kohalikud elanikud elavdasid varjendid kalapüügist ja olivad vaesed. Kui aga jões terve kliima peale tähelepanu pöörati, siis muutusin elu-olu suuresti. Narva-Jõesuu kui kuurordi. Lisaks on Narva esimene linnapea haal. Keskpudru küla metsapiirkonnad eraldas suvituskruntideks ning laskis rajada suurepärased pargid. Kuid siinse lahe liivarannal puhkasid Peterburgi ülikud juba mõni aasta varem. Merikülas maantee ääres kasvav palju harulise looduskaitse alla võetud männi juurest, mille kuulušiskinud on lõuendile jäädvustanud seisab paarisaja meetri kaugusel võsasse kasvanud mustast graniidist lihvitud mälestussammas. Selle püstitasid 1877. aastal tänulikud suvitajad meriküla krahvi legendile, kes ehitas siia 150 suvilat. Tänusõnad raiuti samba alusesse nii vene, eesti kui saksa keeles. Nüüd on püüdnud ka keegi juuba ja kooli oma nimed graniiti jäädvustada kuid vaevalt nad seetõttu ajalukku lähevad. Kuni 1870. aastani loeti Narva-Jõesuus sadakond viletsat kalurionni. Möödunud sajandi viimasel veerandil aga hakkas ehitustegevus siin arenema kiires tempos. Varsti olid olemas, nagu võib lugeda vanast raamatust veega arstimise majad, elektri ja mudavannid, kõnetraatpostimaja, pääste ja muusika, orkester, politseiameti ja kaks kirikut ning sammas edasi. Elu on sind kalliste võitu. Suvi majade eest võetakse kõrget hinda, nii ka toiduainete eest. Kasuvitus maksan olemas. Kuid ometi oli 1899. aastal Narva-Jõesuus koos suvitajatega juba 7000 ja 10 hinge. Esimene maailmasõda purustas Narva jões palju. Kodanliku Eesti valitsus aitas väikest viisi kaasa kuurordi taastamisele. Kuid nagu tsaarivõimu aastal, nii jäi see koht ka siis kättesaadavaks vaid ülikutele. Kuurhoones leiutasid kohalikud ja viljaka briikias Hani endises suvilas. Peamiselt välismaised rahatuusad. Brošüürides ja müürilehtedel deklareeriti Narva-Jõesuus balti mere pärline. Maailm, nagu öeldakse, on siiski väike. Me seisime vastamisi ja tunnistasime teineteist. Tema jõudis esimesena äratundmisele. See oled sina, ütles ta. Me olime ühe ja sama uulitsapoisid. Mu ees seisis vali Paul, kes tuli ilmale ja sirgus üles siin Narva-Jõesuus. Ja meil mõistagi oli üht-teist meelde tuletada. Ma mäletan nii paljut. Natuke vanem, mõned aastad, aastad, kui meie siin mängisime, stsenarist pidid juba tööd tegema ja eks mina pidin Narva-Jõesuus tööle asuma kohe juba varajases nooruses, juba kaheksa-aastase poisikesena läksin ma tennis platsile pallipoisiks. Siin oli osa lapsi, käisid karjas, 14, aastase poisina läksin ma juba autobussiliini peale pakikandjaks, see oli küllaltki raske töö. Ma tundsin, et ma juba varases nooruses venitasin oma käed ära. Siin kohalikud lapsed ikka kõikiva hakkasid varakult tööle. Ega nendele suvitamises suurt midagi välja ei tulnud, ei tulnud, osa olid karjastena ümberkaudsetes külades. Osa töötasid juba vanemad poisid, nelja 15 aastased agaramad juba kuurordikuursaalis ja teistes villades. Poidena sans Schweitzeri abilistena. Kui Picolotuna son kelneri abilistena siis kohalikud tütarlapsed töötasid ettekandjatele ja kokkadena, pansionides ja sööklates. Kes siin õieti olid need, kes puhkesid töölistest võib ju öelda, et Narva-Jõesuu suvemõnusid said ainult pühapäeviti vaste ainult kasutada Narva vabrikutöölised kes üheks päevaks sõitsid muidugi ainult üheks päevaks laevadel ja õhtul tagasi ja kui nii võtta, siis näiteks ainult Kahenädalase suvitamisel kahe voodiga möbleeritud ja pesuga varustatud toa kasutamine maksis 50 krooni ja kui arvestada, et toitlustamine samuti sõidukulud võttis teine nii palju juurde. See ju teeb ikkagi 100 krooni, mis oli juba kvalifitseeritud töölise või siis juba vanemametniku palk Kuubal terve kuupalk ja tavalisele töölisele puhkemine tasku järele ei olnud ja kindlasti mitte mitte selliselt nagu praegu, kus ma juba arvestanud poole kuupalgaga saame neljainimeseline perekonnaga Narva-Jõesuus suvitada aga üksikud voodikohad balledrist makstakse, mäletad? No üksikvoodikoht maksis ööpäevas kaks ja pool krooni küllaltki palju, küllaltki palju ja ja võib-olla sul meeles, mismoodi sel ajal puhatiga? Ega siis ei osatud ka ära kasutada kõiki rannamõnusid, nagu meie praegu. Nii näiteks hoiduti päevitamisest rannal ma mäletan, istuti päevavarjude all ja sellistes peaaegu kinnistes supel trikoodes. Suplemine toimus kah. Ma mäletan, rannal veel leidus isegi 1925. kuuenda aasta paiku üksikuid suplemise furgooni vankrid, majad ratastel ja saju mäletad ka kindlasti üks oli hiljuti veel sinu naabri krundi peal seisis kõdunes, seal jääd jõukam kodanlus omas isiklikke ja paljud üürisid mõneks tunniks rannas supluse perioodiks hobufurgooni koos hobusemehega. Sellisel neljarattalise furgooni sõitsid eraldi siis mehed ja naised, noh hobusemees sõidutas selle furgooniga Merde vee sügavus oli umbes 60 kuni 80 sentimeetrit, keeras seal ringi selliselt, et furgooni taga olev trepp jäi mere poole ja hobusemees sõitis siis randa, oli põõsaste juures nii kaua ja ootas kuni siis ära supeldi ja tõmmati valgeli üles. Siis sõitis hobusena ääres, min tohtis minna ja ja sageli juhtus aga niisugune viperused selle ajaga, furgoon vajus sügavale liiva sisse ja hobusemehel oli päris suurt tegemist furgooni välja sikutada. Ja miks sa valisid selle puhkusekohaks Narva jõe? Siin on lai liivarand, Pärnuga võrreldes võib öelda, et ta on rohkem linnalik. Narva-Jõesuus on nannimets looduslikum, kaunim õhk on kindlasti parem. Suvemõnusid on mõningal määral siin rohk, väga ilusad pargid, just pargid, need eritised, kiigiga, park, ka kohalik täitevkomitee on hoolitsenud, möödunud aastal puhastati ja süvendati see nägust tiik, kus varem ma mäletan. Luiged olid ja puhkpilliorkester mängis väiksel poolsaarel. Mäletan käisime õhtuti saksu vaatamas, kui nad muusika saatel ümber triivi jalutades oma uhkeid rõivaid demonstreerisid. Seisutasime kapridž juures ja kuulasime ahnelt, kuidas üleval baaris, kus igal õhtul tuhanded tuulde lendasid laulis rahajõmmid rõõmuks ehtne ungarlanna. Imetlesime lahel valgete purjede all seisvaid saledaid erajahte, mis tõid siia pillajaid nii Soomest kui Rootsist. Nendel oli elu andnud kõik. Ja meie. Me võisime heal juhul vaid nende hotellil lapakast kirevaid kohvreid kanda nuusutada toitude imepäraseid, lõhnu, mida nende jaoks valmistati, teenida neid. Ning me ei osanud arvata, et selles elukorralduses midagi muuta saada. Ei aimanud kohvrite kandmisest vallutavate kätega Paul et ta siia kunagi suvitama tuleb. Nüüd on ta kõvelli Harju Rajooni Tarbijate kooperatiivi liidu segatööstuskombinaadi direktor. Me jalutasime 10 kilomeetri pikkusel liivarannal silme ees sinimägede õhtuminessilojetid. Kuulatasime meremuusikat ja tundsime end peremeestena. Ja, ja see, mida ehitame meie Narva jões, kaalub mitmekordselt üles endise. Vaadake kasvõi kolhoosnikute luksusliku puhkenud nii mugavaid vannitubade, gaasi pliitidega, kortereid nagu praegu töölistele ehitatakse, pole siin kunagi olnud. Kui kaua see Narva selts olid kuuseudeesite edasi läks, sain siiski selliste suvistetöötamiste tagajärjel nii palju raha koguda. Et talvel suutsin lõpetada Narva keskkooli. Pärast keskkooli lõpetamist jätkasin õpinguid Tallinna ühistegevus koolis, mis on sama kool, mis praegu kooperatiiv kaubanduskool valmistab ette müüjaid tarbija skooperatsioonile. Ja selle järgi järgnes sõjaväeteenistus nõukogude armees ja siis jah, see aga läks mul hästi pikale. Kuni 17 aastat tuli ohvitserina teenida nõukogude armees ja koos sellega tuli ka muidugi läbi teha, suur isamaasõda. Ja sina oled vist üks vähestest, võib-olla ainuke nendest, kes vabastas Narva kohalikest elanikest? Jah, meil oli, neid oli siiski Narva-Jõesuu poiss peaaegu 100 nõukogude armees, aga kõigile ei avanenud võimalus Narva-Jõesuus just vabastada, kuna ainult suurtükiväelased võtsid otsestest lahinguoperatsioonidest osa Narva jõel. Räägi, kuidas sa tulid pärast seda esimest korda? See oli päris huvitav selles mõttes, et Venemaa suurtel avarustel ja rindeteedel oli silmaring avardunud. Narva-Jõesuu tundus tublisti väiksemana loodus nii metsikuna ja pealegi oli ta rüüstatud sõjatules. Siis jättis väga masendava mulje ja siin pole midagi järele jäänud. No vaevalt, võib-olla veerand kõigist suvilatest tsentrum oli täielikult hävinenud. Me ise, olles vastaskaldal viis kuud lahingoperatsioonide ajal, kus mina olin tulejuhina ees. Sageli sai näha, kus õhtul süütasid kolm neli maja jõe joonel, et mitte rakette raisata ülekäigu valvamisel. Narva-Jõesuus on jõutud nii mõndagi taastuda, jälitada siis on kerkinud ligi 600 uut maja, kaheksa pioneerilaagrit, neli puhkekoduluutuberkuloosisanatoorium, sidekontor, lasteaiad, restorani, rannakohvik. Kuid palju on veel teha. Narva-Jõesuu kuurort võiks öelda alles virgub. Üle 3000 kohaliku elaniku ja sama palju puhkajaid. Pühapäeviti aga sõidab randa ligemale 25000 töötajat. Narva-Jõesuus ootab suur tulevik. Kolhoosingute puhkekodudirektoriks on Hiiumaa mees Väino nihumann. Vähemalt tema eest peab küll vist hea sõnaga meelde tuletama hirmsat Hiiumaakrahvi, kes meelitas meie Turmisele rannale kas selle laeva millel oli rootslasest tüürimees Nigumata. Kui tüürimees veest välja tiriti, jäi ta pilk Hiiumaa neiule nii kindlalt pidama, et rootsi rand nagu meelest ära võeti. Sellest ajast on juba neli uut põlve nagu Manne hiinlaste rahvuse omaks võtnud. Ja Väino nagu oman, on niisugune mees, kellele nii puhkekodu kui ka kogu Narva jõe tulevik kallis on. Ta võttis kaasa projekti joonised viis mu võsasse kasvanud künklikule krundile ja ütles. Tulge siia kohta tuleval aastal. Seal me siis jutuajamiseks maha istusimegi. 61. aastal oli see aeg, kui sai vabariigi kolhooside poolt alus pandud oma puhkekodu rajamisele. Puhkekodu on senini kasutatud küllaltki intensiivselt 3001 174 inimest. Kahjuks on ka neid majandid veel Egan, Pärnu rajoon, Hiiumaa rajoon, Kingissepa rajoon. Oletame, nendes rajoonides on endal olemas seal puhkekodude sanatoorne rajoon, seal on rohkem Need asutus olemas. Võib-olla sellest, kuid täiesti arusaamadel võiks. Valga ja Võru rajoonist ei ole meil ühtegi liiget, kuid arvestades maatöötajate ettepanekuid on inimestel vaja ka puhkuse ajal mõnel määral ennast ravida. Kuna see on aeg, kus selleks on kõige soodsamad ja paremad võimalused. Kaalunud igati seda küsimust otsustas puhkekodu juhatus. Hakata andma ka sanatoorse Travi maa töötajatele. Praegu selliseid võimalusi ei ole, praegu veel ei ole, puhkekodu medpunkti baasil on üht-teist ära tehtud ja need punkt on pidevalt täienenud füsioteraapia sisseseadetega ja lähtudes sellest ongi võimalik üsnagi väiksete ettevalmistustega üle minna juba päris sanatoorse raviandmisele me võiks ütleme, alates esimesest oktoobrist juba 30 maa tõtt vastu võtta sanatoorse ravile kuus, kus sa neid raviks ja siis me vaatasime need ruumid ja võimalused järgi. Meil on mõlemas all keldrites küllaltki suured duširuumid ja duširuumide juures mõningad abiruumid, mida saaks täiesti selleks otstarbeks sisustada. Ja muda me saaks siinsamas lähedal asuvast vaiksest järvest, kuna see järvemuda on juba uuritud moskva bioloogilise keskinstituudi laboratooriumi poolt. Ja antud selle mudeli väga-väga head raviomadused. Juba pikemat aega järve lähedal elunevad inimesed on kasutanud seda vaikse järvemudaluuliigest ja närvihaiguste raviks vägagi edukalt omal käel täitsa omal käel, ilma igasuguse arsti, ilma meditsiinilise järelevalveta ja juba nende nii-öelda tutvusringkond selles küsimus on niivõrd niivõrd lai, et kohe sõidetakse sinna ja nagu siin räägiti, mees tuuakse, aga ise läheb ära. Ja hiljem ütleme aasta-paari pärast, kui meil saab valmis projekteeritav ravikorpus, siis samuti võtame ainult vaikse järvemuda mudavannide ja muda, kus ettidel mudamähiste tegemiseks osa ravikorpuse kompleksi tööjoonistest on antud juba töösse Narva üldehitustrustile ja septembrikuu algusest võiks öelda, toimub nurgakivi panek selle kompleksi ehitustele. Projekteeritav ravikorpus on küllaltki ajakohane hoone ja ka sisseseade on täiesti vastad kaasaegsele sanatooriumi sisse. Seadetele. Koosneb kolmest osast ja see on mudaravila, vesiravila ja füsioteraapia osakond. Siin projekt ka vaateliselt pealt, kuidas see välja nägema? No näete, siia ta siis tulebki, siin on olemasolev puhkekodukorpus kohe üle aia tänava ongi meile eraldatud territoorium ravikorpuse rajamiseks põhiliselt klaas-metall- ja raudbetoon, nagu nüüdsed ehitused tehakse. Arvestades sellega, et praegune puhkekodu sellisel hulgal inimesi vastu võtta ei suuda siis ravikorpuse kompleksi juurde kuulub veel üks magamiskorpus. See on esialgu planeeritud 50 kohaga kuid sellise arvestusega ehitatud, et temale saab igal ajal juurde ehitada veel 50 kohta, et hiljem oleks sajakohaline. Jääb ainult soovida, et majandite juhatused ja kolhooside esimehed samuti võtaksid sellest suurest üritusest osa ja astuksid meile liikmeteks, kuna praegu on liikmete arv 80. Ja ehitada Me saame ainult liikmemaksudest laekuvate summade kasutamise teel siis peaksime veel umbes juurde saama 200 liiget. Kolhooside esimehed, siin tuleb teil ilmtingimata kaasa lüüa. Keskel pole kõige kiiremas korras puhkekodu liikmeks astuda, et uus ravikorpus peatselt katuse alla saaks. Kolhoosingut, kellega oli võimalus rääkida, ootavad seda pikisilmi ja nemad telliva tänu võlgu ei jää. Narva-Jõesuu kasvab ja areneb tema võrratu liivarand Narva ning Rossoni jõekäär koos vaikse järvega, kus olenevalt meretõusust või mõõnast on vesi soolane vahest magelaines männimets, mis kunagi ammu oli osse Narvani ulatuva merepõhjaks imeilusad pargid ja puiesteel ootavad avasüli töötavat rahvast puhkama.