Nonii aegade jooksul arutasime seda, et kirjandusteoseid hinnatakse ümber, sealt võetakse välja välja sõna neeger ja muud asjad, aga ma ei taha sellest rääkida, vaid hoopis sellised ise hindad nagu kirjandusteosed ja üldse kunstiteosed ümber, et just tuli jutuks šveiki raamat, mis algab teatavasti sellega. Et šveik kirjeldab oma elu koerakaupmehena, aga ta ei ole aus, koerakaupmees oled selline. Ausalt öeldes inimestelt koeri värvib need ära, lõikab karvad teistmoodi ja müüb siis maha ja ma mäletan, kui me lugesime sinuga Mart, seda just tuli jutuks, et siis tundus äärmiselt naljakas, kuidas šveik varastab koeri ja müüvad edasi. Praegu ise koeraomanikuna olles tundub see kohutav, see tundub kohutav ja õudne olevat. Ja teine asi on see, et, et ma sain alles hiljuti sain oma naise käest teada, et mulle tundus, et see on noh, nii 19. või 20. sajand, seekord sellest ajast, kui olid süljekausid igal pool. Aga eile ta ka, et selgus, et koeri varastatakse ka tänapäeval ja ma väga no mina jäta Rufus kunagi kuhugi üksinda passima. Aga ma olen vahel mõelnud, vaadates näiteks Selveri ees koerake, siis ootavad perearst, et noh, et koerake istub, ootab peremees, tuleb tagasi ma iialgi paljude tänapäeval ka selline kusagil liikvel inimesed, kurjad inimesed, halvad inimesed. Kelle tegevuseks on sellise süütu koerakese. Varastamine jahega šveik, isegi varastanud neid koeri, kes olid järelevalveta, vaid ma mäletan, et ta läks vorst käes kuskile põõsa taha, vehkis sellega koer peremehe käest lahti ja tormas siis veidi juurde viinerit kott pähe, talle läks, näeme Hašeki tegelikult koerapsühholoogia peent tundmist, sest ma arvan, et enamus koer oleks valmis reetma mitte ainult peremehe, vaid ka kodumaa just nimelt mingist mütsi eest. No seda küll või noh, selles mõttes, kas see on nüüd nii, ega ta ei ole nõus reetma, peremees, aga ta mõtleb, et ega peremees kuhugi ei kao. Lähen Šveitsi ära tulen tagasi, aga tuhkagi ta enam tuleb, et siis on tal juba kott peas. Ja ta on teel hoopis mingisuguse teise pere juurde, kus võib-olla šveitslased ei saa sugugi. Ma muidugi ei saa aru inimestest. Meie jaoks on see lihtsalt kõrvalehüpe, koera jaoks on, aga see on hästi traagiline asi, et see meenutab, see meenutab nii paljusid asju. See koerake on siis nagu Maugli, kes satub ootamatult hoopis teise keskkonda, teistsugust inimeste hulka. Ma pole kunagi aru saanud inimestest, kes ostavad varastatud asju. Ma alati imestan, kui ma kuulen, et on varastatud jalgratastel, eksisteerib mingit turgu ja varastatud pillidele mingitel asjadel riietele isegi, eks ole. Ja see, et ma tahaks nagu näha, sellist tegelikult ei taha näha. Aga Mihkel, jätkuvalt imestan, et kes on need inimesed, kes ostavad varastatud, varastatud koera? Jah, sa tundub nagu veider, et on võimalik osta koeri, kes ei ole varastatud, sünnivad ja neid on võimalik lastega teha rõõmsaks mõni varjupaigas ja varjupaigas neid üldse varastanud. Varjupaik on rõõmus, koerakan rõõmus ja, ja puus pere on ka rõõmus jah, et teid ei kujuta, et aga noh, võib-olla neid võib-olla siis neid nii palju selliseid varastataks mingid väga haruldase tõukoer, kelle varjupaigast ei leia, et kui inimesel on soov omandada just nimelt see konkreetne, selle tõu esindaja, nii nagu mingi haruldane postmark, samamoodi võiks öelda, milleks varaldastada postma, et sa võid ju minna Eesti Posti kauplusesse, osta sealt ükskõik millise Voldemar Panso näoga näopildiga või mõjune kirgisti kirikuga postmargi, aga ei, see pole, see, on vaja mingeid spetsiaalseid spetsiifilist, kahe pinnist kuninganna Victoria näoga postmarki. Et jah, et seal on see, selles mõttes ma ütlen, et kui sa praegu täitsa koerte varguse teema nii-öelda lauale, siis mina ütlen, et tegelikult oleks vaja politseiriiki palju rohkem. Et need vargad, igasugused vargad, jalgrattavargad, instrumentide, pillide, muusikainstrumentide, vargad, riiete vargad ja eriti koerte vargad tuleks tõmmata liistule ja nüüd ma saan küll väga hästi aru, kust tulevad need politseiriigivastased meeleavaldused, sinna ilmselt kogunevad, kes tahavad varastada, kellele politsei tegevus ei meeldi, kellele ei meeldi, et riigis valitseb korded, koerakesid, kuuluvad oma peremeeste juurde ja kes, et ütleme, et need asjad, mis kellelgi on, need on tema omad. No mina olen alati seda imestanud, et kust tulevad need inimesed, kes suhtuvad alati mingil põhjusel äärmiselt halvasti politseisse nimetada Dideks ja sellise hästi negatiivse eelhäälestusega politsei vastu, et ausal inimesel minu arvates ei ole vaja politseid kartega politseisse halvasti suhtuda, et vastupidi, politsei on tema sõber. Politsei aitab tal tagasi saada, võib olla varastatud vara, kaitseb teda ja, ja ütleme, tänaval ütleb, kuhu minna soovitab õiget teerada ja nii edasi. Et ilmselt need inimesed suhtuda halvasti politseis. Meil on ikkagi midagi musta südametunnistusele ka, mingit muud järeldust teha ei saa. See, et nimetatakse politseid mentideks, ma olen alati selle üle imestanud ja need on ilmselt needsamad inimesed, kes kelle, kes vaatavad Vene tele telekanalitelt vene huumorisaateid, räägivad, et küll need on head huumorisaated ja kes viitsivad jaurata, siis on ikka veel selles nagu vene vene kultuuriruumis vene blattalide släng, noment, konkreetselt, absoluutselt. Ja kus sa plat muide, släng tuleb, kes on kuulanud viimasel ajal David Vseviovi, loengute teatakse, blatnoi släng on pärit 55. aasta 54. aasta amnestia. Kui või, või oli, see oli, Stalini ajal? Avastati kulaagist mitu miljonit kriminaalkriminaalid, poliitilised, jääte vangi, alles kriminaalid lasti vallale ja siis linnad täitusid, kriminaal, ühesõnaga, nii et isegi raadiost anti nõu inimestele mitte välja minna, et kui praegu on karoono pärast mitte sõita trammis, siis soovitati trammis sõita, sellepärast et tatt võis tulles äratada. Sa räägid Stalini ajast, aga ma võin meenutada seda aega veel. See oli, Vene ajal oli see niikuinii Tallinnas ja suuremates Eesti linnades Tartus. Õhtusel ajal väljaminek oligi alati selline tegevus, mida tuli kaks korda planeerida, et kas on mõtet minna, sest jõlkusin mööda tänavaid ringi kambad, eriti mingites linnaosades ja väga lihtne oli sattuda sekeldustesse. Need kambad olidki jäänud sellest 53.-st või neljandast aastast, kui lasti lahti hulk, kuulge kurjategijaid kõiki ära surnud, mõned olid hakanud sigima, kullake, need olid, ma olen neid kampasid näinud Tartu bussijaama, Tallinna Tallinna tänavatel, need olid väga noored, ilmselt nende kurjategijate järeldu paljunema. Kui sa lased, ütleme kujuta ette, et sa lähed miljon kassi linna peale on selge veel viie-kümne aasta pärast, nende kasside järeltulijad on kõik kohad täis. Et kui ei tule, kui ei, tule appi naksitrall. Kassil tiivad ära üksikule saarele, naksitralli pole võtta igal pool ja samuti kurjategijatega, noh, ei ole ka midagi teha, et nad tulid, hakkasid paljunema ja sealt tulid ka sellised sõnad nagu ment, et inimesed sõna varastad. Väga võimalik, et need inimesed, kes kasutavad seda sõna aktiivselt, et need ongi nendesamade kurjategijate järeltulijad kandunud see sõna on kodunenud eesti keeles täiesti, et inimene just nagu räägib täitsa selgelt eesti keelt korraga pudeneb sõnament. Sa ütled, see on, see on mingis mõttes muidugi selline marker ütleb mulle selle inimese kohta väga palju täpselt teine sõna, mis ütleb inimese kohta väga palju peavoolu meedia, et kui inimese tekstis pudeneb sõna peavoolu meedia võiment või näiteks väljend mõtle oma peaga või ajupestud, siis oli juba üsna selge, kuhu poole see inimene tüürima hakkab. Mina tean väljendit mõtleme veel saade, kus loodi rahvarinne, see oli hoopis teine saade, kes keda on tegelikult väga palju ja pähklipureja, vaid see, et tänavad on turvalised ja praegu tähendab ta tänapäeval on tõepoolest see, et sa võid käia igal pool igasugusel kellaajal, ongi just nimelt tänu sellele, et meil ongi politseiriik, et politsei on kaagid surunud sinna, kus on nende koht. Nad ei saa enam järglasi, neid on jäänud järjest vähemaks ja samuti ei ole tänavatel hulkuvaid kasse, koeri, et need inimesed, kui inimesed on ära viidud ja loomade ära viidud ja kõik nad on kuskil kindlas kohas. Muidugi, see, mis me praegu räägime, ei puutu otseselt nendesse inimestesse, kes kogunevad nüüd viimastel päevadel Toompeal ja Vabaduse väljakul kes on lihtsalt sellised, noh, enamus neist siuksed kuskilt metsast võrsunud lillelapsed, kes täpselt ei saa aru, mis maailmas toimub ja siis levivad seal seal ringi ja neid võib-olla tõesti ei maksagi väga nagu noh, mis neil ikka sundida kaks pluss kaks olukorras olema, sest on selge, et niipea, kui nad sealt Vabaduse väljakult politsei silma alt ära lähevad, nad nagunii tõmbuvad puntrasse nagu ussid külmal talvel, et nad nagunii, kus lähvad kuskile kitsasse korterisse, joovad, seal teed, mängivad kitarri sihukses keras nakatavad teineteisest nagunii need, kellel pole, pole mõtet. Lause on, see tundub, tundub mulle ka pisut politseinike ajaraiskamisena sinna neid nii palju kohale tuleb ja askeldab, sest et nad nakkusoht kindlasti on. Aga aga kui nad hakkavad omavahel omavahel just nimelt, et, et seal tuuselda isekeskis, kui ma möödusin ka mis pühapäeval või millal ma tegin suure jalutuskäigu, ma möödusin Vabaduse väljakul sellest seltskonnast ja ma ei hakanudki lähemale minema, sest et ma mõtlesingi, et nad on, nad võivad olla ohtlikud, pole mõtet tuuseldada rehigi minna Lähed ringiga mööda kogu lugu, et, et inimesed hoiavad neist eemale, nad on isekeskis. Ja nad ei sega mitte kedagi, jah, just nimelt isegi kuidas seal Vabaduse väljakul hajutada siis järgmisel hetkel, niipea kui nad läinud on jällegi koos, nii et ei ole, ei ole nagu mõtet politseil oma jõud raisata vastavaid üles sättida sinna, et las nad palitada rahus ja luu oma riiki ja ongi riik ei ole, printsiip, ei ole ja teine asi ongi see, et, et mida, see on elementaarne pedagoogika. Et mida rohkem sa keelad koerakasvatajana ütlen ka seda kogenud koera kasvatanud juba, mida rohkem sa tähelepanu pöörad kutsika vempudele. Mida rohkem sa reageeritamatembutustele, seda rohkem ta tembutada ja tal tekib väljarefleksid, kui ta tembutamiselt saab peremehe tähelepanu teemaga tembutada järjest rohkem. Ja ma olengi ära adresseeritud, koerake tuleb, paneb pea mulle käelema juba silitama, ise ei saa arugi, ülbakesi hakkab tööle. No kahtlemata nii ongi ja nii on ka nende inimestega seal ja eriti nende juhtfiguuridega näiteks härraga kelle nime ma täpselt ei mäleta, kellel on ka mitu nime ja kes väidetavalt siis nagu juhib seda kõike ruupor käes. Et kui me temast üldse ei räägiks, kui teda filmitakse, siis ta kahtlemata kaotaks lootus, aga, aga kuna temast räägitakse ja ta nii lihtne inimene nüüd järsku on tõusnud kaamerat valgusesse, siis loomulikult ta tahab seda veel ja veel. Mõtleb, mõtleb aina rohkem, mida veel teha, kas äkki käia kätel, visata hundiratast mida iganes, et, et pääseda kinokroonika ja see seltskond noh, ütleme koerakestele jalgratastel ohtu päris kindlasti ei kujuta, visuaalsel vaatlusel tuvastasin tõepoolest olid, olid seljakotid seljas viisakad, korralikud inimesed aga ajasid just nimelt oma riigiasju, mis, mis asub kusagil mujal, et las nad olla rahulikult, sel piisab ühest kordnikost. Noh, kes ütleme või noh, ütleme, et kes, noh, ütleme üks üks nagu konstaabel, kes noh, ütleme jälgib et ei tekiks liiklusohtliku olukord, et inimesed ei tormaks sõiduteele või midagi säärast, eks ole. No selleks oleks elukogenud vuntsidega mees. Peab silmas ja aeg-ajalt ototot, aga mulle tundub ka, et vaadates fotosid, et viia sinna kohale kiirreageerijad, ka märulitüübid, et Silvia Ilves, ma hakkasingi mõtlema, kas mul nüüd järg ära kadunud kästid, mitmes Toomas Hendrik Ilvese naine Silvia Ilves õieti on ja kuidas juhtus see, et temast, et ta on saanud tšellist Vabaduse väljakul, et vot see huvitaks mind, kui selles kuulsuste paraadist kedagi esile tuua, siis tema temaga Ta on nagu alati kogunemine on, siis mängib ka orkester. Et see on ju elementaarne, et kui rahvas koguneb igast pulmas, oli alati lõõtsamees sünniajalooline koht, näiteks Vabaduse väljak. Ma olen mõelnud, et juba Vene ajal oli niimoodi, et Vabaduse väljakul igasugused külahullud ja, ja ja pisut-pisut sellised, mitte sellest maailmast. Inimesed käisid rahulikult ringi, neid ei tülitatud nende viidud ära. Mäletan alati, kui tuli. Kui tuli Mikk Mikiver tuli trennist, korvpall spordikotis ja higine käterätik ümber kaelakudedega. Mauri Raus ja karjus eemalt, tere rahvakunstnik siis Mikk Mikiver alati jooksis hästi kiiresti draamateatri poole, et see oli normaalne, et Mauri ei teinud kellelegi halba, aga see elavdaks linnapilti. Väga punkarid kogunesid Vabaduse väljakul Moskvas ja muidugi ka neid müüris kese laiali ajama. Aga see on vana traditsioon, mis seal vabadus laekul kogunetakse siis aetakse laiali. Ja praegu näiteks, kui ei ole neid maailma teisest maailmast tulevaid inimesed, siis on seal rulatajad väga sageli. Aga teeb see muidugi väga häirida, et seal toimub mingisugune sahkerdamine, inimesed ei saa rulatada, Hasan paneb jälle osavuse proovile, et sa oled nende vahelt temaid osavalt läbi, loobib unest üle, hüppab näiteks sellel, kui Silvia Ilves istuda, mängib tšellot patust üle ja teed siukse ilusa. Ma ei tea, kuidas seal iluuisutamises öeldakse, tähendab pääsukese sõna küll, aga mul on meeles adi, mitte kaskaad ka. Võib-olla hiljem tuleb see meelde, et ma olen juba seal, osad sõnad on hakanud ära kustuma, kus mälust rula, kas sa tahtsid rula, oh ei, ma räägin iluuisutamis, iluuisutamisest, pääsuke, midagi oli topelt, mingi luts, tehti Aksel Axl. Aksel Axella lutt. Aga noh, ma ei tea, kas nüüd hoopis teised. Ja neid me ei tea, nii et las siis inimesed kogunema Vabaduse väljakule, et see on hea suur plats, seal ta otseselt kedagi ei sega, praegu ei ole ka tänavakohvikuid, et nad saaks tulla ja segada inimesi, kes rahus kohvi ja kokteile joovad. Nii et noh, mingit elevust ei anna ja kui me tuleme selle, kui teil ei ole selle sketši juurde tagasi, siis ütleme, šveik oli pahatahtlik inimene. Jeviiskoerakesi meelitas halvale teele snitsitega aga lihavabrik, maks ja Moorits seal väga korralik firma. Ja see on saatnud meile koerakese veremeestele hiigelsuured kingikotid, kas Andrus suutsid vaadata, mis seal üldse? Ei, ma, ma jätsin selle koduseks sobrama, et ma näen siin ma näen siit paistmas tohutuid lisa käntsakaid, erinevaid grillvorste barbeque ribisid, jumal jumal jumal ja sellest midagi. Mida Kadrioru gurmeekokk Vahur meie koerakestel küpsetas, sellest me räägime pärast muusikalist pausi, muusikaline külaline. Täna meil vaheldus jälle vahelduseks jälle privileege, rõõm mängida värsket uut muusikat. Ja sellega varustas meid meie vennas, saate lill, saade. Saatejuht jah, teenekas laulutaat, Siim Nestor, kes valisid välja siis oma kasvandike ja seda on ka seda sündinud Siimu taktikepi all nii-öelda siis jah, no ma ei tea ilmselt küll, et Siim on selline inspireeriv ja suunav, suunama käilakuju, et on siis nüüd valik uuemate nii-öelda mõmina räpikraami kuulama. Ma arvan, et see e nii-öelda distantsõppeperiood, mis koolides on nüüd käinud, on väga viljastavat põhjunudismilt mõmina, räpi arengule, sest et et kui varem sai laps hakata mõminaräppi tegema, siis, kui ta koolist oli koju tulnud ja kõhu täis söönud, siis nüüd saab laps kohe hommikul hakata räppima, sest e-kool ja suumitunnid on selline stiihia, mille raames sa võid võid panin kinni panna ja teha oma mõmina räpi, samal ajal edukalt, et palju rohkem tund arvutis, palju rohkem loomingut, palju rohkem muusikat, inspiratsiooni jah, kindlasti praegu artistinime hetke kahju sellepärast et kuna me ei ole nii spetsialistid, et me tunneme küll ära Tõnis Mägi ja Ivo Linna neid. Me teame Artur Rinnet vabalatega vanast ajast, aga nooremaid meest ei tea. Aga kahtlemata, ega see ei olegi nii oluline. Oluline on kasvav põlvkond ja väga tore, väga tore lugu. Maasikapõllud. Ma ütleme mina, ühiskonna ajaloolane kohane Vistsid eelmisele suvele, kui ei lasknud Ukraina põllumehi maasikaid korjama ja see oli mina, näen siin ühiskonnakriitilisi, mina näen siin sellist helget minevikku kaugesse aega, kui paljudel lastel olid veel vanematele vanavanematel olid aiamaad ja seal tuli rohida ja kasta, maasikataimi teha, ehkki kurnevaid aiatöötunde. Et see kõik on nüüdseks minevik, aga noorem põlvkond on, seda saan tagasi tulema, sellepärast. Alguses tegid jah, noored, et siis tükk aega tegid ukrainlased ja nüüd uue sellest aastast teemadele noorele ja noh ikka jah aeg on jälle seal maal ja see on väga halb uudis, oli täna aktuaalses kaameras, kus, kus haridusminister ütles, et on reaalne võimalus, et siiski peale vaheaega lapsed lähevad tagasi nii-öelda kontaktõppel, et see on, ma arvan, see on õudne pauk. Domina räppe arengule jällegi jälle kaotatakse palju väärtuslikke töötunde, selle asemel ÄRA Arrani tegelikult jaan muidugi tööd enda nad kaotavad, aga ma arvan, et on aeg koguda ja on aeg külvata. Ütleme, stuudioperiood hakkab nüüd lõppema ja anna aeg live-esinemistele, eks ole, et sa lähed kooli ja siis sa saad oma klassikaaslaste eesnimi, seda. Et, et see on ju väga suurepärane, kuna need on võimalik ära teha veel kevadised, võib-olla mingid klassiõhtud, mingid väiksed siuksed kontserdid keset kuskil kooli aulas, et need kõik võivad veel tulla, et sa saad oma nii-öelda materjali tutvustada publikule. Publica materjaliga kindlasti tutvunud, sest et, et keegi panna SoundCloud'i üles ja kõik saavad, ei ole see, kui otse laval oma iidolit räppimas ja et seal on hoopis midagi muud ja seda väga õige praegu Liina Kersnale, et tulebki lasta mõminaräpparid. Et kes on, kes on teinud mitu kuud väga. Arvan, et igas klassis ikka mitu tublit räpparid ja, ja et ma arvan, et kõikidel lastel on jälle tore kokku saada ja kõik lapsed võib-olla mõnes klassis räppivad, et lapsed mis nad näitavad, millal räppinud on. Ja siis õpetaja kuulab ka ja paja ja tunneb rõõmu laste, lastelaste laste nägemisest, jällegi jäätse saab olla niisugune lõpu loovtöö, lausa selleta midagi muud ei tee seda tepsukese. Ja lõpetab sellega kooli ja vaata, kui imelik see on imelik, vaid, see on tegelikult imeline näide sellest, ütleme, et ütle lapsele, et kirjutada kirjand kaks lehekülge, ta ägab, ohib ja kisendab, taob pead vastu seina ja ta ei taha kuhugi kirjandit kirjutada. Aga ütle, lapsele kirjutataks, nominaleb kohe tuleb. Tabatakse seda, aga lapse hinge, antakse talle õigeid ülesanded. Ilmselt kui meie oleksime noored olnud ja keegi oleks meile lapsepõlves mõminaräpp oleks ka teinud muidugi, aga no siis ei olnud sellist, seal ma mäleta, elasime siuksel pimedal ajal, ma mäletan. Me elame pimedale, ma mäletan, ma pidin koolial kirjutama, ma, ma tõesti ei mäleta, ma piinlesin ja kirjutasin maha küntud uudismaa järelsõnast, sest ma pidin kirjutama kirjandi, Mihhail soolohobist. Õudne jah, aga kui sa saaksid mõmmi, soolo, soolouudismaa soolomaa ja tal on suur au, et siis on hoopis teine asi, hakkab kohe tööle. Nojah, tuleb lihtsalt anda nagu noorte noorte keeles. Anda võimaluse Solohowist räppida. Vaatake ilusal hooli, praegu laps maasikapõllust kirjutanud? Jah, kas biitlite laul, maasika? Näed, siin on veel otsene side popmuusika ajalooga, selle kõik on selles laulus olemas poliitiline alltekst, selline mida mina nägin, eks ole siis viit viide biitlitele siis niisugune noh, ütleme veidi veidi nagu solk. Et just nimelt see, kuidas lapsed paljajal olevat põllule vanaema põllule korjavad seal maasikaid, jooksen paljajalu põllule vanaema põllule. Sihukesed, noh, et vaata, kui palju mul mõte läks. Tõeliselt muusik, vaat see ongi nii, et, et sa kuuled midagi ja kui see leiab üles need õiged hingekeeled, mida helistada ja lugu maasikapõldudest leidis need keeled üles aga haridusministri haldusalast mitte kaugele jäävas Vahuri koduköögis ma teated, mis meile on kirjutatud Kadrioru gurmeekoka kirjutanud pöördumise meie koerakeste poole, Robina rahvuskuulake tähelepanu, lausa lugupeetud näljased ja tänamatud koerad. Nad on väga tänulikud tegelikult näljased muidugi alati alati. Pühapäeval tähistas progressiivne osa inimkonnast teadupärast rahvusvahelist lemmikloomade päeva ja sellega seoses järelkajana täna menüüs neli tundi ahjus haudunud kalkuni, kintsufilee ja kaalika, porgandi, kapsa ja lillkapsaga vahukoorekastmesse vaat-vaat, kui ilus toit on jälle Vahur koorekastmes? Seal võiks olla, võiks olla lausa sellise, noh, ütleme spetsiaalse firma roani, mahur koorekast ja väga ilusaid teete koerakese, pange vaim valmis, et kohe, kui peremehed ka jõuavad. Ma imestan, et kuidas saab, kuidas Vahur kannatab neli tundi midagi arvutada, et kui mul oleks neli tundi, peaks süüa tegema, läks hulluks. Aga mis sa teed selle ajaga näiteks nelja tunniga, mis, mis sina ütleme, et neli tundi, see on nagu zen tegevus, et sel ajal sa käed teevad süüa, aga sul mõte on ju vaba ja nad on muidugi ei teegi süüa, sa paned ahju ja neli tundeliselt, ahi töötab, ahi kütab Köögi nii palav, ostnud neli tundi on sees ja muudkui kütab, kütab et ikka ülima hoolega. Tõesti, see kokk teeb seda süüa, minu minu piir on see, et ma praen kartulid ära ja muna ja ütleme, 10 minutiga ja rohkem ma jaksan. Ja siis mul see jõud vaibuvad, selles mõttes ma olen toidu tegemiseks ka nagu mõminaräpp, Baden, kiiride lühikesed laulud. Sihukest pikka kantaat ei suuda nad võtta, aga see on eri inimestel on erinevad oskused ja rakendavad ka ja iga iga asja jaoks on talent ja tähtis on, et inimene leiaks selle talendiülese, teeks seda, mis tal suurepäraselt välja kukub. Meie hakkame kadunud, et kui me koju jõuame tohutult uhke liha, hästi palju liha ja isa tuli raadiost, ta tõi liha, et. Ja, ja siis seal hiiglama raske Katjaid, ma noh, jah. Ei, aga ma, ma olen juba välja, kui need praktika, et ma tulen raadasse, kaasMul on alati olnud kaasas spetsiaalne tugev kandekotid, et ma tean, et meile tuuakse palju, palju, palju siis, kas sul on võrk ei tugevat kere ja sealt on näha sõja saada, et, et see on, vaat see on selle raadio töö meeldiv aspekt. Aga kuulame veel ühe mõmina räpiloo ja vaatame, mis assotsiatsioone tekitaja. Neil. Teemadel. Tõmban jonni, mingi poole tasuta õhtulgi. Tomatipuukassid on minu naine ning ei kasuta ja minu teada tema tooli ja tema vastutan. Ütleb, et ta riskib alla ja mängib kõvad nende omadega puid, siis. Seal tõi. Oma hoiti tulba pointi. Lasin hoiti puss, niidipull maksab paar sotti. Gennadi. Jälle väga ilus lugu, et üks üks selline teemandid teemani kaela peal, mul säravat, seda nagu tore väike poiss, võib-olla istuma jäänud poiss, aga tal oli häälemurre ravim on mulle tundus, et ta oli võib-olla eesti poiss, kes tuleb oma nooremate kolleegide juurde varasemas valmisid paragrahve valmistanud sellise kauni räpiteemat säravata kaela kandva ilus ja arvata on, et kuidas raadiohääle mureva läbi siis tal mitte ainult eemaldades ära kaela peal vaid ka natuke habet, on ta selles mõttes muidugi Siimu puhul peab ütlema seda, et et ma ei tea, kas ta kontrollib, tähendab seda, et kõik need kes on nii-öelda need noored räpparid, saadavatele lugusid, kas on ikka tegemist noorte räpparitega, et on olemas, eks ole, kinos mingit filmi talla 16, aga, aga on nagu ma saan aru, see lill, maailm on jällegi üle 16 keelatud, natuke tule keelatud, 70 aastane vana mees valetab Siimule, et on 11 aastane poiss siis saadavama mingi nilbe laua. Et et kuidas siin seda kindlaks praegu on, just nimelt, et need kohtumised on väga keerulised. Et sa ei saa kutsuda teda välja, siis ta ütleb, et tema ei luba. Need lapsega. Et vanamehed on väga kavalad, vanad perverdid on väga kavalad siis ta saadab neid Siimule, Simm oma oma oma lihtsameelsuse headuses ja ülluse, siis ta ei arva, et maailmas on kurjust ja pettust. Ta võtab vastu ja kujutab tangi leidnud seks Üheteistkümne aastase talendi, aga tegelikult seal kuskil vanadekodus sepitsetakse väga palju kurje. Ma lükkan tagasi sinu väited, esiteks ma ütlen, et, et sellepärast, et võib-olla mõni mõni petis hulgas ei saa hakata tervete noh, ütleme seda lastehordi kontrollime läbi kammima seal mõttetu ei ütlegi, aga tuleb seal trollide ja teiseks on see, et, et need 70 aastased vanamehed või keda sa nagu, nagu need grupina välja tõid. Nad pole mõmina Räpini veel jõudnudki, et kui nad teeksid midagi nädalgsest, kandlega või elektrikitarriga, püüaksid esitatud mingeid AC DC või Rolling Stonesi tekstiilis mingit lugu. Ei see nii konkreetselt noorte muusikat, ma väga ei usu, et ma ei usu sellise vanainimese ümberkehastumisvõimesse. Oleks kusjuures oleks väga tore, kui mõni selline vanur ilmuks välja, kes teeks sellist asja, oleks tõeline talent, näiteks nagu noh, ütleme nagu sellel lill, generatsiooni, Kihnu virve. Noh, see oleks väga selline, mina kahjuks usun inimeste kurjusesse vanainimeste valitsuses. Ja sa selle kandle torupillimuusikaga selliselt ei löö, tänapäeval seda ei avaldata režiimi avaldama saad, seda ta ei mängi, kui sa saadad torupilliga tehtud mingi loo. See vanamees on justan, kuulanud, mõelnud ja üritab jäljendada ja äärmiselt meisterlik, võlts jäid, on olemas, mina ei arva. Ta teeb täpselt sihukse, 10 aastase poisikese, võtab Ta noh, võib-olla ta vaatamiseks lastesaated, lasteraamatud viivad kurssi asjadega ja siis teeb siukse, laulab seal, tead, mingist ütlebki joint. Siuksed asjad ja, ja, ja see noh, riim ei oska tõesti seal, aga see kõik tuleb arvuti kaudu, see ei ole tänapäeval nii, et sa nagu vanasti olid, kus olid, need komisjonid. Laulis ja kuidas oli atesteerimis, istuks tuleks kõik need lapsed laulavad ja vot seal on tõesti vanamehel on keeruline püksipäid kuidagi küüru selga sirgeks tõmmata. Et nojah, et komisjoni praegu korraldada ei saa, on need kaks pluss kaks reeglid ja, ja seetõttu siin peab ostma põrsaid kotis. See on tegelikult konkreetselt seda laulu, mis kõlas, mitte seda ei kahtlust, ma ütlen sulle seda, et tegelikult võib-olla või noh, tegelikult ei ole ju vahet, artisti isik ei ole nii väga oluline saadav pressib, tähtis on, et lugu oleks hea ja kui lugu on hea, siis pole minul kuulajana pole mitte mingit vahet, kas on alaealine, on ta täiskasvanuna ta vanur, on ta nooruk? Seda küll jah, aga lugu on lugu, lugu räägib ise enda eest. See on umbes sama martserdada, et pole vahe, et inimene on inimene, aga et kui vanameest pressib end naiste sauna, et pole vaja, et inimene olla selline asi, hoopis, võib näidata ka ennast kuidagi kui oli nagu, peaasi, et see on täiesti pädev analoogiat ütleme pigem näiteks. Ei, ma töötan näide näiteks naiste sauna, raadiost tuleb Ivo linna laul ja mitte midagi halba ei ole, et laulan laul saunas ja Ivo Linna vaid laul ja naised pesemide kuulad normaalne, et selles mõttes laulana see tervik pidama tuleb, laager näiteks lillede laager sisse vanadesse lapsed, lapsed tahavad mängida seal ringmängijaga, näitab oma mingit pensionitunnistus, sõltub, sõltub siis juba Siibu nagu reeglitest, millised on näiteks, kas on alaealistega tehtud laager, kontsert, kõik võivad tulla, et kui on näiteks lapsevanemad kaasas või, või noh, ühesõnaga, et see vähemalt võtab oma lapsevanemad on ammu mulla alla ja tal ei ole neid. Ja see on nii rõvedad, mõned lühikesed püksid jalga ja siis või koguni kleidi. Sa lähed äärmusse alati, et ma näen, ma näen läbi, et siin on palju ohte. Teatud ohud on aga, aga elu, elu, elu teeb oma korrektuurid, et see vanur, pahatahtlik vanur, keda seal hüpoteetiliselt ette kui seal tegelikult ta ei jõua kaugele oma asjadega, sest veelkord ei ta kaugele jõuest, valel on lühikesed jalad. Vanureid jõuame veel kord, vanur takerdub talletada õigelt lõud, saad aru, isegi kui praegu kuskil vanurid istuksid, üritaksid teha mõmina räpi nal ikka neil ikkagi rööksi sisse valed rõhud, vale rütm, nadi saavutaks seda nagu seda lõbusalt vahele muidugi muidugi vahele, aga ta külvab segadust ja võtab ära noort eetriruumi ei näe seda probleemi üldse. Noortel on raske saada löögile, kui vanamehed on, seda ma tahan öelda. Oma saated noortel oma suhtes ei tohi, vaata, tahab trügida noorte saatesse. On see probleem? Häirib, aga no hea küll last olla ja et kuulame ühe veel ja mis, mis see kaasa toob? No vot see nagu ma tean, see lugu, mis äsja kõlas, on ühe Brasiiliast Eestisse kolinud poisi lugu ja see kõlas nagu Pet Shop Boys, aga maas laul, tee ei maasikaväli maasikaväli on siiski tuvastusse, kuulub juba klassiku lill tilli loomingusse, sellega oligi ilus, alustame saarlased, kuidagi aimasime ära, et see on see nii-öelda nende eeskõneleja ja ja tõesti, professionaalne professionaalne lugu oli üldiselt eemandite lugu, autorlust ka selgub, et küll see selgub ajapikku jääda, et inimesed ise võtavad ühendust ja teatavad. Ja vaadaku need vanamehed, et nemad ei hakka varameestest nii väga korda läks korda, majas on lastesaade seal laste saada ja kui on vanainimesed, Prillitoos on prillid ning nii on viljaveski laulukonkurss, siis on teistmoodi lauludaapi see ja nii edasi. Mul ma vaatan hirmuga seda vorsti ja lihakuhja. Minu jaoks suve puhul on kaks vastandlikku signaali või antakse signaal, on see, et algab grillimishooaeg, siis teine signaal algab, rannahooaeg on aega, Allar Jõks ei takista teist, et mina olen, mina näiteks armastan väga rannas käia, mina suure osa maa suvedest, sõidangi pühe rannas päevitades ja minutis grilli, mine ja rannas käimine üldse omavahel vastuolus, sest et kui ma vaatan rannas ringi, siis siis ma näen, seal on samasugused mehed nagu mina, kes on väga palju liha söönud ja siis randa tulnud puhkama Läks rannas lebama, näen ka Moody grillimine, muidugi, seda võib ka nii võtta, siuksed liha täis, mehed lähevad ja heidavad päikese kätte, siis päike grillised ja see see jutte rannahooajast ja kehakaal valla alla võtmisest ja see on tõeliselt häiriv inimestel, kes on, ütleme, tüsedamad või täidlased ja et, et see on selline survel. Ühiskond paneb inimestele täiesti tarbetult, ses mõttes, et esiteks kui sa võtad riided seljast ära, lähed randa ja heidad liivale keegi sind nagunii, vaata selles mõttes kõike. Ütleme minusuguseid priskeid inglivõidule, väga rahulikud, nende kehavorme, mitte keegi ei, sina oled sale, kenas vaadatakse sind küll. Aga meie suust muidugi ei vaatagi. Aga mul on, mul on väga ilus mälestus sellise meheliku iluavaldusest pühajärve rannas, kui ma olin kunagi, olin vees ja hakkasin tulema kalda poole, vaatasin korraga, et millegipärast kõik rannas olid pead pööravad ja vaatasid paadikuuri poole, paadikuuri juures oli Randerdunud, oli, oli Veiko Täär, Veiko Täär üleni lihases kaelas, oli tal teemantid. Sätted ja Veiko päivides püsti. No naised näeksid, et Veiko rannas tegelikult ongi, suvel rannas on huvitav vaadata, kuidas keegi päevitab ja just sellised lihaselisele kauneid apollo kehaga meesterahvad enamasti hävitavadki püsti. Päike pais pääseks igale poole, nad päevitavad isegi kaenlaaluseid. Ja üldse kõiki õõnsusi una urva rusi. Igale poole päike, paistab, et oleks ühtlaselt niisugune šokolaadipruun jume, nii et, aga läheksime. Varsti näeme, et ega suvi pole üldse kaugele, praegu on juba aprillikuu ja ja, ja varsti on meil hooaeg läbi ka, et ega meil polegi enam palju alla 10, saate kindlasti siis me saamegi minna randa, saame jah. Ja muidugi kaasalad laia, kannatab säilitada ainult mask peab ees olema alalõug ja jälle ma pean ümber lükkama, ei pea sa maalid mingisugust mingisugust täiesti vale. Tegelikult see pilt, et et eest jah, ma tean, et Portugalis mingites lõunapoolsetes riikides tõepoolest on see tragikoomiline episood aset leidnud peale raevus maskid Eestis pole seda kunagi nõutud, ei taheta ka tulevikus seda näha. Kui akval ongi mask, võib-olla, kes tahab, võib see toru mask näo ees midagi sellist. Et jah, et mina muidugi päevitaja ei ole ja grilli ja ka mitte ja mulle meeldib süüa nagu toas rohkem alane. OSCE Ma vaatasin, et sääsed tulevad, kui sa grillid ja eriline tuleb ja viib osa liha ära ohandrusse väljas söömine on üldse üldse üle ülehinnatud ja see on selline ilus noh, ütleme, et see on, see on niisugune asi, millest on ilus teha pilte ja panna need sotsiaalmeediasse, tegelikult on hea süüa toas laua taga kahvliga toolil istudes, sest väljas süües süüakse papptaldrikult. Siis hakkab sulle ketšup pükstele tilkuma ja sul on plastmassist nuga, kahvel, mis ei lõika või murduvad. Sageli see grillil küpsenud liha on ebaühtlane, seal on söestunud osasid, on tooreid, osasid seal on sul hammaste vahele. Et seal sageli läheb see põlema. Sadama hakkab ka varem sadama hakkab ka putukad. Putukad tulevad kusehämaruses, sööd nagu jaanipäeval, on päris pime, ega sa ei näe? Putukad loovad koos lihaga suhu, lähevad, lähevad natuke kleepuvad ketšupi külge, nad ei saa enam lahti seal. Ja siis nad ei, ei. See on selline ilus müüt ja too ikka suur hulk inimesi üritab müüti nii-öelda jälgida, aga tegelikult on just nimelt mõnusalt söötumas lauakesed, aga ilusasti kaetud salvrätik, muga kahvel, metallist klaas, mitte mingi papsist Pappami, mitte papist, topsik. Kultuurne. Jah, aga kus jääb romantika, aga ka laua taga istudes vestelda, väga romantiliselt põlema panna? Ja võib üldiselt mina hull on see asi, et ma ei oska seda grilli asja põlema panna ja seal on veel mingit sütt. Andrus ei oska alati muidugi mingi hakkaja mees, kes oskab seda elu on näidanud seda, et elu on meid viinud meid kõiki meiesuguseid lödipükse viinud kokku inimestega, kes oskavad kõiki selliseid asju teha ja veelkord, et ta alati halb on see, kui on koos kõik sellised pudikäpad, aga nii ei ole kunagi Janar mehiseid mehi ka, et need, kes oskavad grilli. Kellele meeldib töötaja ja kes oskavad küpsetada, need on küpsetatud, ilus, maitsev, mahlane, kõik on tore, et kunagi ma mäletan aastaid tagasi oli üks hästi kole telesaade, kus näidati, kuidas Inno Tähismaa grillis ja see oli õudne, see oli kohutav selles mõttes, et ta tegi just nimelt kõik need vead, et pooltoores tahmane ja hästi ebameeldiv. Ja siis ma vaatan, kui on hea grillimeister perekonnas, suguvõsas, millised kuldsed vorstikesed, maitsvad lihatükid, tulevad, süütunne elust, rõõmu, seda küll. Ja ma mäletan, kas sa lugesid ikka raamatut lambajaht kaks meest läksid lamma lambaid tapma siis nemad kil grilli siis seda väga kummalised, et nad tegid mingit röövlipraadi, matsid lambamaa alla, siis tegid lõke sinna peale lamba sisse, toppisid veel küüslauk kassi ja siis terve öö läbi vist küpses põletusele maetud lambakohale sisse, kaevad sealt välja, siis seda hakati, pimeduses söövad. Ma usun, et ta võib-olla ei olnud ka päris küps, aga selleks ajaks ära ei olnud väga palju, Koscan korvaviine juba. Ja siis see lammas tunnust täiesti okei, aga igal hommikul, kui saabusid mingid rootsi tütarlapsed, kes küsisid teed, kui nad nägid seda, mis sellest lambast järgi oli jäänud neid mehi, siis nad rohkem nagu midagi meeste käest küsinud. Paati aerutasid tohutu kiirusega minema. Mind selle raamatu juures häiriski põhiliselt keskendumine lambale, sest et lammas, lammas, eriti maid, lammas ongi selline, näeb ta maitseb umbes nagu kasukas. Või väiksed ei valitsenud nagu kasukas, nemad väidavad seda, mina väidan oma Nad isegi ei nühkinud teda, visti Nad küpsetasid tervelt lammas. See on nagu mingisugune vaipa seal mingit. Kas kasukas külameest küpsetada, jumal, sa jätad koored alla ja sealt seest, nii nagu sa ütleme, sööd. Sest kolmeminutilist muna sai koorida äravaid lusikaga seest söödi. Lamp Ma söömine minu arust, kes ka nii, et et see lammas oli nagu niisugune keskelt tehti lõhki ja seal sees söödi liha, mina kasukas hoidistada, soe mina seda teile kindlasti ei lähe, sest ma juba vaimusilmas näinud, kui palju võis seal olla nii-öelda neid korgid said spiraal, putukaid ja neid kahjulikke mikroorganisme, kes inimese kehasse sattudes tekitada tohutuid toiduna kadu, lambad, keda nad sõid, aga need on metsloom, on metslabad, nad ei olnud, aga kindlasti on neil ka mingid kahjurid, mis mõjuvad. Süüakse. Vaata, lammastan, lihtne, kättesaadav seal. Lammas on suhteliselt väike, et kui nad oleks lastud lehma jumala Aleksol siga maha lasta, on jällegi väga hõivatuses sead tavaliselt ei ole õues. Et nad on kuskil maja ligidal, sulus või seadmel omal majad ehitanud, seal on oma maja ja on ühel seal on paberist maja. Teisel seal on okstes maja, kavandan kivist maja, kaks esimest siga võimalik kätte saada, seda kolmandat on täiesti võimatu kätte saada. Ja sellepärast nad sigu ei ei püüdnud keerata, võitsid lambaid lambaks enamasti harjamaadel majadest eemal sealt, kui seda pahalased, siis keegi ei jõua jaole, soola põgeneda, magedad kanad, kala võiks ka võtta. Kas Andrus ei ole see natuke see, millest me alustasime, koeravargus on kole, kas siis lammast tappa, varastada? No inimese lambasuhe ei ole nii intiimne majja oma lambaomaniku sojalambaga, vägagi. Kui ühel õel lambaomanikul on näiteks 30 lammast, hambaga ei suuda olla intiimne, ta suudab vägagi olla intiimne ta meeletult häirida, kui tal on samba lambaid korraga 29. No ta ei loegi neid krae loeb loe, vahepeal võib sündida mõni uus. Ma ei tea, ma lastakse maha, samal ajal. See mind häirib ka selliste raamatute juures, et minnakse, kangelased, tegelased neid ongi, kangelastegelased lähevad kuhugi tapma, kellelegi Talumehe lamba ära siis pärast söövad nihis jah, aga mis see talumees, et see oleks piltele talumehe hoovi, kes loeb lambaid, lüpsan puudus? No selles mõttes on muidugi õigus, et tegevus toimub Soomes, mis on hea ühiskond ja igas suvalises Soome poes Stockmannis või mujal on lihalett, kust inimene saab osta endale liha ja minna ja, ja grillida. Järvete viina võtmine on hoopis toredam, kui veenduma püssiga segamine seda lammast püüdma varitsema tulistama, siis sa pead lammast tassima, milleks see kõik? Ta tankis rohelist viina ja kvaliteetset muusikat. Ootused kas kodus rootsada viina kodus või sõbra juures taksoga koju, et ei pea üürima teleris, sa ei pea tegema mingit lõkkeauku kaevama kaugele kohe olema jah, selle lambaga põgenema, verd välja laskma tõsta, et see kõik on see kõik ainult segab. Selverist valmis suupisted. Ja 100. ta pudeli ja siis sõbrale külla ja Selveris on näiteks me täna just vaatasin, on ideaalne näiteks selline kahe mehe sakus mendi, näiteks levikus olid täidetud munad, pasteet, singilõigud. Singirullid maksis 990, just paras azineks pudel viina ja sõbragistuda nüüd näkitseda. Super. Miks sa ei võtnud kaasa seda täna siia? Ja söövad seda liha nii palju, et võiks lugeda ühte raamatut, et keskajal niuksed, jõukamad inimesed sõid vähemalt kilo liha päevas. Et ma arvan, et me jõuame, kui me selle kõik koju viime, jõuame mõneks ajaks keskaja ülikuteri lülituse taseme. Jah, sest mind takistas kastmas esiteks see, et ma mõtlesin, et, et just nimelt mõtlesin rannahooajale, mõtlesin sellele Veikko Täär ja tegelikult tahaks ju ka, et mind vaadatakse nii nagu Veiko Täär, aga see muidugi, aga sind võidakse ka vaadata. Enne randa minekut jood ära pudeli viina. Siis siis sa lähed sinna ja seisad nii, suudad ja kõik vaatavad teda küll. No kuulame siis veel noore luuleande. Marina. Astusin valesse. Marina kaljuveer ei meeldinud tulenema pidama, Talevi viidatud viinud, ei näinud keelata, jälgisin kedagi. Tahangi ta sisuliselt update. Luban Ena poistega teil, naine ärkab kuskilt klaveritel kännile rulli majapidamiskraami, nii palju anne palati alla jäetud toiduke, kas sa tuled ja kulla pidaga, mis siis on, sul tuleb ja tulla pidaja rakuksi ratsu rattal. Me keerame laadimentiilodi auto kapotile, palun veel seilata. Laagri talle ja. Pardale ja. Panen su ja ta oli, astusid. Marina. Kõrgeima murdis Marina. Vaat sellest loost sõnadest väga aru ei saanud, aga uurisin välja, et seal laulu pealkiri on Robert De Niro esitas räppar nimega rom. Võib-olla sihuke, millal need õiged on, see võib-olla niisugune väike jällegi, et kui koolis antakse ülesanne kirjutada referaat tuntud inimese elus, siis valib noor inimene välja, tundsid Ameerika Hollywoodi näitleja Robertsoniraja päigilatavate referaat paneb kogu selle Robert De Niro elu nagu laulu sisse. Et praegu noh, ma ei saanud ka saadest täpselt aru, aga ma arvan, et saal alustas selles osas, Robert De Niro, ütleme, jõudis täitlemiseni käsitletud olulisemaid rolle ristis või, või kus ta igal pool mänginud on ja siis tänasesse päeva välja, ma ei tea, kas võib-olla oli ka eraelust juttu. Sel aastal? See läks nii kiirelt ei ole küll, üritasin jälgida, aga, aga no väga tore, et Eestis peetakse meeles sellist legendaarset näitlejat nagu Robert De Niro kindlasti. Kindlasti väga-väga oluline, et ma valetan. Seose seisu kosmonautikapäeva, kui ma mäletan nihukest laulu nagu lenda juuriga kaaren rääkis juuriga kaariumist ja kas sellest samast laulust hiljem sündis laul, lenda Nügasemaid Nügasemate jah, see mardi, see oli Nügasemati, seda lugu tegi mat ise Mattise esitas seda laulu ka, aga see olnud vist? No see oli ikkagi tema enda laule tekkinud, ta tegi sellest ise kaverikesele paarialaule recovery, aga ta ise tegi, ta esitas seda kindlasti ja mis endast laulis aabitsat painuta, mis siis on seal väga-väga õige. Vot jah, et see, me võiks ükskord teha pühendada oma saate Matti Nüganeni laululoomingule, et ma lugesin tema elulugu ja ja ausalt öeldes ühtegi tema laulud, laul kunagi kuula, kui sa ütled, et sa tahad seda kuulata ja oled selles üks kindel ka järgmisel nädalal, siis ma küsin su käest, sest et Mati on välja andnud minu teada vähemalt kaks, kui mitte kolm albumit ja nad on sellised väga omapärased Soome hevi hevimuusikanäited. Tal oli üks sõber, kes tegi kidrasoolade, tegi lood valmis ja Mati laulis ja tal oli vist trummimees, oli seal ka? Jah, oli seal rütmimasin, ühesõnaga üldiselt oli see väga ökonoomne, koosseis koosnes kahest äärmiselt kolmest inimesest ja noh siis on vähe vaja raha jagada. Kõige olulisem ja vot esimesest kuni surmani väga edukalt esines, igal pool oli väga armastatud artist, jah, aga vat ma ütlen, et ma pole kunagi kuulnud, eurovisioonil vist ka pole käinud ja seetõttu kui sa tahad seda, ütles, et ma tahan, et jutuks oli, mul juba entusiast tekkis, mul on niisugune huvi asja vastu, aga, aga ma ei tea, kas ma tahan teda kuulata, et võib-olla ma natuke 30 sekundit tahan kuulata, siis mul ei tahtnud ära minna, ma olen hästi heitliku meelega tegelikult, et mõningad põnev, see on põnev, see on väga hea, et sa selle nii-öelda jälle lauale tõid selle teema päeva lõpuks, sest et tõesti Mati nõgeseloomingut me ei ole mänginud, aga see vääritud, kui me oleme seda, Florence Foster, Jenkins mänginud, mäletad suurepärane Ameerika ööbik, siis Martin igast me peame mängima kindlasti. Jah, sa võid siis kaasa võtta, ma saan aru, et sul paadid kodus olemas, kindlasti ka need Nügazalv, no absoluutselt. Olemas muusikat, Andrus, vaat ma tean jah, aga mul on seal muidugi üllatusteta evi. Mina kujutan ette, et ta on niisugune diskomuusika, kui ma seda niuke tümaka käivi. Et seal on natukene tangot. Tangot ei ole sugugi kangata lauljasenud Vesa-Matti Loi, et temal on Tangodel Vesa-Matti lainetel kuulda, me võime teha soome saatel Lügaleni, Vesa-Matti Loirid ja, ja ma ei tea, kes on veel kuulsamad, hoolsamad soove. Keda veel Soome muusikani terve universum, et me võime selle peale mõtlen just selliseid, kes sobiksid nagu Vesa-Matti vati ma väga hästi soome muusikat nii süvitsi ei tunne, et ma teangi täiesti päriselt, Mati Nüganeni, aga, aga no tango teema, see on, on kaks hästi, me saate lõpetuseks midgi rääkida, sa tõid laudenidega veel tango teema on kaks suurepärast soome kirjaniku romaanimisega tangot, esiteks oli nummini romaan. Selline lastekirjanike laulja, nagu lummine on soomlastel tema romaan, kandiski pealkirja vist tango. Ma ei mäleta, igal juhul oli see pelgalt perse sees tango ees rääkiski soome tango sti esid, hiljuti ilmus Antti Tuuri roman tango poisid, mis samuti räägib tangomuusikas Soomes. Need on suurepärased raamatut, soovitan lugeda soojalt. Ma jah, kas seal stangost nii väga neid huvitatud ei ole, aga kuna seda nummini raamatut lugesin, see oli, see rääkis mingist kõrtsiorkestrist, kes mängis kütistancosid viie ja kuuenda aastatel Soomes ringi, siis need olid niivõrd haarav raamat, et ma tabasin ennast Youtube'ist neid Tangosid otsimise neid kuulamas pikalt kuulata jaksanud muidugi oligi 20 sekundit vooru, aga see oli nagu tunde kätte sealt soome tangot iseloomustab erinevalt argentiina tango see, et ta on hästi aeglane ja kurja väristama. Ma tahan, selline kiire ja Romain kir kirglik tants roos hammaste vahelises. Soome tango on sihuke viiuli venišini. Ära ütle ei, et ega soomlased on ka ju väga noh, väga tuline rahvast nii-öelda jaheda koore all, et tema üks lemmikharrastusel kaklemine ja ütleme et kultuuriuurijad ajaloolised imestavad, et miks on niimoodi, et kaks juhtivat tango maad maailmas, et on Argentiina ja on Soomes tangohullust nagu soomes poley Norras, ei, Rootsis, Taanis ja Eestis mitte Venemaa, Venemaa, samuti Argentiina kõrvalriikidele seal sambad ja muud sellised, see on anomaalia. Kahtlased riikides on väga põnev, väga põnev asi, mida võiks uurida vandenõuteoreetikud, et see on tegelikult üks ja sama rahvust, kes on kuidagi sattunud sinna-tänna ja nad on kuidagi läbi maa mingi teljega seotud. Ja nendevaheline tunnel. Nad tango, tango tunneranud käivate järjest, vaata vaata, saate lõpetada maha koorma selga, koerte toidud ja inimeste toidud selga ja lähme kodu poole ja siis ma hakkan jah, kokk, vaevamati Lügaseni ka neli loomingut, jah, et siis saaks teha sellise Soome eri ma arvan, oleks, ma tean, et mul endal neid mate Nügase plaatial, aga mul on hea tuttava Mati Nüganeni vana pruut, Anu Saagim, õppisin Anu käest. Temal õnnestus. Siis ta kaasa taas aru, ise tuleb ka. See on rooma Neetud. Sa võid saada. Mõtle.