Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port vähiravialast teadustööd koondavas teadusajakirjas analisada. Cology avaldati 2018. aastal artikkel, mille pealkiri algas inimene masina vastu. Teadlased võrdlesid termoskoopiliselt piltidelt melanoomi ehk nahavähkkasvaja diagnoosimise õppima masina- ja 58 eri rahvusest nahaarsti tulemusi. Test koosnes 100-st pildist. Melanoom tuvastati peaaegu üheksal juhul 10-st ja kasvaja sarnase, kuid ohutu moodustise pildi võrdluses. Läti õige valesti enam kui kolmveerandil juhtudest. Tehisintellekti tulemused olid kõige natukene täpsemad. Uuringust järeldati, et kui masinõppe algoritmid olid pea kõikides nahaarstidest natukene paremat kelledest 30 olid tunnustatud eksperdid võiks masinatele mõelda tulevikus arste abistava tööjõuna mis toob nüüd pealkirja juurde tagasi, millest tuleb välja, et inimene ikkagi ei anna masinale alla. Antud näide toob esile rea juba lähitulevikus eesootavaid dilemmasid. Inimestena sooviksime parimat, aga samas peame nägema konkreetsetest näidetest kaugemale ja kaaluma, millest koosneb parim lahendus. Küsimus ei ole termatoloogide eriala kaitsmises. Probleem on, kuidas üksikutest edulugudest sünnivad kaks pluss üks arengut edusamme tegevtehnoloogia muutub endisest võimekamaks kuni ületab inimese võimeid, nagu võib välja lugeda antud uuringust. Teiseks lubab inimene iga väikese edusammuga tehnoloogiale üha suurema osa oma elust midagi sarnaselt konna aeglasele köitmisele. Kuni ühel hetkel avastatakse, et nii ei mõeldud või seda ei soovitud. Pluss üks areng aga puudutab inimest, tema ei arene. Temas elavad ürgsed, refleksid, tänu millele kasutab esimesel võimalusel inimeste ületavat masinat võimu ja kasusaamise instrumendina. Arusaadavalt kõik seda ei teeks. Just selles ongi sõnumi mõte. Seda. Aga kas see teha vähestel sünnib diktatuur. Valitsemine, mis toimetajana Masinaabile? Niimoodi vaadates ei tundugi uudistermatoloogi trump vabalt tehisintellektist lillelisena sest naha pealt tumedate laikude seast haigustunnustega rakukogumite eristamise oskust võiks kasutada näiteks tänaval käivate inimeste jälgimiseks. Miks mitte nende näoilmed tegelikult kuritegelike mõtete tõlgendamiseks või lihtsalt kodanikuväärtuse hindamiseks muuhulgas järeldamaks, mida ja mis hinnaga talle poes kaupa pakkuda või otsustada tema tööle sobivuse küsimusi, kuni automatiseeritud kohtuprotsesside, nii ja nii edasi. Mõnes riigis on kodanike sotsiaalse krediidi süsteem juba olemas. Inimeste liikumist registreeritakse nende rahvusliku kuuluvuse põhiselt ja katsetatakse nägudepõhist kuritegude Dust. Täpsemalt on selliste tehnoloogia rakendamist Errepleksidega rikk rohkemgi. Ja igas riigis leiduks antud mõttes tunnistavaid kaasmaalasi. Sotsiaalseid mänge toodud ideedel arendatakse ja testitakse nii riikides kui ka arvukates ettevõtetes. Viimastest rääkides paistab ju kätte jäämäe veepealne osa. Märgates peamise teemana ohutuna näivat reklaamivahend. Mõtlemist ja ütles siis tahaplaanile, seda tehakse jõudsalt areneva tehisintellekti abil. Küsimus tehisintellekti arendamisest sele õiglasest kasutamisest muutub järjest aktuaalsemaks. Euroopa liidus peaks nüüd järgmisel nädalal tutvustatama tehisintellekti käsitleva seadusraamistiku põhimõtteid. Dokument või selle versioon lekkis ajakirjandusse, põhjustades märgatavat poleemikat. Lühikokkuvõttena paistabki ettepanekust välja inimese, täpsemalt siis Euroopa inimese soov astuda masina vastu välja jalutada see enda kontrollile. Mõned ettepanekud on sedavõrd jõulised, et sissejuhatuses toodud dermatoloog näites ei saavutaks masin niipeaarstist vaba iseseisva diagnoosiandja positsiooni. Küsimus ei piirdu ainult arsti ametiga. Tehisintellekt püüab teha pankurite, raamatupidajate, juristide, õpetajate, autojuhtide ja paljude teiste tööd. Euroopas püütakse neid arenguid nüüd varakult kontrollima asuda. Muuhulgas kavandatakse keelustada tehisintellekti rakendamine inimesi jälgivates süsteemides. Avalikes ruumides liikuvate inimeste näo tuvastamiseks peab olema eriluba. Eurooplaste kohta ei tohi koguda andmeid näiteks sotsiaalse usalduse skoorilaadse väärtushinnangu loomiseks ja samuti ei tohi masina abil välja peilida indiviidide isikuomadusi ja eelistusi. Juhul, kui tehisintellekt osaleb inimestega suhtlemises, peab teda sellest selgelt teavitama. Kõrge riskiga. Kohtades, kus on kaalul inimese toimetulek, nagu näiteks isejuhtivad autod, pankades, krediidihinnangud tööle võtmesid ja nii edasi kavatsetakse kasutusele võetava tehisintellekti üle luua spetsiaalsed järelevalve programmid. Suures pildis näeb uute seaduste mõte tagada inimesele kontroll varakult ulatuslikult, et seda ei saaks uue leiutamise tuhinas ignoreerida. Kuivõrd toodud ettepanekutega pidurdatakse uue tehnoloogia arengut, on veel vara hinnata sõltumata kuuluvusest pessimistid. Optimistide poolele tasub olla ettevaatlik, sest tegemist on esialgse lekkega, mis ei pea olema lõplik ettepanekute koondveelgi. Tõenäolisem on tugev vastureaktsioon ning vaidluste algus. Plaanitu teostatavus saab olema raske sest võimul on omad refleksid, mida tehnoloogia toetabki juhuslikest valijatest paremini. Võimu nimel konkureerivad kohalike poliitikute kõrval ka tehnoloogiaettevõtted. Mõned populaarsed teenused on ju juba täna toodud ettepanekute valguses potentsiaal selt keelustatavad. Aga mõte loeb. Ja tore on olla plannakuna siin, vähemalt inimene püüab masina vastu välja astuda. Kuula varasemaid portaale R2 L2.