Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku reede 16. aprilli. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta, Otsmaa. Eesti elanike alkoholiostude Lätist vähenesid ka mullu. Oma mõju avaldasid nii koroonapiirangud kui ka ülemöödunud aastal Eestis langenud alkoholiaktsiis. Spetsiaalselt Lätis alkoholi juures käinutest, keda oli siis üldse kuus protsenti, siis suur osa ikkagi on, on Lõuna-Eesti inimesed. Eesti konservatiivne rahvaerakond kasvatas viimase kuuga enim toetust neli protsenti. Viimase 24 tunni jooksul leiti positiivseid koroonaviiruse proove 478, nakatumiskordaja R püsib 0,8 peal. Iganädalase reoveeseire uuringu tulemused näitavad koroonaviiruse leviku kahanemist. Ega ta ikkagi üldiselt üle Eesti veel laiali, aga allapoole ta läheb igalt poolt. Lätis algas kõigi soovijate vaktsineerimine, hommikul kogunesid sajad inimesed elavasse järjekorda. Tartu kinod otsivad uusi saale. Vaatame sellise pilguga ringi, et kas on võimalik kuskile midagi juurde ehitada või siis sisse ehitada. Tekib selliseid variante, mida, mida võib-olla ei oskaks isegi ette planeerida. Ilm on öösel ja homme vähese pilvisusega ja sajuta, puhub üsna tugev kirdetuul. Õhutemperatuur langeb öösel null kraadini, kuid tõuseb päeval 10 kuni 16 kraadini. Ja alustame piirikaubandusest, eestlaste osturetked. Läti on jätkuvalt langustrendis nii näitab Eesti konjunktuuriinstituudi tehtud uuring. Mullu mõjutasid seda nii koroonakriis kui ka ülemöödunud aastal toimunud alkoholiaktsiisimäärade langetamine. Janek Salme. Konjunktuuriinstituudi andmetel langes Lätist alkoholi ostnud osakaal mullu 23 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ülemöödunud aastal Eestis toimunud alkoholiaktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ning alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks eraldi pikemat sõitu ette võtta. Lisaks kehtisid möödunud aastal ka teatud aja koroonapiirangud, mis takistasid piirikaubandust. Josing märkis, et spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinute osakaal on võrreldes 2000 seitsmeteistkümnenda aastaga vähenenud kolm korda. Kui see hinnavahe ei ole enam nii suur, siis see majanduslik efektiivsus, millal tasub sinna minna, on selline, et tasub tegelikult siis minna, noh, kui veel hästi järgi mõelda nendest piiriäärsetest aladest, eks ja siin on näha, et näiteks, et spetsiaalselt Lätis alkoholi juures käinutest, et keda oli siis üldse kuus protsenti, siis suur osa ikkagi on, on Lõuna-Eesti inimesed sealtsamast samast kandist, et kas siis Võru-Valga et ja, ja ka puust pluss veel Lääne-Eesti, need on siis Pärnu inimesed, kes siis lähevad sinna Ikla kanti, Põhja-Eestist spetsiaalselt, eksju, enam sellist pikka reisi ette võtta väga-väga ei tasu. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine on toonud kaasa ka teiste kaupade ostmise vähenemise. Josingu sõnul ussid Lätist alkoholi ostnud inimesed kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid ja mootorikütust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles uuringut kommenteerides, et piirikaubanduse vähenemisele aitas kaasa koroonakriis, kui see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras. Tema sõnul ärgitaks aga diislikütuse ajutise aktsiisilangetuse lõpetamine järgmise aasta mais taas selle ostmist naaberriigist. See on väga noh, väga murettekitav perspektiiv meie jaoks, et siin kindlasti on, on ikkagi see vana tõde, et et noh, aktsiisimäärade puhul tuleb paratamatult poliitika otsuste tegemisel lähtuda sellest, mis meil ümberringi toimub, me ei ole kuskil üksikul saarel ja inimesed, ettevõtjad ja kaubad liiguvad ja kuskilt saab kuidagi soodsamalt ja see hinnavahe on piisavalt motiveeriv, siis seda, seda igal juhul ka kasutatakse. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna toetus kerkis märtsikuu 19-lt protsendilt aprillis 23-le. EKRE on teisel kohal nii eestlastest kui ka muust rahvusest valijate seas. Populaarseim Ta on endiselt Reformierakond, keda toetas aprillis 27 protsenti kuu varem 26 protsenti. Kolmandale kohale langes Keskerakond. Ta toetas aprillis 19 protsenti, märtsis oli nende toetusprotsendi võrra kõrgem. Paari protsendi võrra langes ka Eesti 200 toetuse, see on nüüd 13. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus langes märtsikuu üheksalt protsendilt aprillis seitsmele, Isamaa toetus kuuelt aprillis valimiskünnise piiril ehk viiele protsendile. Rohelised ja tulevikuerakond jäävad valimiskünnise alla vastavalt kahe ja ühe protsendiga. EKRE kõrge toetuse taga näeb Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Tamberg küsitluse läbiviimise aja langemist Toompeal toimunud meeleavaldustega samale ajale. Jaan protestihääli laiemalt. No ma arvan, et sinna taha rakendusid nagu mitmed-mitmed, inimesed, kes võib-olla üldjuhul EKREt ei ole toetanud, aga meil õnnestus selle uuringu läbiviimine kuidagi ajastada täpselt sellesse, sellesse hetke, kui toimusid need suuremad kogunemised nii Toompeal kui alllinnas. See kindlasti nagu mõjutas seda, sellepärast et kui me vaatame erinevaid meediume, siis lõpuks ka seda kõike aktiivselt, kõik nagu suuremad ajakirjandusväljaanded, aga seesama kogunemiste temaatika ka kogus hoogu üha rohkem ja rohkem igasugustesse sotsiaalmeedia platvormidel, et sealt sai ta muidki hoogu juurde ja nagu näha on siis tegelikult see neljaprotsendine muutus, see ei ole tulnud ainult ühe või teise partei toetajate poolt, vaid kui me vaatame teisi teisi toetusprotsendis, on see kogunenud igalt poolt mujalt ka kokku, et ei saa öelda seda, et näiteks üks või teine erakond tänu sellele, et EKRE on võitnud neli protsenti juurde, oleks tohutult palju kaotanud. Teiselt poolt Üle-eestilise Iganädalase reoveeseire uuringu tulemused näitavad koroonaviiruse leviku kahanemist. Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes üle 10000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Uuringut juhtiv Tartu Ülikooli antimikroobset ainete professor Tanel Tensoni ütles, et viiruse levik on siiski veel laialdane, aga kahanemise märke on näha igal pool. Me arvestame nendest suurematest reoveepuhastusjaamadest seda, seda sellist viiruse leidu viiruse hulka inimese kohta ja see on nafta läinud praktiliselt kõigis Eesti regioonidest müüb ja selle tõttu ka see viiruse keskmine tase inimese kohta Eestis on, on ka alla läinud. Loomulikult veel ei saa öelda seda alati küsitakse, et kas juba on mingid regioonid, mis seal nagu täiesti puhtad või, või kus viirust enam ei ole, et ega ta ikkagi üldiselt üle Eesti veel laiali, aga allapoole ta läheb igalt poolt. Kuidas on võrdlus eelmise nädalaga? Me vaatame sellist üldist üldist suundumust, et kui siin märtsi alguses oli, oli viirus kõrge, lootsime, et hakkab nüüd kiiresti alla minema, siis alguses oli veel veel siin nädalaid, kus viirus oli veel kõrgel tasemel, eelmisel nädalal ta juba hakkas alla minema ja ja see nädal kinnitas, et see allaminek ikkagi jätkub. Kas on sellised kohad ka Eestis veel, mis on selgelt nii-öelda tumepunased või kus olukord on ikkagi väga hull? Ega tegelikult ju, kui me ka seda nakatunute graafikut vaatame, siis meile meeldib vaadata seda osa, kus nakatunute graafik langeb. Aga ega ta tegelikult oli veel päris kõrgel tasemel. Meie andmete järgi on, on olukord ju samasugune, ta ei näitajat. Üle Eesti oleksime sellises rahuldavas seisundis, et eks ta ikkagi punane on praegusel hetkel küll reoveeleib on selline, mis näitab ikkagi viiruse kõrget levikut, et seda, et viirus kuidagi kadunud oleks, ei saa ju praegu öelda. Nakatumiskordaja r püsib 0,8 peale, ütleb Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor, teadusnõukoja liige Krista Fischer. Ta tõesti tegi millegipärast mingisuguse jõnksu üles korraga ta on seal 0,8 pääl ikkagi tagasi, et praegu näeme ka seda, et, et kui vahepeal läks haiglasse ligi 80 patsienti päevas ja see oli nii päris pikalt, et see oli, ütleme siin veebruari lõpust märtsi lõpuni oli vähemalt see olukord selline, siis nüüd on see arv kogu aeg langustrendis, et praegu ma vaatan Et suremusega noh, selget langustrendi veel näha ei ole, et esmaspäeva seisuga oli veel kerge kahtlus, et ka ega see langustrend mitte ei ole pidurdunud, sest noh, ütleme seal eelmise nädala lõpus tulid natuke suuremad arvud, kui langustrendi oleks eeldanud, aga praegu ma vaatan, et on ikka edasi läinud. Poolat küll, kui me vaatame testimise kuupäeva järgi, siis päris alla 500 päeva ma veel ei näe, et kuigi täna neid uusi laekus tõesti kolba alla 500 Oskate te välja tuua prognoosi, et millises olukorras me oleme näiteks maikuus olulisemate näitajate poolest? Tähendab see prognoos, mis mul oli juba tehtud kuu aega tagasi või üle kuu aja nüüd isegi juba et kui me saavutame selle langustrendi, siis mai alguseks me jõuame olukorda, kus meil tuleb võib-olla kusagil 200 haiget päevas paistab ikkagi me läheme enam-vähem selle selle trendi peal suvi ja vaktsineerimiset, ma arvan, mõlemad aitavad siin kaasa, et vaktsineerimise mõju ei tasuks ka alahinnata, et aga et noh, ongi nüüd seesama kordaja R et kui ta on 0,8, siis peame mõtlema, et kui, kui palju tohib kontaktide arv suureneda, ilma et ta läheks üle ühe on näiteks 10 protsenti tuleb kontakte juurde. Siis ta veel ei lähe üle ühe kui 20 protsenti tuleb siis ka Velile. Aga kui 30 protsenti tuleks juurde, siis juba läheb. Viimase 24 tunni jooksul analüüsiti Eestis 5056 koroonaproovi, millest positiivseid oli 478 ehk üheksa ja pool protsenti. Ööpäevaga suri kuus inimest, viiruse tõttu vajab haiglaravi tänahommikuse seisuga 491 inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nagu 121,6. Ööpäeva jooksul manustati ka 12534 vaktsiinidoosi, millest 9300 olid esmased kaitsesüstid ja praeguseks on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud pea 21 protsenti elanikkonnast. Üle 70 aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 55 protsenti. Edasi aga siirdume Lätti. Lätis algas kõigi soovijate vaktsineerimine ja juba täna hommikul kogunesid sajad inimesed elavasse järjekorda. Tere õhtust, Ragnar Kond. Eestis. No kuidas tänane päev möödunud on, kui suur oli inimeste huvi? Inimeste huvi oli ikkagi väga suur ja tegelikult võis ka eeldada, et see huvi suur on, sest need, kes käivad tööl, vajavad vaktsiini ju ka väga ja Lätis on palju arutletud selle üle, et kas peaks laskma selle vaktsineerimise vabaks või peaks nüüd ikkagi ootama, millal need vanemad inimesed ja eelisgrupid siis ära vaktsineerivad. Aga teisipäeval Krisheanist Karins valitsus selle otsuse tegi, et põhimõtteliselt on nüüd võimalik vaktsineerida igal soovijal seal massi vaktsineerimiskeskustes, aga on siiski säilinud see põhimõte, et eelisrühmadel on eelis, nad peavad vaktsiini saama enne teisi ja Lätis on see jaotus natuke teistsugune. Praegu käib näiteks hoogne õpetajate vaktsineerimine ja 20. aprillil ehk siis järgmisel nädalal jõutakse ka kaitse vääni, aga tõepoolest täna inimesed seisid järjekorras ja kui vaadata nüüd praeguseks laekunud numbreid, siis täna tehti selles seitsme linnakeskustes kui 3250 vaktsiinidoosi neile, kes eelisrühmadesse ei kuulu. Ja homme see vaktsineerimine jätkub, jätkub veel ka lähipäevadel ja homme plaanitakse siis teha 6000 doosi, üldse on siis lähipäevil planeerid vaktsineerida 25000 doosi ja nagu terviseminister on lubanud, siis vaktsineerimine kõigile selle nädalavahetusega ei, lõpp. Nii et see jätkub ka järgmistel nädalavahetustel. Aitäh Ragnar praegusele ülevaate eest Ja nüüd vahetame teemat. Aprilli lõpuks peab valitsus kokku, lepime järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia. Läbirääkimised käivad ja, nagu igal aastal ulatuvat ministrit ettepanekud sadade miljonite eurodeni. Keskkonnaminister Tõnis Mölder viis läbirääkimistele taotlusi umbes 180 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema osa ehk pea 66 miljonit läheks veevärkide arendamiseks. Madis Hindre teeb ülevaate. Riigikogu keskkonnakomisjonis selgitas Mölder, et euroraha on investeeritud üle 2000 elanikuga piirkondadesse. Nüüd tuleks kvaliteetne joogivesi ja kanalisatsioon tagada kal väiksemates asulates, leiab minister, kelle hinnangul oleks taotletud rahast abi 35-le 1000-le inimesele. 22,9 miljonit lisaeurot soovib Tõnis Mölder saada keskkonnamaja ehitamiseks keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste koondamisest. Ühte puidust majja räägitakse juba aastaid vääriselupaikade inventeerimiseks. Erametsaomanike toetamiseks küsib Tõnis Mölder kokku viis miljonit eurot. Praegu saavad hüvitist taotleda need, kelle mets on Natura alal või sihtkaitsevööndis. Lisaraha eest pakutakse hüvitist ka neile, kelle mets on väljaspool Natura ala. Kultuurimälestiste korrashoiuks küsib keskkonnaminister 6,9 miljonit eurot circa 500000 euro eest värbaks maa-amet, neli spetsialisti. Ülejäänud raha läheks mälestiste korrastamiseks või konserveerimiseks. Kõige enam raha suunaks minister nõukogude ajal rajatud Maarjamäe memoriaali tarbeks. Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, Isamaa erakonna liige Andres Metsoja tõstab Mölderi taotluste seas esile looduskaitsealuste maade toetused. Kuhu me tahame liikuda ja taas Eestis sellel põhimõttel, et loodust tuleb kaitsta, siis ei saa seda teha kitsalt omaniku rahakoti peal, vaid tegelikult tõepoolest avalik sektor peab sinna siis ka kompensatsiooni panustama. Nii maarjamäe kompleksi korrastamisest kui loodusmaja ehitamisest rääkides märgib Metsoja, et keskkonnainvesteeringuid võiks suunata rohkem maapiirkondadesse. Ehitada puumaja ja näidata sellega, et me tegeleme kliima neutraalsuse suunas suure avanguga ilmselt ei ole päris see Viljandisse Jaak Joala monumendi püstitanud mittetulundusühingu Meie Viljandi juhatuse liige Harri Juhani hooldonen teatas täna, et on eraisikuna loobunud Jaak Joala kaubamärgi taotlemisest. Jada vabandab laulja lese Maire Joala ees, kui on kaubamärgi taotlemisega talle tekitanud meelepaha. Kaubamärgi taotlemisest loobumine loob Atoneni sõnul eeldused meie Viljandi Maire Joalat esindava advokaadibürool Trinity vaheliste läbirääkimiste jätkamiseks. Millistel tingimustel nõustub Maire Joala monumendi eksponeerimist jätkama, selgitab Harri Juhani Aalto enne, kui siis Olev Kenk. Ma otsustasin selle taotlusest loobuda, sellepärast et mitte rohkem tekitad kellelegi pahameelt võid prooviks nii, et läheks edasi lahtiste südamete ja lahtiste kätega. Kas läbirääkimised advokaadibürooga Trinity üldse jätkuvad praegu? No ma jätan kommenteerimata sel No te olete öelnud ka, et ikkagi Jaak Joala monument võiks olla kasti sees vähemalt niikaua, kui see viirusepuhang saab mööda, et taasavada monument, siis näiteks Jaak Joala sünnipäeval, 26. juunil. Kuna see juba kastis on, see on küll tõesti minu siiras palve kõikidel selle asjaga tegelevate inimestega, et kastis võiks olla niikaua kui viiruspuhang on selline, mis on, et mitte kutsuda inimesi kohale suures hulgas. Ja tõesti olen seda meelt, et taasavamine, kui viiruse pandeemia olukord seda lubab. Hea päev oleks, 26 juuni, siis on siis Jaak Joala sünnipäev. Ehk et tõsis loobute kaubamärgi taotlemisest eraisikuna just sel põhjusel, et ikkagi läbirääkimistega oleks võimalik edasi minna ja monument taas avada. Täpselt sellel põhjusel, sest midagi muud selle taotluse taga ei olnudki, kui selle monumendi kaitse ja kui see avab tee parimatele tulemusele, siis loobun sellest. Ajakirjade looming ja Loomingu Raamatukogu toimetused valisid välja eelmisel aastal ilmunud parimad kaastööd 2020. aastal Loomingus ilmunud luulest tõsteti esile Kruusa Kalju luuletusi, proosaauhinna saab Kaia oreleid, novelliga Vikerkaarmait, velsker aga Tõnis Vilu. Luulekogu tundekasvatus jaapani surma luuletused arvustusega kino Ekraan sulgemisega on kinokettides Tartus alles vaid Apollo Forum Cinemas loodab siiski veel naasta. Lisaks otsib kunsti kino elektriteater ühte saali juurde. Tartust jätkab Joakim Klementi. Kahe saaliga kinoekraan moodustas kinosaali kohtade lõikes Tartu Turust vaid kümnendiku. Foorum Cinema see omanik Kristjan Kongo seletab, et nende plaan on jõudsamalt tagasi tulla. Kinoketi Cinamon lahkumisega tühjaks jäänud saalid tasku keskuses oleks Kongo sõnul ideaalsed. Siiski ei taha Kongu midagi välistada. Vaatame veel sellise pilguga ringi, et, et kas on võimalik kuskile midagi juurde ehitada või siis sisse ehitada, kinoruumid on spetsiifilised, nõuavad teatud eri erilahendusi, aga noh, tänapäeval kino tegemine ei ole enam nii suur kunst momendil võib tekkida just olukord. Tekib selliseid variante, mida, mida võib-olla ei oskaks isegi ette planeerida. Tasku keskuse tegevjuht Annika Oja ütleb, et kuigi neil tõesti on täna tühjad kinosaalid, kaaluvad ka nemad veel kõiki variante. Oja sõnul ei ole suur pingutus kinoruumid ümber ehitada. Ta on siis kasvõi kina, siis ta peaks olema näiteks mingisuguse teistsuguse lähenemisega mitte niisugune traditsiooniline, et noh, midagi sellist ei ole, oleksime meie soov, et see annaks ka keskusele tekitaks nagu uudsuse võlu, oleks nagu tõmbenumber. Peale kinokettide tegutseb Tartus ka kunstikino elektriteater, mille eestvedaja Andres Skauts ütleb, et ühte saali oleks neile juurde vaja. Ekraanihoone siiski ainult ehitatud omal ajal, aga meie olime korraks Forum Cinema kontaktis sellel teemal. See oleks olnud võib-olla väga tore maja ja ta ta on väga väärika ajalooga kinomaja, et meile väga meeldis, kui seal kinonäitamine jätkuks ajalooga maja. Kindlasti sobib mehhanism, et tehnilised nõuded on ka meil. Aga sellega tulekski teha tööd. Nii ei juhtunud. Kristjan Kongo seletab, et plaan ekraan Estiko grupile müüa oli juba pikalt. Samas ei ole eestiku grupp veel otsustanud, mis majast edasi saab. Andres kaudsil on ka südalinna kultuurikeskuse näol teine lootus silmapiiril. On olnud juttu, et sinna tekkis kinoruumid ja et elektriother võib-olla tuleks neid opereerima. Enne peab see südalinna kultuurikeskuse suurem plaan paika saama. Ja meile tõenäoliselt sobiks väga hästi, sest see on seal, oleks väga väärikad naabrits oleks väga hea asukohaga, seal oleks uued ruumid. Kommertskinod on täna Tartus täielikult Apollo Grupi valduses. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots suurt ohtu filmisõbrale veel ei näe. Turg ei salli tühja kohta, mis selle tulemuseks muidugi võib-olla on see, et võib-olla siis kino tõstab seal ajutiselt hinda, aga iga hinnatõus toob ju kaasa ka vastujõu ehk see tähendab, et kui ikkagi tõsta hinda liiga palju, näiteks, siis kindlasti tekivad sinna konkurendid, et ma ikkagi väga loodan, et vaba konkurents tuleb ka Tartu kinoturule. Apollo kino tegevjuht Kadri Ärm ütleb, et nende kinode eedeni keskuses ja lõunakeskuses ootavad pingsalt piirangute lõppu. Neil sulgemisplaane ei ole. See hirm, et nii-öelda tugevam turuosaline hakkab hindu tõstma ka alusetu, sellepärast et lõppkokkuvõttes ikkagi hinna määrab nõudlus. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööl on nii selget taevast kui laiguti pilvelaamu, aga sadu neist ei tule. Puhub kirdetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14, öö hakul Hiiumaal ja looderannikul kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli pluss viie kraadini. Homne päev tuleb õhukese pilvekihiga ja kuiv. Puhub kirdetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 13, Hiiumaal ja põhjarannikul kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 11 kuni 16 kraadini. Tuulele avatud rannikul jääb piiriks seitse kraadi. Juhan Kilumets on valmis spordisõnumitega Kuressaares algas võrkpalli balti liiga finaalturniir. Esimesena jõudis finaali kodumeeskond Saaremaa, kes sai poolfinaalis kolm. Üks jagu ainsale klubina nelja parema sekka pääsenud Jegaapilsist. Saarlased võitsid kaks esimest geimi 25 21 ja 25 23. Kolmanda geimi kallutas äärmiselt tasavägise lõpu järel Jekabpilsi enda kasuks 31 29, aga neljandas geimis oli Saaremaa taas parem 25 22. Keit Pupart tõi saarlaste parimana 23 punkti, Hindrek Pulk lisas 21 punkti. Teise finalisti selgitavad kell seitse algavas mängus tänavune Eesti meister Tartu Bigbank ja talvel Eesti karikavõistlused võitnud Tallinna Selver Saaremaa jahib kodusel turniiril hooaja esimest tiitlit. Kõrgetasemelisel Monte Carlo tenniseturniiril selguvad täna poolfinalistid. Esimesena jõudis nelja parema hulka maailma viies reket Stefanus Tsitsipas, kes võitis hispaanlase Alessandro David ovitši vastu avaseti seitse. Viis, seejärel andis vastane vigastuse tõttu tsipasele loobumisvõidu. Tsipa see poolfinaalivastane on maailma edetabelis 33. kohal olev Briti tennisist Evans. Kaheksandikfinaalis maailma esireketi Novak Djokovici konkurentsist lülitanud Evans alistas veerandfinaalis tasavägises mängus 11 10. asetusega David Kofkini. Teisel tabelipoolel kohtuvad veerandfinaalis norralane Casper rüüdja itaallane Fabio Foniini. Maailma kolmas reket Rafael Nadal mängib Andrei rubljoviga. Jalgpalli Euroopa liigas pääsesid poolfinaali ainult suurliigade klubid. Manchesteri United sai Hispaania meeskonnast kraanadast mõlemas veerandfinaalmängus jagu kaks. Null ning kohtub poolfinaalis AS roomaga, kes võitis amsterdami Ajaxi võõrsil kaks. Üks ja viigistas vastasega kodus üks. Üks. Teise Inglismaa klubina jõudis nelja parema sekka Londoni Arsenal, kes pärast üks. Üks viigiga lõppenud avamängu sai võõrsil Praha slaaviast jagu neli. Null. Arsenali poolfinaalivastane on villa, reaalkes oli parem Zagrebi Dynamust. Rahvusvaheline spordiarbitraaž lühendas 100 meetri jooksu maailmameistri Christian kolmeni võistluskeeldu küll poole aasta võrra, kuid Tokyo olümpial ameeriklane siiski osaleda ei saa. Kolmenile määrati oktoobris dopinguametnikele Ta saamatuks jäämise eest kahe aasta pikkune võistluskeeld. Vastavalt reeglitele võrdub aasta jooksul kolmelt testimisel puudumine positiivse dopinguprooviga. Ameeriklane polnud karistusega nõus ja pöördus spordiarbitraaži. Kohtuotsusega lõpeb kolmeni lühendatud võistluskeeld tänavu 14 10. novembril. Kohus leidis, et kolmen rikkus küll antidopingu reegleid, kuid tema süü oli väiksem kui esialgse hinnangu järgi ja seetõttu otsustati temagi. Lühendada aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.