Eligaja tere, head kuulajad, sel nädalal jõustunud rangemad ja veelgi ulatuslikumad piirangud ei võimalda meie kultuurielul võib-olla toimida nii nagu tahaksime, ent oluline meeles pidada, et meie kultuuri hoidmise ja edendamisega tegelevad paljud inimesed ja institutsioonid nii meil kui ka mujal. Sel nädalal küsib heliga ja kuidas läheb Eesti kultuuril täna laias maailmas eesti kultuuri tutvustamisega välisriikides ning rahvusvaheliselt kultuurikoostööga tegeleb võrgustik, mille olulisteks liikmeteks on eesti kultuuri esindajad mitmes välisriigis heliga ja võtabki täna ühendust Helsingi-Berliini, Brüsseli, Moskva, Pariisi, Londoni ja New Yorgi ka ja meie esimene vaata, mis paik on mitte kuigi kaugel Helsingis, kus alates 2015. aasta detsembrikuust töötab Eesti kultuuriesindajana Anu Kippasto Nüüd on peaaegu aasta sellest, kui ka Soome läks lukku ja tegelikult Soomes ei olegi piirangut täiesti maha võetud. Sellist kultuurielu nagu Eestis toimus suve jooksul või sügisel, seda ei ole ka Soomes olnud ja praegu on ka kõik kultuuriasutused praktiliselt kinni, võib-olla avatud on pisikesed galeriid, kuhu siis paar inimest korraga saab sisse minna. Milliseid muutusi see teie töös on tähendanud? Nii nagu kõik kultuuriasutused on kinni ehk et kus siis teha ja pärast esimest sokki muidugi tulevad need alternatiivvariantide otsingud ehk et mis muud, kui ikka veebi kolida. Võib-olla vahepeal juba muutus isegi igavaks, aga mõnede erialade puhul täitsa toimib hästi näiteks sügisel, kui tõik raamatumessid ära jäi siis koostöös Eesti Maja organisatsioonidega siin Helsingis tegime uksest ja aknast veebivestlused eesti kirjanikega ja soome kirjanikega tõlkijatega. See toimis päris hästi ja on õnneks läinud ka, et isegi mõned muusikud on saanud siia sõita oma voogedastuskontserte tegema. Strand rand. Ansambel käis oma kontserdi siin lindistamas, Jaan kontserdipublik oli neli inimest ehk korraldajad ja nad ütlesid, et see oli tohutuks abiks, et me vahepeal plaksutasin. Aga märtsi alguses jõudis Helsingisse kuulajateni veebi vahendusel noore helilooja Alisson Kruusmaa uudisteos ja teine asi, et keset seda rasket koroona aega näiteks jaanud sai tulla siia siiski mängima ja isegi need tehnikamehed, kes neid kammermuusika festivali kontsert üles võtsid, olid ka Eestist. Aga no minul olid, selles mõttes on nagu tore, et mulle meeldib väga Esapekka salone ja siis muidugi keset koroona aega ikka temaga siis nii hirmsat ei saa sõita, kontserdid jäävad ära, siis ta lihtsalt dirigeeris siin ja Risto Joost teda ei taha naguniiviisi öelda. Et teda on võimalus siin kuulata selle tõttu, et kavas olnud dirigent ei saanud tulla, siis oli Risto Joost dirigeerimas, et noh, et see on ka Eesti lähedusel võimalus, nagu see saad eestist kutsuda, aga loomulikult eks püüavad rohkem oma muusikuid ja oma artist ära kasutada siis kui midagi ära jääb ja siis lendas lindistamise jaoks või sellist. Aga siin oli musidki talus oli küll väga-väga hästi organiseerinud, see oli nii turvaline, tähendab, inimese vahel oli kolm tooli vaba ehk et piletit müüdigi üksikuna vaheaegu ei olnud, riidehoius oli ka kuidagi tehtud niiviisi piiratud, et sa ei saanud üks otsa minna inimestega ja kõik olid maskis ja ükshaaval rida rea haaval last inimesi välja ka teatrist. Et see oli nii kurb, natuke, aga turvaline. Seda võib ka muidugi mainida, et suvised muusikafestivalid on ennast järjest hakanud ära ütlema, et see on nagu üks selline praegune trend, et suured ütleme, need on enamus sellised rokkfestivalid, nad on öelnud, et nad ei hakka hübriidi tegema, kui ei saa teha, siis nad ei tee. Hübriid pole festival. Mõned on öelnud, et hübriididee aga katsuvad tehasel siis midagigi väikest kas või näiteks mingi pargi piknik, kontserti või midagi sellist, et oma publiku huvi nagu enda juures hoida. Ja ilmselt siis ka selliste kavadega, mis suunavad oma fookuse rohkem kohalikele artistidele. No just meil oli ka lootused, saaks sügisel teha midagi siin ühes suuremas saalis Eesti Jaxiga, aga nad ütlesid, et ka suured staarid ütlesid juba ära ja, ja inimesed ei julge tulla, oli ka, see on üks pool. Ma kujutan kõikidel meid, kolleegidel, see, et muusika on nagu võib-olla kõige rohkem kannata. Teistel võib olla, teatrid ei käi, meil on teatriga kannatanud soomlased, teatrinädalad, mis olid seekord oleks toimunud seitsmendat korda, jäid ära ja siis selle asemel oli lihtsalt üks teatrivestlus, mis oli ka väga tore, aga eelmisel aastal ja oli just eesti teater tulemas. Mitmele festivalile lükati kõik needsamad kavad nagu selleks aastaks, aga no näis, mis juhtub. Nagu väiksemaid asju saab kergemini edasi lükata jupikaupa, aga suuri asju ei saa. Hoolimata kõigest oleme optimistlikud ja ootame näitusi suure rõõmuga, sest loodame, et näitusi saab ka sellel keerulisel rajal korraldada. Konrad Mägi on tulemas sügisel ja Ilon Wiklang kevadel ja August Künnapu augustis. Nii et loodame, täitlusi saab külastada ka koroona ajal. Oleme katsunud ka seda teha. No just nüüd järgmine nädal oleks olnud Tuulikki partossike soome akordionist oleks olnud kontsert Tamperes ja teine kontsert ka veel lisaks need jäävad ära ja siis minu meelest oli see nagu iseenesestmõistetav, et ma panen siis meie sotsiaalmeediasse ära jäänud sündmuse või kontserdi asemele midagi selle esineja siis mõne videoklipi või, või saate või muusikat. Ja siis ma ei arvanud, et see nagu muusikule, nagu hinge läheb, et issand, suur aitäh, et sa sellega ka mind toetab. Minu meelest on siin nagu elementaarne, aga isegi selline väike asi, et ma, et ma jagan tema muusikat, on nagu oluline. Ilmselt kõige raskem, nii soomlastel kui eestlastel, kunstnikel kultuuritegelastel on ikka vabakutselistele ja nüüd on mõlemal pool Soome lastega need toetuspaketid ju vastu võetud või vastuvõtmisel, mis just vabakutselisi toetaks. Soome riik võttis eelmisel aastal mitmeid lisaeelarveid vastu ja kultuur sai ka eelmisel aastal 110 miljonit toetust. Ja esimene lisaeelarve tuli nüüd, kus ka just nimelt üks suur osa ehk 15 miljonit läheb just vabakutseliste toetusse. Arvestame siis Soome elanike arvu ja SKP siis tegelikult eesti toetused kultuurile on ka väga head. Eesti-Soome kultuurisuhted on üldiselt väga tugevad ja väga head, kui usaldusväärseks see suhe on viimastel kuudel jäänud, et kas me saame nagu praeguses olukorras suuri unistusi ja plaane teha ette ruttavaks aastaks? Pigem ollakse nüüd juba ettevaatlikud. Ma usun ja teest, Soome ja Eesti kultuurisuhted on nii läbipõimunud, teinekord ei panegi tähele, oma poolel see tegevus toimubki, võtame näiteks Eesti ja Soome film, eestifilm on Soome filmi ja filmitegijatega nii läbipõimunud ja samuti ka meie filmitegijad, kunstnikud käivad soome filmidesse tegemas tööd. Et ega siit isegi koroona ei võta seda koostööd ja ma arvan, kas mujal niiviisi näiteks mida eesti muusikuid just seob Soome muusikutega, on kindlasti Sibeliuse akadeemia ja ilmselt need suhted ka ei saa kuidagi kahju, kindlasti ei saa neid koosesinemisi teha. Aga need suhted jäävad ju alles ja kui mõtleme, et peaaegu soomes igas orkestris on ka mõni eesti muusik ja sama on ka kirjanikega, sest et tõesti on, need suhted on nii erilised, et mõned soome kirjanikud elavad lausa Eestis ja teevad sealt juba ida, siis võiks öelda eesti soome kirjandust juba, aga suhteid tuleb hoida ja ma arvan, et võib-olla siis koroona ajal on justkui ei saa midagi korraldada, siis võib-olla nende oma partneritega teinekord mõttekas isegi lihtsalt rääkida, niisama juttu ajada, küsida, kuidas neil läheb või teinekord juhtub, kas peda üritusi toimub vähe, siis mõne olulise partneri tähelepanu saab ehk hoopis endale tõmmata sellel keerulisel ajal. Soomest suundume nüüd edasi Saksamaale. Merit Kopli töötab Eesti kultuuriesindajana Berliinis alates 2016.-st aastast. Saksamaal ja Berliinis siis loomulikult ka on terve kultuurielu teatunud tegelikult alates novembri algusest ja kinni on kõik samamoodi, kui siis esimese lockdowni ajal eelmise aasta kevadel, vahepeal olid mõned kuud, siis suvel ja varasügis olid kultuuriasutused avatud ja sai üritusi korraldada, aga nüüd on jälle kõik kinni. Samas peab ütlema, et tunneli lõpus paistab valgus ja just sellel hetkel, kui Eestis pannakse kõik kinni, siis tegelikult siin on koroona nakatumise näitajad suhteliselt madalad ja lootus on need. 22. Märts juba avatakse siis, kui teatrid, kinod, kontserdimajad, loomulikult hakatakse jälgima erinevaid piiranguid ja neid tuleb jälgida tõenäoliselt kuni sügiseni. Praegu siin niimoodi arvatakse, et praegu on siin meeleolud selles mõttes nagu esiteks juba ilma tõttu kevadine tore ja teiseks, et kõik avaneb. Praegu on õhus selline positiivsus, et tõsi on see, et nüüd kevadised üritused, mis on aprill, mai toimuvad kas siis praegusel hinnangul nagu väikese publikuga rohkem digitaalselt ja kevadel ja suvel siis ka palju väljas, aga sügisest siiski on praegu kõik optimistlikud ja loodavad, et saab naasta siis normaalsusesse, et piisav hulk inimesi on siis immuunsed või vaktsineeritud, et selles lootuses me kõik siin muidugi elan. Kui ennem oli nii, et tõepoolest see on Saksamaal toimus, ma arvan liialdamata iga nädal kolm neli Eesti üritust, et noh, tegelikult lihtsalt ei jõudnud kuhugi, sageli olid kõik ühel päeval, et mis toimus, oli tegelikult nagu teistpidi pöörane. Nüüd on nii, et järjestanud festivale, üritusi, korraldanud mitmeid asju juba kolmas kord tühistad, korraldad, tühistad, korraldad, noh, see on paratamatus, et see ei ole nüüd maailma lõpp, et noh, siis lihtsalt nii on. Kuna sakslastel on muidugi ka väga meeldib hästi palju põhjalikult ja süvitsi minna, siis nüüd on olnud selle aasta jooksul ka võimalus erinevaid suhteid tihendada, nendega rohkem rääkida, muidu saadan neile erinevaid pakke. Näiteks olgu siis ükskõik mis valdkonnast me räägime, olgu see muusika, kunst või film, et neil on aega filme vaadata. Ma vaatan, varem oli, Nad heitsid pilgu peale, aga nüüd vaatavad ära, analüüsivad, et see asi on läinud rohkem süvitsi ja noh, ma loodan, et see on hea hüppelaud selleks koroonajärgseks ajaks, siis kuna Saksamaa ei olegi Kitaalselt kaugeltki nii sellisel arengutasemel või isegi ka valmisolekus, kui on eesti tegelikult, et alguses tundus siin juba suure sammu, et me saime tehtud digitaalseid üritusi või printsid üritusi või nüüd alles hiljuti oli Eesti dokfilmiõhtuid virtuaalselt siis ja noh, et kõik, see tundus alguses juba selline uus ja huvitav ja ütleme nii, et saksa mõistes ka suure asjana nüüd mulle tundub, et sellest virtuaalsetes üritustest on suhteliselt väsinud inimesed ja tegijad ka. Kui ma võrdlesin kevadel hakkas järjest tulema neid ja kõik suure vaimustusega nüüd tegid, siis tegelikult nüüd on see huvi ikkagi vaibunud. Aga eelkõige oleme teinud ikkagi praegu ettevalmistusi kõikideks festivalidega, olgu need suvel tuleb mitu tükki on festival Nordanud, kus on Eesti esinejad siis nord, Shark, lang on Eesti esinejad, siis on Rainan Pfalzi liidumaal kultuur Sammer, kus on balti- ja Põhjamaade fookus. Et neid asju on siiski palju ja mida ei ole ka koroona takistanud, on raamatute tõlkimine väga palju, raamatuid on tõlgitud siis eesti keelest saksa keelde, praegu ilmus hiljuti Arvo Pärdi graafiline romaan siis Kertu Sillaste, kõige ilusam seelik saksa keeles välja andis kirjastus. Tegemist on siis saksa kirjastusega, kes võttis endale sellise nime ja annab välja Põhjamaade lastekirjandust. Siis Paavo Matsin ikoobeli disko, sügisel on tulemas olulise raamatuna Jaan Krossi Vastutuulelaev leelo tungla, seltsimees laps. Ütleme nii, et kirjanduse osas läheb tõepoolest, nagu ma julgeks öelda kohe väga hästi, nii head aastat nagu ei mäletagi, et tavaliselt on ikka kaks, kolm, aga nüüd tuleb neid raamatuid ikkagi üks viis-kuus, siis vähemalt. Ja ma arvan, et kui nüüd see koroona mööda saab, siis hakkame neid järjest kõiki esitlema, et mulle tundub, et see aeg, mis tuleb koroonajärgne, tuleb kohutav, tihe ja muidugi ka kunsti vallas on üht-teist toimunud. Kahe koroona lockdowni vahepeal jõudis toimuda ju Freiburgi kunstimuuseumi ja Tallinna kunstihoone koostööprojekt raiburgis Moden lahkus, Marge Monko tööd olid väljas praegu hetkel on Berliinis residentuuris Aleksei kordin teeb oma töid siin ja kuigi see koroona olukord on pingeline, siis tal on galerii, kus ta saab rahulikult kunsti luua. Aprillist peaks ideaalis tulenema Marko Mäetamme presidentuuri ja mais on siis nende ühisnäitus. Noh, ei saa öelda, et elu käib, aga midagi toimub, et ja Paavo Järvi eelmisel nädalal oli Berliini filharmoonias dirigeeris ja samamoodi, mis on ka tore, on selle kriisi ajal ikkagi on tihenenud näiteks ka noh, siin on selline ühendus nagu jõunikus on siis Euroopa kultuuri instituudis, Euroopa saatkonnad teevad koostööd ja meie omavaheline koostöö on väga hästi edenenud, et noh, siis hakkad otsima nagu teistsuguseid sõpru, keda sul parasjagu siis lihtsam saada on, et koostöö jah, ka Põhjamaadega, Baltimaadega ja hoopis teistsuguste riikidega Itaaliaga on tihenenud, mida varem nagu ei olnud. Tegime, koostasin detsembrist virtuaalse jõullu kalendrikunsti vallas, kus siis kõik erinevate riikide kunstnikud said oma töid näidata ja natuke ikka on üks uusi mõtteid ka õhus. Kolmandal mail avab Saksa president siin Berliinis tempel Hoffi lennuväljal Euroopa kaasaegse kunstinäituse, kus osaleb siis 90 tippkunstnikku 34-st Euroopa riigist. Eestist on esindatud siis Katja, Novikova ja Kristjan Salu. See saab olema väga-väga vinge näitus ja mais on Kaido olel plaanis näitus latsibisel ja tulemus on veel ka, mis on muusika vallas oluline, see on küll juba juulikuus Erkki-Sven Tüüri teose esiettekanne Münchenis, kus siis tähistame koos Läti Leeduga 30 aasta möödumist Baltimaade taasiseseisvumistegelikult, millest väga palju ei oleneb, on see, kuidas hakkab Eestisse olukord kujunema, sellepärast et kui Saksamaal on praegu nagu olukord juba suhteliselt hea koroonaga, aga kui Eesti on mustas nimekirjas ja siia tulevad muusikud ja kunstnikud peavad olema karantiinis, siis see hakkab väga palju piiranguid seadma. Kadri Voorand ja Mihkel märgandil näiteks on väga suur Saksamaatuur plaanis, see tähendab, et nad peavad olema enne kaks nädalat karantiinis, siis see ikkagi väga palju hakkab pärssima, et ma siiralt loodan, et Eesti olukord paraneb ja siia saab tulla vähemasti juuni alguses, millal meil on plaanis suured pidustused seoses Saksa-Eesti diplomaatiliste suhete 100. sünnipäevaga ja on tulemas diaatrivaarius tükk Berliini, et kui nemad peaksid ennem olema teatritrupp kaks nädalat karantiinis, noh, siis see oleks juba väga keeruline. Ma loodan, et kõik läheb hästi, sind hakkab toimuma, et iseenesest oleksid nii palju, millest võiks rääkida, pajatada ma sageli mõtlen, et nii kahju on sellest, et kui palju Eesti kunstnikud ja muusikud siin teevad nagu suuri asju, et tegelikult vajaks nagu eesti rahvale selgitamist. Eesti tähistab tänavu 100 aastat diplomaatilisi suhteid ja sõprust Belgiaga. Kui tihedad on olnud kahe riigi vahelised kultuurisuhted, sellest oskab rääkida Eesti kultuuriesindaja Brüsselis. Kadri jauram. Kultuuri esindajate kohtades, Brüssel on siis kõige pikema ajalooga, et me läheme tegelikult aastatest tagasi juba 90.-te lõppu. Aga kui me vaatame kunsti kontakte, siis loomulikult Belgia oli osa Madalmaadest ja Madalmaade kunst on ju mõjutanud kogu Euroopat, sealhulgas ka Eesti kunstnike, et tegelikult et ajalooliselt on need kontaktid ikkagi väga pikad, selline aktiivne, võib-olla rohkem suunatud kultuurisuhtlus või vahendatud kaasa aidatud kultuurisuhtlus on siis 90.-te lõpust ja iga kultuuri esindaja sellel postil on toonud, et oma siis sellise lisaväärtuse või ka oma huvid ja fookus ikkagi järjest edasi arendanud neid suhteid. Tegelikult meil ei ole ühtegi valdkonda tänasel päeval, kus me ei oleks kontakte, et seda tegelikult tonni kesti, siis kunstimuuseumi ja belgia erinevate muuseumite val kaasaegse kunsti valdkonnas. Muusik koorilt, Fila Kammerkoor, Vox Clamantis, Nad on juba siin kümneid aastaid esinemas ja tuuritamas käinud ja muidugi kui meil oli tegelikult Eesti eesistumine, Eesti tähistas oma sajandat, et sünnipäeva, siis oli Brüsselis meil kõige suuremahulisem kultuuris soon, ta tegelikult kestis praktiliselt, et no aasta võib öelda küll ja kõik need kontaktid on alles, püüame neid elus hoida, püüame pakkuda uusi huvitavaid mõtteid, oleme ise avatud, nii et meil ei ole ühtegi valdkonda, kus me midagi teinud ei oleks. Rõõm kuulda, aga lisaks siis Brüsseli esindamise rollile teie tavaülesannete hulka kuulub ka Eesti huvide esindamine Euroopa liidus Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes. Mida see viimane aeg näitab, kui palju kultuurist räägitakse? Ja loomulikult see, mis kogu maailma hõlmab, on ikkagi pandeemia. Aga kultuurist räägitakse küll ja tegelikult sellest aastast alates algas Euroopa liidus uus nii-öelda eelarve ajaraam, seitsmeaastane ja eelmise aasta teine pool oli siis selles mõttes väga tihe, et kõikide valdkondade rahastamine tuli kokku leppida. Loomulikult, et oli kultuur ka üks nendest valdkondadest, siis kus me rahadest rääkisime ja kus siis kultuurist ka rohkem räägiti Euroopa Liidu tasandil. Tegelikult Euroopa liit, kui selline tema tugevus ongi ju kultuuris ja selles kultuurilises mitmekesisuses keelelises mitmekesisuses ja see on laus seal sätestatud Euroopa Liidu siis aluslepingud ja kõik, mis Euroopa liit kultuuri suunalteerib, peab selle kultuurilise ja keelelise mitmekesisusega alati arvestama. Et selles mõttes on kultuuril singa-keskne roll ja loomulikult Euroopast väljaspoole, kui me räägime globaalsel tasandil, siis Euroopa Liit on kultuurilises mõttes edulugu ja toob seda alati oma lugude jutustamise heade näidetena esile. Kui sagedasti te olete ühenduses teiste eesti kultuuri esindajatega maailmas, kas võrgustik on ka viimasel ajal kuidagi muutunud tähtsamaks? Ja ma suhtlen igapäevaselt, meil on siin omad kiirreageerimise sõnumirühmad, kus me väga operatiivselt saame infot vahetada ja loomulikult pandeemia kontekstist, kus meid on seitse, üle kogu maailma siis me oleme hoidnud kätt pulsil ja raporteerinud pealinna kõikidest piirang kutest, leevendustest, otsustest, rahastamist, mis puudutab kultuurivaldkonda ja see on tegelikult olnud väga suur osa ka meie tööst, nüüd viimasel aastal, kui pandeemia algas, siis räägiti teisest lainest ja oli kindel, et see teine laine tuleb lihtsalt teine laine. Nüüd on olnud erinevates riikides erinevatel aegadel ja erineva tugevusega, näiteks Belgias algas teine laine juba eelmisel sügisel ja novembrist läks kõik lukku siis nüüd olla oma piirangutega jõudnud sinnamaale, et olukord on stabiliseerunud ja tunneli lõpus paistab valgus, et äkki maist võiks kultuurisektor, mis siis juba prohvet pea aasta aega ei ole normaalselt saanud toimida ehk avaneda tegelikult Eesti ja Belgia diplomaatiliste suhete 100. aastapäev on siis see nii-öelda vihmavari, mille all me tänavusi sündmusi teeme. Ja kui ma nutsin, pandeemiast käisin ja, ja me rääkisime ka sellest, et kas midagi on muutunud nendes oludes, siis jah, tõesti seal rüüpama, kuna füüsiliselt ei ole kohtuda saanud, siis on sündmused kolinud üle veebierinevatele digilahendustele järjest enam omandanud kaaluga sotsiaalmeedia ja nii on meil tegelikult sügisest saati toimunud näiteks metroo, luuleprojekt, transpoisi eelmisel aastal, siis meil oli koostöös Ungari Instituudi ja Jessi ja Poola ja Slovakkiaga Ida-Euroopa filmide leebi festival. Selle aasta alguses, kõik me lootsime, juba pandeemia leeveneb ja saame tähistada diplomaatilisi suhteid siis ühe ilusa piduliku päris kontserdiga, mis oli meil plaanitud flaami kammerorkestriga koostöös. Kahjuks see ei teostunud, pidime selle lükkama edasi järgmisesse aastasse, aga anname võimaluse eesti nii-öelda klassiga noortele tähtedele, noortele interpreetidele, et neil oleks rahvusvahelise esinemise kogemust rohkem. Kavandamisel on praegu ka osalemine Brüsseli raamatumessil, õigemini selle publiku osas, sest professionaalne osa oli veebis ära veebruaris aga mais kui nüüd peaks kultuurisektor saama avaneda, siis on plaanis kirjanikega kohtumised, raamatute müük ja Eestit on valitud esindama Kairi loo. Väga suured sümbu Moselt meid Eesti Belgia koostes oleks toimumas nüüd ka kevadel Eestis noh, teatavasti kultuurikoostöö ei ole ainult ühe suuna, need on ikka selline kahesuunaline tänav, et meie teeme siin aga belgia kultuuriasutused, siis loomulikult ka Eestis ja meie Eesti Kunstimuuseum koostöös kõige suurema belgia erakoguga hõlbus fantioniga on ette valmistanud tegelikult kaks Dust. Üks neist peaks avanema siis aprillis KUMUs ja see oleks flaami kuldajastu kunst Nemlingist, Rubensini ja teine kohe järgi mai lõpus Nigulistes, mis käsitleks ühe väga tuntud altari renoveerimistöid ja see altarimaal kujutab tuntuks seini meeletult ümfra järel. Ja plaan oli ka, et Flandria sümfooniaorkester, kelle peadirigent Kristiina Poska tuleb Eestisse tuurile aprilli alguses, kahjuks on pandeemia õlut Eestis sellised, et need ei võimalda seda tuuri sel aastal teostada, et seal lükkunud siis nüüd järgmise aasta kevadesse. Ma enne mainisin ka kunstikoostööd, sellel on juba pikkade ajaloolised traditsioonid, aga kui ma olin siin Brüsselist esimest korda, siis sai alguse selline teadlikum, sihipärasem koostöö belgia kunstiasutustega ja insti poolt siis kaasaegse kunsti Eesti keskus ja kaasaegse kunsti arenduskeskus. Ja me tutvusime erinevate residentuuri võimalustega ja tänasel päeval tegelikult võime öelda, et see seeme, mis aastaid tagasi sai mulda pandud, see kannab juba viia näiteks Margemalco, Paul Kuimet, Anu Vahtra, ingel, Vaikla, kõik, kes on siin residentuuris olnud viimasel ajal, nad on juba endale üle kogu maailma nime tegemas ja vot siin tekkiski mõte tegelikult selline kunstikoost lugu ja sihipärane tegevus nii Belgia kui Eesti kunstiasutuste poolt. Tegelikult väärib laiemat rääkimist Eesti publikule ja sügisel on kavas korraldada üks kultuuriajakirjanikke visiit silla, ent siis seda lugu Eestis natuke laiemalt, et rääkida. Ja eks siis nagu ma mainisin, et filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis on siin pea iga-aastasel esinejal ka sel aastal ei ole erand. Ootame sügisel kaasaegse muusikafestivalile ars muusika esinema filharmoonia kammerkoori ja Vox Clamantis, seal peaks tulema lausa tuur Flandrias klient-is ja ilmselt Antwerpeni Hazettis, kus nad esinenud tahad, vanemat muusikat? Tegelikult Belgia poolelt on väga tunda, inimesed igatsevad taas minna kontserti saalidesse, kinosaalidesse, õnneks muuseumid on avatud siin, et ikkagi kogeda seda päris tunne. Pandeemia alguses oli väga suur vaimustus kõigi nende digiürituste osas, aga, aga mida aeg edasi nüüd aasta jooksul ja siis on see nagu väsimus tunnetatav. Aga samas on nagu väga hea õppetund ka sellest kaasa võtta, et kuivõrd palju meil tegelikult ikkagi juba on virtuaalselt ja teatud ühiskonnarühmadele on see tegelikult võib-olla ka ainus võimalus, kuidas kultuurist osa saada. Ja, ja ma arvan, et me ei tohiks, et tulevikus, kui elu läheb oma tavarööbastesse tagasi kindlasti mitte unustada, et on inimesi, kes ei pääse erinevatel põhjustel kinokontserdiga, muuseumisaali. Kadri jauram lisab, et vaatamata keerulistele aegadele jätkub ikkagi tihe kultuurikoostöö ja kuigi füüsiliselt osasid sündmusi hetkel korraldada ei saa siis on just praegu hea teha ettevalmistusi aasta või paari pärast toimuvateks suursündmusteks. Prantsusmaal on aga juba eelmise aasta novembrist kinni muuseumid, kontserdisaalid, kinod, spordisaalid ja väike lootus oli, et kui inimesed väga palju ei liigu ja omavahel kontaktis ei ole siis 15.-st detsembrist oleks võimalik kõik avada. Nakatumise numbrid läksid küll alla, aga mitte piisavalt. Pariisist annab meile ülevaate Eike Eller, kes Eesti kultuuriesindajana töötab seal alates 2020. aasta augustist. Nüüd on siis selline seis, et alates novembri algusest eelmisel aastal on kõik kinni, välja arvatud raamatukogud, arhiivid, raamatupoed ja galeriid ja see väljendub ka eesti kultuuri esindatusest praegu Prantsusmaal, ehk siis selle aasta algusest alates oleme avanud neli näitust, aga kontserdid ja etendused ei ole praegu võimalikud. Füüsiliselt küll on päris palju kisu netis kättesaadav, aga siis me keskendume praegu sellele, mis on nagu võimalik noh, nii nagu igal pool kultuurisektor on ikkagi väga palju muutunud, see on ikkagi igapäevane reaalsus. Et oma plaane tuleb ümber teha. Väga paljud asjad, eriti, mis puudutab siis kontserte, etendusi, festivale on ära jäänud või edasi lükatud ja noh, seda On ta üritust on edasi lükatud juba kolm korda, et võib-olla kõige kergemini on läinud jah, visuaalkunstiga, kuna praegu on ikkagi mingil viisil on asjad võimalikud. Aga ülejäänud asjad toimuvad kõik veebis ja siis kultuurikorraldajate endi otsustada, kas nad tahavad teha veebis kas teha hübriidvarianti või siis lükata edasi, kui oleks võimalik teha juba füüsiliselt. Kas mingitest toetusmeetmetest on ka juttu olnud? No siin on päris massiivselt toetusmeetmed kultuurivaldkonnale, nii asutustele kui siis vabakutselistele kultuuritegijatele, aga loomulikult, et kuna see kultuurivaldkond on nii kirju, siis ikka päris kõigini jõuab või siis ei ole seda piisavalt, eksite, rahulolematust on ja väsimus sellest ebamäärasest olukorrast on ikka päris palju, aga praegu igal juhul siin prantsuse kultuuriminister aktiivselt kohtub valdkonnaga ja tegelikult siin nüüd tehakse ikkagi plaane kultuurivaldkonna järkjärguliseks avanemiseks, aga mingisuguseid kuupäevi veel antud ei ole. Paljud siis praegu valmistuvad ette juba selleks, ütleme, hiliskevadeks ja suveks. Et niipea, kui on võimalik, et need nakatumisnumbrid lähevad alla, et oleks võimalik uuesti avada. Võib-olla sellest, mis veebis on toimunud näitena, et meil on siin iga sügis, traditsiooniline Eesti noore džässansambli tuur Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides, kus me teeme koostööd Eesti kultuurinõunikega ja eelmisel aastal pidi tulema Bent järve trio ja ta kahjuks ikkagi lõpuks sellele tuurile tulla ei saanud, aga Pariisi siis džässifestival toimus veebis ja tänu sellele, et Eestis on niisugune tore jazzklubina Poom, Philly, Joe's, kust salvestatakse, kantakse üle veebis siis me saime seda salvestust kasutada ka siin ja tegelikult siis Trio osales sellel festivalil ja, ja teine on võib-olla näide, mida me tegime ka koostöös Londoni ja Berliini kultuurinõunikega veebiajakiri pahtsak kus meil oli võimalus tutvustada uut Eesti noort muusikut ja osad nendest siis artiklitest tõlgiti siis vastavalt inglise keelest saksa keelde või prantsuse keelde ja praegu minul on, kevadeks on siin Kawaseks, koosta projekte Normandias, khaani linnaga ja siis üks fotonäitus, näiteks Pariisis, mis peaks avanema 30. aprillil, nii et niuksed, kevadised ja suvised projektis on praegu laual. Isegi kui praegu nii palju hüvitis ei toimu, siis mida tehakse ka igal pool, et on võimalik neid kontakte hoida, edasi arendada, mõelda ümber ja üle, et mida ja kuidas esitada ja kuna üritasin vähem seal võib-olla on see tempo on võib-olla kohati vaiksem, nii et on rohkem aega olla kursis eesti kultuurieluga, kuulata kontserte, väga palju on kultuurisisu ju üle veebi kättesaadav, nii et selle kõigega on võimalik tutvuda. Mida siis pärast, niipea kui see kõik avaneb ja kultuurielu jällegi normaalsusesse naased, siis on võimalik seda, seda infot ja võimalusi ära kasutada. Jätkame reisi eesti kultuuri jälgedes ja järgmiseks võtame ühendust Moskvaga. Telefonil on Dmitri Mironov. Ühelt küljelt, Eesti kultuur on eesti kultuuri igal pool, aga see, kuidas see asukohariik mõjutab seda nagu no töörütmi või nagu rutiin ja kuidas see kõik nagu igapäevaselt välja näeb, see on ikkagi paneb mõtlema, et riigid on väga erinevad ja need lähenemised, kuidas nagu mida viia, eks ole, kuidas pakkuda. Nad on samuti väga erinevad. Kuidas üldse see kultuurielu viimastel kuudel Venemaal on korraldatud, et kuivõrd seda on toetatud, kuivõrd on sel lastud nagu toimida? Ja kultuuriasutuste uksed olid suletud esimese lockdowni ajal, nii et see kevadine kogemus oli kindlasti kohalikele kultuuritegelastele, nii nagu meie omadele väga valus ja minu teada Vene riigi toetus kultuuriasutustele oli küll, aga see oli pigem suunatud nendele suurematele föderaaltasandil nagu tegutsevatele tegijatele. Et mingisugused sellised väiksemad asutused, nemad pidid pigem ise hakkama saama, aga praeguse seisuga need numbrid. Ma mõtlen seda olukorda, koroonaviirusega on Venemaal sellised, et need võimaldavad töötada kultuuriasutus, kus teil on olemas teatud piirangud. Kindlasti on maskide kandmise kohustus on olemas saalide maksimaalse täituvuse numbrid, need on 50 ja 75 protsendi vahel vastavalt regioonidele, aga vähemalt on võimalik töötada ja meie partnerid on selle üle väga õnnelikud ja rõõmsad. Projekte, mis on võimalikud ilma külalisteta, sest meie peamiseks probleemiks on see, et piirid on endiselt kinni ja näiteks meie muusikud või mingid teised esinejad Eestist tulla kohale kahjuks ei saa. Aga samas meil on näiteks viimase kahe kuu jooksul olnud hästi aktiivne näitusetegevus. Veebruaris ostsime koguni neli näitust. Moskvas oli meile üleval Tallinna illustratsioonitriennaali näitus, siis oli natukene väiksem lastekirjanduse keskuse näitus nimega sirvedes eesti lasteraamatuid. Need on just päris näitused, inimesed võivad minna näitusesaali galeriisse või raamatukogusse nendega tutvuda. Online üritused toimuvad meil kogu aeg ja see on meie uus reaalsus, nagu kõik räägivad. Aga need neli näitud, mida mainisin, on nagu füüsilised näitused. Kuidas on kultuuriinimeste huvi, et kas julgetakse käia näitustel ja kas või need online üritused, et kas on märgata kasvu või pigem sellist languse trendi? Seoses online üritustega ütleksin, et niipea kui kultuuriasutused olid jälle lahti, siis lase külastatavus, hakkad kohe langema, et see oli päris kõrge kevadise lockdowni ajal, kui me ei olnud muud võimalust neid külastada ja kultuurielust osa saada. Aga praeguse seisuga, kui inimesed saavad kuskile kohale minna, siis nad seda võimalust kasutada. Aga kui rääkida sellest, kui palju kohale jõuab, siis need numbrid võivad olla väga erinevad. Ütleme, kui meil oli Tallinna illustratsioonitriennaali näituse avamine, mis on päris ilus suurprojekte ja millest on ka hästi palju infot olnud, siis selle galerii saal oli rahvast täis, aga näiteks Georg Otsa portree tega seoses olid vaid mõned üksikud külastajad kohal, sest et no see on nagu vanem põlvkond, kes on temast huvitatud, teemast rohkem teab. Ja kuna nende jaoks on piirangud rangemad ja, ja nad on ka riskirühmas, siis neid väga palju kohal ei olnud, aga õnneks meil ei olnud kordagi sellist olukorda, kus keegi kohale ei tulnud. Et isegi kui meil on kohal 10 inimest, need on need 10 inimest, kes on meist huvitatud ja me kindlasti suhtleme nendega ja oleme väga õnnelikud, et nad tunnevad meie vastu huvi. Kuidas üldse kahe maa vaheliste kultuurisuhete edendamine ja hoidmine praegu võimalik on olukorras, kus riigipiir on kinni, kuidas see teie töökorraldust tegelikult muutnud on? No see on muutnud nii palju, et me läksime väga aktiivselt onlain, nagu kõik meie kolleegid ja teised inimesed, kes tegelevad kultuuriga. Et võib-olla isegi mainiksin näitena kahte viimast projekti. Üks on meil nimega virtuaalne Eesti ja seda me teeme koostöös Moskva Nikolai Fjodorovi nimelise raamatukoguga ja selle raames on meil iga nädal kuu liitumine mõne eesti kunstnikuga. Platvormiks on ruum, nii et selle raamatukogu, külastajad ja need inimesed, kes meid teavad, nendele saadetakse vastav info kutse sellele kohtumisele ja paar-kolmsada külastamist või nagu vaatamist on meil alati olemas õnneks ja teine isegi suurem projekt, mida tehakse Euroopa Liidu tasandil, see on Euroopa filmide festival, see on selline iga-aastane algatus, korraldab Euroopa Liidu delegatsioon Venemaal, aga sellel aastal toimub see online'ist ja just terve märtsi jooksul vene platvormil nimega. Kokku võib vaadata Euroopa parimaid filme ja Eesti poolt osaleb meie film nimega ükssarvik. Nii et online'is oleme hästi aktiivsed ja kui need piirid on kinni, siis me ootame väga, kuni nad on jälle lahti, et need projektid, mis on praegu pausile pandud ja ootavad elluviimist, saaksid ka toimuda. Meil on olemas kontaktid, kellega me kogu aeg suhtleme, kes on huvitatud sellest, et eesti muusikud saaksid kohale tulla ja oma kontserte anda ja nad kogu aeg uurivad, et millal lõpuks kuupäev saabub, millal piirid varsti on. Kui me teame, et kontserdid, no ma ei tea, aprillis näiteks toimuda ei saa, siis me uurime, kas oleks võimalik näiteks suvel või sügisel, et muidu käib meil töö niimoodi, et olemas plaan terveks aastaks, aga see kogu aeg muidugi täpsustub ja muutub, aga no minu enda rõõm on see, et meil ei ole siiamaani olnud Ühtegi täiesti ära jäänud või tühistatud projekti, et meie partnerid on ikkagi meie toredad sõbrad ja me nagu pigem räägime edasilükkamisest või projektiviimisest, online'i või mingist muust visioonist variandist, kuidas veel nagu saaks koostööd teha, et selliseid asju nagu üldse tühistame ära ja unustamine osad ei ole õnneks olnud ja loodan, et ka ei tule. Kuidas läheb aga eesti kultuuril Inglismaal? Eesti kultuuriesindajana Londonis töötab 2015.-st aastast Kersti Kirs. No hetkeseis on selline lootusrikas, kuna Boris Johnson on välja öelnud uued kuupäevad, millest alates peavad skulptuuriasutused, et planeerida enda avanemisi, aga sisuliselt on kultuuriasutused olnud suletud eelmise aasta märtsist. Väike vahe powskil oli, kus oli võimalik korraldada sellise kuule täituvusega üritusi suve algusest kuni varasügiseni, aga teatud poolest te kirjutate, korraldamine päris kulukas ja aeganõudev ja tehnikalt nõudev, nii et seetõttu kõik sellega kaasa ei läinudki. Ja siin üsna hiljuti tehti avalikuks meie selline tee viik, kus mind siis erinevates etappides hakkame niimoodi vaikselt taas avama ja mis kultuuriasutusi puudutab, siis kõige varasem kuupäev ütleme, siseruumides ürituste tegemiseks on 17, mai, aga siis me oleme veel sunnitud tegema 50 protsendilise publikuga. 21 juuni on siis see päev, kui oleme täiesti piirangutevabad uuesti ja siis peaks olema täiesti elu, nagu varem. Kuidas praeguse kultuurikoostöö üldse toimib? Kas te olete pidanud kõik Online'i kolima või lihtsalt maha kriipsutama, et mida üldse saab teha, mida on saanud teha? Need, mis olid siin eelmisel aastal planeeritud, neist enamus muidugi On ka edasi lükkunud või siis vaid vähesed on saanud teoks virtuaalselt. Julgemad plaanid on siiski alates aastast 20 22, mul on siin mõned suuremad üritused küll näiteks Arvo Pärdi festival Oxfordis, mida ma tõesti loodan, et see teoks saab, kuna pidin saama teoks juba eelmise aasta novembris, aga nüüd on lükkunud aasta võrra edasi seoses selle plaaniga, et kui kõik läheb plaani järgi ja praegu, ütleme, nakkuskordaja on UKs siiski võrreldes muude riikidega väga madal. Samuti on väga hea seis vaktsineerimistega. Täna meil on siin juba 23 miljonit inimest vaktsineeritud saanud vähemalt esimese doosi, et paistab, et kõik läheb siiski positiivses suunas ja kultuuriasutused, et noh, eks enamusel on tagataskus siiski ka ütleme nii, plan Pi, et kui ei tule, siis füüsiline üritustest võib-olla tuleb hübriid ja siis kui mitte see, et võib-olla on võimalik modifitseerida mingisuguseks virtuaalseks ürituseks, aga aga jäägem siiski optimist ütleks, et ühel päeval me võidame nagunii. Aga kuidas Eesti kultuuril Inglismaal läheb, kas meie muusikud, loomeinimesed on saanud oma loovust näidata, on see jõudnud sealsete inimesteni? Me oleme ja teinud kasin virtuaalseid üritusi, möödunud aastal me näiteks korraldasime koostöös Arvo Pärdi keskusega ja Täshortsida Arvo Pärti tutvustava õhtu, mis alguses oli nagu virtuaalüritusse, nüüd sellest tehti veel podcast, nii et on võimalik nagu ühest üritusest tekitada mitmeid erinevaid virtuaaltooteid, nii et see jääb sinna avarustesse ringlema ja sain aru, et ka see geograafiline haare virtuaalüritusel oli väga hea, et korraldajad jäid meiega rahule ja praegu kavas sama organisatsioon ka järgmised koostööprojektid, noh esialgu kaanel virtuaalsed ja siis rääkides siin eelmise aasta märtsis, kui see esimene lockdown saabus, siis me istusime maha saatkonnas ja mõtlesin, et missis Nilk ning siis sündis meil selline mõte, et meil on tegelikult ikkagi võimalus ka sotsiaalmeedia kaudu jätkuvalt Eesti kultuuri tutvusta, siis sündis meil kaks kuud kestev sotsiaalmeediasari Chantvast jõunja, hiljem siis moondus jälle omakorda e-raamatuks ja mida siis huvilised saavad praegu saatkonna kodulehelt, et ka alla laadida ja lugeda. Ja mis koostöös see puudutab, siis praegu on, ütleme, selline vaikuse aeg on ka hea võimalus ikkagi mitmed kontaktid uuesti üles soojendada kui taasluua ja ma võiks isegi öelda. Uute kontaktide loomiseks on praegu väga soodne aeg, seepärast et inimesed, kes seal varem olnud ülihõivatud või kellel ei ole olnud võimalik maha müüa mingeid uusi ideid, nende vastuvõtlikkus, on praegusel ajahetkel ikkagi kordades suurem kui varem. Lihtsalt miinuspool on see ikkagi teadmatus, millal mingit asja saab reaalselt korraldada. Selle suure viiruse pandeemia kõrval on teine teema Inglismaale mõeldes muidugi Brexit, kuidas see meie tulevasi kultuuri suhteid kahe maa vahel tegelikult mõjutab? Ma valetaks, kui ma ütleks, et ta mingil määral ei mõjuta, et võib-olla meenutame seda eelläbirääkija Michel Barnier kuulsat fraasi Klakis teking, et ma võiks öelda nii, et noh, et ta nüüd tiksunud küll ja kell on ka helisenud, et võib-olla on aeg üles ärgata ja ikkagi uuele reaalsusele lihtsalt otsa vaadata ja arvestada sellega, et asjad ei lähe enam samamoodi edasi, nagu nad on siiamaani näinud, et paraku uus reaalsus tähendab seda, et kultuurikoostööga kaasneb rohkem paberimajandust ja võimalik, et ka rohkem kulusid ja noh, kurb on võib-olla ka see natukene, mis on siin väga päevakajaline olnud, on see muusikasektor on jäänud natukene Ugaaell tulevikusuhtelepinguni vaeslapseks ja ei ole saanud soovitud viisavabastust, nii et siin lusikasektor teeb omal viisil veel lobitööd ja on töös petitsioonid Parlamendis. Noh, eks siin on praegu hetkel võib-olla kaks sellist rasket, et olukorda ühendatud covidi pandeemia ka seotud, et majanduslangus, siin kultuurisektori probleemid ja siis Brexit, vaatame, kuidas see taastumine siin toimuma saab. Ma ei ole ennustaja, aga ma võiks arvata, et noh, et võib-olla aastast 22 siis pööratakse pilgud uuesti piiride taha, selleks ajaks on endale selgeks tehtud, et ka kuidas peaks siis see uus regulatsioon siin toimuma. Piirideülene liikumine, mis pabereid on vaja, mis rahaliselt endaga kaasa toonud, uued eelarved on suhteliselt lihtsalt süveneda, sest praegune seis on pigem see, et mitte et ei ole tahet, aga ei ole olnud lihtsalt aega, kuna covidi pandeemiaga tegelemine võtab kogu energia. Muide, kui ennist Arvo Pärdist oli põgusalt juttu, vaatasin ka neid viimaste aastate sündmusi, siis paljud sellised tähelepanuväärsemad laiemat kõlapinda saavutanud üritused olid just Arvo Pärdi nime kandvad olgu siis mõne festivali kava või, või esiettekanne. Et kas eesti kultuurist rääkides on veel mõni selline eriline nimi või kunstivaldkond, mis vägagi kutsub sealseid inimesi kaasa endaga? Ja no muusika valdkonnas on võib-olla neid nimesid ikkagi kõige kõige rohkem, et on ju Paavo Järvi väga hästi tuntud Neeme Järvit, paneme siinse klassikaraadio sisse Neeme Järvi dirigeeritud muusikat tuleb uksest ja aknast siis sealt igal päeval, igas valdkonnas on omad nimed. Et kunstis siin hiljuti ikkagi meie naisloojat nagu Katja Novikova ja Kris Lemsalu on saanud tähelepanu, siis võib-olla moevaldkonnas näiteks Roberta Einer oli väga edukas olnud siin Londoni moenädalatel ja siin fotomaailmas Sirli Raitma, tema tööd on olnud nähtav, mõtlesin suurematel konkurssidel ja muuseumites, sügisel on meil plaanis Eesti disainiesitlused Londoni disainifestivalil ja muusika valdkonnas, me jah, sinna aitame ka kuus kaasa, meil on selline käimas hetkel väga huvitav projekt pahtrackiga, mis on siis maailma üks suurimaid klassikalise muusika veebisaite ja ma arvan, et helikaja kuulajad kindlasti on sellega väga hästi kursis, et meil on koostöös EAS-i kultuuriministeeriumiga meie toetatud projekt, kus me üritame üles ehitada vahtroki kodulehel eesti alamlehte, kust siis nii muusikakorraldaja kui muusiku ise kui ajakirjanikud, kui ütleme, kultuurituristid leiavad info üles Eesti kohta, et hakkan siis võimalik lugeda kontserdipaikade festivalide muusikute kohta ja näha ka kontsertsalvestusi. Pahtracki projekt on nüüd ka, ütleme siin sulguse aia sündinud uutest kontaktidest ja uutest ideedest, millel on siis seeme mulda saanud. Pagulased tulevad. Meie viimane sihtkoht tänases saates on New York. Jaanika berne annab ülevaate sellest, kuidas praegune olukord märtsi alguses seal paistab. Egas uutest projektidest ja plaanidest sobib unistada. Kui me siin oleme aasta jooksul ikka kassaabliga ei saa, et siis noh, nüüd tundub, et äkki teises poolaastas ikka, sinna võib juba hästi planeerida ja mina olen ka sinna planeerinud siis füüsilisi üritusi juba siis Eesti ja New Yorgi suunal. Aga noh, piirid on endiselt kinni, ega praegu Euroopa ja USA vahel tegelikult ju reisida ei saa. Et see ongi see aasta nüüd, nagu ma ütlesin ka, et aasta aega täis maailm põhimõtteliselt peavad siin USA-s ma tundsin, et kõik lukku läks ja ja tohutu suured plaanid olid siin ka Eesti ja USA suunal, meil oli siin ka väga mitmeid asju seoses Eesti julgeolekunõukogu liikmelisusega ÜRO-s ja Eesti meedik, kas toimuvad siis New Yorgi Eesti kultuuripäevad, viiekümnendad juubel, palju esinejaid, kes pidi tulema ja noh, siin oli neid üritusi palju, need kõik muidugi jäid ära ja no mis on selle aasta õppetunnid olnud, siis on see, et Euroopa kultuuri esindajad siin New Yorgis lõid kampa, nii et koostöö on üks märksõna ikka täiesti uuel tasemel koostöö, need tõesti tunnete, nüüd me saame 11 toetada. Me saame üksteise õlal nutta kur ja, ja ka koos ikkagi algatada asju, nii et mina olen selle aasta jooksul teinud väga palju koostööd New Yorgis asuvate Euroopa kultuuriinstitutsioonidega, Austria kultuurifoorum või siis Götegi Instituut ja ja noh, igal maal on sinna vaatuses esindused ja Eesti puhul on see nüüd küll minu isikus, mitte täiskohaga töö konsulaadi juures, aga see ei vähenda seda tähtsust, et nüüd me oleme mingis mõttes ka veel rohkem ühe pulga peal. Ja mul on olnud rõõm algatada oma Leedu kolleegiga, siis läinud aastal algatatud ja sellel aastal just nüüd veebruaris käima läinud suur rahvusvaheline online'is toimuv kunstiresidentuur, mille nimi on andnud 10 kunstnikku New Yorgist ja 10 kunstnikku Euroopa Liidu maadest. Nad on omavahel paaridesse pandud, nii et meil on 10 paari ja loovad ühisprojekti ning jällegi koostöö ootamatus ja noh, niisugused märksõnad on läbi käinud. Aga näiteks see aasta meil käimas on, siis Luiga on 120 tema aastane, siis mulle, et nad lihtsalt see, et kevadel teeme online'i põhiseid projekte, aga sügiseks ikkagi väga loodan, et meil on plaan, et tuleb siia Maria Faust esinema Forfiidandus parki, mis on siin mäheteni kõrval asuv Vahesaar ja mis on Luigaanisist disainitud. Et lihtsalt see ettekujutus sellest, kuidas te seal kõik kostaja välja näha võiks, on juba niivõrd ringe, et selle nimel tasub tööd teha ja ma lihtsalt väga loodan, et oktoobris säsitegi saab toimuma. Ma mäletan uudistest, et kui see viirusepuhang tulid, siis nagu kultuuriasutused olid nagu ühed esimesed tõest, mis kinni pandi, et kas praeguseks on kuidagi ka riigi poolt toetuseid mingisuguseid meetmeid, kas võetakse kuulda näiteks kunstnike soove ja arvamusi, mida nad hetkel vajavad, mis on vajalik selleks, et kultuur nagu päris välja ei sure? Tuur on ikka suhteliselt kehvas olukorras siin selles mõttes, et kultuuri ei ole selliste esmavajaduse staatust siin maal, et kultuur on ikkagi väga palju erakätes ja erainitsiatiivil, et kui Euroopas on paljud muuseumid on ikkagi riigi toetusel, siis noh, Ameerikast neid muuseume ikka väga vähe, mis saavad riigi toetust üldse Washingtonis distiis on siis seal need muuseumid, aga New Yorgis näiteks jah, et siin on see ikkagi väga karmus olukord, et muuseumid on nüüd küll lahti olnud juba augustist saati see nüüd üks asi, mis on toimunud, aga arvestades seda, et seal on vähem külastajaid, võib olla ja nii edasi, et nad ikkagi suurtes rahalistes raskustes ja müüvad maha oma kollektsioonides töid ja igasugust asju. No nüüd on oodata siis just sellel nädalal, et tuleb siis uus abipakett meie uuelt ametisse vannutatud valitsuselt. Ja seal on nüüd erinevaid Ta ikkagi aspeke rohkem arvestatud küsinud, eelmisel aastal oli ikka suhteliselt tagasihoidlik see toetus. Ma olen ise, elan siin New Yorgis juba üle 20 aasta, ma lihtsalt väga kurb on näha, kui palju institutsioone galeriisid, kontserti, koht või on juba uksed sulgenud ja paljudel seisab see Eestis seda ühte aastat ikka ilma mingi sissetulekut üle elada, et seda ikka saavad väga vähesed tegelikult. Aga kui tugev see Eesti loovinimeste võrgustik kas või New Yorgis on? No vaadake, siit on ka need osad inimesed ära läinud, et New York oli maailma siis koroonaviiruse epitsentris, eks ju aprillis ja see, kes sai, läks siit ära kuskile mujale varju vaiksemasse kohta, sest sellise tihedusega linna aastal ikka väga raske vältida seda haigeks jäämist ja nii edasi. Nii et eks ma olen natuke suhelda ka, ausalt öeldes, võrgustik on veel väiksemaks jäänud, ega meditsiin. Meil ei olegi tegelikult siin ei olegi väga palju eestlasi täielikult üldse hakata mõtlema suurlinna kohta, aga kindlasti, mida ma tunnetan, nagu ma ütlesin enne, et nende Euroopa kolleegidega see koostöö ei ole üleüldse kõike see aasta on toonud sellist, ma arvan, tähelepanelikumad, kuulamist ja, ja tegelikult ka publiku pool siis või kultuuri siis nii-öelda tarbija poolt ikkagi seda kultuuri väärtustamist. Ja samas on New York'i New Yorgi osariiki ette võtnud seda, et kui me siseruumides midagi teha ei saa, siis me teeme väljas, nii et nüüd on suur programm, mis algas veebruari lõpus siis New York hops-up ja siis toimuvad lihtsalt välitingimustes linna ja osariigi toetusel erinevate artistide esinemised. No näiteks väga varakult välja ei kuulutata selleks, et sinna liiga palju rahvast kohale lähed, nii et võib-olla sa kõnnid Queensi linnaosas New Yorgis ringi ja järsku on sul mingi artist, keda sa muidu võib-olla läheksid 200 dollarise pileti eest kuulama kuskile suurde siseruumi, siis siis nüüd kuid ta on seal tänaval kuskil esineda, et tuleb lihtsalt vastupidi olla ja mõelda uusi võimalusi, et inimesed rindiselt tahavad luua ja kultuur elikke täiesti uskumatu vahend, et inimesi toetun sellel tohutul raskel ajal. No näiteks me tegime siin 20. veebruaril siis Eesti peakonsulaadi ja Skandinaavia maja, kellega ma ka siin New Yorgis palli koostööd teen, nüüd jälle teine koostööpartner, kellega sest et nii lähedaseks muutunud selle aasta jooksul tegime siis sellel huvigaan 120 avaürituse ja me ei oleks muidu saanud kokku sellist vinget seltskonda sinna esinema ja kuulama. Noh, kui nüüd järele vaatamisega kokku panna viis-kuussada inimest, sai osa sellest üritusest. Ma kujuta ette, et ma sellise ürituse või suudaksid Skandinaavia aega koos füüsiliselt siin korraldada ja saada just nimelt sellised auväärsed inimesed sinna rääkima, osalema, nii et noh, on plusse ka ja muidugi, kulud on, on ka palju väiksemaks, et see on teine asi. Aga noh, loomulikult ei saa kesta lõputult, aga ma arvan, et selle asemel, et mitte selle järgi, mida ei ole noh, tegelikult palju assiki kliiniliselt on, on loodus, kuhu poole pöörduda, sa leiad mingid oma sisemisi ressursse üles, eks ju, mida, mida enne ei ole võib-olla tähelepanu võib olla aega olnud neid arendada, et noh, ma arvan, et kunstnike seas on muidugi palju kaotust mitmes mõttes, sest paljud näitas, et mis on ära jäänud ja nii edasi, aga samas on kuidagi uskumatu, selline vastupidav, mis on, on ilmnenud inimestes toet, sügavuti minek. Seda olen mina kogenud vähemalt selle aasta jooksul Eli heligaja küsis, kuidas läheb Eesti kultuuril täna laias maailmas. Rääkisime eesti kultuuri esindajatega Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Moskvas, Londonis ja New Yorgis. Kokkuvõtteks võime olla kindlad. Vaatamata pandeemiast tingitud keerulistele aegadele jätkub ikkagi tihe kultuurikoostöö. Seda enam on põhjust oodata uusi suuri kultuurisündmusi. Saate tegi Johanna Mängel ilusat päeva. Eligaja.