Eligaja tere head klassikaraadio kuulajad, MINA OLEN Lisete pilt ja algab saade helikaja. Kas teadsite, et 13-l korral on aprillikuus kogunenud Pärnusse üle 50 aastased harrastuslauljad ja juba teist aastat ootab laulukonkurss seeniorlaul pandeemia lõppu ja paremaid aegu. Tänases saates räägime sellest, kuidas muusikast võib saada hea kaaslane eluteel. Küsime, miks teeb laul rinna rõõmsaks ja kuidas leevendada igatsust ühise musitseerimise vastu. Stuudios on muusikaterapeut Kaia Laurik, hiljuti 90 teist sünnipäeva tähistanud pran Alexandra järve ja seeniorlaulu korraldaja Toomas Cutter. Muusika kuulamise tervistavast mõjust räägib loodusemees Fred Jüssi. Arvustamisel on uus plaat, mis kannab pealkirja laula, head kuulamist, Eli. Kas siis? Kaunik. Hal. 2021. aastal ilmus Hollandi plaadifirmalt Zephyr Records eestikeelse pealkirjaga album laula. Selle taga on kolm muusikut, Hollandis tegutsev eesti metsosopran Kadri tegelmann barokkmuusik Mike fentras teorbil ja vihuelal ning džässmuusik plaadil bassklarnetit mängiv Maarten Horn. Steinalbumile on jäädvustatud eesti rahvaviisid vaheldumisi barokiajast pärinevate lauludega. ERR-i kultuuriuudistele, rääkis Kadri. Tegelema on, et Hollandi publik on uue plaadi rõõmuga vastu võtnud Baltimaade vastu suurt huvi. Albumit laula kuulas pärimusmuusik ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia pärimusmuusika lektor Karoliina Kreintaal. Uurisin, millised on Karoliina kuulamiselamused ja kui palju on ta varem kuulnud barokk ses seades džässimõjutustega eesti rahvalaule. Ja ma pole ka sellist kooslust kunagi varem ise lausunud või kuulnud. Džäss ja pärimusmuusika muidugi on väga ammu juba käinud käsikäes, aga ooperilaulja esituses džässimõjutustega pärimusmuusikat ma kindlasti ei olnud, ma arvan, varem kuulnud Eesti pärimusmuusika siis, kas tegemist on pärimusmuusikaga pärimusmuusikaga, ma arvan, siinkohal tegu ei ole, et ta on võtnud need tekstid ja seal viisi ja võib-olla see rahvalaulumaneer on jäänud natukene kõrvalesin, kahtlustan, et et võib-olla ta ei leidnud neid arhiivisalvestisi või ei teadnud neid otsidest, et Maran tihtipeale muusikud, kes soovivad rahvalaule töödelda, tegelikult ei teagi, et, et see kõik on digitaliseeritud ja, ja need on tegelikult võib-olla ühe hiirekliki kaugusel, et minule võib see tunduda loomulikke, ma tean, mis rägastikus või kus nurgakeses seda nagu leida ja mulle tundub, et selle tabab mu kõrv küll ära, et kas laulja on või muusik on kuulnud originaalesitust või, või seda, kelle kaudu seda laulu oleme teadma saanud, siis et kas ta on seda kuulnud või mitte, et väga tihti võetakse täiesti kellelegi siis noodistus või kuskilt lauluvihikust see laul ja kogu informatsioon oluline jääb kuskile peitu sinna ridade vahele ja tundus, et plaadiga ja ei seda minu jaoks natuke vajaka. Aga kas see on hea eesti rahvalauluga ümberkäimine, sest tegelikult see tundub ka üsna tavaline, et sa võtadki noodistatud, need viisid pea absoluutselt ja ema kindlasti olen arvamusele, rahvalaulud ongi laulmiseks ja see ei ole ju mingisugune viga, need ei ole kellegi omad, need on vabalt kasutamiseks, iseasi ongi see, et kus stiili piir läheb või see tundlikkus, millise tundega neid laule laulda ja traditsiooni tundlikus. Minu jaoks oli, huvitav, mis ma lugesingi sellest samast kultuuriuudiste artiklist välja, et kuidas ta ütleb, et Eesti rahvalaul on nii lihtne, et ei vajagi midagi juurde, aga minu jaoks oli, kui seda plaati tervikuna kuulata ja vaadata neid eestikeelseid siis laule, mis ta on valinud sinna, seal on minu arust väga palju juures ja juba sellest tema tämbrist, mis on minu jaoks pisut liiga teatraalne see, et võibki tunduda, et ei muutnud sedaviisi või Ta oli saanud siin võib-olla kaunistusi, aga samal ajal minu jaoks oli juba seal nii palju selliseid maneer, mida ma pole harjunud rahvalaulu juures kuulma. Ma arvan, et sellist diili ma kindlasti ma olen põnevil, kuhu see võib veel välja viia, aga mulle meeldis, kui siin oleks juures Wells väike sissevaade nende kunagiste laulikute salvestistele, et mis sealt ta võib veel avastada. Ja need viisid on tõesti lihtsad eesti rahvalauluviiside regilaul eriti väga primitiivne ja sealt edasi siis uuem rahvalaul, see on juba meloodilise, et see põhirõhk võiks olla sõnal ja mulle tundubki, et sellise nagu teatraalse lähenemisega tegelikult võib see asi nagu kursist välja viia. Ühelt poolt jah, ta on lihtne, aga see balanss tuleb nagu leida, et sa keskendud viisile ja sa ei hakka oma häält demonstreerima või sinna sellist nagu ebaloomulikku jõudu võib-olla sisse panema. Mida arvab Karoliina Kreintaal plaadile jäädvustatud rahvalaulude valikust, võõrkeelseks tuule jaoks? See on väga hea valik eesti rahvale Oledest näiteks lauliku lapsepõli kurb laulik, Need on mingil põhjustel läinud levima ja neid lauldakse palju. Aga võib-olla eesti kuulaja jaoks, kes ta on kuulnud neid päris mitmes seades juba oleks võib-olla Laatnud uusi avastusi, et meil on tohutu too rahvalaulu kogu seal on nii palju tekste ja, ja tegelikult ka viise salvestatud, et ma arvan, et see võib olla eestikule jaoks, oleks põnev olnud leida mingi uus tekst. Plaadil ei kõla ainult eesti rahvaviisid, vaheldumisi rahvalauludega on sellele jäädvustatud barokkmuusika ja muuhulgas ka Arvo Pärdi father, Unser Karoliina Kreintaal sõnul andsid need vahenumbrid kõrvale puhkust. Ja ma mõtlesingi, võib olla samamoodi võib see mõjuda näiteks hollandikeelsele publikule, kes kuulevad Eesti muusikat ja nad ju saavad sellest täiesti teisiti aru kui meie, et mulle tundub, et see oli tegelikult tal väga hästi välja kukkunud ta, miks siis neid? Eesti rahvusringhäälingu kultuuriuudistes oli sellest juttu ka, kui plaat ilmus ja siis me võisime aimu saada sellest, et Hollandi publik, kuule, on see plaat väga meeldinud ja nad on selle rõõmuga vastu võtnud. Selle plaadi on ka välja andnud Hollandi plaadifirma. Mis sa arvad, mis see võti seal võib selliseks eduks olla? Esiteks väga kiidaksin tema tämbrit hästi karakteeenne ja jõuline ja huvitav hääl on kadril ja seda me teame ju kõik, et kui kaunilt eesti keel kõlab ja kui atraktiivsena, kui laulvana see keel kõlab, kas siis lauldes või rääkideski ja ma arvan, et, et see ongi see, see võlusõna. Et ta on toonud erineva meeleoluga eestikeelseid rahvalaule seal publiku ette. Kadri deegelmanni, Mike fentrossi ja Maarten Orn Steini albumit laula, kuulas pärimusmuusik Karoliina Kreintaal. Nõnda laulis naiskoor vanaemad Silvia Männiku juhatusel 2020. aastal Eesti kooriühingu aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. Samal päeval pärjati naiskoor aasta kooriks 2019. Koroonapiirangute tõttu. Too on koori 16-st tegevusaasta vahele jäänud, aga lootusrikkalt oodatakse uut hooaega, et jälle koos laulda. Ja vanaemad ei ole ainsad. Eesti rahvakultuuri keskuse andmetel osaleb rahvakultuuris ligi 5000 65 aastast ja vanemat rahvatantsu harrastab 2381 eakat ning vokaal ja koorimuusikaga tegeleb erinevates huviringides ligi 1500 kat. ERR-i teadusportaalis novaator avaldatud artiklist ilmneb, et mida aeg edasi, seda kõrgema eani ollakse terved ja aktiivsed. Eesti demograafia keskuse projektijuhi Liili Abu Läätse sõnul on viimasel ajal kerkinud esile mõiste edukas vananemine. See tähendab, et tervelt elatud eluaastad kasvavad kiiremini kui Eluiga. Muusikat peetakse parimaks vahendiks eakate aktiivse osalemise kindlustamiseks ühistegevuses. Tänases saates räägime sellest, kuidas muusikast võib saada tervistav kaaslane eluteel. Küsime, kas laul teeb rinna rõõmsaks ja kuidas leevendada igatsust ühisemusitseerimise vastu põhja. Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus töötab muusikaterapeut Kaia Laurik, kes on aastaid tegelenud just vanemaealistega. Kohtusime kevadisel neljapäeva hommikul tema kabinetis akna, tagalehise ja pärna alleedel laulsid linnud. Siin igapäevaselt toimub siis muusikateraapia vibroakustiline teraapia, siin käivad siis meeleoluhäirete osakonna patsiendid just praegusel kriisiajal meil muid patsiente siia mööda maja niimoodi käima ei lubata, aga muul ajal võtan siia teiste osakondade patsiente samamoodi just siia vibroakustilises teraapias, mis seal väga popp selle muusika, massaaž, muusika saa seal, mõtlen ma siis seda, et madal sageduslikute helid on need, mis tekitavad sellise vibratsiooni, mis mõjub kehale nagu massaaž ja seda siis me kasutame siin selleks, et inimene saaks lõõgastuda, tasakaalustada oma sellist seisundit kuurina, siis käivad siin kõik need, kellele arst on määranud selle vibroakustilise teraapia käivad siin siis niimoodi päeva jooksul oma annust saamas. Ja taustamuusikaks ongi enamasti selline rahulik ja vaikne ja tasaselt voolav muusika mis aitab ka meelde rahuneda, et siin sellisel kiirel rõhutul ajal natukene võtta aeg maha ja olla iseendaga ja oma mõtetega, aga on võimalus ka kuulata oma muusikat, nii et selle koha pealt ma olen paindlik, teades, kui erinevad on inimesed, sest lemmikmuusikal on omadus võib nii öelda inimest rahustada just sellel moel, et kas seal on seotud näiteks mingi hea mälestusega, see muusika ei ole tähtsust, kui vanainimene, et lemmikmuusika võib esile kutsuda siis positiivseid tundeid, mis on seotud selle muusikaga ja muusikal on see omadus neid emotsioone sealt kehast välja tuua. Emotsioonid ja muusika on kuidagi väga tugevalt seotud omavahel ja sellepärast ma lubangisin patsientidel kuulata oma seda muusikat siis seda, kui näiteks patsient on väga ärev, siis tema jaoks minu valitud muusika ei pruugi temaga nagu haakuda tol hetkel ja, ja siis see eesmärk jääb saavutamata siin, et kui eesmärk on ikka patsiendil maandada ärevust ja leidub kehasene rahul tunne, siis oma muusika võib aidata paremini esialgu enamasti nad ühel hetkel leebuvad või noh, Leegol vale sõnaga võib-olla rohkem suhelda, siis me leiame selle ühise keele ja siis nad võib-olla jõuavad selle rahulikuma natuke teistsuguse muusikani ka, avastades, et ka see on võimalus, aga esialgu lihtsalt tekitab turvatunde, eriti noorematel inimestel, nad on ikkagi esialgu selle vastu, mida pakutakse, nad ikkagi tahavad oma. Et see justkui kaitseb ka nende identiteeti, et ma olen selline, et ärge hakake mind muutma ja noh, eesmärk ei olegi inimest muutavaid aidata. Vibroakustiline teraapia on universaalne, mõeldud kõigile, olenemata vanusest. Oma varasema töökogemuse põhjal võib Kaia Lauri kinnitada, et eakad ja muusika käivad kokku. Kindlasti käivad kokku eakad ja muusika, et minu esimesed kogemused psühhiaatriahaiglas olidki just vanemaealistega, kuna üldosakonnas, kus ma alguses töötasin, tehti ka dementsus diagnostikat ja palju seetõttu oli ka vanemaealisi seal osakonnas. Meil tekkiski väga tore selline komme või traditsioon, et iga nädal me saime siis sellise väikese grupi panime kokku ja siis laulsime ja mängisime pilli koos ja no sealt on selliseid erinevaid toredaid lugusid vist väga palju, et noh, võib-olla üks kõige tavalisem nähtus oli see, et nad olid lihtsalt natukene elavamad, tuju oli veidi parem, nad olid koos midagi teinud ja üks, mis on vanemaealiste puhul, eriti kipub olema, on see, et nad jäävad üksi. Nad jäävad üksi, nad tunnevad ennast kasutuna. Pensionile jäädes ei ole enam ka töökaaslastega võib-olla mingisugust kontakti, võib-olla kaaslane kõrvalt lahkunud ja oled seetõttu kuidagi jäänud täitsa üksinda. Lapsed võib-olla elavad kaugel, praegu on see olukord kuidagi eriti terav, et ei saagi ega külastada. Ja siis oli see muusikaline, selline ühistegevus oli palsam hingele, et me siis kas kuulasime erinevaid vanu muusika valasid ja siis rääkisime mälestusi. Sellega on see, et eks siis peab natukene teadlikult ette võtma, et kui mõni vanem inimene on väga selline tundlik, et võib-olla siis mitte minna päris nende lugude juurde, mis kõik haavad lahti kisuvad. Aga selliseid helgeid mälestusi on ju ka inimestel ja, ja siis on mõistlik võib-olla minna tagasi kuskil sinna päris lapsepõlve või noorus ikka need lood ikka panid vanematel prouadele või härradel silmad särama. No hästi, palju toredaid juhtumisi oli ka näiteks selliste inimestega, kes olid oral siis harrastanud näiteks koorilaulu või, või siis olnud ka mõnes ansamblis seal tegevliikmed orkestris mängivad pilli või laulnud, et nemad kuidagi elavnes eriti nende tundide ajal, et võib-olla inimese muul ajal olekulise suhteliselt passiivne ja siis muusikagrupis äkitselt ilmutas ennast mingisugune osa sellest inimesest, mis on kuidagi peidus või mis ei ole nähtav igapäevaselt ja siis oli kohe hoopis ja siis emotsioonide tulva sellist aktiveerumist kohe nagu näha oli ka selliseid drastilisemaid olukord nii drastiline on, võib-olla mitte. Mäletan ühte korda, kui hooldaja lükkas mulle muusika tunni ajal grupi proua, kes istus siis on ratastoolis ja ta põhimõtteliselt ei rääkinud enam. Ma ei tea põhjust, miks ta rääkinud kõnevõime tal oli, aga mingil põhjusel ta ei rääkinud enam ja siis me laulsime tol korral mingeid vanu eestiaegseid laule ja ühel hetkel see proua tugitoolis hakkas kõva häälega kaasa laulma sõnadega peras ja laulis terve selle loo algusest lõpuni kaasa ja siis lugu lõppes ja siis silmad särasid. Aga noh, ega see kõnevõime ei taastunud. Kurb nagu öelda, et ikka ühekorraga niimoodi taastu, eks ole, see kõnevõime, aga korraks oli näha nagu mingisugust sära inimeste silmades, et selle konkreetse inimesega see lugu nagu pikemalt ei edenenud, aga maailmas on nagu näiteid küll ja veel, kus sellise regulaarse muusika valitud muusika kuulamise või laulmise korral inimesel mälusopist tule alt välja, need nii-öelda vanad mina killud või kuidas võiks neid nimetada poeetiline viis praegu võib-olla sõnastada, mis aktiveerivad inimeses selle teadmise, kes ta on, kes ta on olnud, et dementsuse või muudel põhjustel depressioonist tingituna siin vanemaealistel võib juhtuda see, et nad kuidagi maanduvad ja unustavad ära üldse, kes nad on, miks nad on ka varase põhjus üldse tegutsemiseks millegi üle rõõmustamiseks? Mis inimesega siis ikkagi toimub, kui muusika suudab äratada mälukilde kaugetest aegadest? Öeldakse, et muusika on selline fenomen, mis haarame ajus hästi palju erinevaid aju osasid, et ta ei ole ühes kohas, kuna muusika on seotud ka liikumisega, siis motoorikakeskused näiteks aktiveeruvad samamoodi mälukeskused emotsioone töötlevad osad need seetõttu öeldaksegi, et muusikal on omadus meie ajust leida üles need kohad või noh, et aktiveerida mingid vanu mälestusi just seetõttu, et ta on nii-öelda igal pool. Et ta peitub meie aju erinevates soppides, mistõttu ta suudabki esile kutsuda mälestusi, mis võib-olla muidu igapäevaelus, milleni me ei jõua vaadanud siin hiljuti uuesti ka meeldetuletusi sellest laevinud sai film, mis, mis oli dokumentaalfilm vanemaealistega tehtud, kuidas siis tõesti Paleriinile, kes oli kunagi tantsinud, meenusid äkitselt mingisugused liikumised ja vanahärral, kes oli mängijad kuskil orkestris, siis ta silmad läksid suureks ja keha hakkas liikuma. Tulid seal need trompetisoolotähendus, saad jah, et võiks siis oli võib-olla nii-öelda, et muusika ei ole mitte ainult meie peas kogu meie kehas ja seetõttu on ta kogu inimest hõlmav fenomen, et ta nagu peidab ennast ka pool ja tänu sellele jõuab tava kõige sügavamale meis. Nüüd aga haiglaseinte vahelt huvikeskustesse nagu ennist selgus, osaleb Eesti rahvakultuuri keskuse andmetel kooriproovides ligi 500 65 aastast ja vanemat. Kuidas on mõjunud see viimane aasta, mil kogunemisi ei toimu? Selline karm? Mida muusika puudumine võiks põhjustada? Nagu ma enne ütlesin, et vanemaealiste põhiline probleem tegelikult ongi see, et nad jäävad üksi ükskõik siis on need mingid tantsurühmad või koorid või ansamblid, kus tisside käiakse, et need täidavadki, seda mitte ainult laulu või tantsufunktsiooni, vaid eelkõige täidab ikkagi selles koosolemise funktsiooni. Et muusika üks omadusi on ühendada ja väidetavalt siis uuringud näitavad, et kooslaulmine tekitab meie ajus oksütotsiini, mis on rahvakeeli nimetatud ka selliseks õnnehormooni. Ja see tegi siis sellist lähedusest ja puudutusest ja kooslaulmine väidetavalt pidi andma isegi rohkem oksütotsiini kui niisama sõpradega kokkusaamine, et see pole minu väljamõeldis. Siin mõningaid uurimusi, tuletasin meelde, et see on nagu põnev teadmine kuidagi koos olles sünkroniseerimine kuidagi omavahel ajus ajulained kuidagi tänu sellele tunneme ennast ühtsena ja kuuluvana, noh ja kuulus teatavasti on üks põhivajadusi inimesel. See tunne ongi see, millest ilma jäädakse. Kui sa jääd üksi, mis siis, et meil on praegu olukord, kus me ei saa võib-olla näost näkku kokku, et võib-olla üks võimalusi, kuna muusika levib nii-öelda ka läbi muude kanalite kasutada siis seda võimalust tõesti, et kuulata mingisugust muusikat, mis tekitab selliseid emotsioone või kasvõi teha neid soom, kohtumisi või Facebook live või mida iganes, et kus see muusika võib-olla on koos kuulatud, kui ei saagi võib-olla näost näkku näha, siis on see mingigi võimalus, et luua sellist muusikakeskkonda läbi suhu või eetri. Raadel on siin kindlasti oma roll. Ega need vanemaealiste soovisaated ilmaasjata omal ajal nõukogude ajal väga populaarsed. Ma ei tea, kuidas tänapäeval on, aga ikka need kõnedelt, laseme proua helmile seda lugu ja teist lugu, et muusika oligi ilmselt siis selle kahe või kolme mille jaoks see, mis neid liitis, tõi mõlemale võib-olla meelde mingi helge mälestuse või heldimusega pisara korraks silma. Ja noh, ega siis kõik ei pea olema muidugi sellise heldivuse muusikat võib võtta sellise mõnusa rütmika, tantsulise muusika, see paneb jälle teistmoodi, eks ole, tooka mälestusi, kui seal on neid, aga ühtlase aitab kehal aktiveerida ta, minul on oma koristamise muusika näiteks, mis paneb nagu vere käima, et ma jääd sinna diivanile logelema, aga ikkagi teeks nagu ära asjad, mis tegemist vajavad, et saame ju ka seda ise teha. Me saame valida seda muusikat, mida kodus mängime, noh, võib-olla on seal inimestel kodus vanu plaate, miks mitte, see on miski, mida saab teha, kui sa elad koos oma pereliikmetega, ma tea, lastega võib-olla nii tihti ei kohtu, aga siis vahel harva võib-olla saab ka kuulata siis seda muusikat või midagi, mis võib-olla liidab inimesi samamoodi, ilma isegi näost näkku nägemata koosa kuulata muidugi veel toreda siis lähedus veel mitmekordistub, eks ole. Kas passiivsel muusikast osasaamisel näiteks kuulamisel on samuti tervistav mõju? Ja ikka need mõned näited, mis ma siin enne tõin, paljud olidki seotud muusika kuulamisega, aga muusika isetegemisel on muidugi noh, need plussid veel, et näiteks kui inimene peab samal ajal laulma ja võib-olla veel mingit pilli mängima, ükskõik kui raske või lihtne see pillimäng siis parajasti on, et võib-olla lihtsalt natukene taob trummi, aga mõni teine võib-olla mängib seal akordionit oi midagi, et siis on keha väga erinevat moodi nagu aktiveeritud. Ja jällegi me räägime sellest, et ajus on aktiveeritud väga erinevad keskused, eks tekkis selline sidusus, erinevate osade aed ja võib-olla tegi seal ka selline õppimise efekt. Mistõttu on alati soovitan olenemata east, õppida uusi asju, see ei pea olema pillimäng ilmtingimata, aga miks mitte õppida mõnda lihtsamat, et pilli mängima või siis miks mitte, aga mõnda keerukamat pilli mängima? See ei ole üldse noorte inimeste privileeg, ükskõik mis eas võib õppida pilli mängima ja seda väga edukalt lihtsalt oma järjepidevust, muud mitte midagi. Ja selle pluss pool on see, et kui on, siis ajus on, ütleme, vananemisega kaasnevate või miks mitte ka juba dementsusele viitavad nähud. Ma ei ütle, et need muusika või uute asjade õppimine hoiab ära mingisuguse haiguse, aga ta võib hoida seda tagasi või siis aidata säilitada mingisuguseid funktsioone, mis võib olla kaoksid kiiremini, kui me ei teeks midagi. Ja kui sul ei ole mingisugust sellist kognitiivset langust, siis see kindlasti aitab nagu hoida sind kauem sinu aju sees ärksa ja tegusana, et õpi keeli, mine tantsima, tee mingisuguseid uusi keha jaoks selliseid uusi väljakutseid. Läbi selle tuleb ka võib-olla uus nii-öelda hingamine, uus mõte, et uus motivatsioon, sest tihti just motivatsiooni puudumine on see, mis inimesed üksindusse depressiivses seisundis nagu majutab. Vanadus ei pea tähendama seda, et ma istun nurgas, koon ainult muidugi mitte, et mul oleks kudumise vastu midagi, aga lihtsalt kuidagi need võib-olla arusaam sellest, et mida vanainimene peaks tegema, eks ole nagu laiem, et õppimine on ka vanadele ning võikski mõelda, et meie elukaar on järjest kuidagi pikenenud, et tulebki nagu mõeldes kaugemale, et kui ma tahan, et minu pensionipõlv oleks ikkagi nagu rikkam, siis ma Tõnge hoidma oma keha ja meelt värskena, ikka õppima uusi asju ja, ja ei ole see, et mis, need ei sobi enam mingit asja teha. Aga mis mõte sellel on juba 72, mis ma ei hakka siin enam pilli õppima, aga miks mitte? Ja tõepoolest, miks mitte nii, kõneles muusikaterapeut Kaia Laurik. Ainuke õpilane, kes tänase päevani mulle ustavaks jäänud on, Aleksandr järve 80 aga laulab kui noor jumalanna. Tema oli tookord hea leid ja ta on siiani väga heas toonuses ja millise karakteriga lainet täielik artist, kes tuleb igast olukorrast välja ühel esimestest välisreisidest soli Helsingisse tulijat, ootamatusi, nimelt oli vaja lauldeist saak Dunaevski laulu tee õnnele. Meil oli see õpitud eesti keeles. Kuid kuna originaalkeeleks on vene keel, pidi laul tookord kõlama vene keeles. Nii õppis Alexandra veel laeva peal olles üleöö selle loo ära. Ise ta vene keelt grammigi ei osanud. Päritolult on ta üleüldse hollandlanna. Niimoodi ütles Therese raide. Toomas Cutter luges ette katkendi raamatust unustatud opereti pärl Therese raide laulja ja pianist Therese raide jutustas 10 aastat tagasi oma õpilasest Alexandra järvest, nõnda nagu võiks teha seda praegugi, ainult et nüüd on Alexandra järve ise üle. 90 20. veebruaril tähistas ta 90 teist sünnipäeva aga laulab kui noor jumalanna mitmekordne seenior. Laulu võitja ei ole kutseline laulja, vaid tegelenud sellega alati oma põhitöö graveerimise kõrvalt. Alexandra järve töötas väärismetalli graveeriana ning on teinud Grabeeringuid nii Rootsi kuningale kui kapreestlevile. Suveks kolib Kadrioru daam Raplamaale, kus nad abikaasaga suures majapidamises rasket füüsilist tööd teevad. Räägin ühe loo, Aleksandr ka, mis juhtus meil Roomas, et oleks saanud, oled tõesti nagu Therese raide kirjutas, on raamatus tuleb igast olukorrast välja. Siis me käisime San Pietro katedraalis ja tulime jalama ööbimiskohta, mis olid Väätsa venid siia lähedal ja Alexa endal kingalt tuli konts ära. No midagi ei ole, ta tuli ära ja mida tegi Aleksander, selle asemel, et õnnetu olla ja öelda, et nüüd tellige mulle takso, mina edasi ei tule, võttis ta teise kinga, võttis sellelt kontsa ära, sidusad jalga ja läksime edasi. Ja see on tõestisündinud lugu. Stuudios on laulukonkursi seeniorlaul eestvedaja Toomas Cutter ja sopran Alexandra järve. Oma esimest laval olemist mäletab Alexandra järve väga hästi. Et seda mina asja mäletan, ma olen sündinud Holland Amsterdamis ja meid toodi Tallinna ja siis kohe Kadrioru parki, seal oli lastepalk kaks basseini, üks oli lastel oli, teine oli vanematele, aga vanemate koosolek oli seal noh, kokkutulek, aga minul kästi järsku rauda. Ma ei tea, kui vana ma olin, kas viie aastasena midagi nii saega kässid avaldamas, see on nüüd, mina ei oska laulda, ei mina ei tea, üldse on, ma ei tea sõnu ega mitte midagi ja ma olen Tallinnas lihtsalt esmakordselt nagu, aga mulle öeldi niiviisi, et üks poiss pidi tulema esinema, aga tema ei saanud tulla. Ja nüüd teie olete selle asemel ja pandi siis indiaanlase riided selga ja tõsteti mind siis tooli peale, et ma olen siis kõrgemal ja, ja siis keegi luges siis eesti keeles siis ette, mida mina pean siis kooserdama ja see oli minu kõige esimene aste laval. Aga seda laulu ka mäletate. Aga laulu ma ei mäleta. Nii et võib öelda, et te olete laulnud tõesti terve elu terve elu ja siiani ja siiani iga päev laulate. Laulad. 2007.-st aastast on aprillikuus kogunenud Pärnusse üle 50 aastased harrastuslauljad ja seal toimub laulukonkurss seeniorlaul kahes vanuserühmas 50 kuni 65 aastased ja alates 60 kuueaastased. Toomas Cutter räägib, kuidas see kõik alguse sai. Tegelikult sündis niimoodi aastal 2007, et tollane Pärnu tervise kultuurikeskuse juhataja ja Ülle Jääger, kes oli taolisi üritusi näinud Helsingis ja Soomes tõi selle idee Eestisse ja 2007 tema korraldaski esimese seenior laulukonkursi ja kutsus mind sinna žürii esimeheks ja kuidagi meie koostöö sujus, osavõtjaid oli palju, siis ei olnud tegu veel vabariikliku üritusega, vaid oli maakondlik konkurss, mis hõlmas Pärnumaad. Aga rahvast oli palju kohale. Me viisime läbi see keel vooru ja asi õnnestus ja sellest tekkis endal nii hea tunne tekkis ka nendele, kes osa võtsid, selline positiivne energia, et otsustasime traditsiooni jätkata järgmisel aastal ja siis Ülle kutsus mind oma meeskonda, et teeme koos ja nõnda sündis ja on olnud väga elujõuline kuni eelmise aastani, mil kahjuks Me oleme sunnitud nüüd konkurss olid juba teist aastat järjest edasi lükkama, aprillikuus Nad reeglina toimusid meil, aga Onlinime minna ka ei soovi, sellepärast et inimestevaheline lähedus ja see kontakt, mis inimestel on väga vajalik, ilma selleta ei ole ikkagi see konkurss, see pigem natukene melo. Võtame. Osavõtjate huvi on traditsiooniliselt kasvanud, meil on oma teatud seltskond aastate jooksul isegi võimelda juba aastake, kümnete jooksul välja kujunenud ja see ei ole enam lihtsalt selline konkursi suhe, see on pigem selline perekondlik, on palju öeldud ja sõbrasuhe, aga see on selline hea kamraad sus, sest me oleme ette võtnud mitmeid ühiseid reise, näiteks siis, kui oli veel võimalik reisida, toimusid meie kontsertreisid Rooma isegi mitu korda. Ateenasse käisime äraga väikese seltskonnaga Iisraelis kaks korda isegi ja kusjuures tegime kontserdid, ka, elati Muusikaakadeemia suures saalis, kusjuures Fatsioola, nagu te teate, on üks maailma kallimaid instrumente sealses muusikaakadeemias. Elardis on neid viis tükki kogunisti ja meil õnnestus siis oma väike seltskonnaga teha, seal kontsert. Korduvalt oleme käinud Stockholmis eesti majas esinemas Helsingis. Senaator läheb päris pikaks ja need inimesed, need on väga erilised inimesed, sest tegelikult nende hulgas on olnud professionaalsed lauljad loomulikult, kuna meie konkurss on mõeldud harrastussolistidena, aga siinkohal võib öelda need, kes on olnud näiteks tööl riiklikus akadeemilises meeskooris või rammis kooriartistina son artistist. Saatus ei ole solisti staatust, nii et meil on garam inimesed väga paljud osa võtnud siin omal ajal need kaks suurepärast lauljat suurepärast härrasmees, kes on läinud juba teistele radadele, olid Leonhard, kelle ja Vello Mäeots, kes suurepäraselt esinesid ja võitsid meie konkursse mõlemad olid tööl, rammis väga pikalt. Aga praegu ma kindlasti tahaks nimetada sellised suurepärased lauljad, kelle kohta isegi sõna harrastuslaulja ei taha öelda, kuna nad teevad seda oma muusikat südamega ja üle keskmise hästi ükskõik mis tasemel arvestades. Aavo lumi näiteks, kes on veterinaar, on suurepärane bariton, isegi tenori poole rohkem kaldub samuti valdi Kristavalt Läänemaal, kes on peaaegu kõikidest konkurssidest osa võtnud ja teinud ka meie reisidest rohkesti arhiivimaterjali. Nii et isegi Poska tänaval asuvas Venu majas. Tänu härra Heino Hankewitz elasele maa direktorile toimus kavaldi Kristo Veldi fotonäit, kus meie seinareisidest, mille me siis ka kontserdiga avasime, kus esines nii Aleksandri järve kui avalumi ja, ja paljud teisedki veel oneeri Pajula, kes on Raplamaalt ja kes on ka juba kolmandas nooruses ja on võtnud osa kõikidest seenioraluvõistlustest, eranditult Marge Kivi, Mai lepanna artus, Viktor Norman, Aare viin kunagi laulis väga-väga kenasti meil ja, ja loomulikult Helleni jaanikese hing näiteks Põltsamaalt väga ilusa häälega, nii et see nimekiri läks pikaks. Indrek Kalda, kus korduvalt võitnud meie konkursse, et nende inimestega on nende aastakümnete jooksul toimunud väga palju ilusaid ettevõtmisi, meeleolukaid, õhtuid ja loomulikult selline positiivne energia on reeglina loomulikult tuleb ette vahel ka ebakõlasid, mis käib ühe asjaajamise juurde. Tegelikult ja muidugi meil on suurepärased kontsertmeistrid alati siin Benno Margus, kes on algusest saadik oma õla alla pannud andareniceczyk andartsungeidžek majja Roodsalain ja Marge Kivi. Kes on kõik andnud oma panuse, et kolmandast noorusest inimesed saaksid olla muusika juures ja ma tean, ka Alexandra käest oleks saanud, on mitmed korrad meie lauluvõistluse võitnud esikoha pälvinud vanemas vanusegrupis ja see on ju tegelikult niisugune suur päev, mida oodatakse terve aasta, kuna siis võib panna selga pidulikud riided ja Alexandra armastab meid, kõrgeid kontsi, ma tean, on ju nii? Ta on jah, kõik see on see, mis teeb tegelikult elust elamist, värsse elu, ega siis ei ole niisugune akadeemiline võistlus kunagi olnud, võib-olla esimesed aastad olid küll, aga hiljem ta kujunes just nimelt muusikat armastavad ja muusikat vajavate inimeste peoks heas toonuses, sest niipea, kui lõppes võistlus žürii, läks tegema kokkuvõtteid niipea, kõik hakkasid laulma, lava oli vaba, mikrofon oli avatud ja väga eredalt ja ilusad mälestused on olnud nendest võist, laulmispäevadest. Küsisin Alexandra järvelt, miks ta sellel konkursil osaleb. Hing nõuab, ma armastan muusikat, sest minu isa oli sümfooniaorkestri dirigent. Võib-olla siis on tema järg minu kätte. Alexandra järve meeldejäävamad esinemised pärinevad samuti lähiminevikku. Kust alles hiljuti oli Poskas? Vaat see oli väga meeldejääv. 20, veebruaris Alexandra sünnipäev, muideks Me tähistasime Therese raide sünniaastaga 100. Jääester ešelon 19. Veebruar. Ja tegime kontserdi Venu majas Poska tänaval tõesti siinsamas Kadriorus isoli Aleksandra järve, Margus Erkki Otsmann, kes ka Therese raide väga hästi tundis Ambarssongi tsüklemina. Ja, ja, ja siis väga hästi, sa organiseerisid, et minule noored mehed laulavad sünnipäevalaulu, aitäh sulle, kas sul oli sünnipäev siis ja oligi seesama päev, ma olin nii õnnelik, aga pisarad tulid külla silma ja siis lambitünni peale selle kohe veel laulma ka. Aga mida te ise laulsite seal kontserdil? Lauset numbris kordame viis korda ja siis oli mujal meloodiad ja. Therese raide sõnad on seal lihtsalt Talibelt jumal, meloodia, millel eestikeelse tõlke on teinud Therese. Ka Romi ja Ben ja ja niisugused osalejatele on repertuaari jaoks antud küllalt vabad käed. Ja meil on olnud võistlus kolmes voorus, esimene voor on audiosalvestiste põhjal, kuna osavõtjate hulk on olnud mõnedel aastatel väga märkimisväärne, väga suur emale. Kui nad kohale, siis 20 või 25 inimest Pärnusse, kus on teine voor ja seal on üks kohustuslik laul, milleks on Pärnu-teemaline laul läbi aastate olnud alguses Pärnu helilooja Pärnus sõnade autor Pärnuga seotud artisti repertuaarist, mida iganes. Ja žanrilisi piiritleda, siia ei ole, kes tuleb, kes soovib, on, ütleme, klassikalise kooli esindaja laulab ooperiaaria, neid ana olnud roki on kõlanud igasugust erinevat muusikat, on kõlanud. Alexandra järve lähtub repertuaari valikul oma õpetaja ees. Kui just rohkem on ikka operette, sest Therese raide oli ise opetekk lõik daam, kes oli laval ja ikkagi väga hästi ja siis suunas mind selle opereti peale. Aga kas süda ihkab vanu lemmikuid või hoopis uusi laule? Nii ja teisiti jah, ikka uusiga. Nüüd, kus ma käin õppimas, on Maya Moik ja tema häälestab mind muusikale. Kui teil on nii pikk lauljakarjäär selja taga, et kas ikka veel on midagi õppida, ikka tahaks ahmida ikka. Et kunagi ei ole piisavalt? Ei, ei. Hääl on olemas. Toomas Cutter kinnitab, et eakad lauljad on vägagi altid õppima uut repertuaari. Ja loomulikult see on, pigem ütleme inimese vaimuküsimusse, et kuivõrd noor on tema vaim, sest füüsis võib ju olla väga roheline, aga vaim seal taga võib olla juba küps ja ka vastupidi ja need inimesed, kes tulevad laulma, kindlasti on inimesed, kellel vaiman värskend, kellel mõte töötab, kellel on elutahe elujõud olemas, kelle silmad säravad ja nii kaua, kui nad suudavad seda säilitada, on nad altid õppima midagi uut. Ja mis mulle väga selles seltskonnas meeldib, et enamik sellest seltskonnast nad on säilitanud oma ütleme, küpses vanuses vaimustamis oskuse aga ilma selleta pole üldse millelgi mõtet. Kuidas me üldse üle elaks ka praegusesse keerulisse aja, kui me ei suudaks millestki vaimustuda, kasvõi sellest, et vaadake siin klassikaraadio akna taga plasku, imeline päike, teil on üks miljoni vaade siin tegelikult stuudios, kes on ka vaimustust, see teeb kohe tuju teiseks tuju heaks ja eks me siis ootame seda uut kevadet ja loodame, et Aleksander, järgmisel kevadel tuleb ikka meil lauluvõistlusele ja Aleksander ka žürii liige olnud ja kuna ta on nii palju võitnud, ta juba nagu tekib dissonants teistega, et pigem lasteais olla elegantselt meil žüriis ja annab oma hinnangu, sest ta omab ülevaadet meie võistlusest. Nii et tegelikult nad on altid, nad on suutelised, nendel on tahe õppida uut ja natukene niisugust avant, turismi on ka sees väga palju seal, mis on superomadus tegelikult, et riskida, teha püüda. No ja kui ei õnnestu, siis ei õnnestu, vähemalt on proov. Aga mis leevendab praegu igatsust esinemist? Järele ei tea isegi kahju, ainult et aastal läheb edasi ja vanus läheb edasi ja Jaan takistus tahaks küll muusikat teha aga kodus üksinda laulatan, seda ma ei tee. Aga kas te kuulate muusikat? Kuulan kõike muusikat igas žanris. Näiteks ma olen kindel, et valdi Kristo vald Läänemaal, kes on nii kõva laulumees oma kitarri ja muude pillidega, et kindlasti kodus võtab ta lauluviisi üles ja teil on suur maa pidanud seal küllaltki Marge kiviga ja et nad aias varsti tuleb, soe aeg. Kindlasti nad seda lauluviisi seal veavad. Tean kaid haava lumi, kes on meil väga mitmel korral väga hästi esinenud, harjutab vahel autos sõites ühest linnast teise, nii et ma usun, et nendel inimestel on see muusika hinges ja kahju muidugi, et me ei saa koos midagi ette võtta, aga ilmselt saed millalgi möödub ja eks me siis võtame need aastad tagantjärgi, kui vähegi võimalik. Loodame südamest, et järgmisel kevadel seeniorlaul toimub Alexandra järve saab hinnata lauljaid žüriis ning võtta ette ka mitmeid reise. Nagu rääkis muusikaterapeut Kaia Laurik, on oluline roll ka muusika kuulamisel. Fred Jüssi räägib, miks ta kuulab muusikat. Ei, see mu sisemine vajadus on vajadus kuulata seda miks ma kuula, vaata, see on peaaegu raske küsimus on see, et kes sa ise oled määratleda ennast, see on nii, ma ei tea, kas keeruline või lihtsalt nii lihtne küsimus, et sa sellele niimoodi läheneda, on see, et see on ikka lapsepõlvest. Miks ma seda kuule, Mu ema oli inimene, kes väga palju laulis. Ma arvan, et see on sellest. Kui me aru val elasime, siis ta selle aja jooksul ta õppis ära mitmeid keeli, kodus räägite inglise keelt, siis oli sakslastega ta suhtes, siis tal oli. Papiamentu siis oli veel keeli, ma ei oska seal täpselt milles orienteeruda, kirev kogukondi, mis seal saarel oli, aga tema laulis siis tal oli väga ilus sopran, tal oli väga õrn häälel, ta väga palju laulis, laulis eesti keeles venekeelses ka hispaania keeles ja sellest ajast juba, kui ma ei ei mäleta, ütles, et ta laulab, aga see jääb ju inimesele, vundament jääb, põhi jääb. Ja kui selle peale hiljem hakkab kujunema see pealisehitus, sellele siis sul mulle kaasa antud. Aga võib-olla on sega minu sünniga kaasa omadus või mingisugune mu loomuse juurde kuuluv iseloom, see muutub, aga inimese loomust ei ole muud. Ja mul on seal väga tugev tõmme, on ju ikka loodusele, metsa ja helide ja häälte ja kõige vastu, see on ka muidugi sellest. Mind on huvitanud see, olgugi, et ma ei tea, mis see on seal olnud tarvidust vajadust olnud ka kuulata muusikat, võib olla võiks küsida seda, et kui praegu küsitakse, on elus hiljem, missugust muusikat sa kuulad, mida sa eelistad? Ma tahan kuulata head muusikat, Serbiale, maid, tõsine, kammermuusika see muutub ja seal kujuneb ju maitse või vajadus, aga mul on ka väga hea teejuhid olnud. Selles valdkonnas peab olema väga hea teejuht. Kui palju ühes päevas kõlab muusikat? Tal on mõõt, vahel tahan rohkem kuulata, sellepärast et kui sul on mingi tegevus käsil, siis on väga hea, kui sul on olemas kaaslane, seal muusika, ausalt öelda, mina ei saa ilma muusikata, ma ei kujuta ette seda. Aga kui tuleb vajadus vaikuse aeg, siis ma ei kuula seda. Aga üldiselt öösiti ma kuulan. Sa öösel ärkad üles lihtsalt ja, ja siis tulebki sinna paus ja, ja siis hakkad seal rändama minevikus ja mälestusi ja nägemusi ja kõike. Ja kui ma tahan magama jääda, kui on ebameeldivaid asju, tuleb, tulevad tüütud külalised mulle, sest poolunes, nagu ma olen, vahel, aga siis, kui ma panen kõrvaklapid pähe ja kuulan muusikat ja elamat. Öösel on niisugune muusika, et ma tean, et seal on tarvis mitte rohkem kui pool tundi, kui ta mulle rahulikult mängima saan kuulata see teisi inimesi ei sega, kui see peaks olemagi, siis ma tean, et siseneb magama. Selle kohta võib ka ütelda, et see on nagu unerohi vä? Kui me heast muusikast räägime, seal on hea, kui sul on hea kaaslane, kellega sa kuuled seda, see on nii nagu sa murega või rõõmuga seda sa saad ju siis jagada seda ja niisugusel puhul koos kuulamisel on ju alati üks mõõde on juures. See on umbes nii, et kaks pluss kaks on viis tarka nii-öelda küll, et nii nagu tuli näiteks, nii on muusika, sulle on ka suur saladus. See on suur saladus ja ma olen õnnelik selle üle, näiteks et ma ei ole õppinud seda. Ma ei analüüsi muusikat ja sa kuulad peensusi, mida muusikud kuulavad, seda on väga huvitav kuulata, seda küll. Ainult et ma olen tõesti õnnelik selle üle, et kui ma kuulan kontserdilt ja siis keegi ütleb pärast, et vaat see forte osad seal teises osas jäi mulle kahju ka. Ma kuulan. Kuulan häid soliste. Kui sageli tekib tung ise muusikat teha, kas siis kaasa laulda või suupilli järele haarata? Pillimees, ma ei ole ja mul on üks pill ülikooli ajal, mulle kingiti üks vana ära nätsutatud üksuvill, ma hakkasin seda puhuma ikka nii ja teistpidi ja, ja siis sealtpeale hakkas, Moskvas oli võimalik saada neid Kromaatilisi velt naistel, need olid Ida-Saksas tehtud pillid, mitte hoonerid, neid sel ajal ei müüdud, aga ma sain sealt Moskvast võistlustel käimised ja kuidas seal Moskvas käimised olid? Ühes kaupluses, kus aineid sealt ostsin ja see oli mul niisugune kaaslane. Nii ma olen väga armastan seda pilli mängindise. Ta on mul omal ka ju praegu olemas, niisugune väike hooner, väga hea pill on küll väga kaua käinud, mul ka. Nii et kui ma ekspeditsioonil oli mul kaasa Kaug-Idas tuvas alati ikka sai mängitud teistele rõõmu ja minule ka jah. Aga kes siiani mina mängin ja aga mul on mälu järgi kõik. Nii et kõik, mis ma olen kunagi kuulnud, siis kui ta meelde jääb, siis ma niimoodi mängin. Aga ma olen mõelnud, et andeks klaveri taha istuda või kitarr Ta või sellest minust asja ei saa. Ja mullale pässa õpetajal oli eelarve, seal oli tants, torr ütlemine oli tookord yllal väljas ja ükskord istusime kevadisel ajal jõe ääres labarda vaadates seda keedeti, seda teed muidugi leplenda seal ilus ja ja järskude tuleb heast peast, ütleb alati, et ega mina suurt pillimees ei ole muidugi. Aga minul lolli Ain Kaalep tema kätte annad, ükskõik mis pilli sa annad, ka ei näinud? Jah. Tal on siis niisugused asjad. Tal venda ei olnud muidugi tema kuskilt üles noppinud, selle nalja olen vahel me muusikutele ka ütelnud. Mina suurt muidugi ei ole, aga tema ka ei mängiks, mul oli samamoodi. Ma kuulan väga huviga, kuulan neid palasid ja niisugust muusikat või seal soleerib vahel suupill. See on väga huvitav, sellepärast et ma olen ise teda aasta kümneidki. Mis ajast saadik 50.-te aastate keskelt möödunud sajandi keskest? Alati unustan ära, aga vahel võtan kätte, siis on ja. Helikaja. Selline sai tänane heliga ja selge on see, et muusika võib olla hea ja tervistav kaaslane kogu eluks. Ja vanus ei mängi siin mitte mingisugust rolli. Mis siis muud, kui veeretage lauluviisi, kuulake muusikat, hakake hoopis uut pilli õppima. Saate pani kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete vilk, aitäh kuulamast.