Eligaja, tere, mina olen nelevasteinfelt. Sellel nädala helikajas on juttu kahel teemal. Saatekülaliseks on rajatud tavaTallinna muusika- ja balletikooli värske valitud direktor Timo Steiner. Saate teises pooles tuleb aga juttu sellest, kuidas muusikakoolid on saanud hakkama distantsõppel pillimängu õpetamisega. Kuidas läks valmistumine konkursi parim noor instrumentalist, kus õpilased said osaleda tänavu vaid videolindistuste kaudu? Näiteid toovad Tallinna muusikakooli ja Nõmme muusikakoolidirektorid. Õppealajuhataja ja õpetajad. Rajatava Tallinna muusika- ja balletikooli värske direktori Timo Steiner iga vestleb nüüd Miina Pärn. Timo Steiner äsja valiti teid Tallinna muusika- ja balletikooli direktoriks. Selle uue ühendkooli moodustavad siis praegune Tallinna muusikakeskkool Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli ja Tallinna balletikool. Maja kerkib aadressil Pärnu maantee 59. Õppetöö algab septembris 2022. Te olete helilooja ja Tallinna muusikakeskkooli direktor aastast 2005. Miks te otsustasite selle ühendkooli direktoriks kandideerida? Minu jaoks oli üpris loogiline samm selles mõttes, et ma olen selle protsessiga seotud juba ilmselt täitsa kohe alguses, nagu ma muusikakeskkoolijuhina alustasin 2005 ja juba siis oli meil väga oluline mõte, et kuidas kool linna saada erinevaid lahendusi oleme selle aja jooksul proovinud ja tõesti, ma olen ka seal tud ruumilahenduse, mis arhitektile läks selle peamine looja, nii et palju ma juba teadsin sellest ette. Te alustate tööd maikuus, mis on kõige pakilisem küsimus, millele esimesena ette võtta? Aitäh no ikka nüüd muidugi see pilt ette saada, et kus me täna siis olema nii majarindel sisu rindel, et see kuupäev on ikkagi hästi lähedal, tegelikult tundub, et see on kuskil kaugel ja mida siis inimene teeb niikaua kui tal kool ei ole, aga, aga seal on 1000 detaili, mis on sisustuse pillide hankimise ja kõikide muudega seotud. Pluss veel, kuidas me vastuvõtu teeme, järgmine aasta ja mis struktuuriga kool olema hakkab ja kuidas need kõige paremini need valdkonnad sinna sisse paigutada nii logistiliselt kui sisuliselt, et seal on palju mõtlemist. Praegu on Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimeline muusikakool ja Tallinna balletikool kõik olemas eraldi õppeasutustena, mida need kolm pika ajalooga, eraldiseisvat, sellist tervikut ühendkooliks liitudes võidavad. No eelkõige muidugi kindlasti võidavad nendes tingimustes, et ma usun, et nende kõige kolme kooli õpilased ja õpetajad ärivad oluliselt paremaid tingimusi, kus nad täna on nii meie koolis, muusikakeskkoolis, kus me seal kivimäel asume, maja juba näpist täna Tallinnas välja, nii et ükski kool nii välja ei näe, kuigi noh, selles mõttes on kõik turvaline, aga ammu ei ole sinna nagu väga korralikku remonti tehtud ja otsa koolis lihtsalt kohutavalt kitsas ja balletikoolisaalide ei vasta ju teatavasti nendele nõuetele, mis peaksid balletiruumide jaoks olema, nii et need nõuded saavad seal täidetud. Aga nagu laiemas mõttes võidaksid vast seda, et minu unistus on alati olnud see erinevate valdkonna inimesed oleksid üksteise tegemistega paremini kursis. Hetkel mulle tundub, et on üsna eraldise mõttemaailm nii klassikalisel muusikal kui balleti kui rütmimuusikal, et me saame luua sellise kooslusega, inimesed tunnevad 11 ja edasise elutee jooksul, võib-olla see tundmine on väga kasulik. Aga mida need kolm kooli kaotavad või mida nad peavad kas ohverdama või millise kompromissi tegema, et selle ühe katuse alla tulla, noh, selge see näiteks, isegi kui kolm inimest kolivad elama suurde lossi, siis nende elu saab olema teistsugune kui see, kui nad elasid üksinda. Noh, teine küsimus, et kas teistsugune tähendab kaotamist, võitmist tingimata, et ta on lihtsalt teistsugune, täitsa selge, et see elusat seal ju olema selles mõttes teistsugune, et õpilasi on rohkem õpetajaid rohkem ja inimesi, keda tunda, on rohkem ja organisatsioonina Eugaa me astume nagu selles mõttes, kui organisatsiooniteooriat mõeldakse, et meie koolis on hetkel 140 näiteks inimest tööle, et astume kuskile nagu järgmisse liigasse, et sinna kuskil tuleb umbes 200 300 töötajat, et see on midagi hoopis muud. Et ma ei usu, et seal nagu väga palju kaotada on, et oluline on muidugi see, nagu on ka uuringud näidanud, et inimene oma identiteediga eelkõige nagu väga erialapõhine et mitte nii väga ei ole oluline see kool seal ümber, vaid et kas need inimesed, kes tegelevad samade probleemidega, et kui mul õnnestub säilitada selline asi, siis ma arvan, me oleme väga hästi töötanud, ehk siis, et kas viiulimängija kõrval viiulimängija, kes ka tahab kirglikult harjutada ja kõige paremaks saada ja samamoodi klarnetimängijale, tantsijal ja rütmimuusika, et see on oluline. Et need eesmärgid on siis tegelikult sarnased, samad. No eesmärgid on ju tegelikult koolidel, kuigi nad asuvad eri punktides ja tegutsevad eri õppekavade järgi, nagu sisulised eesmärgid on täna sarnaselt arendada õpilaste oskusi, vaid õpilased arendaksid oma oskusi nii kaugele, nii kõrgele, kui see vähegi võimalik. Eelmine direktor Eero Raun, kes ka selle kooli loomist ettevalmistus kaks aastat koondati suvel koos oma töökohaga. Mida teete teie põhimõtteliselt teistmoodi, et sellist stsenaariumit vältida? Ma ei ole enda jaoks, nagu seda niimoodi püstitanud, seda küsimust, et eks ma hakkan selle oma plaani järgi minema, mis mul praegu peas on, tutvume olukordadega lahendama pakilised küsimused ja tõesti oluline on see, et nende õpilased saaksid hea hariduse, fokusseeritud oma erialale ja ka nende uutele võimalustele, mis täna meie ümber on. Aga see töö, mis on kaks aastat tehtud, siiani, mis pagas teile on jäetud, kas siit saab edasi minna või te kavatsete nagu keerata uut suunda? Kahtlemata pagas on olemas ja eks ma tulen nende koolide seest, see on võib-olla üks märgiline siis sündmus, et me oleme vaielnud koolide sees juba üsna palju õppekavade üle paljude muude küsimuste üle, et need on mul ju kõik olemas ja teada, et see töö, mis on tehtud selle üle ma ütleks, et aitäh ja me saame siit tõesti edasi minna. Te tulete ühendkooli direktoriks Tallinna muusikakeskkooli direktori kohalt. Just muusikakeskkooli lapsevanemate hääl tundub, on kõlanud avalikkuses kõige valjemini, need on ka ühendkooli osas olnud murelikud, avaldanud teatavat vastumeelsust. Kuidas hakkab see dünaamika olema selles uues suures koolis, kuidas tagatakse nende kõigi kolme kooli huvide esindatus, et kas praegu on selline hirm, et see ongi muusikakeskkooli uus suur maja koos kahe väikse vennaga? Minu vaatasite, kindlasti ei ole seda. Ilmselgelt on nüüd minu mure või mure, on võib-olla palju. Öeldi, et rõõm on ka nüüd balletipoole peal ja rütmimuusika poole peal, mida nagunii ei olnud, et ma peaks olema nende kõigi valdkondade eest seisja. Minu jaoks ikkagi fookus, on see õpilane, mida ta seal teeb, et see on kõige põhilisemad, tuleb mingi väga kindla asja järgi mingite kindlate oskuste järgi. See peaks olema parim koht Eestis, kus ta saab need oskused kõige paremini välja lihvida. Kas maailmas on sellisele erinevaid kunstivaldkondi ühendavale, mitte siis ülikoolile, vaid noorema lõppastmele, kas mingisuguseid eeskujusid? No ikka on jah, siin päris lähiriikidesse vaadates Lätis on väga pikaaegselt koos töötanud balletikool ja muusikakeskkool Tarzenzi nimeline ja nüüd on ka sinna ühinenud kunstikool ja ma ei mäleta, kas seal veel midagi oli. Ja Leedus on ju samamoodi balletikooli ja muusikakeskkooli tüüpi kool koos töötanud, et paljudes kohtades on koos. Et selline kooslus, siis on nendes riikides ennast õigustanud. Kui me teame, et läti muusikud on väga head, et ju siis on ja, ja Läti tantsijad ilmselt ka Mis saab selles ühendkoolis kattuvatest valdkondadest, kuidas hakatakse eristama näiteks klassikasuunda otsa koolis ja muusikakeskkooli vanemas õppeastmes, kas need dubleerivad 11, kas need on plaanis tulevikus liita? No minu nägemuse järgi võiks olla see, aga eks see on asi, mida me peame siis nagu ühiselt kokku leppima. Ma just tahtsin ära võtta selle üldhariduse Endla komponendi suunava komponendi muusikahariduse omandamisele. Seal on minu unistus olnud, et kui meil on õpetajad muusikakeskkoolis ja otsa koolis väga häid õpetajaid, et kui inimene valib üldiselt üsna palju õpetaja järgi seda muusiku eriala konkreetselt et ta ei peaks valima seda, mis sellega kaasneb ka siis gümnaasiumihariduse või kutseharidusega, vaid et need mõlemad võimalus oleks lahti, ta saab valida selle õpetaja, kui tal on muidugi kohti olemas ja ta saab valida selle õppekava, mis talle tundub kõige südamelähedasem, mis talle kõige vajalikum tundub. See asjaolu, et see uus kool luuakse praeguses õigusruumis ainuvõimaliku lahendusena kutseõppeasutusena on ka midagi, mis on nagu tekitanud muret küsimusi, see on ju nii, luuakse kutse. See on nagu Reabele ta läheb, et ma usun, et see on suhteliselt teisejärguline, ta luuakse nii kutseõppeasutuse seaduse kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel ehk siis need õppekavad, mis sinna tulevad, peavad vastama nii ühele kui teisele ja edaspidi, nagu ma olen aru saanud, Eesti riik tahab üldse võtta siin väga radikaalseid samme ette kutse- ja keskhariduse lahendamisel, eks see on tegelikult esimeie kooliveskiga. Ja teie hinnangul see on siis lihtsalt selline bürokraatiline nüanss, mis sisusse nagu ei puutu või miks see inimesi muretsema paneb? Niikaua erinevalt on koolid töötanud erinevate õppekavade alusel, võib-olla nagu selle pärast, aga mina ikkagi lähtuksin sellest õpilase vajadusest ja sellest sisust tuleb oma eriala järgi ja võib-olla mõni õpilane tahab sellist Akadeemilisemat üldhariduse poolt, et tal on tänase gümnaasiumi võimalus võib-olla mõningaid praktilisi aineid, et siis on see kutsehariduse võimalus ja neid ma arvan, uues koolis saab ka kuidagi huvitavalt segada. Ma saan praegu aru, et uues koolis jäävad need mõlemad võimalused avatuks. Noh, see on lähtekoht ju kogu aeg olnud jah, kuni sinnamaani, kui võib-olla Eestis tekib mingisugune kolmas vaade, kuidas nad liituvad veel väga põnevateks mingiteks, kolmandateks, teedeks, aga hetkel 22 on need mõlemad võimalused peale selle kõik need õppekavad, millega täna on õpilased alustanud muusikakeskkoolis ja otsa koolis, need peavad saama ilusasti lõpetatud. Need õpilased, kes praegu õpivad ühes nendest kolmest koolist ja nad ei ole veel 2022 oma kooli lõpetanud, mis kooli nemad siis lõpetavad? Noh, eks nad ikka muusika ja balletikooli tavaliselt lõpetavad, mulle tundub, et küll nende õppekavade alusel, nagu ma ütlesin, mida nad on alustanud seal muidugi radikaalseid muutusi ei tule nende õppekavade sees. Sellest koolist rääkides oleme tundub avalikkusest kuulnud palju lapsevanemate häält, hoolekogude häält, kõikvõimalikke Nõukogude hääli, aga lõppude lõpuks ei lähe sinna õppima mitte vanemad, vaid nende lapsed. Öelge, milline on õpilaste suhtumine sellesse loodavasse kooli? Aga ta ei ole mustvalge, järgnes lahtsukesed, ilusaid mustvalgeid, küsimusi, küsitleti ka vastuseid meil ei ole, et väga hea või väga halb, et on erinevaid ja me loodame, et siis pigem näitab ajalugu seda, et see õnn on õppijate poolel. Ja ma olen nõus, kindlasti arvamusi on erinevaid, aga kui te võiksite nagu täpsustada, et mis muredega võimuis ootustega te olete näiteks muusikakeskkoolis oma õpilaste puhul kokku puutunud? Ega neid muresid nagunii väga selgelt osad muredele on selle kivimäe asukoha suhtes, mis on mõnedele olnud väga meeldiv, mis on ka arusaadav üsna ilusas kohas, osadel on just väga suured ootused, et linnas saab palju paremini tegutseda ja teiste kunstnikega koos kasvada, nii et need on üsna erinevad olnud. Ega me sellist nagu väga radikaalset mustvalget küsitlust ei ole ka teinud, et ja ma arvan, et see ei anna aga praegu midagi. Kuidas näevad välja selle uue koolikatsed ja millal need toimuvad? No tegelikult on see nõks selles, et katsed juba toimuvad ju praegu, ehk siis need kolm kooli täna tegutsevad ja kes tahab ikkagi Tallinna muusika- ja balletikooli sisse astuda. Ma arvan, et hetkel on see kõige parem võimalus. Võib-olla aasta pärast nii populaarne kool, et siin on väga raske sisse saada. Nii et ma kutsuksin kõiki praegu astuma balletikooli otsa kooli ja muusikakeskkooli. Aga kuidas need aasta pärast välja näevad, seda ma siin hetkel muidugi ei oska öelda, eks me peame siin pead kokku panema, kuidas nad korraldada kõige paremal viisil. Aga õpilaste huvi nende koolide osas on praegusele viimase erandliku aasta jooksul teie vaates pigem nagu kasvanud või kahanenud. Ma ei oska seda öelda, aga ma tean, et meie koolid, kes soovivad kandideerida, et siis on kogu aeg need küsimused selle uue kooli suhtes on pea 100 protsenti, küsitakse, mis saama hakkab ja kuidas hakkab välja nägema nii, et see on südamel külitamistele. Aga soovijaid kooli jätkub, õpilasi jätkub? Noh, hetkel on muidugi olukord suhteliselt keeruline sellel maastikul üldse muusikakoolide maastikul, mulle tunduks üsna pikalt oldud siin pausil muusikakoolides ja kes julgeb oma instrumendiga tulla, et me ka muusikakeskkoolis tundub, teeme vastuvõtu järgmisel nädalal, aga veel ka pikendame seda võimalust, et huvi on tuntud ja et ei jõuta selleks ajaks nagu endaga valmis. Et see huvi võib olla lõplikud, siis selgakse, kui jaanipäev on käes, mis meil on? Sokk aga õpilaste tase selle ajaga langenud ei ole või kuidas, kas on palju aega harjutada või motivatsioon kontsertide puudumise tõttu vähenenud praeguste õpilastega? No nad on mitu suurt pettumust üle elanud, sest vahepeal on ju nagu natuke lubatud ja siis on jälle ära keelatud, et me oleme nii mõnegi konkursi teinud usus, et me saame selle kontserdi näol nagu realiseerida näiteks kammerorkestriga kontserti ja kooli galakontsert. Selliseid valik voore ja siseoleme kahjuks pidanud edasi lükkama, et see pettumus loomulikult on, et sa suure töö ära, aga seda väljundit ei tule. Aga ma ei tea, kas tase on langenud, seda me saame vast eksamite ajal teada. Sest ikkagi see töö meil ka ju natuke ka käib, et ega me täiesti kinni ei ole, individuaalselt saame natuke töötada. Timo Steiner, te olete kõige selle kõrval täiesti aktiivne helilooja, mis sellest siis saab, kuidas te jõuate tegeleda loominguga selle koolijuhtimise kõrvalt? No tuleb siis veel paremini osta hommikul, et hetkel minu loomingu tegemine kõige parem hetk ongi see, et ma tõusen hommikul üles nüüd tükk aega, enne kui tööpäev algab ja korjan esimesed mõtted sealt oma klaveriarvutid alalt ja siis lähen tööpäeva sisse. Mulle õudselt meeldib selles mõttes, see annab ka kuidagi nagu mingisuguse teistsuguse vaatepäevale energia nagu minna heitlema muude küsimustega ja ka teistpidi tulles nagu töölt ära, et lihtsalt nagu see teine maailm vahel on väga hea sinna sisse minna. Ma arvan, et nagu kogu mõttejõudu ainult ühe asja peale võib juhtuda, nii et võib täitsa lolliks minna kaugemate peast. Nii et ma pean seda hästi oluliseks tegelikult, et ise ka näppu hoida seal kunsti sees, et saaks aru, millest jutt õieti käik, mille nimel me seda kooli teeme kunsti nimel? Milliseks te hindate praegu kaunite kunstide positsiooni ühiskonnas, kas uus kool võiks kuidagi seda mõjutada? Ahaa, no vot see ma rõõmustamistele positsioonile, sellepärast et kui see info minu valimise kohta tulijat, seda huvi on üsna palju erinevatelt kanalitelt, järelikult see huvi ei ole mitte nagu olematu, nii et me saame siit ainult edasi minna. Ma usun, et inimese jaoks laiem küsimus üleüldse, et ühiskonnas kindlasti on palju minna palju tutvustada oma tööd, aga lohutust disannaletakse kunstirannale selle nimel me töötame. Selle nimel me töötame. Suur aitäh, Timo Steiner, edu teile uues ametis. Rõõm kuulda, et ka loomingulisest poolest töö jätkub ja järgmiste kohtumisteni. Nüüd teeme juttu sellest, kuidas saavad muusikakoolid kama, pillimängu, õpetamisega distantsõppetingimustes ja kuidas valmistati konkursiks parim noor instrumentalist, kus osaleda sai tänavu ainult videosalvestustega. 13 kuud on möödas ajast, mil aastal 2020 13. märtsil kuulutati Eestis välja koroonaviiruse pandeemiaga seotud eriolukord. Koolitööst räägivad Tallinna muusikakooli ja Nõmme muusikakooli näitel direktorid, õppealajuhataja ja aretajad. Alustame vestlust Tallinna muusikakooli kollektiivis ja vestluses osalevad direktor Kadi Katarina Sarapik, akordioniõpetaja Mikk langerroon, klarnetiõpetaja Ivar Säde ja viiuliõpetaja Sigrit Piho. Lisaks distantsõppeküsimustele tegeleb Tallinna muusikakool hetkel ka suuremahulise remonditööga oma koolimajas Narva maanteel. Direktor Kadi Katarina Sarapik. Lisaks pigitundidele ja kõigele muule uuele mega kolisime ajutiselt uuele aadressile, tegelikult küll nelja kohta, aga see pesakene, kus meid kõige rohkem on Endla tänaval majas number 22 ilus valge hoone ja me ootame pikisilmi siis, et meie ajalooline muusikakoolihoone saab väga ilusaks renoveeritud. Kuidas selline suur remont just sellisesse kummalisse aega sattus? Inimene mõtleb, jumal juhib, ei oska öelda, see lihtsalt läks niimoodi. Otsustame, et see kõik töötab meie kasuks. Kui põhjalik muudatus siis on kooli jaoks, mida me tunneme Kaheksa Narva maanteel selle halli kivimajana, no ma arvan, et õpetajad ei pea töötama klassides, kus on hallitus, ma arvan, et kõik on palju tervislikum, aga see vana tsaariaegne hõng saab võib-olla isegi veel paremini välja seal toodud. Küllap ta ikka muutub ja ruume tuleb natukene juurde, tuleb kasutusele õue peal väike tõllakuuri maja, kus tulevad klassid, me kõik väga õhinal ootame seda, kui pikalt sellise suure remondi peale oli mõeldud. No ma arvan, et poolteist aastat ta hakkas oktoobris peale, et kui me järgmise aasta lõpus võib-olla saame sisse kolida, et siis on päris hästi ja kui kaua seda oli oodatud omakorda 50 aastat. Sigrit pyha, teie olete õpetanud selles koolis seal 90.-te keskpaigast, et kuidas see aeg on kulgenud. See aeg on olnud tegelikult hästi tore, hästi inspireeriv. Mul on väga hea meel oma kolleegide üle, mul on väga hea meel oma õpilaste üle, kellega koos me oleme tõesti veetnud selles vanas armsas Narva maantee 28 majas erakordselt toredaid tunde, erakordselt palju kontserte. Mikk langeb, Roon. No mina olen selles mõttes võrdlemisi värske veri Tallinna muusikakoolis, et mina endale üllatuseks ka õpetan alles kolmandat aastat, see on andnud lisaks toredatele õpilastele minu elus mängijana palju juurde nii-öelda kõik asjad tuleb palju põhjalikumalt läbi analüüsida ja kõik selline käib selle juurde, et minu arvates on väga hea kogemus elus õpetada just ka sedasama akordionimängu. Ivars Säde, teie olete ka ilmselt Narva maantee kooli suhteline raudvara, juba võiks isegi öelda tõesti, et ma olen aastast 2003 Jomoeks hoid. Tallinna muusikakool on üks väga eriline koht, mille pärast on eriline koht, sellepärast et siin on super kolleegid ja siin on nagu väga eriline õhkkond ja ma arvan, et ma olen olnud ka kunagi ühes teises muusikakoolis õpetaja, et mulle väga väga meeldib Tallinna muus koolis töötada. Kuidas siis on kulgenud see töö meie tänastes tingimustes, mille märksõnadeks on meil soomia, feiss, taim ja kõik sellised muud asjad, et õpilasi justkui näe maja justkui on, õpetajad on midagi ka toimub, konkursid, toimuvad, elu käib. Siin selle koha pealt ma võiksin küll öelda, et distantsõpe ei ole mõeldud muusika õppimise jaoks, et see on ülekantud tähenduses nagu osta lihtsalt põrsas kotis, et sa tunned, et põrsas on seal kotis olemas, ta teeb seda häälselt kotis, aga sa ei näe teda, istume kõik arvutite taga, internet jookseb vahepeal kokku, siis ta ragiseb ja ragiseb, õpilased ei saa aru, mida Ta ütleb ja, ja vastupidi ei kuule, kuidas on õpilaste toon, ei kuule täpset rütmi ja kuidagi selline ebamäärane. Ma pean silmas, et distantsõppel õpetada ja ka vastupidi õppida on tegelikult ülimalt keeruline. On see ka väsitav, on see kindlasti õpetajale õpilase mõlemale meeletult väsitav peale ühte tundi, mis kestab 45 minutit, mis läheb ka reeglina natukene juba üle, et ütleme, et üks tund isegi on selline tunne, et nüüd tahaks pool tundi puhata. Tavaliselt sellist tunnet ei ole, kui sa nagu tavatingimustes õpetad. Sa tähendab lisaenergiat kaks korda rohkem endast andma. Täpselt. Õpilastel on samamoodi. Kuidas Mikk kommenteeriks, sinul õpetaja kogemust ilmselt mõnevõrra vähem ja nüüd siis on tulnud selline täiesti teistlaadne olukord, otsasi. Kolme aasta jooksul ma sain õnneks ka seda nii-öelda kontaktõpet nautida, eelmine kevad tegelikult Ta oli väga selge vahe, oli täiesti, et mul ühel päeval sattus isegi üheksa tundi olevat ja siis, kui ma neid nii-öelda seal koolis koha peal tegin, et see oli üsna nii-öelda talutav, aga, aga siis, kui asjad zoomi kolisid, et isik hakkas natuke kuule kõrvadele see asi, et, et kui kuulata pillimängu ja ma kujutan ette, näiteks keelpillidel on intoneerida ja kõik sellised, et see ikkagi väsitab palju rohkem seda kõrva kui kohapeal olles, eks ole, mõnes mõttes kolimine ikkagi praegu sattus minema vaadates väga õigele ajale, et osaliselt on kodus õpetamine ja loodame, et siiski uude majja saama, et siis on keerulised ajad nagu möödas juba. Kommenteeriks siia otsa kohe keelpille, et kuidas siis on läbi digikanali. No ma tegelikult üldiselt pean oma kolleegidega nõustuma, et see on keeruline ja see on tõesti suur väljakutse, aga ma samas tahaksin ikkagi olla positiivne, et me teeme digimaailmas seda, mida me saame teha ja mis puudutab viiuli õpetamist, siis. Ma olen ka nagu enda jaoks mõelnud välja, et mis asjad need tegelikult on, mis elemendid, mis komponendid selles pedagoogilises töös, millega ma saan tegeleda intonatsiooniga tegelikult saab tegeleda particulatsiooniga, saab tegeleda, vormianalüüsiga, saab tegeleda rütmiga, saab tegeleda siis, kui meil internet jookseb ilusasti, kui ei saa, palun õpilasel võtta medronoomi või siis saadan talle oma sissemängitud lindistatud palasid, millel on metronoom taga ja tegelikult on võimalik tõesti õppida kõike, mis on raske, on tõesti raske töötada, tooniga, on raske töötada, fraasikujundusega on raske töötada dünaamikaga. Sest kuna need programmid tõesti armastavad nivelleerida kõik selle dünaamika maha kahjuks ja ma saan kirjeldada lapsele seda fraasikujundust, ma saan kirjeldada talle seda muusikalist mõtet, mida mingisugune pala tahab edasi anda ja pärast seda ma saan loota ainult õpilase kujutlusvõimele ja musikaalsusele, sest ma tõesti ei saa talle anda detailset tagasisidet, et vaat see on see, mis teeb selle distantsõpe keeruliseks. Aga nagu kolleegid ütlesid, et me kindlasti ootame neid paremaid aegu ja küll me saame hakkama ja tegelikult selle tehnilise pagasiga. Me siiski kasvatame ennast ja arendame ennast ja minul on ikkagi usku, et me teeme seda, mida me saame teha. Kas. Kestega on raske ka üldse viiuli mängluse pillihoid juba ja poognahoid sinna juurde, et kuidas esimene teine klass hakkama saavad sellistes tingimustes. Ka see on keeruline, aga tegelikult on olemas päris palju niisuguseid häid harjutusi, paneme pilli kõrvale, paneme poogna kõrvale, vahetevahel teeme kõike seda, mida me tegelikult teeksime ka klassis. Ja algajatega on kahtlemata kõige olulisem see, et see mänguasend, see põhikõik, need fundamentaalsed oskused, mis on esimesel aastal vaja selgeks saada, et need ei laguneks ära, see tähendab seda, et repertuaariga ei maksa minna väga kiiresti edasi. Laar peab olema selline, mis tõesti nendele oskustele vastab, et õpetaja peab selle koha peal olema väga tark. Alati saab panna lapsi kuulama muusikat, et see töötooniga ja kõlaga fraseerimisega, kui me ei saa seda nagu läbi ekraani anda otse, aga me saame suunata last muusikat kuulama ja see ikkagi asendab natukene seda puudumist. Millised on akordioniõpetuses need kõige keerulisemad punktid läbi interneti, kas ka kuidagi pillihoiu või milliste spetsiifiliste asjadega seoses? Ja võib-olla nii-öelda algajate puhul ongi see, et pill asendit on palju keerulisem läbi meediavahendit paika saada, võrreldes siis sellega, kui õpilane täiesti istub klassis ja võib-olla teine aspekt ongi see, mis minul on ka silma jäänud, et dünaamikat nii hästi ei ole tõesti kuulda interneti vahendusel, kui siis tõesti klassis olles, et siin vahepeal on ju võimalik olnud ja ikkagi koolis käia selle nii-öelda 13 kuu jooksul, et siis on see vahe on jälle kohe väga selgelt näha. Kui Skype'is on tund on, siis ma ütlen talle mitu korda, et tee nüüd crescendot ka ja siis ütleb, et ta teeb, aga Ma ütlen, et kuidagi minuni ei jõua. Et selles mõttes on selliseid olukordi ette tulnud küll. Kuidas siis puhkpill klarnet tuleb läbi digimaailma? Täpselt samamoodi on ka siis puhkpillist ei ole, ei pea, nad ei ole Fortelt, vaid on ühtlane metsa forte õpilane ütleb, õpetad oma tee peal, aga ma tõesti seda ei kuule sealt välja. Ja mis artikulatsiooni puudutab, siis seda on võimalik tõesti aduda, aga ikkagi me oleme teisel pool ekraani, et see ei ole nagu päris selgelt kosta välja. Pluss ka muidugi toon ta kuhugi, see on internetisügavustesse, kaob ära. Ma nüüd üritan endast alati anda parima, et seda kõike seal taluda välja ja õpilane ka nähtavasti, aga siiski ta ei ole normaalne, ikkagi see kõik. Aga mis on üks väga suur pluss on see, et internetiõppimisel õpilane võib-olla võtab ennast rohkem kokku isegi, aga noh, mõnikord ta teab, et okei, et nüüd me oleme internetis, et õpetaja ei tea, et ma võin vahepeal ära jalutada näiteks ja mul on kolleegid Osam rääkija puhkpilliõpetajad, et mõni vanem lihtsalt arvuti kaane lihtsalt kinni ning siis jalutab ära minust õnneks juhtunud ei ole, koolis muidugi niimoodi teha ei saa. Kokkuvõttes ikkagi me võime leida sealt plusse. Ta ikkagi see distantsõpe arvuti teel on ikkagi kokkuvõttes üks ülisuur miinus. Aga ma täiendaksin oma puhkpilliõpetaja kolleegi, et vaatamata nendele raskustele on ikkagi ronitud Everestile, meie majast on 50 last käinud veebikonkursil ja toodud väga häid tulemusi ja puhkpillilapsed ka välismaa konkurssidel osalenud, nii et tegelikult on kõik pingutanud ja on tehtud imesid. 50 õpilast on umbes 10 protsenti õpilaskonnast, ma pakun niimoodi umbes jah. Mängis Tallinna muusikakooli klarneti õpilane Elisabet Dallas Ivar sade klarnetiklassist, kes saavutas teises vanuserühmas teise koha konkursil parim noor instrumentalist. Vestlust jätkab klarnetiõpetaja Ivar Säde. Kuidas siis on võimalik sellistes mitte eriti heades tingimustes saavutata üle aastate parimat osalust ja parimaid tulemusi, et mis asi see siis omakorda? No see on nüüd selles mõttes, et kui teha üks ilusti õnnestunud video ja sa saata näiteks mitmele konkursile ja siis on võimalik saavutada väga häid kohti, aga ütleme ausalt, et see sõltub ikkagi õpilasest ja see sõltub sellest nüüd hetkeolukorrast, et kuidas ta nüüd sellel konkreetsel hetkel tuleb. Muidugi, mida mina pean oluliseks, on see, et kui esinenud ikkagi nüüd lava peal kontsert olukorras puhud vaimselt seal õpilase enda õhku täis, aga siin on lihtsalt, et lõpetaja vajutab nupule, Jaajas, õpilane mängib nende lindistustega, saab teha seda üht ja sama lindistust, kas viis või 10 korda. Aga kui sa oled lava peal, siis esitad ükskordsel asja ja kui nüüd rääkida nüüd puhkpillidest, siis siin tuleb tõesti meie vupli osakonda ääretult kiita. Sest et nii head tulemust kui sel õppeaastal ei ole meie koolis iialgi olnud. Meil on saavutanud, võtame kohe nüüd partur järjest korras flöödid, kohad, klarnetit, kohad, trompet ei olegi partituuri järjekorras, need enam aga saksofoni, trombooni, isegi, kes meil ei ole iialgi saavutanud midagi veel siiamaani. Et see on ju super tulemus. Uskumatult, aga see vastab tõele. Õpilased ise kommenteerisid neid videosid ette valmistades võib olla mitmeid kordi salvestades või mis vanemate poolt näiteks tuli selliste märkustena või tagasisidena. Õpilased olid ikka väga närvis, see ei tulnud absoluutselt kergelt. Vanemad võtsid minu teada rahulikult, kõik õpetaja oli selline enesekindel. Olen kolleegidega rääkinud, et mida siin ikka pabistada, tähtis on see, et õpilane teaks, mis tuleb teha või õpetajal tuleb anda viimased õiged näpunäited ja siis lihtsalt lindistada. Akordionistid veel ootavad enda tulemusi, et minult ka kaks õpilast samuti ajal videokonkursil osalejad, aga see videokonkurss tegelikult töötati välja juba natuke enne seda, kui koroonaaeg nii-öelda peale tuli, et sai nii-öelda varem juba alguse, aga nüüd on tagantjärgi mõeldes väga tore, et selline konkurss juba tehtud, lihtsalt tuleb oodata. Akordionist läheb ka sama hästi kui. Puhkpillidele ma saan aru, et klarnetit osalesid ka välismaisel konkursil, räägime natuke ka sellest, noor instrumentalist sai siin edukalt võidetud Tallinna muusikakooli poolt. Aga mis seal välismaal? Lätis toimus Riia lähedal marsruute linnakeses Winstars 2021 ja seal osales üks klarnetimängija meilt Elizabeth Allas, kes võitis seal siis teise koha, aga mitte ainult klarnet ei olnud, seal oli ka flöödid trompetit ja nemad võitsid ka seal koht, sealt oli ka meil hästi tubli tulemus, veel on soolas nüüd üks konkroslike veel ja see asub Ukrainas ja Lvivi linnas on selline konkurss nagu fansaares 2021, see hakkas nüüd eilsest peale ja see kestab kuskil siis kuu aega, kus on seitse erinevat vanusegrupi ja meid osaleb seal teises, kolmandas ja neljandas vanusegrupis, et loodame sealt ka parimat. Kui nüüd üldistada kogu seda aega, see muutuste elu, mis meie ümber on olnud, et mismoodi te üldse muusikaelule vaata, kui me nüüd mõtle ainult hariduslikus mõttes või Tallinna muusikakoolikeskselt, aga üldisemalt, et mis selle muusika rollist siin maailmas nagu on saamas või kujunemas või mis on alles jäämas, mis on muutumas? Mina arvan seda, et muusika ei kao mitte kuhugi. Muusikaarmastus ei kao mitte kuhugi ja pilliõpetamine ei kao mitte kuhugi, sest need on ikkagi niisugused, jäävad ja püsivad väärtused, selge on see, et maailm on muutunud ja selge on ka see, et me tegelikult juba oleme selle muutusega kohanenud ja ka lapsed tegelikult kohanevad väga kiiresti. Nemad on nii-öelda digimaailma põliselanikud juba ja eks kõik õpetajad, olenemata oma vanusest, on ka hästi palju pinud. Loomulikult me peame natukene mõtestama ümber seda, et, et kuidas me esitame muusikat ja kuidas me neid kontserte korraldame, sest see on nagu kõige keerukam praegu selles distantsõppeperioodil. Õnneks on olemas veebikontserdid. Õnneks on olemas juut jog, mis tegelikult on täiesti hariduslik varas all, sealt me võime leida kõike. Me võime vaadata, mida mujal maailmas teevad inimesed, kuidas väga kuulsad interpreedid korraldavad samamoodi koduseid kontserte tasuta kõigile vaatamiseks. Kuidas korraldatakse virtuaalseid sessioone näiteks kus võivad osaleda õppurid ükskõik mis vanuses ükskõik missugusest maailma nurgast näiteks üks šoti viiuldaja Nicola Benedeti on korraldanud sellise väga põneva virtuaalse sessiooni seal juba eelmisel kevadel, praegu toimub tal ka midagi. Ma soovitan väga vaadata Youtube'ist näiteks seda lõpukontserti grand finaali, mis on erakordselt inspireeriv ja suurepärane kõik inimesed ja ikkagi üritavad selles keerulises olukorras nii-öelda ellu jääda ja, ja endast anda hästi palju populariseerida klassikalist muusikat. Ja ikkagi, et inimesed püsiksid muusika juures, et õpilased, lapsed, noored püsiksid muusika juures. Et mina olen selles suhtes küll lootusrikas, ära ei kao midagi. Vahel rahvusvahelisi uudiseid lugedes tuleb päris masendus peale, kui seal kuulad, kasvõi tõesti seda, et hiljuti oli ühe barokkansambli üks liige oma elu masenduses lihtsalt lõpetanud, sest et talle tundus, et kontserte enam pole ja harjutamist pole vaja ja midagi head ei tule. Kuidas siis ikkagi tundub, kuidas saab positiivsust alal hoida nii interpreidina ise kui ka õpilastesse tuleviku mõttes süstida? Jah, no selge on see, et praegu ühtegi kontserti avalikult ei toimu, kontakti korras, see on tõesti minu jaoks ka väga kurb, mind näiteks siis igapäevaselt rõõmustavad õpilased praegu, kuna mitte midagi meie ümber toimusid, siis see kaks korda nädalas seda õpilast kohata on nagu selline nädala tipphetk. Ma arvan, nendele õpilastele samamoodi, ma loodan mind vähemalt siis hoiab seen rõõmsana kõigil seda nii-öelda õpetamisvõimalust võib-olla ei ole jah, interpreetide, et siis nendel on muidugi väga rasked ajad praegu jah. Kas ei saaks näiteks kuidagi mõelda nii, et omandan siis sellist repertuaari, mille jaoks mul muidu üldse aega ei olekski, et ma tea, klaverimängija võib õppida ära 32 Beethoveni sonaati näiteks või mida iganes. Selliseid huvitavaid mõtteid kindlasti tekib, aga, aga siis jälle väga oluline minu arvates osa on, on ikkagi see kontsert, mis siis nii-öelda motiveerib seda lõpuks harjutama, et kontsert ei ole, et siis jälle võib-olla see ühe sonaadi õpid ära, aga need ülejäänud 31 jäävad õppimata ikkagi. Aga need kontserdid tulevad ju ikkagi tagasi, ega see siis niiviisi ju ei jää. No loodetavasti loomulikult ja just käisin jutust läbi, et motivatsiooni küsimus, et praegu õpilastel võibki olla kerge selline motivatsioonikriis aga just nende konkursite saavutused, need toovad esile seda. Ma tegin ära ja ma teen veel paremini, see teeb väga suure tõuke. Tuleb proovida suhtuda positiivselt sellesse, nüüd ääretult raskesse olukorda ja kui proovid on päevast päeva ennast täiustada õpetaja sõnade järgi, siis võib väga palju saanud. Täiesti nõus ja ma arvan ka, et ükski kriis ei ole tulnud selleks, et jääda. Meie vana maailm teab palju hullemaid epideemiaid, eks ole, et see on siiski praegu täiesti üleelatav ja tuleb säilitada optimism ja oma pilli harjutada. Just nimelt valida mingeid uusi asju ja ikka saab kuidagi, kui kuidagi ei saa saama, peab siis ikka saab. Kevad on käes ja peagi tulevad. Iga-aastased traditsioonilised vastuvõtukatsed peaaegu 100. muusikakoolis üle Eesti, nii ka Tallinnas, et mida ütlete lapsevanematele, kes plaanivad praegu oma kuue või seitsmeaastase väikese lapse tulevikku? No loomulikult, tulge, mida meil muud öelda on, kuidas see aasta on läinud, ega ülemäärast voolavust õpilaste hulgas vist ikkagi ei ole olnud või on see olnud kuidagi märgatav? Absoluutselt mitte. Tavaliselt meil lähebki aasta jooksul ka sporti tegema või midagi muud õppima, kolm-neli last ja täpselt see summa on sama, keegi ei ole läinud sellepärast ära, on võetud natuke õppepuhkust jutuga tullakse tagasi väikeste pool ja see on täiesti arusaadav ja uks on kõigile lahti, aga põhimõtteliselt ei ole midagi muutunud. Et kui siin kolleegid rääkisid, võib-olla et mis motiveerib meie õpilasi, et tegelikult ka see igapäevane töö motiveerib ja ka vanemad, eks ole, ma olen tõesti väga tänulik oma õpilastele ja nende vanematele, kes on väga toetavad ja väga sõbralikud ja väga hoolitsevad selle eest, et lapsed jõuaksid õigel ajal tundi ja kõik toimiks hästi. Ja üks tore lugu siia juurde, et mul on üks niisugune hästi tore poiss, kes õpib vioolat ja tema kodus korraldati Johann Sebastian Bachi sünniaastapäevale pühendatud õhtu oli küpsetatud kook. Lapsed mängisid Bachi muusikat, vanemad kuulasid, ka, üks vanem mängib pilli ja see oli tõesti väga tore sündmus ja nemad rääkisid mulle sellest suure uhkusega. Nii et inspiratsioon on puhtalt ikkagi oma teha ja algab see juba perekonnas ja hiljuti andis mulle intervjuu dirigent Mihhail Kerts, kes võrdles just nimelt praegusi aegu Bachi muusikaga, öeldes, et Bachi muusika on elanud üle märksa keerulisemaid aegu kui see meie aasta poolteist seda pandeemiat meile tundub, see hull siin peab pidi sees olles, aga tegelikult on see üks võrdlemisi kiiresti mööduv ajaühik. Vestluses osalesid Tallinna muusikakooli direktor Kadi Katariina Sarapik ja õpetajad Mikk lange proon Ivar Säde ja Sigrit Piho. Katkendi Beethoveni klaveri sonaadist number üks esitas Nõmme muusikakooli õpilane Sophia kritsenko, kes saavutas konkursil parim noor instrumentalist kolmandas vanuserühmas teise koha. Ja nüüd vestleme Nõmme muusikakooli klaveriõpetaja Naili Sariippova ka, kes on Sophia kritsenko õpetaja? Eriolukord eelmisel kevadel kaks kuud, see oli väga hea kogemus, esmakordselt vist kõik klaveriõpetajaid kasutasid vats appi Skype'is, selleks et õpetada lapsi minule kahe kolmel lapsega oli päris hea kogemus, lastega istusid vanema vaat ja harjutamine oli tegelikult väga produktiivne, paljudega oli väga raske, eriti väikeste lastega, kes nooti ei tundnud. Ma ei saanud ette mängida ja see oli tegelikult väga keeruline ja siis hakkas sügis ja me valmistasime konkursiks eesti kõla, siis toimus ikkagi kontaktõpe, et meil olid isegi kontserdid. Kuu enne konkurssi meile teatati, et konkurss toimub Online variandis. Minu õpilaste jaoks oli jällegi uus kogemus, sest me ei ole kunagi ennast salvestanud konkursi jaoks ja ma pean tunnistama, et nad olid päris tublid, sest nad said kahe ülesvõttega hakkama. Ühe õpilase ema isegi ütles, et nad teevad ainult ühe üles võttes, sest see oleks aus nagu konkursil. Jõulude ajal me ka saime, kui ja harjutasime ja ees meid ootas konkurss noor instrumentalist Online variandis ja minu jaoks ei olnud enam uus kogemus vait, ma isegi huviga ootasin seda, sest mul oli kolm uut last, kes pidid salvestama oma kavad. Nad olid ka tublid, kahe ülesvõttega said hakkama. Ma tahaksin olla väga optimistlik, et kasvõi individuaaltunnid toimuvad ja me näeme lapsi koolis ja elavalt aga kui see olukord ei muutu, siis me peame lihtsalt rahulikult seda võtma. Vastu. Aga millised on need õpetaja metoodilised vahendid, mida on tulnud siis muuta või? Uute vahenditena kasutusele võtta, no vot, see ongi kõige raskem, sest sa ei näe last, sa lõppude lõpuks ei saa isegi hoida tema kätt, mis on väga oluline algõpetuses, kas on ka väsitavam selliste tundide tegemine väga väsitav, tehnika ei olnud kõige täiuslikum ja mina ei kuulnud lõpuni, mida laps teeb ja tema ei kuulnud, mida mina tahan, nii et pinge oli tegelikult väga suur. Kas laste psühholoogiline vorm on ka praegu kuidagi teistsugune, ma ei räägi nüüd otseselt konkursist või selle video tegemise hetkest, aga näiteks niimoodi päevast päeva või tunnist tundi, et kuidas tundub? Minul õpilaste puhul mulle tundub, midagi ei ole muutunud. Õnneks on kõik korras ja. Mida vannilaps ise on öelnud pärast salvestamist või pärast konkursilt osavõtusalvestusega või sellise aasta või poolaastaga? Mulle tundub, et lapsed ikkagi tahaksid tulla kooli tagasi ja nad natukene laisaks läinud, see on arusaadav. Ja kui me räägime konkursis, siis väga paljud lapsed said üles võtta ka hakkama väga hästi, ühest küljest onlain, konkursid ei ole võib-olla kõige paremad konkursid, aga ikkagi see on teatud eesmärg, sest õpilane valmistub, et ta teab, et ta peab salvestama, ta teab, et ta ikkagi võistleb ja hiljem ta kuulab teisi konkursainte, ma arvan, peab ikkagi lähtuma sellest vaatenurgast, et on eesmärk ja teeme endast parima ja selliseid konkurss on ju tekkinud lausa juurde ja mitte ainult meil, vaid tegelikult ka mujal maailmas oojaa väga palju ja ma tean, väga paljud kolleegid kasutavad seda võimalust, sest ikkagi kui ükskord salvestus on tehtud, sa võid saata igale poole maailma ja olla juba päris edukas. Rääkis Nõmme muusikakooli klaveriõpetaja Naili Sariippova jätkab nõmme muusikakooli õppealajuhataja Anne Group. See, kui meil oli elus kool kuni märtsikuuni, siis see oli väga tore, lapsed said juba täiesti omaseks ja väiksed lapsed said oma käed korda ja see kõik oli nii tore, aitab juba ja siis uuesti lõigatakse läbi, aga ikkagi saame päris hästi ka seda distants, et organiseerida ja teha ja osad lapsed nendele sobib see ja nad naudivad seda ja võtavad hästi palju rituaali läbi. Muidugi kõlalist tööd ja läbis distantsi läbi veebi ikkagi väga teha ei saa, aga saab siis nagu raskuspunkti panna muudele asjadele, et me ikka väga loodame, et me maikuus saame lastega kohtuda ja et me siis saame nagu külalistele probleemidele rohkem pühenduda. Kas võib kuidagi ka üldistada, et millist tüüpi õpilased nad on, kellele selline distantsõpe sobib, et annad siis pigem introverdid? See on päris äraarvamatu, on lapsed, kes nagu tavaõppes on väga siuksed, edukad ja innustunud, nendele ei pruugigi üldse nagu see töö istuda ja need lapsed, kes väga ei olegi huvitunud lapsed olnud, siis nendele meeldib see iseseisev töö ja see kaugelt isegi mitte paljudele, aga mõnedele isegi väga hästi. Kuidas toimus konkursiks valmistumine siin on olnud ju nii eesti kõla kui ka noor instrumentalist. Viimane konkurss oli puhkpillidele ja klaverile, et mismoodi on õpetajate õpilaste tagasiside jõudnud? Tegelikult me alustasime hoopiski ka oktoobrikuus ühe konkursiga, eelmisel kevadel oli niimoodi, et reedel pandi riik lukku ja laupäevaks olid kõik tšellokonkursikavad trükitud järjekorrad pandud saali proovid tehtud ja lihtsalt lõigati läbi, see jäi tegemata Niviiulidel kui tšellot Tallinna regioonis ja siis me ikkagi tegime sellel sügisel ära, loomulikult mitte nende samade kavadega, lastel olid juba uued kavad käes, aga ikkagi, et anda neile võimalust esineda ja tulla lavale, saada esinemiskogemust esinemisrõõmu ja kõik väga-väga nautisid nii lapsevanemad kui lapsed, kuna juba ikkagi see nakatumisnäit kasvas, oli juba oht ja meile juba saadeti veebikonkursi reglementi, et me saime veel tehtud ja kõik oli väga tore, aga nüüd siis kevadel, kui on see Muusikakoolide Liidu konkurss puhkpillidele klaverile, siis me teadsime juba sügisest saadik, et see ei õnnestu teha oma esinemisega ja esialgu oli see muidugi kõigile väga võõras ja oli palju, kes olid sellest kohkunud ja oligi ka neid, kes loobusid tänu sellele tunduski, see nii keeruline, nii võimatu, kõik see registreerimine ja see lindistamine ja, aga lõpuks ikkagi, kes olid innustunud, said sellega päris kenasti hakkama. Muidugi koolidel olid ikkagi ka Tallinna koolidel olid erinevad lindistamise võimalused ja ma pean ütlema, et ka nõmmekoolil ei olnud head lapsevanemad, lindistasid osad, mõned õpetajad, palkasime lindistajat ja sai väga erineva tasemega, aga kuule vaata seepärast siis neid kliente muusikakeskkoolile olid väga head tingimused, olid koole, kus olid väga hästi juba kõik olemas ja võib-olla ongi sellest õppetund, et tuleb ka oma koolilise baas rajada, sest võib juhtuda, et, et me peame seda rohkemgi kasutama. Kas videokonkurss seab õpilase kuidagi raskemasse olukorda ka kas või nimetatud tehnikast lähtuvalt, et ei ole seda kõikidele ühtemoodi ühtse akustikaga saali, kus võib-olla iga viga nii hästi esile ei tungi? Ja eks kindlasti seal on need miinused ja plussid pluss on muidugi see, et see laps ikkagi seda oma kavada pidi küll kogu kava järjest mängima seal kuni 10 minutit ja kuidas kuskil oli, aga ta ikkagi sai nagu teha mitu katset, et saada nagu see parim variant. Jaa, aga samas raskuses asetas seda, et ka žürii võis teda kuulata seitse korda ja 17 korda ja ja analüüsida väga palju põhjalikumalt kui see, kui ta siis emotsionaalselt on laval oma esitlus ära teinud ja sealt jääbki see mulje ja kiidab kohe oma otsuse tegema. Nii et noh, ja muidugi loomulikult lindistuse kvaliteedi küsimused mängisid rolli, aga Ma arvan ka, et žüriid olid nii piisavalt professionaalsed, et nad oskasid kasele kehvema lindistuse sära tabada lapse niisugust olemust ja loomingulisust ja, ja taset. Kuidas sedasama loomingulisest siis hoida ikkagi kogu selle Skype'i ja suumi teel, kas on, võib-olla ongi see üks kõige raskemaid asju. Ja eks ikkagi ongi just nimelt alguses, võib-olla isegi natuke huvitav ja olukord on nii erinev ja, ja lapsel ka võib-olla esialgu põnev, aga eks nad väsivad sellest ja seal tekib ikkagi rutiin, kuna võimalused on ikkagi piiritletud ja muidugi teeb ka huvitavamaks see, kui nad ise lindistavad oma mängu saadavad, siis õpetajale jälle sunnib teda väga palju koordi mängima, et õpetaja, seal on ikkagi saata oma parim variant, eks tuleb leida niisuguseid võimalusi, mis on toredamad. Kui rääkida mitte ainult pilliõppest, aga solfedžo tundides, et ka rühmaõpped on distantsõppel. Väga tublid on meie solfedžo õpetajad, kes on leidnud hästi palju igasuguseid toredaid võimalusi failide lisamiseks klaviatuurilt lisamiseks ja nad ei pea sugugi paberi ja pliiatsiga paberil kirjutama intervalle, vaid saavad seda külaliselt mängida ja toredad rütmifiguurid, mis ilmuvad piltidena ja on hästi põnevaid. See valdkond laieneb tohutult praegu kõikvõimalikke asju mõeldakse välja, et ikka veel huvitavam ja huvitavam oleks. Kevad on käes, uus sisseastumine on ka tulekul, et mida võiks siis ütelda raadiot kuulavale lapsevanemale, kes plaanib oma viie või kuue või seitsmeaastast last kooli tuua ühte või teist pilli õppima, et mis tulevik siis toob ühele algajale oma muusikuteed alustavale lapsele. Vastu vaid kindlasti tuleb Nõmme muusikakoolis tuleb see juuni alguses, aprillikuu lõpus tuleb siis juba vastuvõtukuulutus ja täpne info sina meie kooli kodulehele ja kindlasti ootame väikesi muusikuid meie kooli kõikvõimalike instrumentidele võimalik õppida, aga nüüd väga tahaks loota, et sügisel nende uute laste jaoks küll ei ole niisugune olukord, nagu praegu praegu on, sest lapsele, kes mitte midagi ei tea, on peaaegu, et võimatu teha läbi veebitunde. Praegu me esimese teise klassi lastega olema ikka kõige rohkem hädas ja võib-olla ka lõpetajatega, kellel suured kavad aga väikestele, kui sul ei ole nagu pinda, millele toetuda, kust saatis talle seda järgmist asja õpetajad siis on ikka väga-väga raske ja päris lapsele, kes tuleb alles kooli ja üldse mitte midagi ei tea, ma isegi ei kujuta seda päris hästi ette. Nõmme muusikakool on küllalt suur kool, siin on ligikaudu umbes 500 õpilast. Kuidas selle voolavusega on olnud lood eelmisest kevadest peale on see üldtase enam-vähem samaks jäänud. Arvuliselt, ja üllatav, kui meil tuli juba see esimene lukku panemise periood, siis me juba olime kohkunud, me arvasime, et me kaotame kindlasti palju lapsi, osalt selle distantsõpe pärast, sest muidugi selgus ka ikkagi, et oli perekondi, kes sellest keeldusid mõned usulistel põhjustel ja mõned materiaalsel põhjustel ja arvasime ka, et kuna nii palju inimesi kaotas oma töökoha õppemaksiski on päris suur, et kindlasti läheb meil väga palju lapsi ära, aga tegelikult Tallinna linn tuli selles mõttes meile väga palju appi, et nendel kuudel lapsed ei maksnud õppemaksu ja meil äramine lapsi oli väga-väga vähe ja täpselt samamoodi on ka nüüd olnud sellel kevadel omamoodi Tallinna linn, kahe kuues leib, võtta õppemaks, õpilastel tunnid, kõik toimuvad õpetajad, loomulikult saavad oma töötasu selle tehtud töö eest ja ei ole üldse äraminejaid. Lapsed koolist lahkunud. Rääkis Nõmme muusikakooli õppealajuhataja Anne grupp ja tänast distantsõppe teemat muusikakoolides jääb lõpetama nõmme muusikakooli direktor Indrek Viiard. 13 kuud 13 selline maagiline number ka sattus ju Eesti haridusolukorda, millises ta varem ei olnud, et see oli meie kõigi jaoks väljakutse. Kui teemat tervikuna kokku võtta, siis julgen ma küll öelda, et me oleme selle väljakutsega võimaluste piires suhteliselt hästi hakkama saanud, et alternatiivina ei ole õppetöö tamist pidanud kuskil lõplikult arutama, et need olemasolevad võimalused, mille puhul võib-olla ka Eesti riiki tuntakse laiemas maailmas, digitiigrina vaadates täna teemale positiivsest vaatenurgast oleme me võimalikult hästi ära kasutanud, ma loodan, iseasi, kui kaua sellises keskkonnas on õppeprotsess jätkusuutlik, mida ta tegelikult ju ei ole, sest et loomingulised tegevused vajavad ikkagi vahetuid, kontakte. Millised on olnud need vahendid, mis on siis aidanud seda kõike nagu üle elada? Eelkõige muidugi peab olema sul valmisolek mentaalselt sellisesse keskkonda sattuda ja kui sa oled sinna juba paratamatu tult sattunud, peavad olema ka tehnilised lahendused ja võimalused, millest, kuna meil ühiskonnas palju räägitud, aga selles osas on kool püüdnud ikkagi teha endast kõik sõltuva, et need tehnilised digilahendused nii õppekeskkondade mõttes kui ka tehnilised vahendid koolil olemas oleks. Loodetavasti see kogemus, mis me siit kaasa võtame, tulevikku, kus on meile kõigile selline, millest kõik osapooled õpivad, aga ühel hetkel peaksime me siit ikkagi tõesti ka välja saama. Kui vaadata sellele aastale, on ju olnud üks kevad, lõpetajaid aastal 2020 ka uusi sisseastujaid sügiseks varsti tuleb ka omakorda uus vastuvõtt uutele õpilastele, et mida sa eelmise aasta vastuvõtt näitas või kuidas on olnud väljalangevusega, kooli erinevatest õppeastmetest? Märkimisväärseid kõikumisi võrreldes varasemate aastatega selliseid suuri kõikumisi tõesti olnud, kui rääkida eelmise aasta sisseastumisest, siis me jagasime sisseastumisära kahte perioodi küll kevadele ja suve lõpule augustis, aga märkimisväärset huvi langust nende perekondade ja nende õpilaste osas siiski muusikakooli puhul täheldada ei ole põhjust. Sama ka muidugi selle väljalangevuse osas, et me mõistame ju väga hästi, et kui palju on see õppeaasta tekitanud sellist stressialdis keskkonda nii perekondade sees, õppeprotsessi mõistes suutma ennast ära jagada ju põhikooli vahel ja veel siis harrastuse puhul, kui sa oled muusikakooli instrumendi õpilane, et leida see aeg, mis sind sina ekraani taha tervikuna sunnib ja et sealt tagasilööke on tekkinud üksikute juhtumite puhul me oleme seda ka siin lapsevanematega arutanud, kes on teatud niisugustele probleemidele viidanud, aga oleme leidnud lahendused. Kas majanduslikus mõttes on kool saanud hakkama endiselt võrreldes eelnevate aastatega ja sõltumata sellest pandeemia olukorrast? See on nii, kuidas koolipidaja on asja korraldanud ja Tallinn kõige suurema omavalitsusena ikkagi. Neid strateegilisi lahendusi pika aja peale ette, et hea peremees on tõenäoliselt kindlustanud oma võimekust kriisiolukordadeks, et hetkel me oleme sellest eelmise aasta kriisist majanduslikult suhteliselt mõistlikult välja tulnud ja ega ei ole ka kuritarvitatud õpperessursse või ressursse, mis koolile on eraldatud lihtsalt huupi, vaid on läbimõeldud otsused, kui on vajalik mõni kulutus ja märgid, et kas sellel aastal kooli eelarveline seis kalendriaasta mõistes säilitatakse, on linn andnud küll välja sellise signaali, et ta ei jäta praegu koole majanduslikult keerulisse olukorda, vaid näiteks õppetasud, mis Tallinna omavalitsusena on kehtestanud. Lastevanemate jaoks on praegusel keerulisel perioodi maha võetud, ehk siis linn on andnud lubaduse kompenseerimine aasta lõpus kõikidele koolidele. Kui me loeme kasvõi välismeediat, mis puudutab just artistide või ansamblite solistide, muusikute esinevate esitajate elu seal on kohati uudiseid, et mõni inimene teeb koguni enesetapu, kuna ta ei näe kontserdielu perspektiivi enam. Tan kaotanud täieliku lootuse. Muusikaharidus on siiski nii Eestis loodetavasti ka mujal suutnud vee peale jääda. Mina esindan ka seda vaatenurka, et me peame kuidagi säilitama selle lootuse ja optimistliku tulevikuvaate ehk see hetk, kui järk-järgult avanevad võimalused kaunite kunstide mõistes uuesti oma tegevust taastada, siis harrastusmuusikud, et puhul või ka professionaalide puhul peaks justkui toimuma selline uus loominguline ärkamine. Ma väga loodan seda, et see nii ka on, selge, et praeguse aja märk on see, et viimased 13 kuud kogu maailmas on jätnud sellele oma jälje ja tõenäoliselt seda jälge jääb peegeldama ka lähitulevik. Aga ma siiski olen lootusrikas, sest et sellisel emotsionaalsel hariduslikud tuuriliselt tegevusel on ikkagi tsiviliseeritud maailmas oma koht ja kui kogukond saab võimaluse ennast taasavada, siis kindlasti on olemas ka erakordselt suur huvi ja tellimus kogu ühiskonna areng. Keio liigub suunas, kus me oleme teatud niisuguses virtuaalkeskkonnas, et kui sinna kõrvale jäävad traditsioonilised metoodikat ja pedagoogikat ka mingisugusel kujul alles siis võib-olla nende väärtus ajas ikkagi omakorda veel tõuseb, et muusikalist kirjaoskust laiemas mõistes sellisel kujul säilitada. Minu meelest. Eligaja tänase saate teemaks oli distantsõpe muusikakoolides Tallinna muusikakooli ja Nõmme muusikakooli näitel ja saate alguses sai sõna loodava Tallinna muusika- ja balletikooli värskelt valitud direktor Timo Steiner. Mina olen nelevasteinfel ja soovin ilusat päeva jätku.