Tere algab luukamber, tahate koorimuusikast? Mina olen Marge-Ly Rookäär. Täna püüame kirjeldada, mis toimub eesti koorimuusikas, kui pandeemia algusest on mööda saanud üks aasta. Vaatame, kuidas on läinud laulu ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme menetlemisega. Valminud on koorijuhi ametijuhend, loeme selle läbi. Ajal, kui kogu Eesti on tardunud, ei laula ka kirikukoorid. Mida nad siis praegu teevad. Ja lõpetuseks küsime, kas noorte laulu- ja tantsupidu, mis peaks toimuma aastal 2022, on endiselt jõus? Luukamber? Aasta tagasi märtsis 2020 kuulutas toonane peaminister Jüri Ratas Eestis välja eriolukorra. Viirusega oleme nüüd käsikäes elanud terve aasta. Kuidas on see mõjutanud kooride tegevust jätkab Eesti kooriühingu esimees Hirvo Surva. Meil on ikkagi üle 1500 koori ja no mida need täpselt igaüks teeb, teist ei tea. Aga ikkagi helistatakse, kirjutatakse päris palju, muretsetakse, kuidas meie peame edasi elama ja aastaid tagasi, kui see pandeemia algas. Ega siis ei teadnud veel keegi, õigemini me polnud kasutanud sellist võimalust, et me nüüd suundume järsku kooriruumist. Arvutimaailma. Proovisin kevadel siiski jätkata tööd siis selles uues keskkonnas. See oli päris keeruline, aga samas. Ma tabasin ka selle ära, et loomulikult ei ole see võrreldav sellega, et me istume ühes ruumis, on ta siis häälerühmaga või veel väiksemate gruppidega. Aga seda aega on võimalik ära kasutada kas uue materjali õppimiseks, hääle seadeks, solfedžo tunniks. Miks Te kuulate koos mingit head muusikat ja siis selle üle arutada, kuidas mõni kool laulab, seda lugu, kuidas meie oleme laulnud? Siin need sõltub väga palju sellest kooriuist tegelikult tema mõttemaailmast, et ma arvan, et tähtis on see, et mingi rutiin jääks, et ma nädalas see kellaaeg oleme koos, ükskõik siis kuidas, aga me oleme kasvõi läbi selle ekraani koos. Ma ise olen saanud tagasisidet oma koolidelt, et halduspani, nii et ma ootan seda soomi tundi. Sest see on ainuke asi, millega ma saan järsku sellest muust maailmast lahti isegi selle ekraani kaudu. Ja nüüd siin on tegelikult ohtralt võimalusi, et me ei saa seal kõik koos laulda, sest seal tekivad Need, ajanihkeid ja asjad. Lauda saab ükshaaval, kui sa kasvõi pid partiid, üks on eeslaulja, seal tekivad mingid vead täitsa parandada, neid saab juhatajad, teised saavad juba kaasa laulda. Eks peab ise natukene uurima, mis võimalused on ja panema tööle oma fantaasia, et ka seal netis olles oleks tund või poolteist, kaks tundi ka huvitav. Et me lihtsalt, mis seal sellepärast kokku ei tule, et me selle aja ära oleme, vaid et sellest oleks ka kasu. Ja tõepoolest kasu on sellest Sellise digikoorilaulu sund harrastama seal, kus praegu on üldse võimalik kuidagi ette arvata ka, millise jälje jätab. Kindlasti jätab jälje ja ma millegipärast kardan väga, et see on sügavam, kui me oskame arvata. Paljud koorid on ikkagi katkestanud oma töö. Ja võib-olla saavad kokku, oli järgmine sügis. Sellised suured augud sellises töös ütlevad kindlasti oma jäljed. Sellest ma veel kord ikkagi soovitan, et leidkem võimalused, kuidas natukenegi koos olla, et see jääks, et inimesed tahavad, et ju tegelikult sotsialiseerida, kokku tulla ja olla. Ta on hoopis teine maailm, ei ole see, et ma saan su kõrval istuda ja et, ja tunnen seda kooslaulmise rõõmu, aga kui nüüd see aeg ära kasutada ja need võimalused, mis ikkagi nagu on olemas selles tööprotsessis seal internetis, et kui me suudame selle aja ette valmistada teadlaselt no mingi, et me kokku saame, ega see elu siis nüüd nii ka ei ole, et me jäämegi sinna internet istuma. Aga meil on nii palju tööd ette ära tehtud, kui me kokku saame. Me saame märksa kiiremini hakata edasi minema. Seda enam tunda suurt rõõmu sellest näete, et me saime selle ajaga kosutada. Me saime oma partii selgeks, nüüd me võime hakata seda kokku laulma. Et läheb ehk see kuidagi kiiremini, et ma arvan, et asi tuleb keerata endale kasulikuks. Üks kasu meil siiski praegu valdkonnas on, loomulikult see ei ole seotud pandeemiaga. Aga praegu saab taotleda laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtidele palgatoetust. Vastava määruse allkirjastas eelmine kultuuriminister Tõnis Lukas. Oma ametiaja viimastel päevadel. Esimesest märtsist võtab rahvakultuuri keskus vastu taotlusi kollektiivijuhtide palgatoetuseks. Koorijuhtide palgast on räägitud aastaid. Hirvo Surva sõnul on tegemist väga olulise asjaga. Palgameede jah, see on nüüd siis töö tegelikult, mis on umbes 12 aastat toimunud minu täiesti isiklik seisukoht ja arvamus on see, et lõpuks on toimunud üks, üks käik läbi mille saab koorijuhti, kui professiooni tõsta samaväärseks tööks, kui on kõik teised tööd, on ta siis hariduspõllul või kultuuripõllul, see on üks võib-olla kõige tähtsam tähtsam punkt üldse selle, selle meetme juures, et on märgatud, on saadud aru, et meie kultuuris, kus kooriliikumise üks alustalasid on, on laulupidu mitte kooli liikumine, ongi ainult laulupidu, ma ei saa seda väita, sest on kolikumine märksa laiem. Aga meie rahvuskultuuri üks talasid, ta on. Et nüüd koorijuhid, kes töötavad. Ma kollektiividega on väga paljuski siiamaani seda teinud, siiski õhinapõhiselt midagi ei ole teha. Nii, ta on olnud ja on saadud tasu väga imelikel moodustel, nii mõnedki koorid veel hiljaaegu said oma töötasu nagu keskajal, et keegi andis munagi kandis liha ja siis selle sai kuidagimoodi edasi elatud. Et lähme nüüd reaalsesse aega reaalsesse maailma. Inimesed, kes seda tööd õppinud väga paljud on võrrelnud seda tegelikult õppimisega arstiteaduskonnas, mis on võib-olla kõige pikem õppimise aeg. Ja kui me siin nüüd mõtlema selle peale, et juba ettevalmistus selleks üldse muusikuks, algab laste muusikakoolis sinna keskaste vahele, pluss Muusikaakadeemia. Kui meid aastat kokku lööme, siis on see päris pikk aeg. Ja minu meelest see eriala on selline, mida sa õpid tegelikult eluaeg muusika muutub, elu muutub, muutub ja see tegelikult pead olema ise kogu aeg arengus. Nüüd siis on nende inimeste tööd väärtustatud ehk väärtustatud ametlikult ja on võimalus tööandjatel üx kikkis ta siis ei ole. On võimalik võtta siis koorijuht ametlikult palgale ja praegusel hetkel vähemasti see tagasiside, mis on olnud, on olnud positiivne, sest et paljud omavalitsused on ikkagi pöördunud, helistanud, uurinud, tänanud, et nüüd on meil võimalik teha asi ametlikuks ja võtta kooli või tööle seda meedet. Tegelikult menetleb rahvakultuuri keskus. Et kindlasti läheb suur osa sellest tehnilisi küsimusi meile. Aga siiski on palju neid, kes oma murede ja rõõmudega kooriühingusse pöörduvad. Kaie Tanner kooriühingu tegevjuhina on praktiliselt 24, seitse telefoni küljes. Et vastate nendele küsimustele. See meede puudutab absoluutselt kõiki koolijuhte üle terve Eesti. Et mitte, et Tallinna või Tartu või Pärnu koore või on nad siis tugevamad koorid või nõrgemad koolid, et keegi võib äkki mõelda, oh, mis nüüd mina oma väikse maa koorikesega, kas ma nüüd hakkan seda tegema? Loomulikult see on teile koorijuhid. Ehkki tegema endale selgeks, sest seni ei ole väga suuri probleeme kuidas taotlust esitada ja on kaks punkti, mis peavad olema täidetud koolijuhi kutsetunnistus ja tööleping. Miks tööleping? Selle on määrusesse sisse kirjutanud kultuuriministeerium. Ja see nõue selleks, et me tagame kõikidele koolijuhtidele sotsiaalsed garantiid iga töö eest, mida inimene siin riigis teeb on õigus saada puhkust. On õigus saada palka töö. See ei ole hobi korras. Õhtuti koos lauljatega oma aja veetmine. Koorivanemate roll on siin hästi oluline, et nad aitaksid koorijuhte, kes on loominguline juht. Jah, kindlasti, ja eks koori vanemad on olnud ju väga tublid siiamaani või koolide juhatused, eks need ongi, tekib selline uus situatsioon, kus koorise MTÜna muutub tööandjaks. Nüüd ma olen 100 protsenti veendunud, et ega nüüd see koorijuht sellest ju ei muutu, tema tööd ikka saa muidugi tal lihtsalt tekib teiste, võib-olla nüüd ehk võimalus tegeleda rohkem selle loomingulise poolega ja koorid oma juhatustega saavad sellega toetada. See, et need teha oma kooli või ka tööleping ei ole ka, ma arvan, nii väga suur teadus kui punktuaalselt sellega minna. Ma iialgi ei usu, et keegi, koorijuht hakkab nüüd sõrmega järge ajama, et kas mul see õigus või see õigus on või seda ei ole või mis on minu õigused, mis on teiste õigused ja nii edasi. Kuidas siiamaani on teinud seda niikuinii kogu aeg nüüd tal on lihtsalt boonus juurest saada sellest ametliku palkaga. Ja veel kord rõhutan, et selleks, et ka noored tuleksid seda eriala õppima me ise peame olema praegu need, kes kannavad seda ideed edasi, see on töö mitte hobi. Ja nüüd on see võimalus, et ma saan oma oskusi teadmisi oma kooride juures kasutada ja ma saan selle eest ka siis ma ei saa öelda õiglast tasu veel. Aga ma saan ametliku tasu selle eest. Ma leian, et see on praegusel hetkel väga suur samm, mida me oleme saavutanud. Loomulikult võtab see kõik natuke aega ta loksuks paika. Ja kui siin on ka võib-olla mingid nüansid selle asja juures, et kas ta nii õigem kastan, nii valem, leian, et ei ole mõtet praegu selle üle hakata vaidlema või selliseid küsimusi üles tõsta. Sama, et iga uus asi peab loksuma paika kõigepealt. Ja me võime teha mingeid esimesi selliseid järeldusi, võib-olla poole aasta aasta pärast, siis on näha, mida võib-olla oleks vaja muuta ja kas üldse on vaja muuta. Selge on see, et meie koorimaastikul on väga palju erinevaid koore. Võib-olla kõige suurem seltskond on siis need, kes tõesti peavad laulupeotraditsiooni ja iga väiksemgi koorikene kusagil maakonnas ükskõik kus ta ei ole. Tema suurim soov on Ella viie aasta pärast minna laulupeole. On kontsertkoorid, nagu me võime öelda ka poolproff, koorid, aga nad on ikka amatöörkoorid, kes kannavad selles mõttes meie kooriliikumist. Õpivad uut muusikat, tellivad ise juba eesti heliloojatelt uut koorimuusikat ja käivad konkursitel ja, ja viivad Eesti koolikultuuri laiali üle maailma tutvustada just nimelt eesti koorimuusikat, ka neid me peame toetama need tegelikult veel kord ma ütlen, et me kõik oleme üks Eesti koolimaastik oma erinevustega küll, aga kõik peavad sama tööd teha. Ju siis need kõik koorid ka kuidagi sulanduvad sellesse uude süsteemi ka rahulikult sisse, et anname sellele lihtsalt rahulikult aega. Nagu ütles Hirvo Surva, siis koori vanemate ja koori presidentide roll kooriliikumises kasvab. Millega tegeleb koori president, Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori president Sirje vask? Presidendi ülesandeks on tagada kogu koorinaku tõrgeteta toimimine ehk number üks on moodustada meeskond ja number kaks on tagada see, et see meeskond ja dirigendid koor omavahel kenasti läbi saaksid ja et kõik koori eesmärgid saaksid täidetud. Esindusfunktsioon ka muidugi, no hetkel. Me oleme pausil, aga meil on pakutud oma lauljatele võimalust individuaalseks hääle seadeks. Ja Me jõudsime veebruaris teha positiivselt Laane planeerida maikuus juba oma kontsert, et alustada uue teose õppimisega korraks 11 näha. Lootma peab, ehk individuaalne õppimine on tegelikult noodipartiide iseseisev omandamine, selleks et pärast oleks lihtsam. Hääleseades ongi nii partiid kui iseenda häälega tegelemine. Me oleme varem teinud seda, et partiid on sisse mängitud ja selle põhjal toimub õppimine. Aga kuna praegu on hästi palju ebaselgust ja ebakindlust ja meeldiv perspektiiv ikkagi olema, et kuna ja millal me esineda saame, siis hetkel me ei ole veel nii detailselt, et kokku leppinud oma oma tegevustes, kui pikk paus on olnud. Paus algas ju vahetult pärast seda, kui valitsus otsuse tegi, et individuaalne huvitegevus on ainult, et lubatud, et teisiti me ei saanudki ja siis me kogunesime kiirelt juhatusega, tegime selle otsuse, et meil ei ole hetkel perspektiivi, mida teha ja loomulikult lauljat tahaksid ka ju partiisid õppida, nii et neil oleks mingi väljund näha. Tegelikult mingi kelluke heliseb, et see on väga ohtlik, selline pausi situatsioon. Ega see hea ei ole just selliste sotsiaalsete kontaktide mõttes. Aasta tagasi, kui meil oli esimest korda esimene laine, siis me tegime sellise asja nagu koolivaheaeg, ehk meil oli iga kolmapäeval pool kaheksa, kes tahtsid, kogunesid soomis, nii et sellega me hoidsime natukene sellist omavahelist suhtlemist. Noh, praegu on suumiga kõik harjunud, et siis see oli pigem uudne, et hetkel me seda otseselt ei planeeri. Aga jah, me arutasime tõsiselt, et mis motiveerib ja mis ohtusid koorilauljad ise näevad ja tõepoolest see, kui proovi oleks ja kontsert oleks võimalik teha hajutatult ja kas või hääle rühmiti, et see julgustaks rohkem praegu siiski seda haigestumust on nii palju ja seda me arutasime juba veebruari lõpus, ehk siis see korraldus peab olema mingi tasakaalupunkt, mingi kesktee sellele, mis on võimalik ja mis on inimestel aktsepteeritav maskidest laul, mis me proovisime ka, ega ta nüüd hea ei ole, aga partiisid õppida annab parem kui mitte midagi, aga kindlasti dirigentidel on keeruline ja kontserdiks ettevalmistamine sellisel moel on praktiliselt võimatu. No positiivset programmi, kuna meil valitsuse otsus tuli erimeetmete pikendamise eest aprilli keskpaigani, mis puudutab ka huvitegevust, siis me algselt tegime küll oma programmi selliselt, et planeerisime pausi siis alustades Individuaalsete hääleseadetega märtsikuu jooksul, nüüd me peame selle üleval ja selle ajakavaga kindlasti ei ole realistlik maiguks kontserdi neerude, nii et pigem me räägime juunist-juulist ja, ja võib-olla seal edasi siis varasügisest. Kui kiiresti info levib, sellest, et meie üks lauljatest on meie kooris tegelikult koori elus tingitud haigestumus? Ei, ma ei mäleta tagi küll, meil oli oktoobris üks olukord, kus meil oli noorte liikmete tutvumisüritus koos teiste tehnikaülikooli muusikakollektiivide ka ja seal osutus üks inimene positiivseks, pärast mida me jäime kenasti kaheks nädalaks eraldiolevaks. Koorid, tegevus toimus eraldi, küll aga üks viie koori üritada. Tuss jäeti ära just nimelt ohutusega. Aga niimoodi, et meil oleks proovist teadaolevalt olnud nakatumist haigestumist kontaktset ja meil oli ka jõulumatk vabas õhus, seda ma ei tea. Ma arvan, et me hoolime üksteisest, et et tegelikult kui oli kokku lepitud, et kantakse maske, siis erandeid ei olnud, et kõik võtsid reegleid arvesse, järgesid neid. Milles teie ise kõige rohkem puudust tunnete, kas sotsiaalsest läbimisest või variandist astuda oma igapäevasest elust aste mujale? Ma arvan, et see viimane, see kultuuriga tegelemine on tegelikult see, mis teeb ühest inimesest isiksuse ja aitab tal ennast väljendada teisel moel, kui ainult tööd või sporti tehes. Ja see, kui palju positiivset sa tegelikult saad ühest kooriproovist ja sa oled võimestunud kogu ülejäänud nädalaks sellest ma tunnen puudust, et see tegelikult annab rohkem, kui ma arvata. Jätkame Sirje vahask Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori president on tänulik laulu ja tantsupeo liikumise palgatoetusmeetme eest omapoolse panusena liikumisse kirjutas ta valmis koorijuhi ameti juhendi. Ametijuhend, mida siiani ei olnud, peab olema ka iga kehtiva töölepingu juures jätkab Sirjevask. Me oleme hästi õnnelikud selle üle, et selline riiklik meede tuli ja mina arvan seda, et see on absoluutselt kõigile kooridele võimalus natukene motiveerivamalt asustada oma dirigente, kes tegelikult, et ei ole noh, võrreldes Eesti keskmisega nagu piisavalt hästi tasustatud ja kuna meil on üks dirigentidest oma dirigendikutset ehk see on ka üks eeldus meetme saamiseks, siis me oleme tänaseks temaga alates esimesest veebruarist sõlminudki töölepingu ja töölepingu juurde kuuluv lahutamatu dokument ongi ametijuhend, ehk kõigil, kes soovivad saada nii-öelda ametlikult tööandja rolliks. Need on meil seadustega ette nähtud administratiivsed, tegevused, mis peavad tehtud olema noh, olles ise ülikoolitöös erinevaid ametijuhendeid koostanud, siis ma võtsin aluseks dirigendi kutsestandardi ja midagi keerukat seal ei olnud, seal ongi toodud välja need tegevused, mida üks dirigent peab tegema ehk ettevalmistavad tegevused, mida me tegelikult tihti nagu ei mõtle, millal ja mida me nagu ei näe, dirigent tuleb koori ette ja teeb midagi, aga kui palju ta tegelikult töötunde on kodus selleks kulutanud, et seda me tegelikult ei näe, siis on see, mis toimub prooviruumis. Ja siis on tegelikult ka selline administratiivne töö ehk juhatusega arutelu, individuaalset tööd. Ja kui dirigent on ka võimeline midagi Aranžeerima, siis miks mitte, et ka see võiks olla üks tema ülesannetest, aga jah, ametijuhendid ma jagasin koori vanemate Facebooki grupis, palun võtke, kasutage modifitseerida. See on lihtsalt lingvistiline harjutus, ma ütleksin selle kohta, kellega ja kas te arutasite läbi ka selle Abi dirigent vaatas selle üle. Üks ütles, et tal palju midagi lisada ei ole. Võib-olla need sellised erisused, mis tegelikult dirigenditöös on, on see, et tal peab olema siiski muusikaline haridus, tal peab olema muusikaline kuulmine ja ta võiks osata kasutada noodigraafik ka programme ja, ja ütleme selliseid helisalvestamise esitlemisega seotud tarkvara, et kasvõi iseenda tööks koori tulemuse analüüsimiseks. Kas see ametijuhend on paindlik? Ma arvan, et ta ainus, mis siin võib küsimuseks olla, on seesama Aranžeerimine. Et ka selline asi nagu solfedžo õpetamine, et me võib-olla seda ei teadvusta jälle, aga see toimub nagunii kogu aeg. Ehk siis kui koori õpetatakse õiget rütmi, noote ja antakse, kuidas seda teha, siis see tegelikult ongi nii-öelda solfedžo õpetamine, et meie küll jah, töötame nootidega, et võib-olla ka koore, kes nootidega ei tööta. Ametijuhend ei asenda koorijuhi kutsetunnistust ei. Ametijuhend on töölepingu lahutamatu lisa kirjeldus sellest, mida töötaja talle antud tööaja raames tegema peab. Aga igasugused muud kokkulepped, näiteks tööaja paindlikkus või puhkuse paindlikkus või, või see, kuidas seda tööd korraldatakse, et, et meil on ju palju väljaspool esinemisi, koorilaagreid, kas või nõupidamistel, arutelusid, et need on sellised, seal on kindlasti olemas. Paindlikkus olemas, jah. Te kirjutasite selle ametijuhendi kokku sellepärast, et seda ei olnud. Ja te tundsite lihtsalt vastutus, et saaks kiiremini asjaga edasi minna, et ei takerduks ühe paberi taha koorijuhtide töölepingu sõlmimine. Te tegite seda vabadust. Ikka ikka ja, ja mul on valmis ka eelnõu praegu töökeskkonna riskianalüüsist, seal ma olen samamoodi siis malli võtnud teistest analooksjatest riskianalüüsidest janu tulebki ära hinnata, et mis need ohud on, mis koorijuhi tööga kaasnevad ja seal võib olla ruumidega seotud ohud ehk kas meil on piisav õhk, ventilatsioon, temperatuur, siis on sellised füüsikalised ohud, et kas meil on näiteks libedad koridorid, trepid, piid. Kui kiirustada, siis kukkuda, et ka see on dirigenditöös, esineb oht, siis on bioloogilised ohud, mis ongi töö inimestega ja see on võib-olla ainuke, kus vähemalt meie hindasime seda riski tõesti kõrgeks. Et seal peab siis koor tagama isikukaitsevahendid näiteks. Ja siis on veel psühholoogilised või psühhosotsiaalsed riskifaktorid, et kus on inimesi, seal on eriarvamusi, kus on eriarvamusi, seal on konflikte ja meil võib-olla alati situatsioone, kus see töökeskkond ei ole, kas hetkeliselt mugav, et sellega toimetulek on ka kindlasti üks vajalik, et mida siin koor saabki teha, et ega palju ei saa teha, et juhatus saab sekkuda ja aidata siis dirigentidele kuuril üksteisest aru saada ja siis administratiivseid küsimusi lahendada. Mis te sellest saate, te tegite need kaks olulist dokumenti? Ma tahaks, et ta meie dirigentide läheks paremini, et me saaksime seda meedet kasutada päriselt, sest tegelikult see on väga suur väärtus, et riik toetab dirigente. Ja kui riik seab oma nõuded ja nad on loogilised, sellepärast dirigentidelt tegelikult sotsiaalsed garantiid ei ole nii head, nagu nad peaksid olema siis me peamegi tulema oma mugavustsoonist välja ja hakkama käituma, aga juhatustena natuke enam tööandjana võtma vastutust ja, ja täitma selleks vajalikud paberid, on need siis nii, nagu me maksu ametissegi, kõiki omi asju deklareerime, et me peame seda tegema. Ja midagi ülemäära keerukat seal ei ole. Meie võimalus on praegu pakkuda arma dirigentidele paremaid töötingimusi, stabiilsemat töökeskkonda ja kasutage seda võimalust. Luukamber palus Sirje Vaavski koostatud koorijuhi ametijuhendi üle lugeda ka Hirvo Surval. Teha sõnul on tegemist suhteliselt paindliku dokumendiga. Hirvo Surva? Jah, Amedi juhe. Võtab aluseks koolijuhi kutsestandardi ja seetõttu on ta seal väga detailne. Miks ka mitte täpselt nii võib ka seal teha. Nüüd enamasti siiski ma arvan, polegi nii detailseid ülesannete lahtikirjutamist vaja, sest et iga kool saab teha otsuse oma igapäevase praktika järgi. Laulu ja tantsupeo liikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeetme osas on koorijuhil möödapääsmatult vajalik kahe dokumendi olemasolu. Äsja mainitud ametijuhend on korrektne lisada töölepingu juurde ja teine tähtis dokument on dirigendi kutsetunnistus. Alates esimesest märtsist võtab rahvakultuuri keskus vastu taotlusi kollektiivijuhtide palgatoetuseks. Kas huvi selle meetme vastu on olnud suur ja kuidas kolme nädala jooksul läinud on, jätkab rahvakultuuri keskuse toetusmeetmete osakonna juht Margit Salmar. Helistatakse ja kirjutatakse palju ja küsimusi on tõesti seinast seina. Hetkel on taotlusi laekunud 21 ja summa on 88073 eurot, mida on küsitud ja põhiliselt on autosid tulnud Harjumaalt ja Tartumaalt. Ülejäänud Eesti alles harjub olukorraga, kirjutab ja tunneb huvi. Põhilised probleemid, mis on tekkinud, on inimestel ei ole kehtivaid lepinguid, töölepingut ja see on tekitanud väga palju küsimusi ja muidugi tahetakse meilt näidistöölepingut. Aga selle näidisandmine on väga riskantne. Noh, sest juhul, kui peaks tekkima tööandja ja töövõtja vahel mingeid vaidlusi, siis võib asi kurvalt lõppeda eesti rahvakultuuri keskuse jaoks. Aga tegelikult tööleping onju töövõtja ja tööandja vaheline kokkulepe ja kõik need punktid, mis meid huvitab, peavad, on korduma kippuvad, kes küsimustes olemas. Lihtsalt kui te lisate need vajalikud punktid ka oma praegusesse töölepingusse, siis ei peaks tekkima nagu mingeid probleeme. Me muidugi oleme prognoosinud, et tuleb nii paarisaja ligi neid taotlusi, sest kui me võtame kutsetunnistuste arvu järgi, siis neid taotlejaid võiks olla praegu umbes 400. Tavaliselt on ikka, et viimasel nädalal ärgatakse ja siis on tohutu taotluste tulv, nii et me loodame ka, et sellest 21-st saab ikka 210, vähemalt selles voorus. Aga ka need taotlejad ei pea muretsema, kes ei jõua oma dokumente selleks ajaks korda. Eran rast sellel ajal tal toimub ka teine taotlusvoor augustikuus, nii et kõik need, kes alles augustiks saavad oma dokumendid korda, siis saab ka tagasiulatuvalt esimesest aprillist toetust küsida. Me oleme püüdnud vastu tulla ja arvestada sellega. Ta ei pruugi kõigil olla kõik dokumendid, nii nagu praegu määrused, eksvaldkonna inimesed on ikka natukene ärevuses ja inimesed ikka on emotsionaalsed, et see on normaalne. Aga ei ole vaja pabistada ja alati tasubki kirjutada, et saada seda informatsiooni kätte ja loomulikult tasub pöörduda aga oma valdkonna katusorganisatsioonide poole kas siis kooriühingu või rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi poole või siis mõni orkestrite Liidu poole või siis ka puhkpilliorkestrite ühingu poole. Kõik aitame taotlejaid, keegi ei pea jääma üksi oma murega. Meie asi on see, et riik on raha eraldanud, tahab toetada oma valdkonna inimesi, et igal juhul aitame, et see kõik jõuaks õigesse kohta. Nüüd ikkagi selles eelarvekäskkirjas oli see summa kaks miljonit 590000. Hetkel oli siis praegu 21 plusega küsitud 88073 eurot. Loomulikult see summa võib muutuda, sest et need kontrollid, mis me praegu oleme teinud, siin üks kollektiiv oli küll nagu vähem toetust küsinud, aga noh, see ei muutu mingites kümnetes tuhandetes. Te ütlesite, et dokumentatsioonis on kõige valusam koht tööleping. Pigem on võib-olla see, et inimestel ei ole töölepinguid eriti mis puudutab MTÜsid, näiteks et pole vajadust olnud, et mulle tundub nii, aga ma ei tea, kuidas tegelik põhjus on, et et kohaliku omavalitsuse allüksustega selliseid probleeme ei ole ja noh, koolidega ka ei ole probleeme, eks ütleme nüüd töölepingud, mis meile on siia saadetud või ka väljavõte töölepingut, siis mida me näeme, on see mõni on saatnud mingi mustandi variandi ja mõni on saatnud ilma allkirjadeta variandi, et mulle tundub lihtsalt, et inimesed ei adu seda, et kui ta teeb tööd, siis ta võiks ikkagi seaduses ettenähtud korras ka endale õigusi tagada, et ma arvan, et seda ei ole lihtsalt väärtustatud, et võib-olla pisut teadmatust on siin, see puudutab ikkagi seda kolmandat sektorit. Ja võib olla ka see, et aja jooksul on muutunud, et see suhe, et ühel ajahetkel on öeldud, et kõik kollektiivid peavad alfa MTÜ-d eks ju. Varem ju oli niimoodi, et mõned ringijuhid olid nagu palgal on majade või kultuurikeskuste juures see on Eestis väga erinev, et kohalikud omavalitsused nendel on õigus tegutseda nii, nagu nemad õigeks peavad. Ehk aitab see palgatoetus ka natukene korrastada seda valdkonda ja väärtustada neid inimesi, kes tegutsevad SIND. Töölepingule lisaks on tarvilik kehtiv kutsetunnistus. See omakorda on tekitanud pisikese pahameeletormi veeklaasis just koorijuhtide poolt olen ma ju lõpetanud Eesti Kõrgema muusikakooli koorijuhtimise erialal, miks siis see ei ole kutsetunnistusena kehtiv, jätkab Hirvo Surva. No jäävad signaalid, jällegi, tuleb ette seadus. Et me saame ju oma lõputunniseks, muidu olen mina lõpetanud ju Tallinna konservatooriumi ja olen dirigent-muusikaõpetaja tegelikult oma erialalt ja aga kuna see kutsetunnistus on kehtiv kogu Euroopa liidus, nii et ma võin minna sellega tööle, aga kusagile mujale ja veerub, kui ma olen 73 lõpetanud, sellest on juba päris palju aastaid möödas, et eks igas erialas kõik areneb ja selleks sellega kursis oleksin, ma peangi ennast kogu aeg edasi arendama. Ja sellega ma saan ka tõsta oma kutsekvalifikatsiooni seal või siis taset. Tema leian, et see on selline hea võimalus olla kursis. Inimesed tavaliselt on oma loomult mugavad, pole midagi teha, me kõik oleme. Ja kui sa tead, et sul on ikkagi mõne aja pärast jälle vaja oma kutsestandardit uuendada Käin jälle koolitusel ja uurin, mis selles maailmas toimub ja, ja nii edasi, et pigem on see minu meelest positiivne. Veel üks nüanss on tekitanud segadust uue palgatoetusmeetme osas. Nimelt aetakse segamini kaks täiesti erinevat toetust, nii-öelda laulupeo toetus ja kollektiivijuhtide toetus, kommenteerib laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla. Ja need on täiesti kaks eraldi meediates palgatoetusmeede, mida Eesti rahvakultuuri keskus, kas menetlema, see on täiesti uus meede, see nüüd tegelikult tekkis nüüd kollektiivide toetusprogrammi meetmed juurde. Need on täiesti erinevad asjad. Seega toetusprogramm on, tuleb uuesti, loodusprogramm tuleb sügisest, see on olnud nüüd igal aastal toetusprogramm, nii nagu on ka see palgatoetusprogramm, et need on igal aastal ja need on täiesti erinevad, et toetused ja mõlemast saab taodelda, et see kuidagi ei, ei piira seda, et ühes kohas taotlas siis teisest kohast ei saa, ei mõlemast saad taodelda, et mis on nüüd muidugi uut toetusprogrammis on see tuleb määr, tuuri ministeeriumi määrust tuleb ja see toetusprogramm liigub nüüd uude toetuste menetlemise keskkonda ning kus seal, kus on ka palgatoetusprogramm, ta liigub lihtsalt uude keskkonda, kus saab, hakatakse taotlema. Ja seoses määrusega muutuvad ka näiteks üks abikõlblikud kulud liigid laiemaks, et sealt nagu tekib seal neid, et võimalusi veelgi juurde, nii et, et see on ainult läheb nagu ainult positiivsemaks see toetuste poole, et ehk et tegelikult täna me räägime toetusest palgatoetust, teine kollektiivide toetus, mida saab siis laulu ja tantsupeo liikumine endale taodelda. Me teeme seoses uue määruse uue toetuste menetlemise keskkonnaga ka veel koolituspäevad kindlasti siin enne sügist, siis räägime sellest toetusprogrammi meetmest juvad täpsemalt. Luukamber ajal, kui kultuurielu on külmutatud, valitseb vaikus ka kirikutes. Äsja Raplamaa Kultuurkapitali aastapreemia pälvinud Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Hageri koguduse koor Lambertus On mõttepausil, kinnitab koori dirigent Sigrid põld. No eks meil on ka generaalpaus peamiselt aga Me regulaarseid proove praegu ei tee. Me ei ole ka nii tublid, et me kuidagi zoomi võimalusi kasutaks. Sellepärast et meie põhiline väljund on oma kirikus laulmine ja kuna ka seda praegu teha ei saa, sest jumalateenistused on keelatud siis ei ole ka põhjust millekski hetkel väga valmistuda. Meil oli plaan osa võtta Rapla maakonna laulupeost sellel aastal, seal siis seegi on praegu sellisel standbaile, et vaatame, mis saab, siis oli plaan osa võtta vaimulikust laulupeost, see juba lükati edasi. Seetõttu otseselt me hetkel ei tegele, küll aga me siiski sellel aastal oleme ühe korra suid Moigutanud sõna otseses mõttes, kui me pidime oma kohalikus Kohila vallas tegema ühe sellise videovabariigi aastapäeva tooksis, kus pandi plaat mängima ja meie lihtsalt liigutasime suud sellel taustal kiriku ukse ees, nii et ühe sellise veider video muusikavideo oleme me igal juhul sellel aastal juba teinud ja korra kokku saanud. Ega siin ei ole praegu midagi ju suurt teha, need ettevalmistused, mis oli planeeritud tegevusteks, need on juba tehtud, need ootavad riiulis, eks ole, et millal neid laule õppima saab hakata ja nii edasi. Eks ma muidugi mõtlen, mis siis edasi saab veel peale seda, aga ma pean ütlema, et Lambertuse elu on olnud kogu aeg sedasi, et kui tundub, et liiga palju asju on või nii et siis võtaks rahulikumalt, siis tuleb väike rahulikum aeg ja neid pakkumisi ettevõtmisi, üllatus, asju tuleb kogu aeg, et me oleme teise dirigendi kogu aeg rääkinud, et kui vahel tundub, et mis see nüüd järgmisel hooajal huvitavat teeme, siis ega väga kaua ei pea mõtlema, juba tuleb mingi idee, nii nagu ka eelmisel aastal järjekordse plaadi salvestamise idee, et kui kõik oli kinni, et mida siis teha, siis järsku mul tuli mai lõpus mõte, et aga suvel võiks salvestada. Aga muidugi me teeme oma tavapärast tööd, sellepärast et ega see koorijuhi töö ei ole ju see peatöö, mis nagu rahakoti täidab, vaid me ikkagi teeme teise dirigendi, mõlemad ka oma igapäevast tööd. Jõudsime selle valupunkti juurde, mida nüüd on riik püüdnud hakata natuke lahti sõlmima koorijuhtide töötasu. Kas on see uus meede ka teid puudutanud ja see on puudutanud ja ma arvan, et see on tegelikult kõik väga-väga positiivne, kuhu me oleme praegu jõudnud? Ma tean, et on suur hulk koorijuhte, kes hoiavad kahe käega peast kinni just nimelt selle bürokraatia ees ja kardavad seda kõike ja ma saan neist väga aru, sellepärast et kui see info eelmisel aastal ka minuni jõudis, siis ma kõigepealt kustutasin selle meile ära, siis ma ütlesin, ma ei suuda ennast jälle millestki läbi närima hakata, tõestama, et ma kaamel ei ole. Aga kui ma selle isegi ette võtsin ja rahulikult läbi lugesin ja joonisin alla need punktid, mis on olulised ja mis mulle kaasa toovad või mis mulle annavad siis ma sain aru, see tegelikult on kõik mulle kasuks ja see ei ole üldse ületama kõige raskem, võib-olla selle juures oli see, et oma kutsekategooriat taas kord taodelda, ehk siis see oli mul aegunud ja nende paberite kokkupanek oli tegelikult minu jaoks kõige ajamahukam kõik muu, kui juba see kutsekategooriale jälle käes, siis oli vaja lihtsalt endale muud asjad selgeks teha ja minna tööandja juurde ja rääkida. Mul on kutsekategooria, meie koor vastab nendele nendele nõuetele, käib laulupeol, käib üldlaulupeol, maakonna laulupeo on selles suuruses, teeme regulaarseid proove, kõik muud tingimused olid täidetud ja kuna me oleme palgalised töötajad kirikus ja see ei ole tegelikult väga ammuni, vaid ikkagi viimastel aastatel, nagu see selline palga suhe korralikult tekkinud ja me saame ka oma vallalt rahalist toetust, see on väga suur asi, sest kogudusel endal selliseid vahendeid ei ole. Siis meil läks läbirääkimine kogudusega väga kergelt, et ma ei tea, kas meil on see taotlus juba vormistatud, igal juhul saime ühe kuupalka selle järgi nagu peaks siis see uus seadus ja määrus võimaldama aga mikspärast kutsuda unistus aegs kogemata kogema lihtsalt kogemata ei tegelikult kutsetunnistus antaksegi ju viieks aastaks ja ma pean selle uuesti taotlema. Aga ma lihtsalt eelmisel aastal ei pannud tähele, et see oli aegunud ja oleks pidanud nii kunisele taotlema, sest et ma olen taodelnud seda kutsetunnistust juba ikkagi väga pikka aega, ma ei tea, üle 10 aasta kindlasti. Et mul on kogu aeg olnud, aga see ei ole midagi minu palgast siiani määratlenud. Ma lihtsalt iseendale olen nagu noh, võib-olla upitamiseks mulle nägigi kutsekategooria tõde, nii ja naa, aga see ei ole mulle mitte midagi muud lisaks hea enesetundele andnud, et siiani vähemalt no kutsetunnistuse tegemist kursused üldiselt pelgavad. Mis seal siis teha, kas pealehakkamine on kõige õudsam või, ja, ja sellest läbi närimine, sest tegelikult jälle kutsetunnistuse Väljaajamine tähendab ju seda, et ta eeldab seda, et sa oled oma koorijuhi tööd teinud järjepidevalt ja sa oled kõik üles kirjutanud, millised kontserdid, millised kavad, aga seda me ju tegelikult kõik teeme. Iseküsimus on see, kui palju me sellest endale arhiveerime ja süstematiseerime ja vot seal tekib nüüd probleem, kes on hästi korrektne ja korralik, sellel ei ole mingi probleem võttama. Vot selle aasta tegevused selle kausta ka välja selle aasta helised toksin sisse, seal ei olegi midagi rasket, keegi ei palu, et tulge, tehke tapeedi dirigeerimist 45 minutit või midagi sellist või esitage kontserdikava, ei siin on vaja ju paberid, esid seda. Aga kui sul ei ole oma tööst süsteemi, siis nende paberite kokkuajamine võib olla keeruline. Ja kuigi ma olen üsna üsna süsteemne inimene, siis minul juhtuski just see, et selgus, et mul ikkagi need kooripaberid ei olnud sugugi nii korras ja ma pidin meelde tuletama neid asju ja, ja lõpuks ma ei leidnud ikkagi üles. Kuna mulje jäi sellesse perioodi veel just ka kolimine, siis ma ei leidnud oma koolituse lõputunnistusi ülesse, mida ma nüüd leidsin ülesse, kui mul juba uuesti kategooria välja anti. Aga märksõna on see, et tuleb järjepidevalt kogu aeg oma asju korrektselt enda jaoks kuskile kausta vahele korjata, siis ei ole üldse raske seda taodelda. Jah, see on bürokraatia, jah, seal on palju pabereid, aga teisest küljest ei saa neid kategooriaid ja neid asju ka lihtsalt niisama näo järgi jagada. Me teame ju mingit süsteemi looma ja mingisugust tagasisidet saada, mis on see tase või kuidas. Kuidas ma tõestan seda teistele, et ma olen järjepidevalt ennast ka edasi arendanud. Me ju tegelikult kõikidel muudel aladel või vähemalt väga paljudel eeldame, et inimesed viivad ennast kurssi. Ma toon näite oma emast, kes töötab apteegis, kui tema tuleks, lööks letti oma paberi, et tema lõpetas 78. aastal metkooli, on ju, mis mõttes te veel tahate, et ma oleks kurssi ennast viinud tänapäevaste rohtudega, noh siis tegelikult võikski oodata, et ta siiamaani sega pisenid seerumeid, mida ta tegelikult tegi alguses eks ju, apteegis. Aga siiski, Ta teab, mis on selle tänapäevase Roo sisulisema eeldatakse juba koori võit. Et sa oled ikkagi ennast kurssi viinud, et sa osaled laulupidudel, et sa osaled võib-olla ka koolitustel. Et sa suhtled kolleegidega, et sa oled selles maailmas nagu kaasajas. Aga kuidas sa seda tõestad, lihtsalt sellega, et see 80 900 lõpetasid ülikooli? Jah, see on muidugi absoluutselt, see on see esimene eeldus, seda kutsutakse üldse taotlema hakata, see ongi ka väga vajalik paber muidugi. Nii et tegelikult hirmul on suured silmad, ma olen täitsa kindel selles ja ma olen ka öelnud oma maakonnas, et kui kellelgi on abi vaja või on nõu vaja küsida, et siis tulge ja ma proovin aidata, sellepärast et tegelikult situatsioonid on siiski erinevad, sellepärast et kui see väga palju sõltub, kes su tööandja on mitte lihtsalt suhetest suhteliselt, ma loodan, et on kõigil head, vaid seal on omad erisused. Lõppenud nädalal jõudis valitsuskabinet kokkuleppele ja lisaeelarve toob kultuurile 42 miljonit eurot. Veebruari lõpus pöördus valitsuse poole üheksa muusikaorganisatsiooni, teiste seas Eesti kooriühing. Miks Hirvo Surva? Meie jaoks oli kõige olulisem sõnum see, et lisaks töötukassa palgatoetusele on vaja abiga püsikulude katmisel, kui on lepingud kollektiividel mingit asutustega ka seal rendilepingud lõpetatakse sel juhul kas ei lõpetata, võib-olla pärast sa ei saagi seda, et äkki on vaja seal edasi kata, kui saab teha ka mingi väikse rühmaga, et sa ikkagi kasutad seda ka see, et väga paljudel inimestel katkeb töökoor siiski toimib oma liikmemaksust. See on ikkagi põhiline. Kui inimesel pole tööd, kus seda raha võtab, tähendab, et just sellised püsikulud ja asjad, et saab kuidagi selle abiga katta. Teine asi, väga oluline oleks kontserdipiletite käibemaksu alandamine, see aitab kontserdikuulajaid korraldajaid näitas ju tegelikult eelmise aasta kevadel seda, kui me olime kolm kuud praktiliselt kinni ja kui siis suvel oli ikkagi võimalikel teha kontselt etendusi, kuidas inimesed jagunesid selle järgi. Eesti inimene on harjunud tarbima, tuur saab vahetult, lähed kohale, vahetult oled osa sellest, see on meie inimestel veres. Ja tal on kultuurijanu ja vajadus. Eesti kultuurivaldkondade esindajad pöördusid aga vabariigi valitsuse poole neljandal märtsil, tehes ühise ettepaneku kriisist väljumiseks. Esimeste seas kirjutas sellele alla Eesti kooriühingu alaliit. Eesti Kammerkooride liit jätkab liidu tegevsekretär. Kertu Süld. Koorilaul on ikkagi meeletult kannatanud terve selle aasta jooksul, kui nüüd siis covidi situatsioon meil käes on, miks me sellele alla kirjutasime, sellele pöördumisele on see, et esiteks on meie jaoks hästi oluline kultuurivaldkonnaga kokku ja hoida kokku, et kultuur on meie põhiseaduslik õigus. Eesti riigil on kohustus oma kultuuri hoida, toetuda säilita edasi kanda ja praeguses olukorras on see veelgi tähtsam. Ja teine asi, mis meie jaoks on ka väga oluline kõnepunkt, oli see vaimse tervise teema, mis oli seal pöördumises sisse toodud. Kui me räägime koorilaulust, siis väga paljud ikkagi tulevad kokku selleks, et saada ka mingil määral tuge oma vaimsele tervisele. See kogukonnatunne ühistegevuse tunne, et me oleme kõik koos minna sama missioon, kooslaulmise kunst, et see on väga oluline ja ei tohi sellest kindlasti mööda vaadata kooride poolt. Kindlasti on väga oluline, et oleks olemas need lühiajalised toetusmeetmed, et kui koori tegevust ei ole, meil ei ole sissetulekuid, mõned koorid on loobunud liikmemaksude küsimisest. Kui tegevust ei toimu või on vähendatud, on ära jäänud kontsert kooridel. Sõltuvalt tegevuse ulatusest võib see olla mõnedest sadadest kuni mitmete tuhandete eurodeni, mis on kaotatud nüüd aga kulud ju püsivad, kui sa oled ette valmistanud kontserdiks ja viimasel minutil ära, ikkagi tuleb tasuda kõik need palgakulud, kõik rendikulud nooditasud, mis sellega seotud on. Kasumis tegemine ei ole ikkagi tasuta lõbu, kammerkooride seis on enam-vähem pooleks, me oleme rääkinud oma liikmetega, uurinud mingit, kuidas neil läheb, mis seisus nad on ja enam-vähem pooleks võib öelda, et on need, kes on täitsa pausil. Mõned hüppasin täitsa novembrist-detsembrist saadik, kui veel viimaseid kordi sai kokku saada, samas teised jätkavad ikkagi nende sumi proovidega, kui vähegi võimalik, just nagu praegu uute piirangute valguses. Et mis saabki teha, sumis, saab teha repertuaari, uude partiidi omandamist, aga kokku lauldes ummi kaudu ei saa koorile olulisema mitmehäälsust ei ole mitte mingit mõtet ja ka väga suur hirm olevat ikkagi lauljatel kokku tulla. Ühelt poolt sellepärast, et kas saada nakkust ja teiselt poolt just isegi rohkem mulle tundus, et ise seda nakkust edasi mitte kanda. Samas on koore, kes ei saa teha neid veebipõhiseid proove, sellepärast neil ei ole pädevust, kas on lauljad liiga vanad või lihtsalt ei oska kasutada, et kuidas tehaksegi biilselt proovi virtuaalkeskkonnas või on tehtud siis see põhimõtteline valik, et me ei taha virtuaalist teha, et me eelistaks ikkagi kohapeal päriselt tegemist? Küllaltki keeruline on lood motivatsiooniga, nüüd on vähenenud oluliselt nii dirigentidelt kui lauljatelt ja seda on väga keeruline tõsta, et on neid mõni üksikkoorides välja ikkagi, et nemad täitsa virelevad, et lauljad on ära läinud ja nemad ei tea, kas nad on suutelised jätkama, et see on see koht, kus me liiduna tahaksime väga toetuda ja me otsime vähegi võimalusi, kus me saaks pakkuda oma abi, oma tuge, mida vähegi võimalik pakumegi ekse motivatsioonipäevaseid kohtumisi läbi virtuaalsete lahenduste, esimene kord meil käsidki selle meetme esindajat siis rääkisidki ära, mis on tulemas, mida on oodata, mis tähendab kooridele. Ja nüüd me oleme siis pakkunud kohtumisi raamatupidajaga, kes on sisse lülitatud, mis need maksud tähendavad, kuidas lepingut vormistada, et ühelt poolt ei pandagi sisendit, mille peale üldse mõtlema peab presidendid isegi teglikult dirigendid, neil tegelikult ei ole seda võimekust alati hakata tööandjaks. Laiemalt mured on siis. No kõigepealt tehnilised probleemid, kas jäävad olukorrad kutse puudumise taha raha puudumise taha? Praegusel ajal on see eriti kriitiline raha puudumise probleem, sest kui koori tegevust ei toimu, kuidas siis juhendaja saab pöörduda, et palun tehke mulle tööleping, emakski, rahasid kooril lihtsalt ei ole nii sissetulekuid Teie jaoks praegu kõige suurem puudus on, on alati olnud väga aktiivsetes koolides, ehk siis mul on nagu väga tihedalt ikkagi neid esinemisi sattunud ja järjest rohkem oskan väärtustada, mis õnn see oli, sest et aastal 2020 ma laulsin kolmes koolis ja selle aste peale. Mul jäi kokku täpselt kaks kontserti, üks neist oli pikk kontserte, tina, olin paari looga kontsert. See ei ole küll otsene vajadus minna lavale aga senati eesmärgi, mille nimel me tegutseme. Sest et see protsess kogu aeg saab teha kogu aeg õppida, areneda, aga ikkagi tahaks oma neid tulemusi kuidagi väljendada. Kori laulus on selle jaoks kontsert enamasti. Ausalt öeldes on see väga raske olnud, olles inimene, kes tahab iga nädal mitu korda proovis, kui me räägime siin ka nendest virtuaalproovidest, mida ka meil kammerkooride liidu liikmed tõid välja, et kodus alati ei saa laulda, on neid, kelle jaoks on see mugavam ja turvalisem variant. Mina keele naist näiteks opranitel pidi väga ebamugav olema kodus kõrgeid noote laulda, ma saan täiesti aru. Ja kindlasti see võib ära rikkuda ka paljudel koorile oletel hääle, need probleemid meil praegu on, võivad olla kõik väga pika mõjuga, kui tugevamate lauljate entusiasmist nõrgematel tekib just suren mahajäämus ja see on see, millega goritavaid hakkama rinda pistma, aga tõde on see, et me ei tea, mis saab. Iga kriis tuleb ikkagi ju välja ka midagi head. Näiteks oma koori puhul ma olen näinud, et me oleme saanud rohkem keskenduda nüüd strateegilisele lähenemisele, et mõelnudki, et kuidas saaks paremini korralduslikke asju. Aga just nimelt saab selle sisekaemust teha ja mõeldagi, mis toimub. Südamest loodan, et see ei ole mõjunud inimeste niimodi, sirutas neidude eemale koorilaulust. Mul isiklikult on see kindlasti suurenenud ja ma väga loodan, et ka kõikide teiste koorilauljat, et ikkagi on seda lootust, et kui me nüüd saame kokku, et siis ikkagi see motivatsioon päriselt laulda on ikkagi kordades suurem. See on minu isiklik lootus. Lootus jääb eelolevaks suveks planeeritud laulupäevad on lükatud edasi. Aastal 2022 peaks Tallinnas toimuma noorte laulu- ja tantsupidu. Kas pidu toimub või on otsust praegu veel vara teha. Laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla. 13. noorte laulu-tantsupeo ettevalmistused on käinud täie hooga, siin nüüd praegu on olnud jus loomingulised meeskonnad, kes on juba üle aasta siin laule ja tantsu ette valmistanud. Et eks nüüd olukord meil siin on hakanud ka mõjutama natuke noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistusega näiteks just nimelt nagu repertuaari tööga ja õppematerjalide loomisega mingit tegevused on täna just nagu ka seisma pandud siin, et sa jälgima kogu seda pandeemia liikumist ja, ja mõtleme, mis siin valitseb ka siin järgmisel hooajal ja see ebakindlus on ikka ka uuel sügisesel hooajal. Kuidas siis neid laulu ja tantsupeo ettevalmistused protsessi jätkata ja millal siis mingeid väikseid etappe nagu ajastada? Midagi head? Ei, selles mõttes ei ole loomulikult, et see on nagu tardunud on see olukord, et ega nüüd, aga samas loodame ju ka ju kõik siin ühiskonnas, et tehke vaktsiini toel lõpuks tekivad ikkagi mingid võimalused. Ehk need leevenevad siis ka piirangud annab võimalust siis ikkagi neetud kollektiividel ellu ärgata, et ma selles mõttes olen ise nagu positiivne. Tegelikult õpetajad ja juhendajad on ju indu ja tahtmist täis. Mis hetkel võetakse vastu otsus, pidu lükatakse edasi. Siin on erinevad võimalused, millal mingeid otsuseid tuleb vastu võtta, et näiteks siis olukorraga, siis täpselt valemite mudelit ei ole. Ja 2022. aastal planeeritud noorte laulu- ja tantsupidu toimub. Kas seda vastust ma ei oska, terve käidud? Kokkuvõtteks võime öelda, et aasta pärast pandeemia algust on olukord koorimuusika vallas kõike muud kui rõõmustav. Kõhklusi tekitab isegi 150 aastat püsinud laulupeo traditsioon. Täna rääkisid saates Sirje vask Margit Salmar, Sigrid põld, Kertu Süld, Margus Toomla ja Hirvo Surva. Saate lõpuminutid ongi Eesti kooriühingu esimehe Hirvo Surva päralt. Mina olen Marge-Ly Rookäär, tänan kõiki kuulamast ja jääme terveks. Tahaks praegusel ajal soovida kõigile rahulikku meelt ja tervist ja hoidke ennast ja katsuda mõnda aega hoida kontakte vähem. Aga me peame oma eluga ja tööga ju edasi minema. Ma kujutan ette, et ilmselt väga paljud inimesed on elu üleüldse võib-olla teistmoodi mõtlema, et kuidas see üldse võimalik on. Tänapäeval tehnika areneb juba meil mardil, seal mingisugused kulgurid käivad ja uurivad ja nii edasi ja siis järsku on üks viirus ja ei oskagi mitte midagi teha. Maailm ise annab märku, et kas me nii saame edasi elada, kas nii on võimalik edasi elada? Me elasime kommunismis. Me elame kapitalismis, minulgi selline tunne, et tuleb välja, et mõlemad need süsteemid ei tööta. Kust tuleb see järgmine tark ja mõtleb välja kolmanda süsteemi, kuidas elada minu jaoks pandeemia ongi seda nagu aidanud mõelda võib-olla natuke laiemalt kogu meie elu üle siin maailmas, Belgia selle üle, et sul märgata enda ümber olevaid inimesi ja tõesti vahest võtta ja helista ja poeta sellega me saame ise nagu paremaks ja tegelikult elame ka selle keerulise aja võibolla kergemini üle, lihtsalt ükskord laulame niikuinii jälle. Ja nii ta on.