Eesti Teaduste akadeemia alustas käesolevat aastat murranguliste käikudega. Möödunud nädalal valiti Teaduste Akadeemia üldkogul uus president akadeemik Arno Köörna. Tänasel üldkogul valiti asepresidendid teaduslik peasekretär ja presiidiumi liikmed. Sellega rakendus möödunudaastane üldkogu otsus erakorraliste valimiste korraldamise kohta. Eesti 46-st akadeemikust oli üldkogul juhtorganite valimisel 39. Kandidaatide esitamine ja valimised toimusid rahulikult, põhjalikult, aga suhteliselt kiiresti. Teaduste Akadeemia asepresidentideks ja ühtlasi presiidiumi liikmeteks valiti akadeemikud Mihkel Veiderma. Tema jäi endisest koosseisust ja värsked asepresidendid ning presiidiumi liikmed on seega tänasest akadeemikud Tartu ülikoolist Gennadi Vainikko. Teil mõlemal oli ju oma seisukoht ja arvamus, kuid andsite nõusoleku kandideerida asepresidentide kohale. Üheks aktuaalsemaks probleemiks on akadeemia instituutide ja kõrgkoolide ühise töö edendamine. Eesmärgiks oleks, et lahendada õppekoormust õppejõudude, nad saaksid rohkem teadust teha. Ja samaaegselt Teaduste akadeemia töötajad võtaksid laiemalt osa. Vot need kaks asja on oma seotud grillipidu kohta. Sul on jah, kaks kohta hõiv töö on ikkagi seotud küberneetika instituudiga ei ole mitte mingit moraalset õigust maha jätta instituutides lasteaeda tagasi, mind valitud ja ma pean seda tööd ikka, mis käima on pandud edasi viima, aga noh, kuna ma olen ka akadeemia liige, siis ei saa ta ära öelda neile kohustustele, mida akadeemia paneb kujutanud töid ja probleeme on palju. Nagu juba akadeemiku hunniku siin mainis, on kõrgkoolide ja akadeemia vahelised suhted, meil on mall olemas. Läheneme Euroopale roopast, on näha, kuidas need asjad tegelikult käima peavad, on, ühelt poolt on muidugi teadvus, peab tugevnema kõrgkoolis vähemaga riiklikud uurimisasutused ja riiklike uurimisasutuste süsteem on ja säilub arvatavasti ka Eestist, mis on mõistlik. Teine s on nii akadeemia kui kõrgkooli. Kui üldisem küsimus, ma arvan, on intellektuaalse omandiküsimus sondid eriti esile kerkinud väikefirmade kooperatiivide ühisfirmade tekkimisega arenduseta võtete tekkimisel, kellele kuulub ikkagi see teaduslik tulemus, mis on välja töötatud, sest need väikeettevõte tühisemad on ju tegelikult kommertsettevõtted seal bisnis tähendab, kus teadustulemus muudetakse nii-öelda üle äriobjekti tegelikuks rakenduseks. Kuidas seal teid suhteid jagada, tähendab, see peab olema väga täpselt reglementeeritud. Ma arvan, et üks suur töö seisabki siin sees akadeemia kõrgkoolidel ja kõigil, kes nende asjade kokku puutuvad värsked jõud presiidiumi koosseisus. Kui palju võib muutva akadeemia olemas? Funktsioonid muutuvad, tänaselt suund on personal akadeemia poole ja kui see teoks saab, siis on tal hoopiski teised funktsioonid võrreldes praeguse antud momendil meil neid on kahte funktsiooni. Sport on nagu mingi teadusministeeriumi funktsioonid ja teiselt poolt personal akadeemia funktsioon, arvatavasti lähemal ajal hakkavad nad ikkagi lahknama üksteisest rohkem, see toob funktsioonide erinevuse ja selle tulemus arvatavasti ka teatud struktuurimuutused nii keskasutuses kui ka siis vastavalt instituutides ja noh, instituuti kõrgkoolidevahelises suhetes tegelikult. On see tänane päev üsna suur murrang meie teaduste akadeemia elus algas see tasapisi juba möödunud aastal ja lõpu vist ei ole veel näha. Meie muutustel pole lõppu näha, neil on kusagil mingid, mis on selged sihid silmade ees ja nii et ma arvan, et see oluline ongi praegu liikumises just. Ja tõepoolest, te mainisite õieti, et see oli aasta-poolteist tagasi viskama. Akadeemia võttis vastu uue põhikirja ja sealt ikkagi hakkasid muutuste akadeemia elus peale need muutused jätkuvale, täiesti kiirenevas tempos. Põhikirja hakatakse uuesti üle vaatama. Kui me vastu võtlesime, tundus meile väga progressiivne olevat. Neid moodustati põhikirja uus komisjon, kes pidevalt