Ülejärgmisel päeval jõudis meieni järgmine vastukaja. Oletatakse, et allveelaeva äärtuseidze, mida praegu katsetatakse, on välja töötanud prantsuse insenerid. Need insenerid, kes algul olid taotlenud oma kaasmaalaste abi, olevat hiljem pöördunud inglise admiraliteedi poole, kuid samuti edutult. Andmete õigsust ei garanteeri. Ma ei söanda pikemalt peatuda nende erakordselt delikaatsete faktide juures, mis põhjustasid, nagu mäletame, suurt elevust. Et aga igasugune komplikatsioonide oht on välistatud, siis rääginekude France'i artiklist, mis tollal palju kõmu tekitas ja heitis ärtu seitsme afäärile, nagu seda tollal nimetati mõningat ähmast valgust. Artikkel, mis ilmus Salvatoori nime all, on järgmine. Ärtu seitsme afäär loori nurka on kergitatud. 10 aastat tagasi lahkus noor mäeinsener Luillakoom töölt soovides pühendada oma ajaparanduse uurimustele, mida parasjagu teostes ja üüris May jobul varil number 102 väikese maja, mille üks itaalia krahv oli lasknud hiljaaegu ehitada ja sisustada kahe mehe Lausanne'ist pärit vendade pagaanide kaudu, kellest üks abistas teda katsetuste ettevalmistamisel ja teine otsistele aktsionäre sai ta kokku härražours. Ander Mattiga, kes oli rajanud metallipanga mitme kohtumise järel, õnnestus talle äratada härra mattis huvi allveelaeva projekti vastu, mille kallal ta töötas. Lepiti kokku, et niipea, kui leiutis on lõplikult valmis, kasutab härra Ander mat oma mõju mereministeeriumis, et korraldada rida katseid. Kahe aasta vältel käis insener lakoom väga tihedalt Ander mate villas ja näitas pankuril oma plaanides tehtud täiustusi. Kuni ühel päeval olles oma tööl lõpliku variandiga rahul palun sander matil alustada tegutsemist. Tol päeval sõi Luilaku õhtu stander mattide juures. Ta lahkus kella poole 12 paiku. Sellest ajast peale pole keegi teda enam näinud. Noormehe perekond pöördus õiguskaitseorganite poole ja asja vastu tundis huvi prokuratuur. Midagi kindlat ei selgunud ja oldi üldiselt seisukohal, et Luilacom, kes oli tuntud omapärase ja tujuka inimesena oli läinud reisima sellest kellelegi teatamata. Leppigem selle ebatõenäolise oletusega. Aga kerkib küsimus, mis on äärmiselt tähtis meie riigi jaoks, mis on saanud allveelaevaplaanidest. Kas Luilaka umbvõttis need kaasa nar hävitatud? Oleme asja väga põhjalikult uurinud ja teinud kindlaks, et plaanid on olemas. Neid onul nutab vendade pagaanide käes. Kuidas plaanid nende kätte sattusid? Me pole suutnud seda veel kindlaks teha. Igatahes, aga võime täie kindlusega kinnitada alljärgnevat luinak. Kombiplaanid on nüüd ühe võõra riigi valduses ja meil on võimalik avaldada kirjavahetus, mida selles küsimuses peeti vendade väga hea idee ja selle riigi esindaja vahel. Praegusel hetkel ehitavad Insionärla kombi leiutatud ärtu seitset. Meie naabrid ja post script lisas. Meie eriinformatsiooni põhjal võime teatada, et ärtu seitsmekatsed ei olnud rahuldavad. On üsna tõenäoline, et vendade pagaanid antud plaanides puudus viimane dokument, millele com tõi oma kadumise õhtul härra Ander matile. See dokument oli vältimatu kogu projekti mõistmiseks. See oli omamoodi resümee, milles on kirja pandud lõplike arvestuste ja mõõtmiste tulemused. Ilma selle dokumendita ei ole teised paberit täielikud. Teisalt on see dokument ilma plaanideta väärtusetu. Järelikult on veel aega tegutseda, et võtta tagasi meile kuuluvat plaanid. Selle küllalt raske ülesande täitmisel loodame suuresti härra Andermatti kaasabile. Tema kohus oleks selgitada oma algusest peale seletamatut hoiakut. Ta peab ütlema, miks ta ei rääkinud talle teadaolevatest faktidest tol hetkel, kui Chenwa kääne enesetapu sooritas aga samuti sellest, miks ta pole kunagi maininud paberite kadumist, mis oli talle samuti teada. Ta peab ütlema, miks ta laskis omal kulul kuus aastat agentidel vendasid varajane jälgida. Me ootame temalt mitte sõnu, vaid tegusid. Muidu ähvardus oli jõhker. Aga milles see seisnes? Milline hirmutamisvahend oli Salvatooril artikli anonüümsel autoril Andermatti vastu? Sel päeval, kui artikkel ilmus, sõime koostastoriga õhtust. Lehed olid lauale laotatud ja arutasime igakülgselt seda skandaali, olles nii ärritatud, nagu on tavaline siis, kui kobatakse lõpmatult pimeduses ning omistatakse ikka ühtedele ja samadele takistustele. Ja äkki ilma, et teenija oleks teatanud ilma et kell oleks helisenud. Avanes uks ja sisse astus ta näo ees tihe loor. Tõusin otsekohe püsti, astusin tema poole. Ta ütles mulle, kas teie, härra, elate siin ja proua, aga ma pean tunnistama, värav bulvarile oli lahti, selgitas ta. Aga vestibüüli uks? Ta ei vastanud ja ma oletasin, et ta oli pidanud tulema ringi tagaukse kaudu. Järelikult teadis ta teed. Sugenes pisut kohmetu vaikus. Tahtmatult tutvustasin tas poliid, nagu oleksin seda teinud mõnes salongis. Siis pakkusin daamile istet ja palusin tal oma külaskäigu eesmärki selgitada. Ta tõstis loori üles ja ma nägin, et ta oli brünett korrapäraste näojoontega. Mitte küll väga ilus, ent lõpmatult sarmikas, mis tulenes eeskätt silmadest, tõsistest ja ahastavatest silmadest. Ta ütles lihtsalt. Ma olen proua Andermat, proua Andermat, kordasin üha enam üllatudes. Jälle sugenes vaikus, siis jätkas ta vaikse häälega näoilmet, täiesti rahulik. Ma tulen selle skandaali pärast, mis on teil teada, ma mõtlesin, et ehk võiksin saada teilt mõningaid andmeid. Taevake, proua, ma ei tea sellest sugugi rohkem, kui räägitakse ajalehtedes. Kas te ei sooviks täpsustada, millega saaksin teile kasulik olla? Ma ei tea? Ma ei tea. Alles siis taipasin, et tema rahuli teeseldud ja et tema täiuslikult enesekindel ilme varjas suurt hingelist segadust. Ja Me mõlemad vaikisime kohmetult. Entas põhi, kes polnud teda silmist lasknud, astus ligemale. Jja ütles. Kas te lubaksite proua, et esitaksin teile paar küsimust? Oh jaa, hüüatas ta siis, ma räägiksin. Tas Priin mõtles ja küsis siis. Te tunnete Luilakovi ja oma mehe kaudu. Millal te nägite teda viimast korda sel õhtul, kui ta meil oli? Kas tol õhtul ei pannud miski teid mõtlema, et enam teda ei näe? Ei, ta vihjas küll mingile reisile Venemaale, aga väga ebamääraselt. Te lootsite teda taas näha ülejärgmisel päeval õhtusöögil. Ja kuidas te seletate tema kadumist? Ma ei oska seda seletada ja härra Andermat? Ma ei tea seda. Echo de France'i artikkel näib ütlevat, näib ütlevat, et vendadel pagaanidel on pistmist tema kadumisega. On see ka teie arvamus. Ja meilt lahkudes oli kombil kaasas portfell, milles olid tema leiutist puutuvad dokumendid. Kaks päeva hiljem kohtus mu mees ühega vendadest sellega, kes elab ja kohtumise käigus sai mu mees tõendeid selle kohta, et paberid olid vendade valduses. Sest portfellis oli veel midagi peale läkombi paberite. Oli juba valmis vastama, siis aga ei öelnud midagi. Et kas see on siis põhjus, miks teie abikaasa politseile midagi ei teatanud ja laskis omal käel kahte venda jälgida. Ta lootis korraga kätte saada nii paberit kui ka selle kompromiteeriv asja, mida vennad kasutasid tema vastu väljapressimiseks. Tema ja minu vastu aa ka teie vastu. Põhiliselt minu vastu. Ta lausus need kolm sõna, kõlatu häälega. Tas prii, silmitses naist, kõndis veidi ringi tema juurde tagasi tulles küsis. Te kirjutasite luinak kombile. Muidugi, mu mehel olid ärisuhted. Kas te peale ametlike kirjade ei kirjutanud kombile veel mingeid kirju? Vabandage mu peale tükkivust, aga ma pean ilmtingimata kogu tõe teada saama. Kas te kirjutasite veel kirju? Naine vastas punastades. Jah. Härra Andermata jab seda. Ta ei ole neid näinud, ent Alfred vaja vähem teatas talle nende olemasolust, ähvardades need avaldada, kui mu mees peaks nende vastu tegutsema. Mu mehel on hirm. Ent pani kõik käiku, et need kirjad vendadelt kätte saada. Ta pani kõik käiku võima, vähemasti oletan seda. Sest alates viimasest kohtumisest Alfred varaniga ja pärast ägedaid sõnu, millega ta mulle sellest teada andis, ei ole minu ja mu mehe vahel enam mingeid lähedasi suhteid ega usaldusliku vahekorda. Meie elame nagu kaks võõrast inimest. Kui teil ei ole midagi kaotada, mida te sel juhul siis kardate? Ehkki ta on muutunud minu vastu ükskõikseks, on ta mind kunagi armastanud ja võiks veelgi armastada. Aga selles olen ma päris kindel, sosistas naine kirglikult. Ta oleks mind veelgi armastanud, kui ta poleks saanud enda kätte neid neetud kirju. Kuidas tal oleks õnnestunud, vennad olid ju väga umbusklikud ja paistab, et nad isegi kiitlesid mingi kindla peidiku olemasoluga. Ja edasi. Mul on põhjust oletada, et mu mees on selle peidiku üles leidnud. Minge ikka, kus see siis on? Siin ma võtatasin siin ja, ja ma olen seda alati kahtlustanud Luilaka umboli väga leidlik. Teda võlus mehhaanika ning oma vaba ja pühendas ta seifi lukkude konstrueerimisele. Vennad vajaanid on arvatavasti näinud mõnda sellist peedikud kasutanud seda kirjade ja kahtlemata ka muude asjade peitmiseks. Aga nad ei elanud siin, hüüdsin ma. Kuni teie tulekuni neli kuud tagasi oli see majaelanikelt. On üsna tõenäoline, et nad käisid siin ja pealegi arvasid nad, et teie juuresolek ei sega neid sel päeval, kui neil on vaja kõik oma paberid siit ära viia. Aga nad tegid oma arvestused ilma minumeheta, kes ööl vastu 20 kolmandat juunit avas seifi ja võttis sealt, mida oli otsinud ning jättis maha oma visiitkaardi, näidates sellega kahele vennale, et tal pole nende poolt enam midagi karta ja et osad on vahetunud. Kaks päeva hiljem lugenud Silbla artiklit, tõtta sõdženva rände juurde, jäi üksi teie töötuppa ja leides seifi tühjana laskis end maha. Hetke pärast küsis tas või see on lihtsalt oletus, kas pole. Abikaasa pole teile midagi öelnud? Ei. Kas tema käitumine ei ole pärast seda muutunud? Kas ta pole tundunud teile palju süngem, murelikum? Ei. Minu arvates pole ta neid kirju leidnud. Minu arvates ei käinud tema siin. Aga kes siis? Saladuslik isik, kelle käes on kõik niidid ja kes tüürib seda afääri eesmärgi poole, mida me võime selles komplitseeritud olukorras vaid aimata. Tema tuli koos oma sõpradega siia majja ööl vastu 20 kolmandat juunit. Tema avastas peidiku. Tema jättis maha härranderamati kaardi. Tema käes on kirjavahetusi ja tõendid vendade paganide reetmise kohta. Kes on tema, katkestasin ma pisut kärsitult. Echo de France'i korrespondent, tont võtku, Salvatuur, kas see pole päevselge? Kas ta ei esita oma artiklis üksikasju, mida võib tunda ainult mees, kes on teada saanud kahe venna saladuse? Sellisel juhul kogeles proua Andermat kohkunult on ka minu kirjad tema käes. Ja siis ähvardab tema omakorda minu meest, issand halasta, mida ma pean tegema. Kirjutage talle, deklareeristas otsustavalt, usaldage teda. Rääkige talle avameelselt, kõigest, mida te teate ja mida võite teada saada. Mis te räägite? Temal ja teil on ühine huvi. On väljaspool kahtlust, et ta tegutseb veel elava venna vastu. Ta pole alustanud sõda, mitte härra Andermatti, vaid Alfred varrani vastu. Aidake teda. Kuidas. Teatage sellest Salvatuurile, vajaduse korral katsuge see talle muretseda, ühesõnaga astuge temaga kirjavahetusse, millega on teil riskida? Nõuanne oli julge, esmapilgul isegi ohtlik. Ent proua Andermaatile ei olnud valikut. Ja nagu ütles tas põi millega tarriskeerib. Kui tundmatu oli vaenlane, siis ei teinud see käik olukorda halvemaks. Kui see oli mõni võõrast, kes tegutses mingil kindlal eesmärgil, pidid need kirjad omama tema jaoks vaid teisejärgulist tähtsust. Olgu kuidas oli, aga proua Andermat oma kimbatuses jäi rõõmuga nõusse. Ta tänas meid ülevoolavalt ja lubas meid asjaga kursis hoida. Ülejärgmisel päeval saatis ta meile teate, mille oli vastuseks saanud. Kirjad ei olnud seal. Aga ma saan need kätte, olge rahulik, ma valvan kõige üle. S ma võtsin paberi sama käega kirjutatud kui kiri, mis oli pandud minu öölauale raamatu vahele ööl vastu 20 kolmandat juunit. Tas bril oli järelikult õigus. Salvatore oli tõesti kogu selle afääri organiseerija. Tõepoolest, me hakkasime eraldama väikesi valguskiiri ümbritsevas pimeduses ja teatud punktidele langes ootamatult valgus aga teised jäid segaseks. Nagu näiteks kahe ärtu seitsme leidmine. Millist osa mängisid selles draamas, need kaks kaarti sõitsime läbi torgatud auguga. Millist tähtsust tuli neile omistada, mida tuli järeldada sellest faktist, et Luila kombiplaanide järgi ehitatud allveelaeva nimi oli ärtu seitse. Tas prii, kahe kaardiga suurt ei tegelenud, vaid pühendas kogu oma aja hoopis teisele probleemile, millele tuli kiiresti lahendus leida. Ta otsis väsimatult kurikuulsat peedikut. Ja kes teab, ütles ta. Järsku leian ma sealt kirjad, mida Salvatoori leidnud. Võib-olla tähele panematusest. Ei ole eriti usutav, et vennad võtsid kättesaamatuks peetavast põimikust ära relva, mille hindamatut väärtust nad teadsid. Ja ta otsis. Suurel toal ei olnud tema jaoks varsti enam saladusi ja ta suunas oma otsingud maja teistesse ruumidesse. Ta uuris maja seest ja väljast Tauris müüride kive tõstis üles katusekivid. Ühel päeval tuli ta kirka ja labidaga, andis labida, minule jättis kirka endale ja ütles tühermaa poole näidates, lähme sinna. Järgnesin talle vaimustuseta. Ta jagas maa-ala sektsioonideks, mida üksteise järel uuris. Ühes kohas, kus kaks naabervaldust moodustasid nurga, pälvis ta tähelepanu astelpõõsastega kaetud klibu kuhil. Ta asus selle kallale. Pidin teda aitama. Tervelt tund aega higistasin asjatult palavas päikeses. Ent kui olime kivid kõrvale kühveldanud, jõudsime maapinnani ning olime ka seda kaevanud. Paljastas ta sprei, kirka luud, skeleti jäänused, mille ümber oli veel näha rõivaste pudeleid. Tundsin äkki, et kahvatan. Märkasin maa sees väikest raudplaati. See oli neljakandiline ja ma arvasin, sellel märkavad punaseid plekke. Kummardusin. Nii see oli. Plaadil olin mängukaardikuju ja männik punaseid plekke, millal ta värv oli kohati kulunud, oli seitse. Need paiknesid nagu ärtu seitsmel ja iga märgi teravik oli läbi torgatud. Kuule, ta sprei, mul on neist lugudest kõrini. Tore, kui nad teile huvipakkuvad. Mina igatahes lähen minema. Oli see erutusest? Oli see väsimus töötamisest Lõõnskava päikesel? Igatahes ära minnes matuikusine, pidin voodisse heitma, kuhu jäin 48-ks tunniks hõõrudes palavikust ja painavate nägemustega skelettidest, kes tantsisid minu ümber ja loopisid oma veriseid südameid üksteisele vastu pead. Kolmanda päeva hommikul tõusin ma üles. Olin veel nõrk, kuid terve. Toitev hommikusöök andis mulle jõudu. Ent kiri, mille sain kella viie paiku toru postiga aitas palju rohkem kaasa minu täielikule tervenemisele. Sedavõrd teravalt haaras mind taas ja otsekui tahtmatult uudishimu. Kiri sisaldas järgmise sõnumi. Draama, mille esimene vaatus toimus ööl vastu 20 kolmandat juunit hakkab liginemal lahendusele. Asjade loogiline käik nõuab, et ma viiksin kokku kaks selle draama peategelast ja et see kokkusaamine toimuks teie pool. Seetõttu oleksin teile lõpmatult tänulik, kui te laenaksid mulle oma eluasemetäna õhtuks. Oleks hea, kui te saadaksite oma teenri ära ajavahemikus kella üheksast 11-ni jäilistatab, et teie ise oleksite nii ääretult lahke. Jätaksite kahele vastasele. Vabavõitlusvälja. Te olete võinud veenduda, et ööl vastu 20 kolmandat juunit suhtusin map'e dance aupaklikkusega kõigesse teile kuuluvasse. Mina omalt poolt peaksin teie solvamiseks, kui Mac hetkegi kahtleksin teie absoluutsest diskreetsuse isiku suhtes, kes kirjutab alla teie ustav Salvatoor. Läkituses oli tunda viisakat irooniat. Ja esitatud palve oli nii toredalt ekstravagantne, pakkus mulle tõesti lõbu. Kirja saatja näis olevat nii kindel, et nõustun. Kell üheksa, kui mu teener, kellele olin muretsenud teatripileti, oli juustu välja läinud, tulidas põi. Ma näitasin talle saadud kirja. Mis te mõtlete teha? Ma jätan aiavärava lahti, et ta saaks sisse tulla. Ja ise lähete ära. Ei mingil juhul. Aga teilt ju paluti seda. Minult palutakse diskreetsust. Ma olen diskreetne. Aga ma tahan hirmsasti teada, mis siin juhtub. Tas prii hakkas naerma. Jumala eest, julgust teil on, mina jään ka. Ma arvan, et igav meil ei hakka. Kellahelin katkestas vaikuse. Juba nemad, pomises ta 20 minutit varem, võimatu. Tõmbasin vestibüülis. Nööristamis avab värava. Naised kogu tuli läbi aia. Proua Andermat. Ta näis vapustatud ja kogeles õhku ahmides. Minu mees. Ta tuleb siia. Tal on kohtumine. Talle antakse kirjad. Kuidas te seda teate, küsisin ma temalt. Teate tõttu, mille mees sai õhtusöögi ajal teeni, andis selle eksikombel minu kätte. Mu mees haaras selle otsekohe, aga jäi hiljaks. Ma olin juba lugenud. Te lugesite umbkaudu järgmist. Olge täna õhtul kell üheksa, mai jobul varil koos asjassepuutuvate dokumentidega. Vastutasuks kirjad. Pärast õhtusööki läksin ma üles oma tuppa ja tulin siis välja. Härra Andermatti teadmata jah. Tas prii, vaatas mulle otsa. Mida teie sellest arvate? Ma arvan nagu teiegi, et härra Andramat on üks kahest siia kutsutud vastasest. Kes nad kutsus ja mis eesmärgil seda saame varsti teada. Ma juhatasin nad suurde tuppa. Me võisime hädapärast kolmekesi kaminasimsi alla mahtuda ja varjata ennast sametkardina taha. Seadsime ennast seal sisse. Proua Andermate istus meie vahele. Kardinapraost oli näha kogu tuba.