See juhtus viis päeva tagasi külla kutsutute seas, kes lõunatasid härrade püssi pool olid tema kaks õetütart ja nõbu ning härradest kohtu eesistujavill Deputad paša Shevaljeefloriaani, kellega grafoli tutvunud Sitsiilias ja vana tuttav kindral Mark kiideruusier. Pärast lõunasööki serveerisid daamid, kohvi ja härrad said õiguse suitsetada sigaretti tingimusel, et nad eide serteeris salongist aeti juttu. Üksnes jõudes lõbustas end kaartide panemisega ja ennustas tulevikku. Siis läks jutt kuulsatele kuritegudele ja härrade ruliseer, kes ei jätnud kunagi juhust kasutamata krahvi Tõgamiseks meenutas otsekohe kaelakee juhtumit. Seda jututeemat härradelt rööja Rästas otsekohe avaldasid kõikuma arvamust. Igaüks alustas taas omal viisil juurdlemist. Mõistagi olid kõik oletused vastuolulised, kõik olid ühteviisi vastuvõetamatud. Ja teie küsis grafinaševalija Floriaanilt, milline on teie arvamus? Proua, mul ei ole arvamust. Kõik protestisid. Shevaljee oli nüüdsama väga värvikalt pajatanud või mitmesugustest juhtumitest, milles ta oli olnud segatud koos oma isa Palermo magistrikraadiga ja neis olid kinnitust leidnud tema otsustusvõime ning huvi sedalaadi küsimuste vastu. Pean tunnistama, kinnitas ta, et mul on teinekord õnnestunud lahendada asju, millest kõige osavamad on loobunud. Aga pidada ainult selle põhjal Sherlock Holmsi, eks ja pealegi ma ei tea õieti, milles on küsimus. Pöörduti maja peremehe poole vastu tahtmist tuli krahvil lühidalt asjaoludest rääkida. Showeljee kuulas, mõtles, esitas paar küsimust ja pomises. Kummaline, esmapilgul paistab mulle, et seda polegi nii keeruline lahendada. Krahv kehitas õlgu. Ent teised käisid Sheval jeee peale ja too jätkas pisut kategoorilisel moel. Üldiselt on asi nii selleks, et jõuda kuriteo või varguse teostajani tuleb teha kindlaks, kuidas kuritegu või vargus läbi viidi. Antud juhul on see minu arvates väga lihtne sest meil ei ole tegemist mitte paljude hüpoteesidega, vaid kindlad teadmisega ainulaadse, kõigutamatu, teadmisega, mis kõlab nii. Varas võis sisse tulla kas magamistoa ukse või rõivaruumi akna kaudu. Enteriivis ust ei saa väljastpoolt avada, järelikult tuli ta sisse akna kaudu. Aken oli kinni ja kontrollimisel leiti sega kinni olevat. Selleks oli vaja panna sild, jätkas Florian. Vahe märkusest välja tegemata lauatükk või redel, köögi Balkanilt kuni aknalauani ja niipea kui, et aga ma kordan teile, et aken oli kinni, hüüdis krahv häbematult. Sel korral pidi Florian vastama. Ta tegi seda äärmiselt rahulikult, mehena, keda nii tühine märkus ei saa segadusse viia. Ma olen valmis uskuma, et see oli kinni. Aga kas seal pole õhuakent, kuidas te seda teate? Esiteks sellepärast, et tol ajal ehitatud majades on see peaaegu alati reeglina nii. Ja teiseks peab see nii olema, sest vastasel korral vargus seletamatu seal on tõesti õhuaken, aga see oli kinni nagu Akemgi, seal oli pööratud, isegi tähelepanu. Valesti tehti. Sest kui sellele oleks tähelepanu pööratud, oleks ilmselt nähtud, et see oli lahti. Kuidas nii? Ma eeldan, et nii nagu teisi aknaid avatakse, seda akent põimitud traadi alumisse otsa kinnitatud rõnga abil ja ja see rõngas rippus aknaraami ja kirstu vahel ja, aga ma ei mõista, vaadake aknas oleva prao kaudu võis mingi riistaabil, ütleme raudkepikese otsa pandud konksuga haarata, rõngast, suruda sellele ja avada nõndaviisi õhuakna. Krahv naeris, suurepärane, suurepärane, kui osavalt kõike seate. Ainult te unustate ühe asjaolu, kulla, härra aknas ei ole pragu. Seal oli pragu. Minge ikka, seda oleks nähtud selleks, et näha, tuleb vaadata. Praegu on olemas lihtsalt võimatu, et seda ei ole pikki ruutu raami juures. See pidi olema muidugi vertikaalne. Krahv tõusis püsti, ta näis väga erutatud. Ta sammus närviliselt paar korda toas edasi-tagasi, astus siis Floriani juurde. Midagi ei ole seal muudetud sellest päevast peale, ükski inimene pole jalga rõivaruumi tõstnud. Sellisel juhul, härra, on teil hea võimalus kindlaks teha, kas minu seletus langeb kokku tegelikkusega? Sa ei lange kokku ühegi faktiga, mis juurdlusorganid kindlaks tegid. Teie pole midagi näinud, ei tea midagi ja teie väidate vastupidist sellele, mida meie oleme näinud ja mida meie teame. Florian ei paistnud märkavadki trahvi, ärritust ja lausus naeratades. Ei maksaks viivitada, pean tunnistama, et pikapeale teie kindlus, Härrad pomises veel midagi. Siis läks äkki ukse juurde ja väljus. Keegi ei lausunud sõnagi, oodati ärevalt, otsekui võiks osake tõest nüüd päevavalgele ilmuda. Vaikus oli ääretult rõhuv. Lõpuks ilmus graaf ukselävele. Ta oli kahvatu ja kummaliselt erutatud. Ta ütles oma tuttavatele väriseva häälega. Ma palun teilt vabandust, härra selgitused olid nii ootamatud. Ma poleks iialgi mõelnud. Ta naine küsis graphilt õhinal, räägi, ma palun sind ja mis seal oli? Mees kogeles, praegu on olemas täpselt nimetatud kohas pikki klaasi. Ta haaras äkis evali eel käsivarrest kinni ja ütles talle käskiva häälega. Ja nüüd, härra, jätkake. Ma tunnistan, siiamaani on teil olnud õigus, ent nüüd asi ei ole veel lõppenud. Vastake, mis teie arvates juhtus. Floriani tõmbas oma käe ettevaatlikult lahti ja lausus hetke pärast. Minu arvates toimus Azini varas teades, et prouade haju läheb ballile. Kaelakeega pani Sillakese paika teie äraolekul. Jälgides leid aknast, nägi ta, kuidas teie sõitsite. Kohe, kui te olite rõivaruumist lahkunud, lõikas ta klaasi katki ja vajutas Rõngele. Olgu nii, vahemaa on liiga suur. Ta ei oleks ulatunud õhuaknast remoonini. Kui ta ei saanud akent avada, siis tuli ta sisse õhuakna kaudu. Võimatu. Pole olemas nii peenikest meest, kes sealt sisse pääseks. Siis ei ole see mees, kuidas nii? Kahtlemata, kui sissepääs on liiga väikemehele, siis peab see olema laps. Laps. Kas te mitte ei maininud, et teie tuttavalemrietil oli poeg? Nii see oli, poeg, kelle nimi oli Raul on äärmiselt tõenäoline. Varguses sooritas Raul. Mis tõendeid teil on? Tõendeid, neid tõendeid on näiteks Florian ivakatas ja mõtles veidi aega. Siis jätkas. Näiteks sillake. Võimatu on arvata, et laps oleks selle väljast kohale toonud ja ära viinud, ilma et seda oleks märgatud. Ta pidi kasutama midagi käepärasemat. Kambrikeses, mida Henri kasutas. Köögina olid just seinale kinnitatud riiulid, millele pandi kastrolid kaks riiulit. Nii palju, kui ma mäletan tuleb kindlaks teha, kas need riiulid on tõesti kinnitatud neid kandvate puitprusside külge. Vastasel juhul on meil alust arvata, et laps võttis nad naela otsast lahti ja kinnitas otsapidi kokku. Kuna seal on koltehase, võib oletada, et on olemas ka pajakonks, mille abil ta võis õhuakna lahti teha. Krahh paljus sõna lausumata. Kohalolijad ei tajunudki enam kerget hirmu tundmatu ees, mida olid algul tundnud Nad, teadsid, teadsid täiesti kindlalt, et Shevaljeefloriani oletused leiavad kinnitust. Florianist õhkus nii kategoorilist kindlustunnet, et teda ei kuulatud kui inimest, kes tuletab järgmise fakti eelmisest, vaid nagu jutustaks ta sündmusi, mille õigsust oli võimalik samm-sammult kontrollida. Ja keegi polnud hämmastunud, kui krahh omakorda kinnitas. See oli ilmselt laps. Ilmselt oli see tema, kõik viitab sellele. Kas te nägite riiulilaudu konksu? Ma nägin. Riiulid olid naelte otsast ära võetud, konks on veel seal. Prouade trassubis hüüatas, see oli tema. Õigemini te tahate öelda, et see oli ta ema. Henrietta on ainus süüdlane, küllap ta sundis oma poega. Ei, kinnitaževalija Floriani ema ei puutu asjasse. Minge ikka, nad elasid ühes toas, laps ei saanud toimida, ema teadmata. Nad elasid ühes toas, aga kõik toimus kõrvalruumis öösel siis kui ema magas. Aga kaelakee? Küsis krahv. See oleks leitud lapse asjade hulgast. Vabandust, laps käis ju väljas. Sellelgi hommikul, kui nägite teda laua taga istumas, oli ta tulnud koolist ja küllap poleks politseinikud pidanud raiskama oma jõuvarusid süütu ema peale, vaid oleks pidanud mõtlema lapse lauasahtlite läbiotsimisele tuhnima tema kooliraamatute seas. Olgu nii, aga need 2000 franki, mis Henry, et igal aastal sai, kas see pole parim tõend tema kaasosaluse kohta? Kui ta oli kaasosaline, kas ta oleks siis tänanud teid raha eest ja kas teda ei jälgitud? Laps aga oli sel ajal täiesti vaba, temal oli lihtne rutata naaberlinna, leppida kokku mingi vahelt kauplejaga ja anda talle armetu hinna eest ühe briljandi kaks briljanti sõltuvalt olukorrast ainsa tingimusega, et raha saadetakse teele Pariisist ja et sel juhul tuleb tehing järgmisel aastal kordamisele. Kirjeldamatu ebamugavustunne rõhustajaid klubisse ja tema külalisi Chevalier Floriani toonis. Tema hoiakus oli veel midagi peale enesekindluse, mis oli algusest peale krahvi nii kangesti ärritanud. Selles oli justkui iroonia, mis pealegi oli pigem vaenulik, mitte heatahtlik ja sõbralik, nagu oleks sünnis olnud. Krahv naeris, tehtud, ma olen vaimustatud täiereidlikkusest. Minu õnnitlused kui hiilgav kujutlusvõime. Eieiei hüüatas Floriaani märksa tõsisemalt. Ma ei kujutle midagi, ma lihtsalt manan esile seigad, mis olid vaieldamatult sellised, nagu mina neid näitan. Mida te sellest kõigest teate? Seda, mida ta ise mulle rääkisite? Ma kujutan ette ema ja lapse elu seal kauges provintsikolkas. Ema, kes jääb haigeks poisiga, valust ja nuputamist, kuidas müüa maha kalliskive ja päästa ema või vähemalt leevendada tema viimaseid tunde. Haigus saab naisest jagu, ta sureb. Aastad mööduvad, poiss kasvab, sirgub meheks ja siis seekord olen ma tõesti valmis tunnistama, et annan oma fantaasiale vaba voli. Oletame, et mees tunneb vajadust tulla tagasi sinna, kus ta on veetnud lapsepõlve. Ta tahab näha uuesti neid paiku neid inimesi, kes kahtlustasid, süüdistasid ta ema. Kas te kujutate ette, kui põletavat huvi võib pakkuda selline kohtumine vanas majas, kus leidsid aset kõik need dramaatilised sündmused? Tema sõnad kajasid paari sekundi vältel Ärevas vaikuses. Proua ja härra. Näoilmed reetsid meeleheitlikku püüdu mõista ning samaaegselt hirmu ja ahistust, et mõistavad. Mina Shevaljeefloriaani, keda te kohtasite Palermos ja keda te olete juba mitmel korral lahkesti enda poole külla kutsunud. Mida tähendab see lugu, oi, midagi, lihtsalt mäng. Ma üritan kujutleda rõõmu, millega Henry Etti poeg, kui ta peaks veel elama, ütleks teile, et ta oli ainus süüdlane jätta sai selleks, sest ta ema oli õnnetu, kaotamas teenija kohta, milles ta elatusjääd laps kannatas, nähes õnnetut tema. Ta rääkis vaoshoitud heldimusega pooleldi püsti ja krahvinna poole kummardades. Enam polnud mingit kahtlust. Sevalee Floriaani polnud keegi muu kui Henry Etti poeg. Kõik tema hoiakust tema sõnades kuulutas seda. Pealegi, kas polnud see tema ilmne kavatsus, isegi tema tahtmine, et teda selleks peetaks? Kuidas ta peaks selle jultunud mehega käituma? Paneb asja suure kella külge provotseerima skandaali paljastama mehe, kes oli ta kunagi paljaks riisunud, aga see oli nii ammu ja kes nõustuks absurdse looga süüdlasest lapsest? Ei. Õigem oli olukorraga leppida, teeselda, nagu poleks asja tuumast aru saadud. Ja Floriani poole astudes hüüatas krahv rõõmsalt. Teie romaan on väga lõbus, väga huvitav. Uskuge mind, see meeldib mulle tõesti. Ent kui jälgida teie mõttelõnga, ütelge siis, mis on saanud sellest heast noormehest sellest eeskujulikult pojast? Ma loodan, et ta ei peatunud keset nii toredat teed, oi, kahtlemata mitte. Seda ma arvasin niisuguse alguse järel näpata kuueaastaselt kuningannaga Elage kuulus kaelakee, mida ihaldas Mariantonet. Jaa näpata, see tähendas Bloriaani mängides krohviga kaasa näpata see, ilma, et oleks tekkinud mingeid ebameeldivaid tagajärgi. Ilma et ühelgi inimesel oleks pähe tulnud uurida aknaklaaside olukorda või märgata, et aknalaud ori liiga puhas. Ta oli selle puhtaks pühkinud, et kaotada paksus tolmus, oma jäljed, tunnistage. See kõik pidi kuue aastasel poisil pea pööritama panema. See on siis nii lihtne, tuleb vaid tahta ja sirutada käsi. Jumala eest ta tahtis ja ta sirutas käe. Kaks kätt, lisas Floriaanin naerdes. Kõike õpetasid millist saladust varjas selle nõndanimetatud Shevaljeefloriani elu. Kui erakordne pidi olema tolle seikleja tee, geniaalne varas kuueaastaselt ja nüüd rafineeritud asja armastajana, emotsioonide jahil või selleks, et rahuldada oma vimma, tulla pöörase jultumusega väljakutsuvalt oma ohvri juurde viimase kodus, tehes seda siiski külaskäigul oleva kalandseks härrasmehe korrektsusega. Floriani tõusis, astus krahvinna juurde, et jumala käiata. Naine surus endas maha soovid taganeda, mees naeratust. Proua, teil on hirm. Kas ma läksin liiga kaugele oma salongi nõiapäikesekomöödiaga? Naine hoidis end vaos ja vastas samamoodi pisut pilkava sundimatusega mitte sugugi, härra vastupidi. Legend heast pojast pakkus mulle suurt huvi ja ma olen õnnelik, et minu kaelakee põhjustas nii särava elukäigu. Aga kas te ei arva, et selle naise Henry jeti poeg allus eelkõige oma kutsumusele? Floriani võpatas, tajudes torget? Tavastas? Ma olen selles veendunud. Ilmselt pidi see olema tõsine kutsumus, et laps ei kaotanud tahtmist. Kuidas nii? Te teate ju, et enamik kive olid võltsingud, ehtsad olid vaid üksikud inglise juveliiri tagasi ostetud briljandid, teised olid karmide elutingimuste tõttu kõik juba rahaks tehtud. See oli ikkagi kuningannaga elage, lausus krahvinna kõrgilt. Ja minu arvates seda Henry jetipoeg ei võinud mõista. Ta mõistis proua, et kas ehtne või võlts. Igatahes oli see kaelakee ennekõike paraad, ehe silk. Härra Teder tegi mingi žesti, abikaasa jõudis temast ette. Härra, kui sellel mehel, kellest te rääkisite, on vähegi häbitunnet. Tabakatas heitudes Florieni rahulikust pilgust. Floriani kordas, kui sel mehel on vähegi häbitunnet Krahvinna mõistis, et ta ei saavuta midagi mehega sel kombel rääkides jääb tahtmatult hoolimata kee vaste vihast ja nördimusest solvatud eneseuhkuse pärast ütles ta peaaegu viisakalt. Härra. Legend räägib, et kui raidtoode vilets kuninganna kaelakee oma valdusesse ja kui ta oli koos andev Valoaga sealt kõik briljandid eemaldanud, ei julgenud raamistust puutuda. Ta mõistis, et briljandid olid vaid kaunistuslisand ja et põhitöö oli raamistus. See oli kunstnikul looming ja ta respekteerib seda. Kas te arvate, et see varas mõistis asja nõndasamuti? Ma ei kahtle selles, et raamistus on alles laps, respekteeris seda. Härra kui te peaksite teda juhuslikult kohtama, ütelge siis talle, et ta hoiab ülekohtuselt enda käes ühte reliikviatest, mis kujutavad endast teatud perekondade omandit ja annavad neile kuulsusesära ja et ta võis külg eest ära võtta vääriskivid. Ent kuninganna kaelakee kuulub endistviisi Sublisside suguvõsale. Ta kuulub meile nii nagu meie nimi nagu meie au. Shevaljeefroriaani vastas, lihtsalt ma ütlen talle seda edasi, proua. Ta kummardas, krahvinna ees, kummardas graafile, kummardas üksteise järel kõikidele külalistele ja lahkus. Neli päeva hiljem leidis proua täid oma toa laualt punase kardinali vapiga etüüd. Ta tegi selle lahti. Seal oli kuninganna poolring kaelakee. Aga kuna ühe mehe elus, kes tunneb muret tervikliku loogilise tegutsemise pärast, peab kõiki viima ühtse kindla eesmärgi poole pisut reklaami ei iial. Kahju. Avaldas järgmise päeva egode fans alljärgnevad sensatsioonilised read. Aga see on lub, leidis üles kuninganna kaelakee kuulsa ehte, mis omal ajal varastati trossupissi, perekonnalt aga sõllub, tõttas seda tema seaduslikele omanikele tagasi toimetama. Võime vaid heaks kiita tema delikaatset ja rüüterliku tähelepanuavaldust.