Tere, head kuulajad, kõik kestee koroonapiirangute ajal igatsete minna jälle teatrisse ja kontserdile ja raamatupoodi ja raamatukogusse laenutama. Sest alles nüüd, kui kodusel raamaturiiulil on tiir peale tehtud ja raamatupoed on ka kõik kinni, me saame aru, mis asi on lugemisnälg. Tere tulemast saatesse Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. Tere ja aitäh kutsumast. Ma räägin teile sissejuhatuseks ühe loo, see juhtus enne jõuluma, läksin kalmistule oma vanemate hauaplatsi koristama ja ma nägin, et seal läheduses kõnnib ringi üks mees. Ja ühel hetkel ta jõudis oma ringiga minu juurde ja küsis, et kas ma tean, kus siin on. Ta nimetas selle perekonnanime, vaat selle hauaplats. Mina ütlen talle, et ei, et ma ei tea seda, aga aga kaste internetist olete vaadanud, mõeldes teda juhatada haudjee koduleheküljele. Aga enne see mees jõudis küsida mu käest, et kus see on? Mina ei osanud ka muud öelda, kui, et arvutis. Ta lõi selle peale käega ja, ja pööras minekule ja nii siis ma ütlesin talle veel, et aga homme on esmaspäev, et helistage rahumäe kalmistu kontorisse, et nad aitavad teid. Mis pole. See mees ütles, et ei, mul ei ole telefoni. Ja siis ta kõndis seal veel natuke aega ringi ja ma arvan, et ta seda platsi ei leidnud kiita vist ütles, et need matused toimusid paar-kolmkümmend aastat tagasi, on ka täiesti võimalik, et on juba olnud pealematmise ja muud kui selles välimuse järgi Tauli niisugune umbes seitsmekümneaastane ja puhtalt ja korralikult riides ja aga selge oli niisugust digisuhtlust Eesti riigiga, et see oli tal ikka täiesti null ja tõenäoliselt mitte tema oma süü läbi. Kaie Holm, kui palju raamatukoguhoidjad raamatukogudes teatavasti on ju need avalikud internetipunktid kui palju raamatukoguhoidjad niisuguste nähtustega, nagu ma kirjeldasin igapäevaelus kokku, puutuvad raamatukoid ja tegeleb sellega päevast päeva. Me peame seda enda ülesandeks, sest raamatukoguhoidja roll on läbi aegade olnud tagada juurdepääs informatsioonile. Lihtsalt selle informatsiooni tähendus on aja jooksul muutunud ja ta on täna oluliselt laiem. Nii et kui raamatukoguhoidjad no võib-olla Eesti näiteks Eesti vabariigi ajal tagasid juurdepääsu paberraamatutele ajalehtedele, õpetasid, kuidas jõuda infoni kasutades raamatukogu kartoteeki, siis täna on informatsioon hoopis midagi muud. Ja meie roll on aidata inimestel jõuda selle informatsioonini, olgu seal vahel siis lauaarvuti või nutitelefon. Et me peame neid oskusi inimestele andma. Ja kuna Eestis on suhteliselt hea raamatukogu võrk üle Eesti siis ma näen seal ka sellist potentsiaali, et olla see kohapealne digimentori inimesele, kuna raamatukogu on avatud noh, praktiliselt ikkagi iga päev, inimene saab tulla sinna korduvalt. Näiteks kui see õpetus, mida raamatukoguhoidja talle jagas, on meelest läinud või koju jõudes selgub, et tahaks juba uusi teadmisi minna sealt kuidagi edasi siis saab tulla raamatukokku tagasi. Raamatukogulävi on madal, sinna no ütleme ise, et igaüks saab raamatukokku tulla, ta on oodatud seal. Et me ei tõmba piire, ei vanuse, ei sellest, mis su haridustase on, vaid kõik on oodatud ja raamatukoguhoidja aitab nii palju, kui ta vähegi suudab. Ja oma töös me näeme, et inimesed vajavad Toby no no no kõiges Tallinna keskraamatukogu näiteks, väga sageli tuleb eakas inimene, kes ütles, et näe, lapselapsed kinkisid mulle telefoni. Siin ta nüüd on pakendis. Et kui teie mind ei aita, siis ma annan lapselapsele selle tagasi. Või see, et, et ta vajab abi, et suhelda oma kaugel elavate lähedastega. Ja ka muidugi kõikide kohalike omavalitsuste e teenuste ja riigi teenustega suhtlemisel inimesed tegelikult vajavad abi ja nad sageli vajavad julgustamist. Sa saad hakkama, see ei ole mõeldud ainult noortele, kes kiiruga seal nuppudel ringi liiguvad vaid igaüks saab hakkama ja raamatu, kus me näeme ka seda eduelamust, kui inimene tuleb raamatukokku tagasi ja ütleb, et ma sain hakkama, ma sain uue töö. Lapsed kiitsid mind, et ma ohoo, mida sa juba oskad. Et see jälle omakorda innustab raamatukoguhoidjaid ja me tunneme seda oma töö vajalikkust. Kes raamatukoguhoidjaid, arvuti õpetab, sest et sealt tulevad ja kogu aeg uued programmid ja, ja igasugused uued lehed, et see teadmine vajab ju pidevat uuendamist ja raamatukoguhoidja, et kogu aeg juurde õppima, nii tegelikult nagu on kõigi meie elu, et enamik piisab sellest, et me oleme lõpetanud korra kõrgkooli, omandanud oma eriala vaid elu, noh kogu aeg nõuab seda, et me õpime uusi asju. Ja seepärast noh, teeb mind ka kurvaks see, et et me võib-olla valitsusasutuste tasemel ei tegele nii palju täiskasvanuharidusega seal, mitte formaalselt, väga mida tuleb teha kogu aeg iga päev. Et need numbrid, kui palju näiteks õppivad täiskasvanud Soomes ja kui palju Eestis, et see vahe on väga suur ja alles hiljaaegu käisid meediast läbi ka numbrid, et, et noh, nüüd ka see koroona ajal see täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on, on omakorda nagu tagasi läinud, et kuna ei saa minna kohapeale ehk siis nüüd on see, et inimene ise õpib ja uurib, et kuidas ta saab uusi oskusi, et digioskused on veelgi olulisemad. Aga kas teile tundub, et seda arvutiõpetust täiskasvanutele ja võib-olla eraldi vanemaealistele on liiga vähe, sest näiteks mina saan ikka aeg-ajalt meilipostkasti niisuguseid kirju koolitusfirmadelt, et me saime need Euroopa Liidu struktuurifondidelt raha ja me tahaksime tasuta jagada arvutiõpetust, et palun, kas te aitate informatsiooni levitada, et inimesed, kes ei oska, saaksid kursustele tulla. Kas te olete Kaie Holm, mõelnud selle üle, millesse tule et koolitajad ja inimesed, kes koolitust vajavad, kokku isa seal on natuke võib-olla taga see, et võib-olla täiskasvanule üritatakse läheneda nagu õpilasele noorele lapsele. Et täiskasvanu õpib teistmoodi? Ta tahab õppida neid oskusi, mida tal on just praegu vaja. Ja ta ei taha õppida, nii et et ma nüüd istun päevade viisi ja õpin omandanud mingisuguseid teadmisi, see peab olema oluliselt paremini sihitud ja lühem. Ja meie näeme oma raamatukogus, et just see individuaalne lähenemine üks-ühele, kus raamatukoguhoidja õpib tundma, mis tase inimesel eelnevalt on ja mis on see tema vajadus, kuidas teda sealt edasi aidata ja näidata talle neid võimalusi, et kui ta nüüd siit õpiks veel edasi, siis millised võimalused talle siis avaneksid, et kuidas ta saaks oma elu paremaks muuta, võib-olla saada Parema ja paremini tasustatud töö ja oma igapäeva toimetamiste või oma hobiga paremini hakkama saada. Võib-olla on küsimus ka õppija hoiakus, et ma tahan säilitada nyyd oskusi, mida ma olen elu jooksul omandanud neid suhtlusviise, milles ma tunnen ennast kindlalt, et säilitada seda oma maailma ja mitte iga hinna eest kõigega kaasa joosta. Kindlasti ka see. Ja hoiaku muutusest on väga raske. Seda on väga raske muuta. Jah, aga raamatukoguhoidjad üritavad seda teha, et vahel argumenteerin ka oma kolleegidega eesti teistest raamatukogudest, et ah, teie seal Tallinnas võite ju teha, aga meil siin inimestel neil polegi neid telefone. Nad ütlevad, et teie seal ju telefoni teel inimesi juhendada, aga meie inimene tahab ikkagi tulla nagu kohapeale. Ja meie vastus saab siin olla see, et me peame selgitama ja see võtab palju aega ka meie selgitame telefoni teel inimesele, et selleks, et aidata tal digilugu kasutada, et me saame selle hea tahtmise korral ka telefoni teel tehtud. Nii et raamatukoguhoidja, lon oma arvutiekraan ja telefoni teises otsas oleval inimesel oma ja nii siis omavahel nagu suheldakse ja see võtab aega, tunde ja tunde, et muidu me ei saa ja just selles ma näengi raamatukogude potentsiaali, et me lähtume inimese vajadusest ja me oleme valmis kulutama seda aega, et inimene leiaks lahenduse. Seesama näide uuest telefonist, mis on pakendis, et see telefoni esindus, tema huvi on müüa võimalikult ruttu, saada allkiri ja raha kätte ja mitte see, et kuidas see inimene leiab need kasutusjuhendid, et mäletan oma esimest nutitelefoni ostmist, kui küsisin selle peale, et noh, aga mingid juhendid siis öeldi, et otsige internetist, eks ju, ja noh, seal on need suures osas ikkagi inglisekeelsed. Et kuidas siis see eakas inimene, kelle keeleoskus ei ole ka nii hea, kus ta siis läheb sinna neid otsima või tuleb siit kaugemast minevikust meelde need juhud, kui Meie raamatukokku tuli, tulid inimesed töötukassa konsultandi juures, et noh, kus tal oli siis antud paberilehel pikk nimekiri internetiaadressidelt, et kus ta siis Saksamaa-arhiivi üles panna või kus ta saaks teadmisi, kuidas kandideerida, siilid koostada siis inimene tuleb ja mis asjad need on? Jah, täpselt, aga kui nüüd pisut seda alguses minutite näidet laiendada, siis kui inimene tunnetab, et riik suhtleb temaga tõesti ainult veebi kaudu ja nende digilahenduste kaudu ja kõik avalikud teenused, milleks temal kui kodanikul on õigus, on viidud sinna veebikeskkonda ja kui erafirma telefone müüa näol ütleb, et otsige internetist, et kas me saame siis niisuguse pettunud inimese ja, ja sellise, kes kes ei saaga usaldad oma riiki, kes suunab ta nendesse kanalitesse, millega ta ei ole harjunud. Jah, raamatukoguhoidjatena me näeme seda, et riik, valitsusasutused on selle vastutuse jätnud inimesele endale noh, heal juhul kohalikule omavalitsusele ja sellest, et kohalikule omavalitsusele on täna pandud ülesandeid. Aga tulubaasi nende ülesannete täitmiseks ei ole, sellest me ju samamoodi räägime korduvalt. Ja kui riik peab oluliseks, et inimesed suhtleksid riigiga e teenuste kaudu ka haldusreform tegelikult viis ju mingis mõttes vallamaja inimesest kaugemale. Ehk siis riik peaks panustama ka sellesse, et seal kõige kaugemates Eestimaa nurkades olevates raamatutes on hea kvaliteediga internet. Seal on head arvutid, seal on raamatukoguhoidja, kes saab oma teadmisi kogu aeg täiendada. Aga tegelikult on täna nii, et, et raamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Infotehnoloogia kulud on jäetud täiesti ainult kohaliku omavalitsuse kanda. Ja võib-olla siis, kui see kohalik omavalitsus peab oma raha lugema, siis tulemuseks ongi see, mida me näeme paljudes Eestimaakohtades. Et raamatukoguhoidja tööaega optimeeritakse ehk siis ta töötab 0,2 0,3 koormusega. Kohalik omavalitsus ei näe seda raamatukoguhoidja potentsiaali, mida ta võiks seal kohapeal veel pakkuda lisaks selle kirjanduse kättesaadavaks tegemisele. Sest riik seda sõnumit selgelt ei ütle, et jah, me oleme e-riik, jah, me tahame, et digipööre oleks tõeline, et see jõuaks iga inimeseni ka suurematest linnadest väljaspool olevate elavate inimesteni. Ja raamatukogud võiksid olla see võrgustik, mis inimesi aitab riigi ja kohaliku omavalitsusega suhelda, tähendab praktiline elu näitab, et raamatukoguhoidjale elu toob ülesandeid juurde, samal ajal omavalitsus püüab tema tööaega ja palka vahel. Kohati on see tõesti nii. Milleks kõigeks raamatukoguhoidja suuteline on, te ütlesite, et vajadusel koostab lugejale CW, aitab portaalidest otsida töökuulutusi, mida veel kõike? No tavaliselt ma tahangi öelda, et raamatukoguhoidja peab olema hästi kursis sellega, et mis ühiskonnas toimub ja selle taga ei ole mingisugune kartused, et raamatukogu ei ole enam vaja või et raamatukogu otsib endale paaniliselt mingisuguseid uusi rolle, vaid tegelikult meie enda elu seab need vajadused sinna ette. Ja, ja võib-olla on raamatukogusid nähtud ka noh, seda on lihtsustatud, et raamatuga on see koht, kust inimene saab juturaamatut. Aga see, see ei ole nii, lugemine on tegelikult lugemise kaudu, inimesed saavad uusi teadmisi, ta ei ole ainult meelelahutus, vaid esimene võimalus, kõige lihtsam võimalus, kuidas ennast harida, ennast arendada ja see on olnud maast madalast raamatukogu ammustest aegadest raamatukogu ülesanne. Jah, kui kohalik omavalitsus ja riik hoiavad kokku seda raha, mille eest raamatukoguhoidja saab kohapeal raamatuid valida, siis vaena raamatukoguhoidja võib minna seda teed, et ta hakkab ostma raamatuid, mis vastavad keskmisele maitsele, et võimalikult paljud inimesed leiaksid selle esmavajaduse. Aga tegelikult inimeste huvid väga erinevad ja raamatukoguhoidja just väikestes kohtades peaks looma väga rikkaliku kogu, et kõik leiaksid seal nii meelelahutust, aga ka oma teadmiste arendamist ja. Ma ei taha uskuda testimas, on selliseid piirkondi, kus ei ole mu lapsi ja noori ja vot leile seal raamatukogus olema nii rikkalik valik raamatuid, et nad võivad kas või iga päev tulla ja neid ootab seal uus atraktiivsete piltidega huvitava tekstiga raamat, mitte aga vanad nõuka ajal välja antud ja ja lapsele juba ammu läbi servitud raamatud, aga kui seda raha nii vähe, siis, siis ongi see raamatukoguhoidja sealt mures, et kuidas neid võimalikult, ma ei tea sooduspakkumistel leida midagi. Ja see kvaliteet ja see tase, mida raamatukogu Saksamaa piirkonna elanikele pakkuda, noh, ongi selline. Kaheldav tähendab see probleem, et raamatukogudel ei ole uudiskirjanduse ostmiseks raha, et see probleemi ei ole aastatega lahenenud? Ei, ei ole, et väikestel raamatukogudel on need summad ikkagi väga-väga väikesed. Võib olla, Meil, kes, kes me elame suures linnas ja raamatukoguriiulitel leiab erineva huviga erineva vanusega inimesed ikkagi rikkaliku valiku jahta, võib-olla peab võib-olla ootama järjekorras, et uudiskirjandust lugeda, aga see valik on ikkagi rikkalik, väikestes raamatukogudes on see ikkagi vägagi. No raamatukogud on muutunud niisugusest hardas vaikuses lugemissaalist väikeste tubade kogumiks, kus ühes toas saab võib-olla lapsele järeleaitamistundi aidata leida õpetajat, et teises toas võib-olla saab laua peal lõikeid võtta ja masinaga õmmelda. Kolmandast toast saab väikest koosolekut pidada, et raamatukogud ise peavad olema ka väga paindlikud. Jah, nad peavad olema paindlikud vastavalt sellele, mis vajadus selles kogukonnas on. Noh, näiteks kui samas piirkonnas on väga hea kultuurikeskus, kes mingeid rolle täidab, siis raamatukoguhoidja saab täita ära need teised vajadused. Kui ta on, aga noh, ikkagi väga suure piirkonna ja inimeste elanike peale ainus siis siis neid rolle ongi ongi erinevaid. Ma olen kuulnud, et koroona ajal nüüd nende piirangute paiku raamatukoguhoidjad telefoni teel soovijale loevad päevauudised ette, on see tõsi? Jah, Tallinna keskraamatukogu teeb ja ma olen kindel, et teatud raamatukogudes üle Eesti tehakse seda ka mujal. Aga see on ka loomulik, et teatud elanikud nähtavasti ei suuda endale osta, tellida perioodika, et praegu on ka soovitused kontakte vähendada, väljas võimalikult vähe liikuda. Ja kuna raamatukogu roll on tagada, et inimene oleks kursis sellega, mis, mis toimub, me ju ise ühiskonnas nüüd muudame piiranguid, tuleb uut infot selle kohta, et mida teha, mida ei tohi teha, kuidas käituda, kui sa jääd haigeks, kuidas inimesele siis see info jõuab, et kas see, kas siis peame ainsaks võimaluseks see info, mis tuleb läbi raadio või läbi telefoni ja raamatukoguhoidja tahabki julgustada inimest, et kui ta nüüd kuulis raadiost mingit uudist ja ta kuulis lõpp kui ainult näiteks et siis ta võiks helistada raamatukokku ja raamatukoguhoidja otsib üles jälle uudise ja loeb talle ette ja ta saab vajadusel ka raamatukoguhoidja käest, et täpsustada, et mis küsimus inimeste huvitas. Et Albert Einsteini on kunagi öelnud, et ainus, mida sa teadma pead, on raamatukogu asukoht, et meie oleme seda nüüd veidi muutnud ja öelnud, et praegu sellise keerulises olukorras, et ainus asi, mida sa teadma pead, on sinu kohaliku raamatukogu telefon. Et helista ja koguhoidja leiab lahenduse sinu küsimusele, et ära helista kriisitelefonile, kui see ei ole tõeliselt selline kriisi küsimus, et kui sa lihtsalt tahad teada, kuidas liigub ühistransport või, või millistele telefoninumbritele helistada, kui saada kätte perearsti, et siis võiks helistada raamatukoguhoidjal, et me oleme koolitatud professionaalid infot otsima, leidma usaldusväärset infot ja oleme valmis oma oskust, jagame praegu sellel keerulisel ajal koroonapiirangute ajal raamatukogud on ju kinni, mis tähendab, et ka need avalikud raamatukogud ei ole kinni. Raamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused ja kohalik omavalitsus otsustab, kas ja mis tasemel raamatukoguteenust pakume Tallinnas. Me pakume oma teenust kõikides raamatukogudes piiratud mahus. See tähendab, et me ei saa lasta praegu inimest raamaturiiulite vahel ise valima sest see tähendaks seda, et inimene viibib raamatukogus pikka aega. Ja seda ei ole võimalik praegu korraldada. Nii et tuleb raamatukogu helistada või saata e-kiri või täita vastav vorm veebilehel. Ja siis siis saab need raamatud ette tellida ja nii-öelda kontaktivabalt saab raamatutele tulla siis raamatukokku järgi, et me piiratud alal olema siis selle teenuse korraldanud ja teatud raamatukogudes on ka võimalus lugeda päevalehti ja kasutada arvutit meie raamatu, kus on siis korraldatud ka nii, et vajadusel me saame eemalt inimest juhendada, kui ta jääb arvuti kasutamisel hätta. Et neid ajalehe lugemist ja arvuti kasutamist ei ole meil kõikides haruraamatukogudes, sest ruumid lihtsalt ei võimalda seda turvaliselt pakkuda. Aga igas linnaosas üks raamatukogu on. Ja eks elu muidugi praegu keeruline, et aeg-ajalt me peame siis ka mõne raamatukogu ajutiselt sulgema, kui selgub, et kas keegi meie töötaja on haigestunud või, või ta on lähikontaktne, et siis me mõneks ajaks ettevaatusabinõuna peame raamatu sulgema. Et oleks kindel, et kõik töötajad, kes siis teenuseid pakkuvad on, on terved ja et meil on olemas ka piisav meeskond seal koha peal, et, et me saaksime neid teenuseid pakkuda. Sest inimeste soov lugeda on, on tõesti väga suur, et need kuhjad, mis tuleb meil iga päev vaimskonna inimestele, et need on ikkagi märkimisväärsed, aga see tekitab raamatukoguhoidjale ainult ainult rõõmu. Ja muidugi noh, Me mõistame inimeste pahameelt, et nad tahaksid isemine riiulite vahele vaadata, valida aga midagi ei ole teha. Siin taas tuleb, et meenutada, et kõige tähtsam number raamatukogu telefoninumber tuleb raamatukokku helistada ja siis arutada raamatukoguhoidjaga. Ja raamatu koidu otsib välja need raamatud annab soovitusi. Et mida võiks järgmisena lugeda, mis meil parasjagu raamatukogus kohapeal on. Et mingis mõttes on raamatukoguhoidja ka selline nagu hingehoidjat, et püüame siis aru saada inimeste soovidest ja vajadustest ka praegusel keerulisel ajal pakkuda sellist vaimset, et tuge et sellest ajast üle saada. Jah, praegu kui kõik teatrid, kontserdid, muuseumid on ju kinni, raamatupoed ka kinni, et siis ma saan aru, et kui sa ka sealt ette tellimises midagi tellida, sulle viisakalt vastatakse, et palun vabandust, aga seda meil hetkel ei ole sees, et kas teid panna järjekorda, et järjekord on nii ja nii mitu nädalat, et sellest kõigest tuleb aru saada. Ma lihtsalt tahtsin küsida, et kas need avalikud internetipunktid, mis rahvaraamatukogudes on, et tõenäoliselt need on kinni samamoodi kui ka vallamajade ustel on silte? Palun suhelge meiega ainult internet teel, et no raamatukogudes, kui nad ikkagi praegu piiratud mahus teenust pakuvad, siis üldjuhul nii nagu ka meil seal võib olla ühe kahe arvuti kasutamist ikkagi pakutakse, sest on täiesti arusaadav, et siin võib olla vajadust, et teha makseid samamoodi suhelda riigi- või kohaliku omavalitsusega. Et see vajadus ikkagi on. Ja kultuuriminister Anneli Ott ütles hiljutises Eesti Päevalehe intervjuus, et Me asume täpsustama rahvaraamatukogude rolli uuendama raamatukogude seadust, mida hakatakse uue rahvaraamatukogude seadus ootab uuendamist. Juba aastaid. Võib öelda, et juba minister jäneseajast peale ootame oma seaduse muutmist sest elu on nii palju aja jooksul muutunud, et see seadus on meile ammugi jalgu jäänud. Nüüd on ta võetud eelmise aasta sügisest siis tõsisemalt ministeeriumi poolt tõstetud lauale ja oleme koos arutamas, kuidas saaks seda teenust üle Eesti ühtlasemaks muuta. Et kuidas tagada seda, et raamatukogu teenus oleks kõigile võimalikult hästi kättesaadav. Ja kuidas ühtlustada seda kvaliteeti, see tähendab raha, see tähendab raha ja oleme raamatukoguhoidjate poole pealt siis ka edastanud selle tugevama sõnumi. Et me ootame oluliselt paremat riigipoolset toetust. Raamatukogude häda on jah see, et, et me oleme jäetud ainult kohaliku omavalitsuse vastutada. Riik eraldab meile toetust teavikute ostmiseks, aga kõik ülejäänu on jäetud kohaliku omavalitsuse rolliks. Ja raamatukogu langeb omavastutusvaldkonnaga mitme ministeeriumi alla. Et me oleme kultuuriministeeriumi haldusalas. Aga Me tegeleme täiskasvanute jaga laste mitteformaalse hariduse, ehk me käime haridus ja teadusministeeriumi alla. Me käime teatud valdkondades sotsiaalministeeriumi alla. Me tegeleme ITK infotehnoloogiaga, see tähendab, et me tahaksime tuge ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Ja kuigi meie riik on hästi väike, siis ikkagi jääb selline mulje, et iga ministeerium ajab oma rada ja sellist koostööd ministeeriumite vahel ei ole, kuigi sõnades sellest ju räägime. Kuidas siin. Me väikse riigina teeme väga head koostööd. Te olete olnud nii pikka aega raamatukogu direktriss, te olete kindlasti käinud maailmas ringi lahtiste silmadega ja vaadanud ka muude maade raamatukogusid. Kirjeldage meile palun mõnda niisugust, mis on jätnud teile sügava mulje, et kui saaks ise ka Eestisse niisugusena? No neid näiteid on, on väga palju ja ega väga kaugele ju ei pea minema, et kõige lihtsam on sõita siit üle lahe ja vaadata, mida teevad soomlased. Aga ma muidugi väga ilusaid raamatukogust on hooneid ja väga heal tasemel teenuseid on Taanis, Norras, siin, Hollandis tavaliselt ka siis sellistesse uhketes raamatukoguhoonetes käies saan aru, et, et me peame suutma jääda kahe jalaga maa peale ja üritada mõelda, et mis meile siin on, on võimalik. Ja seda, et, et meil Eestis oleks raamatukogu teenus selline ühtlane, kvaliteetne üle Eesti, et need tegelikult ei ole. Ma ei tea, üle mõistuse suured summad. Jah, kui me hakkame rääkima sellest, et me tahaksime samasuguseid raamatukoguhooneid nagu on meie põhjamaades ja kui mõelda seda, et, et me tahaksime, nendes raamatutes oleks korralik ventilatsioon, et me saaksime ka ka sellist pandeemiat ajal oma teenuseid oluliselt paremini pakkuda, kui, kui me selleks praegu olema. Jah, need on tõesti suured summad ja see, mida vajaks raamatukogudes iseteenindussüsteemidele üleminek nagu poodides ka raamatukogud ootavad nii kohalikult omavalitsuselt riigilt toetust, et me saaksime neid arendusi nagu teha. Aga, aga need ei ole selles mõttes meie riigile nähtavasti ka mitte üle jõu käivad summad natukene rohkem paremat planeerimist mingite selliste uuringute või analüüside ärajätmist, millele mittemidagijärgne. Et paremat majandamist saavad raamatukoguhoidjad soovitada valitsusasutustele. No Helsingis muidugi see uus suur raamatukogu oodi ehitatud täiesti kesklinna ja te olete öelnud, et ka ka Kuressaare raamatukogu väga palju ka aastakümneid tagasi, kui te seal veel töötasid toodi ära kesklinna, et see oli üks väga õige otsus kogu Kuressaare seisukohalt, et praegu käib Tartusse niisugune mõttevahetus, et kas kultuurikeskus ja raamatukogu peaksid koos olema keset linna või siis või siis pigem mitte, mis teie hinnang on? Ei taha tartlastele midagi ette kirjutada või soovitusi anda. Pigem üritan Tallinna linnas võib öelda seda, et meie raamatukogu hoonet vastaksite kaasaja vajadustele ja õnneks mõned head ideed on praegu ka liikumas. Nii et, et ma loodan, et lähiaastatel on meie raamatukogul ka tallinlastele häid sõnumeid. Selles osas, et, et me saame mõne kaasaegse raamatukogu mõnda linnaossa. Et ennekõike muretseme Lasnamäe pärast, kus, kus raamatukogu teenus täna ei ole selline, nagu ta olla võiks. Samas on see just piirkond, kus inimeste info kättesaadavus ja sellise kultuurse Aja veetmise tagamine kindlasti on. On väga oluline, mis uuendus Tallinna keskraamatukogu ootab, et ma olen käinud teie ilusas saalis, mõnel kontserdil mõnel avalikul koosolekul infotunnil, mis veel tuleb? No neid plaane on, on üsna mitmeid hetkel kõige suurem arendus, mis meil praegu nii-öelda riigihanke tasandil käimas on, on siis iseteeninduslahendusele üleminek, et me näeme seda raamatukoguhoidja ülesannete mahtu, me tahaksime suunata inimesi selliseid lihtsamaid protseduure tegema ise ja inimesed tegelikult seda ka ootavad, nad ei taha seista järjekorras. Me kõik ei, oleme harjunud kauplustes teatud toiminguid juba ise tegema, et oma aega kokku hoida. Raamatukogu tahab seda hakata pakkuma ja lisaks võimaldaks selline iseteenindusvähendada, aga kontakte inimeste vahel, et me kõik ütleme, et see teine laine ei pruugi jääda viimaseks, et võib tulla neid veel ja, ja ka tulevikus tervisekriise. Et me oleksime paremini valmis selleks, kui tuleb mingi sarnane kriis. Ja sellesse arendusse kuulub siis ka see, et meil on väljas Õues iseteenindavat kapid. Ehk inimene saab tellida raamatu ju ja me paneme selle talle sinna valmis ja ta saab selle kätte sellel hetkel, kui ta ise tahab, ilma et ta siis samamoodi raamatukoguhoidjaga peaks kokku puutuma. Sellest on kahju, raamatukoguhoidjad reeglina on väga kenad inimesed ja nendega on äärmiselt meeldiv suhelda. Ka raamatukogu kasutusnäitajad näitavad seda, et inimesed eelistavad üha rohkem tulla raamatukogu koha peale ja kasutada neid teenuseid, mida me pakume, olgu see siis arvutikoolitus, keelekohvik, üritused lihtsalt et sõbraga või perega raamatute lugemine. Et muudame need võib-olla sellised lihtsamad protsessid, raamatusaamine ja raamatu tagastamine lihtsamaks. Aga suurendame seda potentsiaali, et raamatukoguhoidjal oleks aega lugejaga suhelda, rääkida raamatutest ja anda edasi neid uusi oskusi. Täna on meil Kaja loodimisel Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. Te olete töö poolest tallinlane, lausa Tallinna aukodaniku tiitli pälvinud, aga sünnilt te olete saarlane, pidada oma vanematekodust ja vanematelt olete kaasa saanud. Et minu vanemad on minu maailmapilti ja väärtusi väga palju mõjutanud. Nad on mõlemad sündinud kolmekümnendatel aastatel ehk Eesti esimese vabariigi ajal ja on pärit lihtsatest peredest, kus pidi selle talupoja tarkusega hakkama saama ja selle nad on tööarmastuse annad ka oma lastele kindlasti edasi andnud. Meil on suur pere, minu vanemad on üles kasvatanud kaheksa last, meil oli lastel kõigil omad ülesanded, mida tuli teha, olgu see siis seotud mingite majapidamistöödega või väiksemate hoidmisega. Nii et me kõik oleme sellised, kes naudivad töö tegemist kelle jaoks see on loomulik. Ja kellesse vanemad on võib-olla istutanud selle, et me peame ise hakkama saama. Et me ei, ei saa jääda ootama mingit müstilist abi kuskilt mujalt, vaid kui tahad, et midagi toimuks, midagi muutuks, siis sa pead seda ise tegema. Minu vanemad on ka väga lahtiste kätega, et noh, nõukogude ajal oli see ju tavaline, et kõike tuli teha, ise poest osta ei saanud. Nii et et jume selle ka oleme ikkagi oma vanematelt omandanud ja, ja võib-olla selle tõttu tegelen ka raamatukogude valdkonnas, mis ju tegelikult on samamoodi selline korduvkasutus ja säästlikkuse põhimõtted, et ei ole mõtet siin ilmas liiga palju tarbida. Asju saab korduvkasutada kindlasti ka selline, et põhimõtteliselt on kodust meile kaasa kaasa antud ja et tööd peab armastama ka, ka seda, mis võib-olla on selline raske, mida ei tahaks teha, et eks me seal lapsepõlvest ka kindlasti ju teatud tõid nii-öelda vihkasime. Aga see tuli ära teha, et sa saaksid tegeleda nende asjadega, mis sulle meeldivad ja mis on huvitavamad. Tuleb lihtsalt ära teha. Kas te olite juba lapsepõlves suur lugeja? Ma olin tõesti väga suur lugeja, et ei julge jah siin kolleegide ees öelda, et raamat oli mul nina kogu aeg ka siis, kui ma sõin või, või, või tegin käsitööd, et siis ikkagi kõik segi. Koos raamatutega. Täna ma võib-olla tõesti nii palju enam lugeda aega ei, ei ole. Kas teil on noorusest mõni raamat või mõni film või mõni heliplaat, mis on olnud kuidagi teile silmi avav või muul moel tähenduslik? Ma isegi ei oska öelda raamatuid, neelasime tõesti kõike, mida ma kätte sain, õnneks neid meie peres oli palju. Ja seda, kus asub linnaraamatukogu, tegin ma ka endale juba üsna varakult, et selgeks. Mõtlesin täna siia vestlusele tulles, et raamatud on minu elus olnud alati väga olulised, olengi oma elukutse nendega sidunud. Aga töötan rahvaraamatukogus, mille roll ei ole raamatuid koguda säilitamiseks, vaid selleks, et inimesed neid loeksid. Ja, ja nii ei ole ma oma loomulikult ka raamatute kollektsioneerija koguja, vaid pigem noh, armastan inimesi, kes raamatuid lugeda armastavad. Te tahtsite saada eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Aga ei saanud? Jah, mul on tagantjärele keeruline öelda ka, kui suur see tahe tookord oli. Mul olid head hinded tunnistusel, aga ei olnud ühtegi valdkonda või ainet, mida ma oleksin millesse ma oleksin kuidagi kirglikult suhtunud, mis oleks olnud mul tugevam, ma olin ühtlaselt hea kõiges. Ja Ma lõpetasin keskkooli 80.-te keskel, kus võib-olla ei olnud sellisel väikesest kohast mitte jõukast perest pärit noorele Se kõrgkooli edasiõppimine, noh, ainuvõimalik tee tollal. Nii et ma edasiõppimise otsust ei tookord ei teinud, et väga võimalik, et selle taga oli see, et ma ei teadnud, mida edasi õppima minna. Ja läksin Läksin tööle. Ajad hakkasid natuke muutuma seal 80.-te teises pooles ja kindlasti üks inimene, kes mind minu elukäiku on mõjutanud, on, on minu hea sõber Marit, kellega siis oleme klassikaaslased esimesest klassist peale ja ühes pingis teisest klassist alates ja kelle ka koos meie elu on läinud üsna sarnaselt, et ka tema ei läinud ülikooli edasi õppima. Aga siis paari aasta pärast saime aru, et, et kui me nüüd ei lähe, et siis, siis me nähtavasti ka ei lähe kunagi. Aga samas Eesti elu hakkas muutuma. Ja joome üksteisele ikkagi niipalju siis toeks olime, et, et me mõlemad selle otsuse tegime, et, et nüüd lähme ja, ja saime ka hakkama, sest pidime ju kõrgkooli sisse saama võrdselt nende nord, aga kes olid need saanud natuke teistsuguseid teadmisi kui meie? Meie õppisime pähe, ma ei tea ülemnõukogu presiidiumi liikmeid ja, ja viisaastakueesmärke. Aga noh, nagu ma vahel naljatamisi öelnud, et nemad olid juba esimest juku arvutit näinud, meil ei olnud. Aga saime sisse, jaa, jaa. Ja mis seal salata, minu erialavalikut mõjutas võib-olla pigem see, et eesti keele ja kirjanduse erialal oli sisseastumiseks vene keele eksam ja saarlasena, minu vene keel on olematu Tallinnas elades, nüüd on mõnevõrra kui paremaks läinud, aga ikkagi oli ta sel ajal ikkagi väga kehv, nii et ma ei julgenud minna riskima. Ja valisin raamatukogunduse. Kõrgkooli lõpetamise järel olin ma muidugi ka endale teadvustanud, et et selline raamatukoguhoidja, kes kaheksa tundi päevas kataloogi või biblio grafeerib, ma ei ole. Pigem olen siis selline inimestega suhtleja ja ringi toimetaja ja. Te läksite pärast lõpetamist Saaremaale tagasi, aga ei jäänud sinna. Ei jäänud väga kauaks ja meenutan väga hea meelega oma esimest töökohta Kärla valla raamatukogus kus mul oli võimalus seda raamatukogu ruumilahendust muuta selliseks, et et lapsed ja noored ennast seal väga hästi tundsid. Meil oli seal väga põnev, me tegime erinevaid asju vahetunnid. Vahetundide ajal oli raamatukogu lapsi ja noori täis, et eks nad tulid ju muidugi alati vaatama seda noort raamatukoguhoidjate temaga suhtlema ja ennast näitama tema. Aga see oli ka nende koht, kus raamatukoguhoidja lubas raadiomuusikat lasta ja ja lihtsalt noortel omavahel lobiseda. Aga selle lühikese aja jooksul, mis ma seal töötasin, noh, ma nägin ka seda, et Need üheksanda klassi poisid, kes võib-olla alguses tõesti tulid lihtsalt sinna minuga jutustama, et algul vatise Miki hiire koomiks juba järgmisena võeti mingi muuseas raamatuhoidjal ei olnud ju aega nendega juttu ajada. Ja tore oli see, et, et täiskasvanud said ka üsna ruttu aru, et millal raamatukokku tasub tulla, et et sealt uksest sisse mahtuda ja ja mitte laste koolikottide otsa koperdada. Nii et saime seal üsna üsna hästi hakkama. Kuid, kuid et siis kulutas Saaremaa maakonna keskraamatukogu välja direktori konkursi, kandideerisin ja töötasin mõned aastad mõned aastad seal. Aga siis tulid tagasi, tulite Tallinna, siis tulin Tallinna. Te olete omandanud veel ka teise ja kolmanda kõrghariduse. Kas see on olnud vajadus? Jah, ma olen tundnud, et ma saan oma tööd paremini teha. Kui mul on olemas teadmised ärikorralduse ja personalijuhtimise valdkonnas, mida ma siis õppisin tookordses Audentese kõrgkoolis ja kultuurikorraldus, mida ma õppisin siis hiljem Tartu Ülikooli avatud ülikooli. Kas see on teil kohe iseloomus asetada ennast mugavustsoonist väljapoole sest oleks ka lihtsamalt saanud? Kunagi Lennart Meri ütles, et me peame olema nõudlikud oma riigi suhtes, aga ennekõike tähendab nõudlikkust iseenda suhtes. Ma tahan oma tööd teha hästi, ma olen nõudlik oma töö suhtes, aga see tähendab ka nõudlikkust siis selles osas, kuidas mina saan töösse panustada. Ja kuigi Tallinna keskraamatukogu on Eesti suurim rahvaraamatukogu, siis, siis ikkagi meie meeskond on suhteliselt väike, siis see tähendab, et kõik paljud meist peavad tegelema väga paljude asjadega, mis tegelikult on ju Eestis ka tavapärane. Meid on siin vähe, aga kõik tööd, kõik funktsioonid tuleb ära teha, ehk siis üks inimene peab olema võimeline tegelema väga paljude erinevate valdkondadega. Nii et see vajadus, et ma pean mõistma, kuidas me teeme eelarvet. Et ma tean rohkem personali värbamises, personali arendamisest, et see esimene edasiõppimine, see oli otseselt seotud ikkagi vajadusega igapäevatöös. Kas teil jätkub nüüdsel ajal aega ainult erialase kirjanduse lugemiseks? Ei, ma loen väga hea meelega ka eesti kirjandust ja mis seal salata, meeldib ka kriminulle lugeda, kui tööpäev on olnud raske. Üks nimekas kirjanik siin ükspäev kurtis, et tal ei jätku enam aega, et, et kogu eesti uudiskirjandust läbi lugeda. Mille järgi teie valite, et mida te loete? No eks on juba välja kujunenud autorid, kelle raamatuid ma Ma jälgin ja ootan, et tal tuleks uued raamatud ja nimetame palun, on mulle väga meeldib Tõnu Õnnepalu, et tema raamatuid ma tõesti tõesti ootan. Aga ka Jaan Kaplinski on, on autor, kelle mõne raamatu lugemise järel Ma olen raamatuga endale ostnud, et kuule, töötan raamatukogus, siis ma üldjuhul väga suur raamatut ostja ei ole. Pigemini käibki ta sedapidi, et, et ma loen raamatukogu raamatu läbi ja siis ma saan aru, et sellel raamatul on tähendus minu jaoks ja ma lähen seda siis oma kodusele raamaturiiulile ostma. Aga Ma kasutan väga palju oma heade kolleegide nõu raamatute valikul, sest raamatuid ilmub tõesti väga palju. Minu suuremad lugemised jäävad puhkuseaega. Kui mul on rohkem siis aega iseendale ja tavaliselt ta siis näebki välja, et ma juba oma head kolleegi hoiatan ette, et ma hakkan puhkusele jääma, et siis ta varub mulle paar kasti raamatuid, siis teeme seal kahekesi võib-olla mingisuguse valiku ja ja nii ma selle kastiga siis oma suvekoju muhusse lähen ja ja vaatan, palju ma siis läbi lugeda jõuan. No õnneks jätkub veel siiski aega ka kirjutada esialgu artikleid ja siin mõni aeg tagasi Postimehes avaldas teie artikli just nimelt nendeni digioskuste teemadel ilmselt tõukusse nende äparduste ka meie digiregistratuuri ja Eesti e-portaali kaudu registreerimisel. Ja teil oli seal ka mõned mälu järgi, tsiteerin niisugune lause, et kui inimene ei saa oma riigiga suhelda, siis tapeti, dub oma riigis, kas sellele artiklile oli palju niisugust vastukaja, mida tulite otse teile ütlema veidile? Et jah, ma sain toetavat tagasisidet oma kolleegidelt, raamatukogu hoidjatelt? Raamatukoguhoidja üldjuhul on selline, ta ei kipu esiplaanile ja, ja ka Meie seisukohad võib-olla praegusest sellises kliki maailmas ei jõua alati kaugemale meie kogukondlikust arutelust, millest muidugi on, on väga kahju, sest raamatukogud ei ole ju midagi iseenesest, et tegeleme ja suunama oma teenused inimesele. Ma olen sarnasel teemal artikleid kirjutanud ka varasemalt ja siis alati nad on saanud tõuke, kas mingisugusest uuringu tulemustest näiteks täiskasvanuhariduse tulemusteta või mis ei ole olnud Eestile heade näitajatega või siis on vastu võetud mõni riiklik arengudokument, et kus minu hinnangul ei ole raamatukogude potentsiaali piisavalt kajastatud või, või on jäetud seal tähelepanuta see, et raamatukogudel on teatud vajadused seal ressursside järele ja riik võiks nendesse valdkondadesse rohkem rohkem panustada. Siis ma olen üritanud tõmmata tähelepanu oma artiklitega, tuues seal võrdlusi Põhjamaadega. Kuidas neil on paigas, et kui pikk teekond peaks olema raamatukokku inimesel. Et kuidas nemad näevad, et raamatukogu saaks ära hoida tud piirkondade või ühiskonnagruppide marginaliseerumisest seda, et et raamatukogud saaksid tõsta majanduslikult mitte nii hästi hakkama saavate perede laste haridustaset. Eriti hea ongi tuua see paralleel Soome, mis on meile niivõrd lähedal ja kus asjad on oluliselt, et paremini korraldatud kui, kui meil siin Eestis ja seal on raamatukogud väga tugevad, neid hinnatakse riikliku ja kohaliku omavalitsuse tasandil, seal käiakse raamatukogus oluliselt rohkem kui Eestis, kuigi me võiksime mõelda, et inimesed saavad seal majanduslikult paremini nagu Hap. Aga noh, kui, kui Eestis, et miks ikkagi Teal panustatakse raamatukogudesse nii palju, miks inimesed nii palju raamatukutses käivad, mis seal on teistmoodi kui, kui meil võib-olla traditsioon põlvkondade viisi välja kujunenud komme raamatukogus käia, seda väärtustada. Et selle esimese Eesti vabariigi ajal raamatukogul oli täpselt samasugune tähendus kui, kui see oli Soomes samamoodi riik, iseseisvus, tekkis vajadus, et, et me, et me vajame haritud rahvast, et oma riiki üles ehitada jahte nõukogude aeg. Seal oli raamatukogul natukene teistsugune tähendus. Aga nüüd juba 20 aastaga oleksime võinud selle selle uuesti uuesti tasa teha ja eriti kui vajadust tegelikult raamatukogu teenuste järele ja see potentsiaal, mida raamatukogu saaks ühiskonnale pakkuda. Vähemalt raamatukoid silmade läbi vaadatuna on täiesti olemas. Võib-olla see raske koroona aeg nüüd tõestab meile, et raamatukoguhoidja on sealjuures ja lisaks kõigele veel ka hingehoidja, et ta tõesti aitab inimest, kes ise väga täpselt nende internetiteenustega hakkama ei saa, et siis raamatukoguhoidik aitab ja raamatukoid ja on valmis aitama. Meil oli täna külas Kaie Holm, Tallinna keskraamatukogu direktriss. Hästi palju jõudu teile kõikidele ja palju tänu pika intervjuu eest. Täna oli saatejuht Kaja Kärner ja uue külalisega. Kohtume nädala pärast kuulmiseni.