Uhke Norra kolmemastiline purjelaev Sõrland, et on Tallinna sadamas ja esimest korda kapten eestlane Ants Leps, tere tulemast koju koju ja kui kaua te Eestist ära olete? Kuule, ma käisin siin kord juba ükskord, mille vast ära olin siin mõni päev siis oli see esimest korda peale sõda laevakaptenina, kes laeva siis seda pole ma parem laevakeltsa siin käin, see on lõbusõidulaev või õppelaev õppelaeva küll, aga ei hakata välja ju kutselise merenaine näidata. Väljend niuksed, kellel huvi on, kes tahavad suuremat purjelaeva õppida tundma, siin on kahenädalased kursused igaühele üks käik, kes on asjast huvitatud, maksab raha kinni ja siis kursuse raha ja siis võtavad osa koolist võib-olla iseloomustate mõne sõnaga seda purjelaevalaev on ehitatud Christian sandis Lõuna-Norras 1927 ja see on kõige viimane raapurjekas maailmas, mis ehitati ilma mootoritel. Ja meie saame abimootori alles 1958, sellepärast et puksiirabi läks nii kalliks, et otsustasite, paneme omal puksiir iseseisvuse. Laev on 216 jalga pikk ja ta on niinimetatud täis purjekt, tähendab, et iga raapurjed, purjede pind on 1250 ruutmeetrit, kui need 24 purjemastide kõrgus grootmast on 35 meetrit, nagu näete, siin on kärisija vaierisioneerisi igavene rägastik otsekui palju ja neid on tarvis. Siin käib ju kõik niinimetatud norra auruga kõige käe jõul käis ja on siin kokku 11 kilomeetrit ja meeskond on peal, kui suur laeva põhimeeskond on 16 meest? Just niipalju, et ilma korsantide ta saab hakkama, kui tarvis on, ja siis ma võtan veel kuni 70 korsanti peale ja praegu on ka nii palju mehi peal naisi ka ja nojah, siin on kõiki naisi ja mehi ja igast rahvusest. Meil on praegu 11 rahvust laevas, siit on eestlasi paar venelast, soomlast üks väiksest üks hollandlasest üks ameeriklaste paar tükki Inglismaalt ja kõik on norra harrastusmerekooli kursandid siis? Jah. See laev on avatud igaühele, nad tulevad igalt välismaadelt ja maksavad kinni ja tulevad kaasa, siin on kõik vaba. Kui suur see raha on? Kahe nädala kursuseid maksab 6000 krooni tänavu aasta ja siin on see tohutu summaga, meie juures see pole mingi iga inimene kulutab nii palju oma puhkusel paari nädala puhkusel, nii et see pole midagi erakordselt kallis. Te ise, millal esimest korda märts sõitsite minu esimene meresõit oli siis, kui siit põgenesime 44. aastal väikse paadiga Rootsi, siis ma olin 11 aastane, peale seda siis, kui küllalt vanaks sai, siis läksin kohe merele. Märtsikuu 50. aastast saadik ja kapteniks saite. Ma sain kaugesõidukapteni diplomi 60. aastal ja siis purjelaeva kapteni diplomi sain 15 aastat tagasi. Paljud teavad teid aga maailmas tuntud mere maaliana. Kust see kunstiharrastus teile tekkinud? Ei mina tea, ise tuli, mulle on alati meeldinud kritseldada poisikesest saadigi alati pliiats käes. Ja siis lõpuks hakkasin värviga ka proovima ja siis umbes 18 20 aastat tagasi, siis jätsin kõik töö maha, tegelikult hakkasin kutselisest paalima. Ja nüüd ma olen mere kunstlik Meremaale peol. Sellega elab ära ka nüüd see mu tegelikult see elukutse ongi. Ma säilan ainult just niipalju, et oskusi veidi säilitada, mitte rohkem. Minu töö, Kemaali töö. Kus te kodukoht praegu on? Arendalis Lõuna-Norras? Eestlasi on, seal? Ei ole, kogu Norras on need vähe, vaid on kokkukäik umbes 30 tükki terve Norras ja see on pikk maa, elame kõik laiali. Eestlasime kunagine paar korda aastas, võib-olla saan eestlasega kokku. Kui kauaks te nüüd Tallinna sadamasse jääte? Kuni laupäeva keskpäevani, nii vähe aega ja jälle merele peale merele ja mina ise oleksin kaua aega, aga siis mu kursandid, need on maksnud raha selle eest, et säilitada. Ja nende pärast siis pean nii ruttu, kui võimalik on. Ega nad midagi sadamas ei õpi, Teil on külalisi väga palju siia täna veel tulemas, täna õhtu on suure ametlik vastuvõtt ja siin tulevad igasorti tegelenskisi teretama ja vaatama, uurima ja mõnu tundma. Purjelaevast jahjah muidugi purjelaevaga see igapäevane asi ei ole ja siis, kui sadamas on, siis tuleb ikka juhust kasutada ja siis meil on laval ka niuksed esinduslikud kohustused. Kui oleme sadamas, siis tuleb ikka. No need suurimad tegelasi, austatud, loodan teid varsti jälle kodusadamas näha. Ikkagi Tallinn on teie jaoks ikka kodusadam ikooni Ahja jõkke, modaalkodu tagasi tulla. Tuult purjedesse? Jah, aitäh.