Siis ei saa Peeter ja Veski täide sest Veskimäe on väsinud ja Veskeeri ruloo. Me tareiereskide sa otsi riistad üles ja raius laanekivis. Et keegi ei reeda ära ja jääd puhtaks säravaks. Sessioon. Ka. Eluks ajaks kui koorma kõrval kõnnib siis küüsigas, toob linnaseid ta. Ta La Saaremaal kui siis juhtude jääda seina, rääkis. Olema ta kuulma tuleva koleda juustude. Eestis ei saa meelde ja. Sest Veskimäe on see asi ja ruloo Kõlas kõigile hästi teada-tuntud laul veskimehest selle tolli alustuseks ja Andres vajagne veel stuudios pea tund aega seni, kuni algab päevakaja admistena tund aega varem, ehk siis kell viis Veskimees aga viis meid Ida-Virumaale, kuna seal läheb laulu pautor Henn Rebane, et just nimelt Ida-Virumaalt pärit on ja see meil seal üleval nurgas on Ida-Virumaa, ei saa me ilma nendeta ka kuidagimoodi. Teksti autor Hando Runnel muidugi Tartust ja Jaak Jürisson solist on pärit Tallinnast, puha Tallinna poiss. Aga eelmisest tunnist jäimid kangesti-kangesti vaeva vaatne see Marko Matvere jutt sellest Kaarel Eenpalu kõnest ja enne imet ega siin imestada, aga tegelikult ei ole midagi tähendanud natukene kuulajatajate enda vaeva otsida neid asju ERR-i arhiivis ja leidsin ilusti üles Kaarel Eenpalu kõnet, mis peetud võre võrus seitsmenda val paigu päeval aastal 1939 ja selle saate lõpetuseks sinna vahetult enne siis Päevakaja saab ka selle kõne ära kuulata. Kui palju panna sellel kõnel ühist praeguse ajaga, seda võib igaüks ise otsustada, kui selle kõne ära kuulanud on, aga sinna on veel aega ja muusikat loomulikult ka palju kuulata. Tahate erinevaid maakondi, jõudsime neid üsna mitu, pea pooled läbi käia esimeses tunnis, nüüd siis Ida-Virumaal trilitusi kõikidele sinna toredatele, inimestele ja akna sealt natukene siiapoole tulla ongi meil Lääne-Virumaad ja kui palju muusikuid sealt pärit on, sealt kohe raske valikut teha, aga kuna panna sellile pidulik päev täna ikkagi Eesti vabariigi sünnipäev 103. siis natukene temaatilist, et need laulu ka jaht küll seal on õde ja vend Padarit Gerli ja Tanel ja Kadri Voorand. Ja veel palju-palju on sealt Rakvere kandist ja Lääne-Virumaalt pärita katne Bonzotne, kes küll seda esineja nime enam ei taha kasutada ja Andrus Albrecht on tema kodanikunimi ja kuulamegi teha siis ühe laulu, mis tänasesse päeva sobib väga, väga hästi ja kannab temani ilus oled isamaad ja esitajaks Tagoopika südamlikult ja kogu hingega Andrus. Me. Ei ole tõstvad laad, veskis kooliaasta seik, kaod kaob. Paat köiejärved laitva metsas. Siis ja siis. Sooled. Õhu veeautomaadi nii-öelda rohu sees. Ja kui üks eeltööd Ja siis. HCG. Seina. Ultima Thule ja laul nimega Eesti asi vägagi teisi basid täna vajada on käia läbi siis kõik 15 maakonda meil siin Eestis ja selle lauluga, mille autoriks Ultima Thule, basskitarrist täht Raul Vaigla, akna sai ära käidud Jõgevamaalt, no muidugi ka tervest Eestist. Ultima Thule muusikud on ka teistest Eesti maakondadest pärit, näiteks Riho Sibula Raplamaalt, Järvakandi poiss Jaak Ahelik, eesti poiss, tasina poiss, eestipostid on need kõik, Jaak Ahelik loomulikult Tallinna poiss ja Slovka koobrin, tema tuli Venemaalt aitäh ja elas ka samuti siin Eestis pärast hiljem kolis Kanadasse ja sealt veel kaugemale edasi. Aga jah, ka soomepoiss oli siin kaastegelikult Pave Mayanen hiljuti meie seast lahkunud andekas muusik, kes on ka mitu korda Eestis käinud ja nagu kuulda, siis eesti poisse aidanud muusika tegemisel ja tema häält oli ka selle laulu lõpus väga ilusti kuulda. Jõgevalt Lääne edasi on hea minna Põlvamaale ja tervitused sealtkandi rahvale otse loomulikult ka seal on palju toredaid muusikuid, väga andekas ja väga tore, et lauljatar Rita Ray kodanikunimega Kristi Raias, kes ei unusta oma kodukanti ja käib seal ikka esinemas, nagu ta on ka siin raadios rääkinud, et loomulikult tore ansambel Winny Puhh ja ka Eesti laulul finaali pääsenud redel Kalevad Põlva poisid ometigi sealt, aga Aapo Ilves, kes muu ikka, tema on vast ehk üks kuulsamaid ja tuntumaid Põlva poisse Räpinast pärit ja Räpina laulu on tema teinud ka, aga sedapuhku kuulame võib-olla natukene sellist kriitilist. Ta laulab ta aga vähemalt võru keeles, ta on sest Võrumaale, et me läheme ka õige pead ja olgu siis tervitatud kõik Põlva inimesed ja kõik need, kes Põlvast pärit, aga elavad mujal seal. Aapo Ilvese lauluga kohv korradikotsi ma-ei-le. Ega ta väga ei näe ja. Kumisest mis kuradi Ott teile ma ei näe ja mille ta pole? Puhingi pääl satas ärv vääret. Jan on linnale, nii läheb. Kas nõrgemba koolis äärevaim poole nõrga ja. Ammliimududre kuigi vool ammu Kurb on seolaul trööstida. Kuradi. Ja mida ma Kui joogis vällama mõõdo simmanil import. Peaks sõdima? Ja udukad, et, Siis sööd sulid, ZAZ, mida ta satuti töötlehku töisiga, tulli, assallis maid, võlts. Nii Woodud refrään, nupuy kiired. Ime ö. Kurbam seo laul Olülit rüüstiga. Kuradi kôik silma ele. Ja ei, ma EDT. Kas avitas pikand vai Rihe? Vaid kuuli, Priit sti ja Õima saab mõõt ele. Kui ginaadrefräänu piine saab vaka olla, ei ta kurbamise laul, anot, rüüsi, aps. Tankuraadinikot. Ma ei lähe. Ja vaadake Tabildi kõrvalaul, Arnold Rüütli, annate. Tan kuradi silmajakk külmada. Kõlas Vello Toomemetsa lauldud on kevad, Tartu peal, kevadet me siit loomulikult ootame. Isegi vabariigi aastapäeval ja vähem kui kuu aega on kevade alguseni jäänud Tartumaal sai käidud, sealt ei ole enam kaugele minna. Võrumaale ja Võrumaal ootab meid Teppe ehk siis Peeter Saar ja ansambel hetero. Tere Pepe. Head vabariigi aastapäeva sulle ja kogu Võru rahvale ja loomulikult ka. Vaata kui see 60 on seal, jah, see ongi üks selline see põhjus, miks sulle just helistatud siin saia sinuga rääkida sel päeval, et 60, nii et sa oled siis 43 aastat noorem kui Eesti vabariik tuleb välja? Jah. Aga hetero sai ka 40 aastat vanaks, nii et kokku tuleb päris ilus ümmargune number 100 ja see hakkab juba jõudma sinnakanti, kus Eesti vabariiki on 103 aastat. No praegusel ajal on selge see, et mingisuguseid esinemisi ei ole, jäätmejõudsite te selle hetero ka täna tähistada ka seda neljakümnendat aastapäeva. Jah, kontserdiga, kus Singer Vinger soojendas ja minu arust oli see väga hea kontsert, on sellepärast, et ma laulsin hästi. Kuna eriti ei tarbinud vana Tallinn. See on, see on päris huvitav jah, see eelpool mainitud jook, mida mõnigi peestlane tänase pidupäeva võtab. Bon sulle ikka üsna tavaline olnud, aga jätame nüüd need jutud, kuidas oma sünnipäeva tavaliselt oled tähistanud, ühendanud ka seal Eesti vabariigi aastapäevaga. Kes Võrus olen mina ka tähtis ja, ja sealt Puppy, kus bänd on ja mänginud seal bändiga, aga noh, sel aastal seda ei ole, kavatseme teha suvel vabas õhus Ootame suve jah, ja kevadet ootama ka, et see koroonajama ühe korra läbi saaks, aga räägime natukene sellest hetero algusest ka tšiki keelt. Ansambli bassimees käis siin, oli see paar kuud tagasi, kui ta siin käis ka rääkimas, aga räägime natuke sinuga ka sellest hetero palgusest, see oli siis aastal 1981 oli 80. Jajah, sest seal olid jah, möödunud aastal Jakus ETV 40 täis sai, sina olid kohe päris algusest saadik seal, kust sa üldse tulid ja mis sa enne seda tegid? Palju aga, aga sellist kaasaelajate oma laulule eriti ei olnud ja siis nad võtsid mind kaheksa 78. prooviks paariks kuuks. Ise nad läksid sõjaväkke pärast, nii et ma ootasin kaks aastat ja hakkasime tegema päriselt. Heteral teada panna see, et Võrubändina oli pisut raske või isegi üsna raske võistelda nende Tallinna ja mõnede Tartu bändidega et mäletad sa neid aegu ka need, kui tuli ennast tõestada, tõestada ja veel kord tõestada. Ei joonud nagu raskem asi oli selles, et kuna me olime poliitiliselt, mina olin poliitiliselt aktiivne ja nõukogudevastane, siis asjapulgad kogu aeg väikseid, hetero ei ole hea hetero ja Metslang ütles, et miks sa ei ole hea sellepärast et ta ei saa olla hästi. Aga mina isiklikult jäin uskuma seda, et ei ole hea. Ja, ja noh, sina seda ei mäleta. Sellepärast et sulle mõtlesin ikka tere. Aga ma ei julgenud teretada levimuusikapäevadel Eesti muusikapooljumalaid. Et ja aga, aga kui 86. läks väljapoole Eestit ja ment tunnistati Litoonikal parimaks lauljaks, siis sai natuke enesekindluse tagasi. Heki kelp on kirjutanud ka raamatu neldessetory deteraatne päevist ja seal just ka kindlasti paljudele lugejatele tuledki üllatuseks hetero populaarsust just nimelt välja väljapool Eestit Leedus. Venemaal käisite ka? Seal ikka mängisite koos nende juba 80.-te teises pooles, kui need vene põrandaalused bändid tulid välja, kes need meie siis filharmoonia ansamblid iseenesest nii-öelda kõrvale lükkasid, siis teie mängisite nendega koos ühel laval. Seal olid jornikofi aaria, kes seal olid need tolleaegsed populaarsed vene hevibändid. Ja pluss akvaarium ja tähendab ma neid nimesid enam ei tea, aga põhimõtteliselt kõik olid. Seal teil seda probleemi ei olnud, et seal te olete justkui võrdsed võrdsete seas, mitte niimoodi, et saanud pool jumalatele häbenesid tere öelda, nendega suhtlesid ikka vabalt. Jah, ja kuna ma valdan benet maru hästi, siis sai suheldud küll. Täiesti vabalt, aga täna jah, siis Eesti vabariigi aastapäeval kuidas on sul mingid traditsioonid, kuidas seda tähistada? Oma sünnipäev loomulikult ka eelpool sa juba rääkisid, et kultuurimajas tavaliselt, aga sel aastal läheb natuke teisiti. Jah, ma ei teagi, mis sel aastal tehakse, ega ma eriti tähistaja ei ole, ma enda sünnipäevaga või juubelit eriti ei taha, aga kuna lootused noh, siis mida tema teeb? Suur aitäh sulle, Bebe ja Peeter Saar siis, kodanikunimega ja palju õnne veel sünnipäevaks, ja palju õnne siis ka Eesti vabariigile. Suur tänu sulle. Tule trenni Lõuna-Eestis Lätti karmistama. Kee Baltikumi suurelli. Stalingradi arseeni ma rohelus aineid fenoole leiab, see oli. Baltikumi suurelli. No pole ikka kallis kadu vaid nelja-aastase aja jooksul, tal on ka Kalale Baltikumi Soonelli. Tore. Tore. Tore oli ema. Lõuna-Eesti Läti käivide ema teeb avarii. Baltikumi suurelli. Jõuab ja Valga, Valgamaa loomulikult on nemad sealt pärit ja tehindavadki seda kauget testimaa kanti, nii et olgu siin tervitused saadetud ka siis sinna Valgamaale Eesti vabariigi 103. künnipäeval, nüüd aga nüüd nüüd on õige aeg ära kuulata, tahad saate tondi alguses mainitud kõne, mis pärineb, nagu öeldud, siis aastast 1939 päris olla täpne olla siis seitsmendast maikuupäevast kõne peetud Võrus ja kõneleb Eesti toonane peaminister Kaarel Eenpalu kes oli ametis ka siseministrina parem, aga siis oli ta neil aastatel peaminister. Teemaks on siin sõda ja rahu, nagu teada, siis kevadel 1939 paraku seda sõja hõngu juba tunda. Euroopas olid küll väga loodeti, et seda seda ei tule, nagu teada siiski puhkes ja nii edasi, aga kuulates seda kõnet, millest juba Marko Matverega eelmises tunnis rääkis ja mis loodetavasti on seesama kõne, mis ka Jaak Johansoni meie seast juba lahkunud suurepärase muusika, muusika ja kultuuriinimese saates kõlas on seesama, aga jah, neid on siin kaks, ERR-i arhiivis. Üks pärineb siis aastast 1936, kui Karl Eenpalu oli siseminister veel, mida saab ka igaüks oma vabal valikul kuulata vabal soovil, kui huvi on ERR-i arhiivis, on seal täiesti olemas ja selle leiab tavalise lihtsa arvuti abil. Aga see kõnet pole siis seitsmendal mail 1939 ja see on siis riigiringhäälingusalvestist samast aastast ja see koopiata on saadud taanist orbusid ülikooli arhiivis, kuid seda säilitati jätmisest. Eestis seda kahjuks ei olnud ja õnneks meie sõbrad, taanlased on selle alles hoidnud ja seetõttu saame ka meie seda praegu kuulata. Kui palju siin kattub ja ühtib. Praeguse ajaga võib igaüks loomulikult Ta ise otsustada, aga kuulata häält 82 aasta tagant aastast 1939 loomulikult mingil määral kummastav, teisalt ka kindlasti huvitav, aga nüüd selle pika jutuotsa siis toonane peaminister Kaarel Eenpalu kõne Võrus seitsmendal mail 1939 vikerraadio. Minu kõrge aulised kuulajad. Meie tänane kokkutulek toimub pingelisel ajal ja sellega seoses. Ma tahan oma ettekandes käsitada sõja ja rahuküsimust, nagu see praegu meile on antud ette. Kas praegu on sõda või rahuvõime, öelda, et meil valitseb rahu ja sügav rahu. Kui aga oma olukorda ja tegevust kõrvutame naabrite juures ja kaugemas maailmas ilmnevate nähetega, siis peame küll väitma, et rahu asendab iseäraline pinev olukord, mis on lähedane sõjalistele meeleoludele ja mis nakatab nii lähemad kui ka kaugemat ümbrust. Ja kui meil on küll rahu ja kui meie sellest hoolimata oma ümber tunneme ristlemas sõjakaid tuuli, siis peame sellest tegema vastavaid järeldusi ja küsima enestelt, kuidas edasi olla. Kui üksikud rahvad, nagu me praegusel ajal näinud ei tunne end kindlatena oma iseolemises ja peavad selle loovutama kas endi sisemisest nõrkusest või naabrite mõjul, ilma et need tarvitaksid relvi, siis on see ometi sõjaline olukord. Meil valitseb sügav rahu, kuid meiegi keskel avaldub kallakuid kartusele ja murelikule ettevaatlikkusele, vaatamata sellele, et meie harilik töö ja tegevus jätkub loomulikus käigus ja meie elunurk siin on päris. Vastates eelpool tõstetud küsimusele, tahaksin juht lauselise edasi anda seisukorra ülesandeid. Kõigepealt kõik eesti rahva võimu ja loomingu kaitseks kõik pingutused kokku, et Eesti riik oleks kaitstud. Mida see tähendab? Meie riiklik võim on kätte võidetud rahva poolt. Ta ei ole meile antud kõrgelt jumalalt teiste heas tahtmises vaid lunastatud meie oma rahvavõitluse hinnaga meie liitlaste ja sõprade suurel toetusel. Kui see nii on, siis ei ole kahtlust, missugust väärtust oma Eesti riik meie rahvale kõige selle taga peitub suur rahvalooming, mille algjuured ulatuvad tagasi tuhandetesse aastatesse. Kõik, mida oleme selle pika aja kestel saavutanud, on see, mida näeme kodus ja mis peitub meis enestes. Eesti looming väljendub selles, kuidas elame, töötame, missugused on meie põllud, kuidas on esitatud meie linnad, mis on meid toitmas ja kandmas, kui tugevad oleme moraalselt ja hingeliselt. Eesti rahvalooming on meie rahva hing, on meie riik, meie kõigi püüate ja tahtmiste kogumik. Kas rahvas võid jätta oma loomingu ja öelda, et see ei kuulu temale? Looduses ümber vaadates me paneme tähele, et loomariigis ei tehta seda, näeme, kuidas loom oma kodu ja oma peret kaitseb ja selleks võitlusvalmis seisab inimeste juures ei või ega ei tohi see olla teisiti. Kui saabuvad ajad, mis manitsevad ettevaatusele siis ei või need sõnad olla tühjad. Meie järgmiseks juhtsõnaks peaks olema eemale kasulikkuse ja hirmu, kalkulatsioonid ja arvestuslikud küsimused, kellega. Meie noorus on pärit omariikluse ajast ja talle on võõrad need tunded, mida vanem põlv on läbi elanud võimude langusel ja vahetusel. Sellepärast ka noor generatsioon ei tea, millised hingeolukorrad võisid olla niisugustel võimude vahetuse momentidel. Vanemat generatsiooni vaadeldes oleme võinud tähele panna, kuidas seal mõned osalised grupid kaaluvad, et kui peaksime jälle sattuma koostöösse endiste võimudega, kes sajandite käigus Ühel teisel korral meie maad vallanud, et kellega siis oleks kasulikum ühes minna. Neid küsimismärke on seatud seltskonnas, kohvikutes mitte üksnes linnades, vaid ka Maal. Kõigile neile üksik uile, kes jäävad need küsimismärke, vastaksime meie ainus vanne ja tõotus nii noorte vanemate ridades võib-olla ainult Eestiga ja mitte muu kellegagi. Olgu need kõik neetud oma mõtetes ja käikudes, kes julgevad unustada, kes nad on ja peavad tarvilikuks arvestada, kellega oleks kasulikum minna. Aus rahva liige ei toimeta ega arvesta kunagi nii. Nii noorema kui ka vanema generatsiooni ülesanne on eraldada ja kõrvaldada üksikuid kahtlejaid ja tuua selgust nende mõttekäikudesse, sest peame kõik ütlema, et mõtleme ja võitleme koos ainult oma riikliku rippumatuse eest. Jäägu meist eemale kõik kasulikkuse ja hirmu, kalkulatsioonid ja küsimismärgid, kellega kui meid peaks kistama võitluse keerisesse, kas meie ei osutu siis jõuetuix, nii küsitakse. Jõuetus on sisemine hingeline nähe. See, kes on sisemiselt kõva, on tugev ka oma jõult. Ajaloo käiku jälgides oleme võinud tähele panna, kuidas vahel suured on langenud ja väikesed tõusnud. Suured ei pruugi alati võita. Jõuetuid ei kaitse keegi, kui nad ei ole kõvad ja iseendid ei kaitse ja kaitsevalmis ei seisa. Kui peaksime sattuma võitluste käiku, siis suhteliselt oma sõjaliste piiride ulatusele. Meie võime panna välja sama palju mehi ja naisi kui teisedki suuremate piiri ulatustega maad ja selle juures me ei pruugi olla üksinda. Sisemine kõvadus ühes vastava ridade koondamisega ja varustusega võrdub suhteliselt samadele jõuavaldustele, mida võivad näidata neist suuremat. Kui seda ütlevad riigijuhid, siis on see kindlasti läbi kaalutud. Heitke sellepärast kõrvale kahtlused, mis meid võivad ainult nõrgendada. Kui sisemise kanguse ja kõvadusega rahvas haarab relvad, siis võib ta toime saata suuremaid tegusid kui mõned suured rahvad. See peab nii olema ja see olgu meie usutunnistuseks praegu meist eemale. Jõuetuse arvestus. Endise peaministri Kaarel Eenpalu kõne aastast 1939 kuulatult sinna otsa ka Uno Naissoo imekaunis mu kodu, mida laulule laulis Jaak Joala aknaga, siin mängis seda Uno Naissoo poeg Tõnu Naissoo klaveril ja polgu ja öelda, et nii Jaak Joala kui kahvuna naissaate mõlemad on sündinud Viljandis. Tõnu Naissoo on küll Tallinna poiss aga nõndamoodi ta ongi, et tänane saade hakkab minu poolt läbi saama. Tallinn, Tallinn, Viljandi. Eelpool kõneldule väga hästi otsa sobiv lugu, Viljandi ansamblilt plätud püreed, kanmäed, toredad Eesti inimesed käituvad selle keerulise inglisekeelse nime taga. Aga nõnda ta on. Soovin kõigile, mis iganes maakonnas te parasjagu viibite või kust te pärit olete. Toredat ja ilusat ja uhket, Eesti vabariigi 100 kolmandat sünnipäeva täna kuulamast kõike head vikerraadio stuudios oli aadressoja.