Reporteritund külaelu. Tervist algavas saates läheme Päinurme külla Järvamaal jakku Humana külla Harjumaal. Kõige lärmakam asi seal muuseumis on siin väljas. See on siis saksa sõjaväeaegne, siis välisignaal, ma ei tea, kas proovime seda. No ma lähen natuke eemale, kus on väga lärmakas Põhimõtteliselt kaasajal saaks sellega toimetada nõnda, et kui paned selle hääle tööle, siis teatud külakoosolek kokku kutsuda, siis tulevad kõik. Päinurme koduloomuuseumis räägib ajaloolane Ründo mülts selle kandi ajaloost ning sellest, kuidas ta juba koolipoisina Päinurme külamuuseumi asutas. Siis aga liigume teemajärjega ajaloo juures tootmise juurde, täpsemalt läheme kuumna küla robotlauta. Vaid on äsja poeginud siis esimest korda ta tuleb sinna robotite suunata ikkagi ta saab selle kommi sealt kätte. Metsaküla piimajuhi ajal metsamaaga räägime, kuidas tulevad majanduskriisi ja madalate piimahindade oludes piimatootjad toime aga ka sellest, milliseid uusi väljakutseid tekitab farmerile Harjumaal kasvav surve elamute rajamiseks põldudele ja lautade lähistele. Tehakse ikkagi niinimetatud põlluarendusi ka, et oleme püüdnud nagu neid elimineerida, et oleme mõneti kinnisvaraarenduse lihtsalt ära ostnud, sinna põllu peale ei tuleks, seda. Saade toovad teieni Arp Müller ja Eva Luigas. Hakkame pihta. Külaelusaade on ühel kaunil külmal jaanuarikuu päeval jõudnud Päinurme muuseumisse ja minu kõrval on kaks inimest. Ründome üldse. Kes on praegu, peab Järvamaa Muuseumis teadusjuhi ametit ja Lea Traks, kes on Päinurme külaseltsi esinaine, Tereleja tere. Jaa. Tere. Rain Tamm. Ja põhjus, miks ma olen täinurme tulnud, on, on väga tore ja siia päi Norra muuseumisse tegelikult Ründo mültsee mees, kes poisikesena tegelikult vanade olite, kuid kasite tegelikult vanavara koguma. Vanavara kogumis, 12 13 aasta krunti ja muuseum Teie initsiatiivil. Sai siis alguse, mis, kui vana te siis olite? Muuseum oli siis asutatud 2005. Aastal ja ma ise käisin siis samal ajal kuuendas klassis. Kuidas üks väike poiss oli nii ajaloo huviline, ta hakkas vanu asju koguma. Eks see noh, perekonnas ajast aega nagu vanast asjast peetud lugu ja, ja noh, raamatuid olen ma palju lugenud, varasemalt juba ka, aga kuidas selline suurem huvi tekkis, et meile sattus siia külla vabaõhumuuseumist korrespondent, kes siis uuris ja kogus võitööstuste meierei ajalugu ja meil parasjagu oli siis meierei hoones kauplus ja mina juhtisin, oleme ainukene hinge siis peale müüa ja siis seal uurija, kes oli kaupluses ja noh, suures hädas sisse korrespondent kutsus üles, et kuule, poiss, et ainuke inimene sinule, et hakkavad uurima ja naerma, võtsin asjast kinni, hakkasingi uurima laeva kaasa, kes oli kooliõpetaja ja hakkasime käima mööda vaid inimesi, et kes nagu midagi meerist teavad, et keel oli foto, kellel oli mõni huvitav mälestus, tuli ka mõni ese, lõpuks tuli neid asju nii palju, et noh, postiga vabaõhumuuseumisse saata ei saanud, et hakkasid kogunema keldrisse ja noh, mõne aja pärast siis ema esitas ultimaatumi, ütleb, teha lõke ja kõik see asi ära põleta. Oh, ja ma tahan küsida vahele, et aga kuidas siis need vanemad inimesed võtsid siis sellise uudishimuliku poisi vastu, et nad ikka uskusid, et asi on tõsine või? Tõepoolest, et kuna ma päris üksinda ei käinud, et alati on vaja nagu sellist inimest, kes nagu natuke tunneb küla, et kuna vanaema teadis kõiki inimesi, kes nagu piirkonnas, siis elasid ja olid siis oli väga lihtne nagu saadaga seda kontakti ja mõtteinimestele meeldis ja tõepoolest siis hakkas nagu sellise suure hooga see asi pihta, et kes nagu mida huvitavat leidis, pakkus, et kas sa ei tahaks seda, kas sa ei tahaks teist ka, sõidaks kolmandat ja noh, siis oli see, et lõket enam teha ei saanud, et siis meil oli hea kontakte kohaliku külaseltsiga, kes siis arvas, et noh, meil on suur ilus, uhke vana rahvamaja, et mõni tuba täitsa ehk on vaba, et anname sulle ühe ühe toa ja noh, praegu on sellest ühest toast, siis me oleme nagu selline hea ise mõtlema, et ikka healoomuline kasvaja tuleme siis ühest toast kasvatanud siis sedasi mitu, mitu tuba. Kuidas siis külamuuseum on, nagu praegu ma näen siin seda ekspositsiooni on päris palju, et mis põhimõtete järgi siis need toad on koostanud? Me oleme just nimelt külamuuseum, ma rõhutan seda, et me ei aja taga akadeemilisest nõnda, et kõik, mis inimesed on meile toonud. Me oleme üritanud selle panna välja selle laste ja isegi laste, lihtsalt jah, et ja see on ka juba ajalugu, et kooli meil kohaliku külakooli pole meil juba ligemale ligemale üle seda kindlasti ei ole, et, et ka need on juba saanud ajalooks, aga ühesõnaga, et kõik, mis inimesed on toonud. Me oleme üritanud siis sedasi teemade kaupa ära grupeerida. Jabanud teema tubadeks teema nurka tekst, mis peegeldaks seda, et mida on siis üks inimene, kes on elanud, külas omanud, hoidnud ja kasutanud viimase, siis sajandi ja natuke peale jooksul ja teematoad jagunevadki alata SIND sarja lõppu aegsest siis talust, kus on siis näha võimalikke taluga seotud esemeid, kuni siis kolhoosikorra ja Eesti vabariigi taastamise ajal. Välja lähme siis siia, see on, see näikse olevat selline kõige vanem osa. Kõige vanem osa just jah, ma võtan siit kaasa sellise kortli nimelt me oleme siis huvitavas paigas Päinurmes, kus siis 1905. aastal loodi ka päris oma Eesti vabariik, et võib-olla see on kuulajale selline tore üllatus, et et Eesti riigi nii-öelda selline mõtteline idee ei ole ainult 1918. Aastal, kui sa ära tehti vaided mitmel pool sellest oma riigist mõeldi ka juba varem ja meil siin 1905 siis see vabariik välja kuulutati ja sinna sissejuhatav esemeid on selline huvitav viinakoertel on, sellest ma teen pilt, mis on pärit siis roti kõrtsist huvitava nimega kõrts oli siin ja seal on ka huvitav lugu, et vaali mehed, kui nad vabariiki tegid, siis nad olid ikka väga suured, siis kõrtside vastased ja korjasid kortlide kõrtsidesse, kui viskasid siis mööda metsi laiali juhuse tahtel kümmekond aastat tagasi kohalik põllutööline leidis selle kortli sealt roti kõltsi lähedalt üles. See on siis korda sätitud ja nüüd on ta muuseumisse tagasi jõudnud. Ütleme siis tänapäevasele kuulajale, et kortel näeb välja nagu kohvitass. Nagu kohvitass, aga sellega siis omal ajal kõrtsis, siis teatud suurus oli see korter, mille järgi alati siis see nii-öelda alkohoolset jooki siis sellele külastajale, noh, ütleme siit saab ikka mitu lonksu last. Jah, et selles mõttes on ta on ta üsna sihuke tummine ja mehine mehine suutäis, aga siin esimeses toas me siis näeme kõikvõimalikke esemeid, mis võisid olla ühes Sist alused, siin tekib selline nostalgiahetk siis vanematel inimestel ja mida kõike neil on olemas siis olnud ja tekib ka see mõte, et oi, et aga minul oli kunagi selline asi olemas. Aga kus nüüd on, nüüd ongi seal siis tuleriidal. Aga mina näen, minul on praegu ka selline on asjad, mis ajaga ei muutu, lambakäärid. Jah, lambarauad tõepoolest, mis, mis nagu on olemas meiega kandis meie külas pikalt oli ka see periood, kui lambapidajaid ei ole, aga praegu nüüd on taas trend nagu tõusnud, et inimesed võtavad omale maale tulles vahvaid uhkeid loomi ja meil kogunisti on, siin on siin mitu majapidamist, kus on igasugu lambaid ja sulelisi ja kõike muud, et et maaelu ikka kestab. Aga meil on siin laua peal v2 asi, et tänapäeval inimestel on ju hästi oluline sotsiaalmeedias olla aktiivne ja kirjutada nagu oma mõtteid, mida me igapäeval teen, arvan ja näen, aga taoline noh, komme panna igapäevaseid mõtteid kirja ei ole üldse nagu kuigi noor, selles mõttes, et juba ka varem põlved on seda teinud ja meil laua peal ongi üksi aastatagune Facebook see siis tähendab nagu nalju, vissi, seal nagunii-öelda jah, siis oma mõtete lühike siin näiteks võta alates siis 1901.-st aastast kuni siis 1923. aastani iga päeva kohta, mida see konkreetne inimene meie külas tegi ja tänane kuupäev, kui me saadet salvestame, on vist, eks 16 jaanuar, ja siin on võimalik siis näha ja näha ja lugeda, kuidas sellel ajal käib siis siin selles samas talus, kus on tehtud tohutu metsatöö ja mis on veel huvitav, et IRL-iga päeva kohta on pandud kirjaga missugune nuud ilm ja noh, siin võib-olla on põnev kliimauurijatel seda ka vardad 16 siis jaanuar 1913 on olnud siis suur pakane ja külma on olnud siis ligemale 20 kraadi. Et tuleb, tuleb välja, et natukene. Kas oma aga vaatame, kuna saade on teisipäeval eetris? Täna laupäev, 16, pühapäeval 17, üheksa teinud. 18 19 on siis laupäevane päev ja poisid olevat siis käinud metsas puid toomas, ehk taas kord puude tegemine meeletult-meeletult käib ja külma on olnud sellel päeval siis 15 kraadi ja ilmunud olnud siis ilus päiksepaisteline, et meil on võimalus siin oma külas minna nagu tagasitaolise allikaga, siis tõepoolest eelmise sajandi algusaegadesse ja teada saada, mida põnevat siis inimesed mõtlesid ja arvasid. No ja talvel ikka tehti metsa õige kaablitegemise aegu ja nii. Kui me liigume edasi, me rääkisime, rääkisime ennem siis sellest, et 1905. aastal siis on tehtud siin vaali vabariik, see on siis väga veriselt hukatud, sest ajastul peeti seda noh, ta oli seda ettevõtmist siis üsna suureks kuriteoks riigivõimu vastu ja noh, nendest meestest on vaid selline tore lugu ja koerus avatud siis ka vahva monument Raudsepa poolt, tehtuna aga teatakse vähe, aga võib-olla seda, et selle vaali, vabariigi üksise idee mõtte algatajaid, nende perest pärit Üheteist August Jürima, August Jürima, temast siis hiljem on saanud ka mitmekordne siis Eesti riigitegelane ja järgmine tuba siin muuseumis ongi pühendatud siis võib-olla kõige tuntum ala siis sellisele noh, nii-öelda eesti omariiklusega seotud tegelasele Päinurme kandist on pärit ja siin toas, siis on näha temaga seotud seotud esemeid ja võib-olla mis kõige nagu tähelepanuväärsemad on Eesti riigi mõttes. Et oli põllumajandusminister ja Konstantin Pätsi koduerakonna Põllumeeste Kogude üksis aktiviste ja eestvedajaid ja tema viimane töökoht oli siseminister siis Jüri uluotsa valitsuses ja enne siis enda enda kurba kurvale saatusele vastu minekut on siia Paltsu tallu siia lähedale peitnud ära päris palju huvitavaid asju, et näiteks sealt on välja tulnud Eesti põllutööministeeriumi ametlik külalisteraamat, mis on siis tehtud nimi on võõra hõõra raamat just tehtud siis 1934. aastal või alustada siis, kui möödus maareformist siis 15 aastat ja ministri Ta on olnud siis Talts tollel ajastul ja noh, et kui vaadata siia raamatusse sisse, kes siia on kirjutanud, et siin on nii president tatsama oma signatuuri 30 15 ja just no peaaegu nagu peaaegu nagu praegusest või siis samal päeval on käinud ka kindral Laidoner siin selle koha peal ja no mis seal veel huvitavat, võib-olla kuulajatele. Et kes kõik on noh, nii-öelda asutuses käinud, et see on ka osake, osake loostad, siin näiteks on Kristjan Palusalu, kes siis 17, august 1936 on käinud siis ministeeriumis ja saanud humala siis talukoha, pilla, pilla palusse ja vahva on ka siis fotoalbum, kus siis on Parikase fotod ja Taska köide siin, kui vaadata nüüd ka võib-olla seda isandad, siis kes meil siin siis taltsu talus siis on võrsunud sirgunud, kellest siis sai minister ja riigitegelane ja kes on selle vaali vabariigi looga seotud, et see augusti olen August Jürima nägi välja siis taoline taoline meesterahvas, et kes siis kes siis tõepoolest oma talumajapidamist siinkandis üsna hoolega eest vedas ja ehitas sellest siis välja uhke, uhke taluhäärberi, mille saatus noh, küll, on olnud nõukogude ajal niisugune kurvem, aga hoone on siiski alles üks väheseid siis riigimeeste maju, mis reaalselt on veel olemas ja mis sõbra nõuaks ka võib-olla meie noh, nii-öelda meie praeguse riigitegelaste eestvedajate poolsist suuremat tähelepanu, et sellised väärtused ei hävi, eks. Tihtipeale mobiil väga lahe küla muuseumis käies vaadata selliseid pisikesi lahedaid üksikuid vidinaid, mõned silmad küünalde peale pidama, need ka mingid vanad, täitsa. See üsna nagu vanade nende päritoluaeg on ka seal sajandi eelmise sajandi nagu siis esimene esimene periood ja mis on veel selline põnev, võib olla mida, nagu vaadata, millele silme peale on selline huvitav raadiovastuvõtja ja meil ei ole kuigi palju alles ennesõjaaegseid raadioid siit külasta, kuna toimus siis teise maailmasõja alguses siis võõrvõimude poolt siis raadiote nagu selline kokkutoomine ei tohtinud olla selliseid aparaate mitteametlikult ja siin on näha, et kuidas üks kast suudeti siiski noh, sealt kokkuostukohast tagasi tuua siia pliiatsiga teha skaala peale ja sellega sõja. Oi kui tore kuulda kõiki asju saab ise teha. Ja eks ta seda kogemust kogemustele edasi vaadanud, oluline noh, osad tolle aasta siis märksõnaks, kui räägime eelmisest sajandist, on siis mõisakultuur ja mõisad meie kandis, siis on olnud kaks sellist suurt mõisa, üks on siis lutika Mõis, mida nad praegu teatakse selle järgi, et sealne mõisa asutaja piss, tool, kurss on olnud siis Eesti vabamüürlaste loos oluline, et tema materjale on palju alles ja siin laua peal meil siis on alles mõned nii öelda esemed, mis seal siis mõisakultuurist säilinud ja kuidas taoline materjal sattus, siis noh, nagu öelda maarahval meie küla inimeste kätte mõisnikud 1939 aastal lahkusid ju Eestist ja nende nad pidid tegema suure oksjoni, et oma siis liigsest varast nagu saada lahti ja paljud sealt omale esemeid soetasid ja meil on ka üsna mitmeid selliseid siia külainimeste kätte jõudnud ja mis on veel omapära, et kui külaline meile siia tuleb. Me viime nad ka meie mõisnike kalmistule, mis on ideaalses korras säilinud, kuna siis kohalik mõisa mõisnik enne äraminekut kinkis selle kalmistu kogudusele ja kogukonnale selle mõttega, et võite sinna oma kadunukese matta, aga tähtis on see, et kalmistataks alles ja senimaani on see kalmistu olles perekonda, kes seda kalmistut hooldav saab veel Saksamaalt siis sellist väikest tasu metsakalmistu oleks korras ja ta on eestiks paremini säilinud baltisaksa kalmistuid. Oh, kui lahe ja siin on näha siis konkreetselt siis Meile kõige lähema omaaegse valla ruttik vere valla siis vallakirjutaja tubad, kus on siis vala kirjutaja tuppa tuppa toodud ja kus siis? Isetehtud just ja täpselt ja meil on niisugune tore noh, nii-öelda kogukonna koostööd meil siis on kooli õpilased, kes siin peremees on õppinud omal ajal on siis hoolega nagu meil olnud abiks erinevate asjade tegemisel ja näiteks tööbest unis ongi valminud selline tore, tore, vahva nukk, et kõik on oma osa nagu pannud siia kogukonna mõttes mõtles juurde ja võib-olla üks selline tore, et noh, nii-öelda esemisi näidata ka väljas on need alati sele noh, pildiga. Me teeme tuntuks siis selle inimese, kellest tulevikuks saab tolliametnik. Nimelt Me näitame siin, et valla vaja oli ka koht, kus siis omal ajal, kes millegi vastu eksinud, neid siis ka karistati ja neid siis seal hoiti, hoiti kinni omal ajal valerahade poolest on olnud üks kaheksa-aastane poiss, kes on oma isa sunnil joonistanud järgi Eesti kroone ja siin noh, ongi see üks koopia sellest samast eesti kroonist, mida ta on siis järgi teinud ja mille eest ta sai kohalikus kaupluses raha maksta ja mis nagu tuli välja, et noh, kaupmees ei saanud aru, et seal pole raha. Aga õhtul kaupmehe proua hakkas siis uurima, et ei ole mitte ühe rahatähe peal mitte Eesti pank, vaid hoopis Eesti pank. Ja noh, et kuna väga palju kooliharidust veel poisil ei olnud, et mõni mõni klass nii-öelda algkoolis oli veel käimata, siis tuli see lugu välja ja noh, muidugi karistus oli siis kerge nagu tulema ja noh, veel, mis on põnevate, et alati räägitakse, et, et noh, et kas sul pass on kaasas, meie siin saame öelda, et sellel ajastul pass oli ainult hobusel, mitte siis inimesel inimesel väärtuslikum täpselt inimesel oli isikutunnistus ja meil on siin ka üks huvitav isikutunnistus, kui ma nüüd selle õige õige leian ülesse, mille vahel on ka selline vahva asi, et kui paljude kaalud, et siis ei teki kunagi seda küsimust, et unustad oma kaalu ära, kui mõnisada küsib, et siin näiteks konkreetne härra tema siis kaalub 61 kilo Kas siis vanasti inimesed niimoodi jälgisid kaalu, et see kaal ei muutu? Tähendab võib-olla oli lugu lugu äkki sedasi, et kui oli vaja seda noh, andmeid kuskile esitada, kes see siis ikka kuskil sedasi jooksvalt ennast kaaluma hakkab, et tuleb siis nii-öelda kohe ära öelda, mis, mis on, et kui arsti juures arsti juures käidi, siis võib-olla mõõdeti, aga kui mujal läks seda vaja, siis mine sa tea, oleme tandul nuditud seltsiga. Paet meie kandis jahimeeste seltsi, siin on tuletõrjujad ja kaitseliit, meie kant on selles mõttes huvitav kant, et siinkandis väga hoolega siis ülemöödunud sajandi alguses, ülemöödunud sajandi lõpus tegutsesid siis vennastekoguduse tegelased ja nemad taunisid kõikvõimalikku sellist lõbusat seltsielu käisid kohalikust palvemajas, kuna kirikud on meil siit kaugel tegid omale siia palvemaja käsitluses sealpool ja kõik, mis oli seotud teatritegemise ja rahvariiete ja kõige muuga tabu ja seda siis öelda keelati ja on säilinud ka omaaegsed ajalehe artiklit, kus kutsutakse inimesi üles mitte minema teatri etendust vaatama, et pigem nagu ollagi vaikselt ja vagusi ja ja noh, et see kõik, mis on nagu natuke sedasi kahtlase väärtusega mingit koonust. Aga mis on huvitavate needsamad nende vagad mehed siis õhtuti kõrtsi juures, siis pidasid väga suuri taplusi, nii kohalikul kordnikul oli päris palju probleeme, nende nagu lahutamisega tegid oma teha, tegid oma teatri täpselt just aga füüsiline teater, aga mis nagu hakkas, hakkas nagu muutuma. Ta hakkas muutuma siis, kui kohaliku mõisamissis võeti mõisniku mõisniku käest ära tuli, kool, tuli, kohalik kool, tulid noored kooli õpetajad, õpetajate seminarist, kes tõid kaasays oma oma kombed oma kultuurihakkas elavnema hoolega siis tantsukunst ja kõik muu sinna juurde kuuluv ja noh, muidugi kohalikud taluperemehed, kes oma põllumeeste selts hakkasid looma selleks, et majapidamisüleval pidada ja muidugi ka omariikluse tunnuseks, siis kohalik kaitseliidu üksus ja tuletõrje, kes siis toimetus tegutses ja sinna, eks väljas on sihuke libliktüüpi lõõts, et see on üks esimesi siis lõõtsalisimis meie kandist on siis teada selle mõttega, kuna pillimängija muusika oli siis noh, tänu selle vennastekoguduse aktiivsele tegevusele üsna üsna nagu taunitav taolised lust. Pillid jõudsid siia olles natuke hilisemad, hilisemal Sis ajal. Ega muid hilisemaid asju ka Kukerpillide paraadfoto aastast mingist kaheksa. Tõepoolest, miks pärast ta siin on, sellepärast et see maja, kus me praegu oleme, on siis Päinurmes ka olnud ajast aega rahvamaja ja Kukerpillid ja paljud teised ansamblid on siin vitamiin täpselt just on käinud siinses esinemas on jätnud siis oma autogrammidega asju maha ja ta siis küla pealt kokku kogutud ja taas jõudnud saanud koha siis muuseumisse. Need pidude vihkajad selleks Kukerdile ajaks olid kodingvist juba põlve piireid elama. Täpselt, et need olid ära kadunud siit, et selles mõttes seda põlvkonda enam enam ei olnud, et siis oli sihuke hoogne, lõbus, lõbus seltsi eluvad, kuna Päinurmes hilisemalt ka palju-palju kooliõpetaja, kuna see koht on siis kuulsaks saanud selle järgi, et siin on tegutsenud siis selline suur tuntud tuntud nimega Päinurme kool siis o oli olnud ja koolitoas on meil siis kõige sellisem, maksan huvitavamaks esemeks, siis on koolikell ja kooliprotokolliraamat, mis on siis ära toodud siis kahest koolimaja põlengust, et meil on pairlast põlenud siis omal ajal ärani Päinurme, Mõis, ruttik veremõis, kus on asunud siis koolid ja neid on mindud siis sinna põlemise ajal päästma, et on kaks sellist toredat eset, mis seal säilinud. Koolikell heliseb kaadri proovida ka. Ikka seda kuuleb ikka kaugemal. Ja mis on veel huvitav, et meil on selline trips traps, trulli mängimise aparaat siia välja Otacus siin on olnud siis noh, nii-öelda üks tubli tööõpetuse õpetaja, kes siis on nii-öelda vahetunniks mõeldud välja siis taolise nagu lahenduse, kuidas siis asi asi peaks, siis peaks siis töötama endaga kastaynarast rähku koodi, 10 inimest praegu siis veel viimast aega kuul on selle mõttega, et, et meil siis on aastakümneid tegutsenud siin erivajadustega laste kool on olnud siis ka meile meil siis siin nii-öelda Al kool, algkool on juba rohkem kui 10 aastat juba varsti ligemale 20 aastat siis suletud olnud, et kohalikud lapsed siis käivad, käivad kooli kaugemale, aga vees käivad siis koiki, käivad paidesse Põltsamaale nagu ikka maakohtades, et kui on ikkagi inimesi on vähem, siis kooli enam päris igas külas ei ole. Ja üldse tahtsin küsida vahepeal, et ega meie teeme ju iga päev ajalugu. Mis on nagu tähtis, et tuleb nagu ka kogumise mõttes nagu teada, et igal asjal on ka oma lugu, et seal lõbusaks olles, et lihtsalt lihtsalt, et kui meil on üks ese, Ta on olemas ja ta lugu ei tallata, siis juhtub nõnda, et tulevased põlved või, või noh, nii-öelda kasvõi meie oma lapsed, järeltulijad, kui sa oled selle eseme peale hakata, kuna ei tea lugu ja mõtlevadki, et ta on lihtsalt suvaline mingi asi ja tähendabki minema. Siin näiteks meil on ka teine, teine maailmasõda oma lugudega väljalt välja toodud. Kõige lärmakam asi seal muuseumis on siin väljas, see on siis saksa sõjaväeaeglasi välisignaal, ma ei tea, kas proovime seda. No proovime, ma lähen natuke eemale, kui sa väga lärmakad. Põhimõtteliselt kaasajal saaks sellega toimetada nõnda, et kui paned selle hääle tööle, siis teatava külakoosolek kokku kutsuda, siis tulevad kõik. Siin näikse olevat nii, et kui ma nüüd siin seisan, siis paremal pool on siis nagu sa punased ja vasakul pool seina peal on nagu fritsud. Jah, see näitab nii-öelda küla küla inimesele külameeste nagu paratamatust ja saatust, mis siis olid teise maailmasõja perioodil neil siia alla on pandud ka mõningaid esemeid, mis on siis tulnud välja erinevad Nendel perioodidel näiteks on siin üks Maksimi kuulipilduja peale sõda, kuna siinkandis oli ikka suured lahingud, 41 aastal oli seda sõjatehnikat üsna palju alles hoitud ja igalühel esimesel koolipoisil oli oma väike relvarodu isegi olemas ja miilits regi kurja vaeva, et meid siis kokku korjata ja midagi, noh, on siin sind ka säilinud, aga samas no üks teema, meil on ka soomepoisid väga oluline. Nimelt Vello Salo on kõige tuntum soomepoiss, keda teatakse Eestist, on oma siis hilisemale tegevusele, Vello Salo läks siis Soome, päinime poistega, et siin ongi näha fotot, kus seesama Vello, Endel Vaher siis sellel hetkel ja kõik ülejäänud mehed on päinimest, et kellega koos siis mindi, mindi siis siis appi siis sõpradele, siis Soome ning hiljem siis ka mitmed nendest siia tagasi siis ka tulid, aga liigume siis sujuvalt siis järgmisesse aega, meil siis tõepoolest väga palju on maaelu muutnud ja mõjutanud siis kolhooside aeg meie kandis oli siis kolhoos kiir, mida siis peeti, nimetati paidele, ronib punaseks, laternaks selles mõttes noh, et alati ta oli, oli nimekirjades igal pool, seda altpoolt siis sedasi on märgata. Kolhoosi esimees, kaatsin, endised endised kolhoosnikud, imestavad. Tartar esiaccess sihuke tõmmu mees oli, aga siin on jälle lasteaia siis abiliste nagu kätetöö siis juurde juurde toodud ja noh, et kui me oleme mõelnud mõelnud selle peale, et mida siia välja tuua, et praegune nõukogude aja pärand. Meil on kahetine olukord, et, et ega me ei oska nagu sellega varasemalt ei osanud sellega midagi peale hakata, et kas see nüüd hävitada ära või panna kuskile peitu, aga see on osake meie ajaloost ja, ja mõned püüdnud nagu seda vähest, mis nagu on säilinud siis kokku tuua, et midagigi oleks, oleks siis alles alles ja säilitada ja võtta igas ruumis, meil on ka noh, temaatiline praegu me käima raadio mõttes ei pane temaatiline nagu muusika, mis nagu viib, viib ka inimese nagu sinna ajastusse tol ajastul siis mängijatega seda siis võimalik võimalik on teha pärast ühes ruumis siin proovime, kuidas see vabariigi ajal muusika kestab arsti kabinetis, et isegi arst isegi ka taaskord noh, et tulevad ette need pildid, et mida, nagu missugused asutused ühes külas siis olid ka, olid ka olemas, et tänapäeval noh arsti külas kohtab vähem, et ikkagi tuleb minna nagu suuremasse suuremasse paika. Ja siin pakub alati noh, paljudele nagu huvi, et me oleme nagu pannud välja, et kui palju meie küla kõige tugevam siis meister samas on jõudnud siis nii-öelda töötervishoiuarstile omase siis sellise nii-öelda pigistajaga käepigistusega siis nii-öelda ette ära teha saab siis selgitada välja, kes on siis tugev on kui meie küla kõige tugevam mees külas ikkagi pidi olema veel kamp tilga kaupluse kauplusesse, meid, meid juhatab siis miilits vahvaltanud kauplusest, siis on näha erinevad tooted, mida siis pakuti, erinevad siis kop, kupüürid, mis käibel olnud. Tõepoolest, just jah, mis seal, mis seal siis alles siis sellest ajast aetud igas õiges külas on olnud ka siis omal ajal raamatukogu, et raamatu koostatud materjalide postkontor, postkontoritest on küladest saanud ka ajalugu ja meie panimegi oma postkontoriesemed muuseumisse, sest meil enam postkontorit juba 10 aastat ei ole ja kuigi noh, võib-olla mõelda 30 aastat tagasi, siis ei kujutanud elu ette ilma postkontorid, aga, aga praegu on see täiesti täiesti reaalsus. Nii. Mis ja mis veel on siis kõige lõpuks võib-olla mis näitab nagu meie sellist noh, nii-öelda omapärast paiknemist ja asukohta on siis meiereid ja lugu, et kes need tuleb päinormesse külla siis meist natukene mõni kilomeeter eemal on selline koht nagu kütti mäed, kus siis on see mõisnike kalmistu ja kus siis on ka selline huvitav või tööstushoone, kui me vaatame siin, me näeme seda hoonet praegu siin ka pildi peal, mis on selles mõttes kurioosne, etendan, seal on Eesti rekord, et sinna on siis 30 meetri raadiusesse tehtud kolm meiereihoonet külas elas ligemale 100 inimest ja, ja tehti 100 inimese peale kolm hoonet selle mõttega, et ei suudetud ühte kohta kõike kokku viia. Ja praegu siis tänu Lembit sellist nagu mingi niimoodi, et ei sädet kokku ei saadud kokkuleppele, üha tekkisid, tekkisid tülid ja nagu ikka, nagu ikka Eesti külas elu elu-olu on, siis on vaja näidata ikka. Me oleme võimsamad ja tänu siis Lembit Taali nimelisele mehele või on see une siis tehtud korda täpselt selliseks, nagu see meie reisis, nägi välja avamise hetkel ja kes tuleb meile painiumisse külla, siis saab ka minna vaatama seda meiereihoonet ning võimalus on minna ka laiemalt tutvuma siinsete põnevate paikadega. No aitäh, ründa, aga nüüd ma küsingi, Leal. Lea, teie olete siis Päinurme külaseltsi esinaine ja küla on ikka veel nii elusat, on külaselts. Küla on elus ja külaselts on elus. Päinurme rahvamaja, siin toimetab külaselts. Vald on selle meile andnud tasuta kasutamiseks ja kogu kultuuritegevus, mis meil siin külas teeme, meie igasugused üritused, ettevõtmised, need, siis toimuvad selles majas. Aga mis te siis teete naiste aeroobikaringid? Naiste võimlemisring oli meil viimati küll vist 10 aastat tagasi. Tohoh, kus ta võimlete siis põllu peal või? Kõikidel on peaaegu vist aiamaad, nii et peenarde vahel on väga hea võimelda, pole hullu. Aga mis me kindlasti teeme? Absoluutselt jaanipidu, jõulupidu, küla, kokkutulekud, külapäevad, ringid toimivad meil ja praegu, huviringid käivad nii, et 10 inimest tohib olla koos ja aga eks see sellele, et inimesed ei ole saanud välismaal käia on nüüd ju tulnud ju teemaks see, et Eestimaal ringi käia. Kui nüüd mõni huviline tahaks tulla Päinurme muuseumisse, ründa, kas ta saab sisse või? Meil on nõnda, et kuna meil on selline hobimuuseum või noh, nii-öelda isetekkeline muuseum, et siis alati on kasulik ennem helistada ette selle mõttega, et siis nagu on võimalike reageerida tulla välja muidugi kasulikum on, on tulla nagu soojemal ajal, et siis on ümbruskonnas sedasi vahva TH rännata ringi. Karentakas ise oletasid täima klassis pärit vaid. Ja mina ise olen täiesti meeste perest pärit ja siis põline järvamaainimene ja kodu siiamaani siiamaani päinlased ka paides, aga ka siis nagu ikkagi selline koht, kus nagu on kodu. Ahah, aga ma küsin seda, et me oleme sinna muuseumis ja kuum aur käib suust välja ja kütet sees ei ole ja rendad, ütlesite, et hakkad kolima, sõit. Jah, tõepoolest, et meil siis on tänu sellele, et hoolega külaselts ja vald koostöös siis toimetavad, on, siis on siis võimalik distaaskord siis maja maja olukorda parandada ja seal ei ole natuke ennast siin siis korraks korraks nagu kooma tõmbavad pärast jälle laiemalt välja panna. Lea küsingi, et mis see kolimine siis tähendab, et kas lähtekohe teise kohta või lähete vahepeal ajutiselt, panete kinni või nii suurt kolimist ei tule, sest tegelikult jah, Tõnu Järva vallal õnnestus Päinurme rahvamajale saada CO2 vahenditest toetust ja siis tehakse meile maja soojustamine, Felis vooderdus, avatäidete vahetus kõik see, mis puudutab siis maja soojustamist. Aga kuidas siis on, et kui ma kevadel tahan muuseumi tulla, et kas siis saab tulla enne küsima enne küsima? Igal juhul aitäh rinda, aitäh, Lea. Et külaelu saadet niimoodi võõrustasite ja need uksed sellel kenal talvepäeval avasid? Ma küll kavatsen tagasi tulla natuke soojemaks minema, sest siin on nii palju põnevat. Vot võtke jooksu ja tuli külla, aitäh. Päinurme koduloomuuseumis käis toimetaja Eva Luigas. Huvi korral leiate muuseumi kontakti veebiaadressilt by Nurme punkt ee. Aga nüüd teemajärjega küla ajaloo juures põllumajandustootmise juurde. Astusime lauta sisse, lehmad tere ei öelnud, kas teil on siis täna hommikul juba teretatud või? Ja täna hommikul on siis siin tõesti juba korra käidud ja praegusel hetkel on lehmadel nagu kuulaja küll ei näe et niuke lõunapaus, et paljud tikutavad ja teised, kes pikuta ootavad järjekordset söödakorda, mis peaks veidi aja pärast tulema. Väljas on külm tuisklumehanged. Laut on väljaspoolt palistatud ka suurte suurte jääpurikate ka. Me oleme siin Keila külje all kummna külas, mõlu metsateel, metsaküla piima osaühingul laudas ja meie ümber on sadu lehmasid. Ja minu vestluskaaslane on Jaan Metsamaa aktsiaseltsi metsaküla piim, juhataja. Kuidas lehmad talvel siin metsaküla piimas elavaks loomadel on üldse vahet, mis aastaaeg on, kui me räägime just piimalehmadest? Et ega meie mõttes on piimalehmad aastaringselt laudas. Et vahe võib-olla on see, et praegusel hetkel on kilekardinad lauda sees. Meil on siin tegemist sooja laudaga, et kuna on robotlüpsilaut, siis robotlüpsilaudas peab temperatuur alati plussis olema. Et loomadel on see vahe, et Nadine oksast välja ütleme niimoodi, et vaade on nagu kärbitud nende jaoks. Kui palju tänapäeval aastajad piimatoodangut mõjutavad? Meie ettevõttes on piimatoodang aastaringselt üks ja saia sedasama. Et aastaringselt lehmad saavad silo, mida küll valutatakse suvel, aga see sööta on kogu aeg stabiilne, sinna juurde lähevad lisa seda, et nendel nagu nagu muutusi, nagu söödas, selles aastaringis ei ole. Et ja meie loomad ka noorkari väljas ei käi, nad liiguvad lihtsalt ühest laudast teise vanuserühmade kaupa, et nad on nagu kogu aeg ikkagi suletud ruumides. Just. Mina lapsena olin ka maal vanaisa vanaema juures ja seal oli ikka nii, et talvel lehm piima ei andnud, talvel lehm oli kinni, ootas vasikat, aga tänapäeva piimatootmine on midagi muud. Suur piimatootmine jah, et tänapäeval on, eks me peame nagu seda majandusrütmiga nagu jälgima, et Eestis on pigem nii, et talvekuudel on piima hind natukene kõrgem ja suvekuudel on natukene madalam. Selle tõttu me püüaksime rohkem piima toodangut saada just talvekuudel, et saada need mõned eurod tonnist rohkem kui kui suvel. Me kuulame taustal ka mingi aparaadi üminat või undamist, mis aparaat see on või mis hääl see on. See on sõnniku kraap, mis viib nagu sõnnikut, ris ristkanalisse ja see töötab ööpäevaringselt. Vahelda mingi aeg küll seisab, tähendab, aga tal on kindlat tsüklit. Et sellepärast ka see sumin meil siin kuulda. Praegu on. Nii väljas seisis üks suur punane agregaat. Mina mõtlesin, et äkki sealt tuleb seal hoopis, aga mis masin see on? See on nüüd iseliikuv söödamikser mis teeb loomadele sõime peale söödavalmis, et selles mikserisse läheb. Kui silolisandina läheb sinna veidi Eina natukene põhku vajalikud just, et saada see õige kuivaine nagu sinna seina peale veel lisatakse sinna odrajahu mineraalid, rapsikooki, et tegelikult tuleb, eks, tõeline niisugune pudru valmis ja see läheb siis loomadele ette. Ja lõpuks need loomad saavad veel, kui nad robotis käivad, siis robotid saavad nad nagu jõusööta. Mis neid sinna robotitega meelitab? Seal lipsas, käivad ise ja kui minna sinnapoole, siis näeme, et seal on kogu aeg järjekord. Et tuletab aega meelde, kui nõukogude ajal viinerit toodi poodi, siis oli ka järjekord, et siin on laudas, on ka järjekord lüpsile kogu aeg. Kui palju siin laudas loomi on ja kui palju metsaküla piimas üldse veiseid kokku on? Metsaküla piimas on veiste arv ei ole, iga päev on erinev, keegi sünnib, keegi läheb välja, keegi müüakse kuskile mujale. Et aga keskmiselt on meil 580 kuni 600 lüpsilehma, iga päev tavaliselt aasta keskmisena ja loomi kokku koos noorloomadega 250. Xin kummna külas elab veiseid mitu korda rohkem kui inimesi viis korda rohkem. 10 külas elab kuskil 400 inimest kopikatega, et ikka nagu loomi natuke rohkem jah, kolm korda rohkem ja küla areneb siin ikkagi ju. Kuna tegemist linnalähedase kohaga, siis siiakanti tuleb ikka elanike kogu aeg juurde. Et elanike arv tõuseb. Siin laudas on selline mõnus laudalõhn. Lapsepõlvest mäletan mind sugugi ehmata, kui tulevad linnast, kumma külla uued elanikud ostavad krundi ja panevad maja pysti. Kas juurdetulijatele võib-olla ei tundu, et aga tõmmake loomapidamist koomale lõhna pärast? Tegelikult need probleemid tulevad kevadeti, kui toimub lägalaotus põldudele. Meie teeme seda küll väga keskkonnasõbralikult, ainult lubatud aegadel ja viime ta otsekohe mulda. Aga see üks kaks päeva ikkagi sõnniku lõhn üleval just selle põlluümbruses, kus mulda pandi. Et tõesti helistatakse ja küsitakse, et mis toimub, tähendab, siis ma seletan, et kõik toimub nii, nagu peab ja ütleb inimestele, et te tulite Maal elama. Tähendab, eks ma seda ütlen ka, tähendab, et nad peaksid olema sellega arvestanud, kui nad sellisesse kohta nagu kolivad ja see käib selle maaeluga paraku kaasas ja süüa, me tahame kõik. Kuidas siin Harjumaal on elanikkonna tihedus ikkagi siin kasvab inimesed, ka paljud tahavad linnast nii-öelda maale kolida. Sinna, kus kunagi oli põld või nurme, tehakse ka uuselamurajoone. Kas teile ka, et nii-öelda uuselamurajoonid peale tulevad või tullakse küsima, et aga müü oma oma heinamaa mulle ära, ma teen sinna elamurajooni hoopis. Meie ettevõte tegeleb põllumajandusega. Meie nagu tänasel päeval kinnisvaraks põllumaad ei müü. Ja kaunis inimene, kas küsitud on? Küsitud on kogu aeg, et ikka ikka müü ära, tähendab öelda, milleks isegi vaja, aga lihtsalt müü ära. Aga ikka kerkib aeg-ajalt ka keset põldu, mõni maja, tähendab, ja siis mõtled, et noh, põlluharimine meie jaoks muutub keerukaks, seda põld ju hakib ära, tähendab et jah, niisuguseid tehaksegi ikkagi niinimetatud põlluarendusi ka, et oleme püüdnud küll nagu neid elimineerida, et oleme mõneti kinnisvaraarenduse lihtsalt ära ostnud, sinna põllu peale ei tule, seda, et täna tänasel päeval on neid oranz nii palju pakkuda ka. Et mõned, kes mõtlesid, et teeme põllust nüüd elamurajooni, siis selle tegemine on väga kulukas, algul nad seda nagu ei adunud hakkasid seda koostama ja kui vald kirjutab, et nüüd tuleb Teed kanalisatsioonid v võrgud, sided ja kõik valmis ehitada, siis lõpebki see kinnisvaraarendus ära. Ja lõpuks ta müüakse meile, see põld maha, tähendab ja meie saame siis seal rahulikult edasi toimetada. Kui me siin laudas ringi jalutame, siis mulle tegelikult tuleb see pilt. Kui ma vaatan seda sinist lüpsirobotit ka seal tuleb tuttav ette, ma meenutasin vikerraadio kodulehelt ka, ma käisin siinsamas teie ettevõttes 2014-l Nende aasta septembrikuus, ehk siis see oli kuus ja pool aastat tagasi ja siis tundus kogu roboti värk teie tee laudas ja kogu see mehhaniseerituse tase ikka väga vinge. Suu lahti, vaatasin seda, et robotitega olete teie siin lüpsnud juba vist üle 10 aasta, jah. Ja me oleme lüpsnud 2009. aasta kuueteistkümnendas või seitsmeteistkümnes märts, siis nüüd ma ise juba hakkan mõtlema. Et jah, et sai tookord see valik tehtud, et kui ma esmakordselt kunagi roboteid nägin ja Rootsis oli vist 2001 või kaks aastasime otsinud, mitte kunagi neid ei osta, tundusid väga keerulised. Ja, ja noh, siis ei olnud ka tööjõuprobleemi. Aga eks aeg teeb omad korrektuurid ja ja tegelikult sai sellel ajal tehtud ikkagi õige valik, sest jõu probleem geimid ju ainult süvenevad. Ja noh, ütleme sellise suurusega laudas võib-olla on robot hea lahenduseta natukene ikkagi võtab seda. Tööjõuprobleeme nagu vähendab, et natuke vähendada inimtööjõudu vaja. Nii aga ikkagi investeeringuid on ju see hästi palju nõudnud, on see andnud siis selle vajaliku konkurentsieelise või, või siis turul püsimise kindluse. Noh, ütleme, et ega robot on teda kallis, osta, ta maksab päris palju, üks agregaat laias laastus 100000 eurot. Uued modifikatsioonid juba on 120000 eurot ja kui neil on kaheksa tükki, siis korruta ja tähendab ligi miljon. Ja ega see sellega ei lõpe, sest igas kvartalis tuleb hooldus, mis maksab jällegi omajagu. Et ega robotlaut ja tema funktsioneerimine on suhteliselt kallis, et ega hoolduskulud suhteliselt suured. Nii ma küsin kohe vahele, kas olete hakanud kahetsema? Need kolleegid ja konkurendid, kes ei läinud robotlauda peale kutseka lüpsja paneb endiselt lehmale lüpsimasinat külge. Võib-olla summa summaarum 10 aasta jooksul ikkagi, ega nad ei kaotanudki midagi. Noh, jah, et nagu ma ütlesin, et robotlaut võib-olla siia lihtsam saada noori inimesi, et see töö tundub natukene huvitavam ja sa ei pea, Neid tavalüps seale selliseid liigutusi nagu siin tegema, et sa pead, pigem rohkem on see jälgimise töö, et need robotid toimiksid. Et selles mõttes ma arvan sind linnalähedust arvestades ma tegin iseenda arvates ikkagi õige valiku, tähendab aga kui vaadata üldse kogu seda majanduspoolt, siis siis kui võtta piima hinda 2008 ta jaanuaris oli see 326, täna ma vaatasin veel statistikaameti leheküljelt üle siis täna on see 302 eurot. Et piima hind on langenud, aga kuivati ka teistpidi, et mis on ülejäänud hinnad teinud, et võtame kas või selle tööjõukulu ja võtame jällegi selle 2008 aasta statistikaameti andmed siis seal oli põllumajanduse keskmine palk kuskil 620 630 eurot ja Eesti keskmine palk 800 pärast siis täna on need numbrid ja hoopis teistlaadi, et Eesti keskmine palk on juba üle 1400 euro ja põllumajanduse palk jääb sinna 150 180, äratan ta madalale Eesti keskmisest. Et aga piima hind on langenud, et ellu oleme jäänud tänu sellele, et meil on kogu aeg toodang tõusnud, meil on loomade arv tõusnud. Me oleme oma lae tänasel hetkel võib-olla saavutanud. Toodangut saab alati natuke juurde veel panna, aga mis selle hindan? Aina efektiivsemaks, aina efektiivsemaks nõukogude ajal, mis seal ehk keskmiselt andis kolm, neli tonni aastas tänapäeval üle 10 tonni? Nii nii see paraku on jah, et eks sealt saab 12-ni ka minna, aga mis hinnaga? Mis teeb selle piima hinna ikkagi nii volatiimseks, kuidas teie ise tootjana aru saate kas majanduskriis või töötuse numbrid globaalselt siis tõepoolest nii palju mõjutavad seda, kui palju inimesed piima joovad, tarvitavad või, või kust see ligi kahekordne hinna kõikumine ikkagi tuleb 200 ja 400 euro vahel? Et noh, eks me hakka pihta kõigepealt nagu Eestist, et Eestis on see rahvaarv olnud stabiilselt, et üks nüüd ta viimasel ajal natuke viimased aastad küll kasvanud aga piimatarbijad või piimatoodete tarbijad, see kogus on aastate lõikes olnud kogu aeg üks. Kui me teame, et Eestis toodetakse kaks korda piima rohkem, kui ise tarbitakse. Täna viiakse Eestist toorpiima välja 600 tonni päevas, läheb enamus sellest leedusse mingi osa ka Läti. Et minu arvates on meie Eestis probleemiks töötleva tööstuse tänasel hetkel võimekus ei ole lihtsalt seda piima ära töödelda. Ja see kindlasti avaldab mõju sellele piima hinnale, mis põllumets saab mõned aastad tagasi E-Piim plaanis teha ühistulist tööstust, ega nad ei ole seda mõtet maha matnud, see tegevus nagu käib, aga ei ole näha veel midagi kerkimas, et kindlasti väga loodan, et kui see tööstusvalmis siis väärindatakse seda piima nagu paremini ja põllumees saab selle tulemusel ka paremat raha. Aga sinna läheb veel aega. Nii kirjeldame natukene kuulajatele ka seda olukorda, me oleme siis Jaan Metsamaaga lehmalaudas. Loomad söövad meist kahel pool. Vahekäiku ja toit on neile ette pandud. Enamik nosib siin rahulikult, aga ma näen siin. Kas siin on ka mingi teatud hierarhia või vahepeal? Mõnele lehmale ei meeldi, kui teine lehm tuleb tema kõrvale, lükkab ninaga eemale, kas selline mingi sotsiaalne korraldus ka v? No ikka, et eks need vanad olijad on natuke rohkem bossimad kui uued tulijad, et et kui me näeme, et siin on ka mingid loomad, on nagu värviga natukene punast värvi pandud. Et see tähendab seda, et see loom on alles poegimisosakonnast tulnud. Ta nagu natuke eristada selle poole, et nendele inimestele, kes siin töötavad, oleks kergem jälgida, et et kui ta siia tuli, siis ta niisugune arglikum võib-olla ei taha lüpsile minna, et oleks kergem üles leida. Et need vanad olijad teavad täpselt, millal minna tähendab, tunnevad kella väga hästi, millal neil lüpsiluba tuleb? Nii aga siinsamas lähedal ongi need sinised automaadid, aparaadid, näeme seda lüpsile mineku järjekorda ka või. Näete, seal on ikkagi kümmekond tükki või natuke isegi rohkem järjekorras, kes ootavad, et eelmine välja astuks lüpsirobotis ja tema saaks sisse astuda. Et teda meelitab see jõu sööte. Mina ütlen selle kohta komm, et sellepärast ta sinna tuleb, et seda saada. Ja siis samal ajal toimub ka lüps, nagu ära. Inimesed ikka kindlasti imestavad, et kuidas on võimalik ühte lehma harjutada käima robotit lüpsmas. Kui ta tuleb esimest korda, kui ta on äsja poeginud siis esimest korda ta tuleb sinna robotid suunata ikkagi ta saab selle kommi sealt kätte, siis tuleb teha toiming. Et me ikkagi nagu mõnes mõttes ei meeldi, vaid et me siin seisame, mõni loom nagu natuke pahandab meiega. Toiminguid n'i mees, varda pannakse paika nagu udaraasendid ja lisade asendid pärast juba arvuti kogu aeg korrigeerib vastavalt sellele lüpsile ja leiab need lisad ise üles, et sime kõrval näeme, noormees just käib ja vaatab üks leht käes, et vaatab neid numbreid, et leida üles see laiskleht võib-olla või arglik leht või kes nagu ei, ise ei lähe sinna robotite. Et võib-olla temale see aeg kätte jõudnud, aga millegipärast ta kuskil pikutab. Või on siis need vanad olijad, pusivate ta natuke eemale, see inimene nüüd aitabki selle loomasina rabatis. Kui palju metsaküla piimas inimesed tööl on, kui palju tööjõudu üldse kokku võtta? Meil on kokku ettevõttes tööl 24 inimest ja loomakasvatuses töötavad nendest pooled. Et ülejäänud on põllul autojuhid ja mingid muud tegelased. Et ega meil see inimeste arv loomakasvatuses on viidud ikkagi miinimumini ja ega neid inimesi võib olla vaid üks rohkem olla või üks alati tagavaraks, keegi haigestub, et pigem on ikkagi see arv kogu aeg selline riski piiril. Ja eks tänasel päeval ikkagi meie ettevõte ja ka paljud teised põllumajandusettevõtted Eestis sõltuvad ikkagi suuresti välistööjõust ja nende inimeste töös. Et Eesti inimene paraku nagu ei taha eriti farmis töötada. Ja tänu sellele või sellepärast peame otsima võõrtööjõudu. Nii eile just vaatasin, et meil on tööpuudus juba üle 55000 inimese seoses selle koroona ja majanduskriiside üle kaheksa poole protsendi tööjõulistest on ilma tööta praegu kas on tuldud teie ukse taha nüüd koputama, et kõrvalt Keilast või Tallinnast ühistransport ju liigub või võisid ka Kumuna külastete? Et kas on pakkuda tööd siin loomakasvatuses, näiteks? Paraku võib öelda niimoodi, et me oleme küll kuulutanud siin igasugustes võimalikes kohtades, et otsime tööjõudu, oleme ajalehtedesse kuulutusi vannud oleme CV-keskuse kaudu otsinud, oleme vaadanud Neid töötute arvu, tähendab ja peab paraku ütlema, et ei ole meil siin ukse taga järjekorda. Ei ole näha, et see järjekord kadekiks tähendab, et et oleme viimasel ajal üldse nendest kuulutustest ja nendest otsingutest loobunud, sest ei ole andnud tulemusi. Ja paraku siis proovime ikkagi saada välistööjõudu ja meie välistööjõud on siis pärit Ukrainast. Käesoleval hetkel on neli inimest meil Ukrainast. Et nemad on tulnud siia Eestisse ikkagi töötama, raha teenima ja neil on ikkagi motivatsioon suhteliselt kõrge. Kui palju kohalikku rahvast Kunna küla gümnak, Pumna kandi rahvas üldse käib ettevõttes tööl või tänapäeval enam ei ole, nii et et maainimene tuleb oma külla tööle. No mõned inimesed ikka, meil käivad siin külas ka, aga tegelikult meil käib, ma ütlen inimesi Tallinnast 20 kilomeetri kaugusel, et tegelikult maainimesel võib-olla ongi mõnes mõttes vale arusaam, et töökohti jääb olemas sul kodu kõrval. Et kui ei ole, siis ma istun kodus ja ootan töötu abiraha. Et tegelikult töökohti on Eestis piisavalt, tuleb lihtsalt ise aktiivne olla. Kuna saate nimi on juba külaelu, siis ma ikka küsin, et kuivõrd tänapäeval selline tootmisettevõte nagu meie antud juhul metsaküla piim on seotud kohaliku küla või kohaliku kogukonnaga antud juhul siis kummna kõlaga. Mingil määral ikka, et lasin alles mõned päevad tagasi, sain kohalikult külaseltsist nagu sellise päringu, et et ma tuleks nagu rääkima seltsimajas nagu põllumajandusest, piimatootmisest ja mis selles toimub, tähendab aga praegult lükkub nagu seoses koroonaga edasi. Tähendab, aga kindlasti on plaan kohtuda. Ja ega meil, külaelanikud ja uudishimulikud käivad ikkagi ka meil siin kevadeti vaatamas, et kuidas lüpsiasi siin toimub, tähendab küll, aga peab hästi läbi saama. Kui ma leppisin kokku teiega seda intervjuud, et ma tulen siia teie lauta ja kui ma küsisin, et mis ma GPS-i peal sisse panna, vähemalt kohale jõuda. Ja te ütlesite aadressiks mõnumetsa tee, ma võin isegi kaks korda üle, et kuidas, kas ma kuulsin õigesti kust ühele külateele, kus asub Farm, selline nimi? Ma tegelikult ei oska selle kommentaari anda, et see ilmus meilegi ootamatult, aadress tähendab, et see nagu eelmisel aastal tulid ja see oli nagu mulle üllatuseks ja ma tõesti ei oska ausalt öeldes kommenteerida, kust see pärit on. Teie teinud Lolda taotlust? Ei, ei, sellist taotlus ei ole, aga mõnes mõttes mõnumetsa tee, loodame, et lehmadel ja loomadel on siin mõnus elada. Nõnda rääkis metsaküla piima juht Jaan Metsamaa metsakülapiimast. Saate lõpetan aga kurval toonil. Pühapäeva hommikul suri ootamatult põllumeeste ühistegevuse hing ja eestkõneleja põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Vaid 57 aastane, alati aktiivne, abivalmis ja rõõmsameelne mees. Kusjuures Eesti põllumajanduse akadeemia mehhaniseerimise alal lõpetanud Vahur Tõnissoo oli oluline roll tänases saates käsitletud lüpsirobotit, populariseerimisel ja Eestis kasutusele võtmisel. Ka mitmete külaelu ja reporteritunni saadet ettevalmistamisel olen saanud Vahur Tõnissoo poolt. Ikka ja jälle head nõu ja soovitusi, kui olen talle helistanud. Vahuri ootamatu lahkumine on valus. Avaldan kaastunnet Vahur Tõnissoo lähedastele, sõpradele ja kolleegidele. Tänase külaelu saade toimetas Arp Müller. Kohtume taas. Reporteritund külaelu.