Reporteritund külaelu. Tervist algava saate esimene osa on salvestatud vaid mõnekümneminutilise autosõidu kaugusel Tallinna südalinnast. Muinsuskaitseala on hoidnud seda piirkonda eeslinnastumise eest ja kui siin oli tugev ehitussurve üheksakümnendatel kus ülejäänud Tallinna ümber põllud ehitati maju täis, siis siia ehitada ei tohtinud. Uurisime parasmäe külas, kuidas käib külaelu pealinna lähedal. Miks need mehed on sellised, kes tegid külaplatsi korda rajasid sinna laste mänguväljaku lõkkeplatsi. Siis on seepärast, et meil on külas päris palju lapsi et lapsed on tavaliselt kogukonna liim. Saate teine osa on salvestatud samuti Harjumaal, aga Harku vallas liikva külas. Kui niiske oi ja siin ongi seene. See, miks ja kuidas hakkas endine laevaelektrik Vladimir vipsik kasvatamassiittakeseini, seda käis uurimas Eva Luigas. Millest üldse hakkab seenekasvatus? Ta hakkab saepurust. Mina olen saate kokkupanija, Arp Müller, head kuulamist. Külaelu. Seda lõikuma tulin salvestama viinatallu lumises parasmäekülla Jõelähtme vallas. Ma mõõtsin ka Tallinnast Viru ringil, Ta oli siia 26 kilomeetrit ja allapoole tunni kulus ilmselt 802 aastat tagasi aastal 1219, kui kui Taani hindamisraamatus seda küla esmakordselt mainiti, siis ilmselt ratsanikul võttisi varase mäelt Lindamiseni natukene rohkem kui tänapäeval autoga. Aga, aga see Tallinna lähedus ilmselt ikkagi on mõjutanud parasmäel külaelu-olu läbi aegade on see rohkem õnn või õnnetus, sellest saame ka vestelda. Minu vestluskaaslasteks siia Viira talu hoovi lumehangede vahele rehielamu ette on kogunenud Tiina Taluperenaine, Helen soovelisi ping ja peremees Eerik seping, tere. Tere. Ja naabertalust on külla tulnud parasmäe külavanem, põld, mädalust. Tarmo rähn. Tere. Tere. 1940 elas siin külas 139 lehma. Mitu lehma praegu on? Mitte ühtegi kahjuks. Kuhu lehmad jäid? Lehmad läksid kombinaati, siin ei tasu neid lehmi enam pidada nendele inimestele, kes siin elavad, sest kõik inimesed käivad tööl kas Tallinnas või siis lähedal kostiveres, aga talunikku pole siin. Kes lehmi peaks, ei ole siin juba viimased 10 15 aastat olnud. Viimane lehm läksid ära. See oli 2008. Lehmi peetakse küll, lehmad on Maardu külas ja ma arvan, et seal on suurusjärk 200 lehma. Kui siin nagu ümberringi oli varem haritavat maad või noh, ütleme kokku tsirka 400 hektarit siis ja külas oligi 140 kuni 200 lehma, siis need lehmad on lihtsalt natuke kaugenenud siit. Ja neid peetakse, ütleme, tänapäevases mõistes professionaalsemal moel mida üks talu ei suuda teha lihtsalt. Mis elu siin parasmäe külas siis elatakse, kas parasmäe küla inimesed elavad nagu linnainimesed või? Ma arvan, et me oleme üks esimesi külasid pärast Tallinna piiri, kus me saame öelda, et me elame sellist maaelu. See ei ole eeslinna elu, see on koht, kus inimesed suvel teevad põldu, korjavad marju, et see ei ole ainult suvituskoht, vaid see on ikkagi koht, kus me elame looduse ja, ja põllumajandusega koos, nii et tegelikult see on üks esimesi külasid pärast Tallinna piiri, kus looduskoht dub inimesega ja seda ka selles mõttes, et meil on siin palju metsloomi. Meil on metsloomadel kohti, kus liikuda ja olla erinevalt näiteks Viimsist või Rae vallast või ökosüsteem on siin veel väga hästi säilinud. Ja rabaküla. Ja raba on meil ka otse külje all ja. Aga külavanem Tarmo rähn, kuidas need inimesed, kes ise põldu ei pea, käivad Tallinnas tööl ja siis need, kes nende põldude eest hoolitsevad ja siin põllumajandusega tegelevat, kuidas nad omavahel läbi saavad, kas seda konflikti kohta ei ole? Niukest suuri konflikte nüüd ei ole, aga eks see ikka need masinatega sõitmine ja ütleme, inimeste maadega toimetamine ja eks siin väiksemaid konflikte tõstatab, aga. Ma mõtlen, kui põllurammu loomasõnnikut laotatakse, kas tulevad külavanemale telefonile kaebused, et helistage nüüd sellele põllumajandusettevõtjale, meie elame siin. Pole kuulda olnud, tegelikult ma täiendan, et meie ei muretse selle pärast, kui sõnnikuhais päevade kaupa siin üleval on, mille pärast külarahvas on üha rohkem hakanud muretsema, on need samad pestitsiidid, et meil on siin kõrval rapsipõllud. Teame, et pärast esimest mürgitamist mesilased kaovad. Seda räägivad ka mesinikud, et mett on jäänud vähemaks. Teiselt poolt on meil siin looduskaitse ja põllumajanduse vaheline konflikt. Meil on siin põllulinde rohumaadel nagu näiteks rukkirääk, kes ei taha, et rohumaad niidetakse enne viieteistkümnendat juulit, sellepärast et nad nende kiirete masinate eest ära põgeneda ei saa ja, ja nii need linnud võivad hukkuda. Ja, ja põllumees samal ajal tahab Rahu ära niita juba enne jaanipäeva. Kust leida see tasakaal, see on tegelikult igakevadine küsimus meil, et et põllumees saaks aru ja meie saame ju ka põllumehest aru, et tema tahab võimalikult värsket rohtu korjata ja nädalat niidetakse siin ikkagi kolm korda kuni kolm korda, nii et, et need on need, need on need küsimus, kohad, et kas me edendame siin rohumaad või, või kaitseme loodust. Ja üha rohkem selliseid keskkonnatundlikumaks siin oleme muutnud kõike, kui teeme kõike korraga ja teeme väikesemahuliselt, sest sest see põllumajandus, mis siin täna meid ümbritseb, on seda iseloomustab tegelikult ju niisugune. See on tööstusharu, kus ei ole mitte midagi tegemist loodushoiuga, vaid pigem kasumlikkusega võimalikku kasu suure kasumlikkusega. Põllumehel on kõrgelt püsija kapitalikulud peal ja ja seetõttu jah, ta kvalifitseerubki ikka väga tööstusharuks niimoodi. Ja tulemus on see, et kannatab keskkond. Nõndaks aga räägime ka sellest viinatalust, mille rehielamu ees me praegu seisame. See on selline traditsiooniline Põhja-Eesti Lääne-Eesti rehielamu, üks pool on paekivist, teine pool on palkidest ja selle viinatalu saata. Tus iseloomustab vist üsna hästi nõukogude ajal sellist vägivaldselt tekitatud pilist katkestust eesti külade elus. Eerik Viinatalu oli teie vanavanemate talu. Mis siis juhtus? Nõukogude võim leidis, et perekond ei ole väärt siin olema, ajas nad lihtsalt minema. See katkestus oli 45 aastat. Kuni siis minu ema sai selle tagasi omandireformi käigus aastal 1990. Nii oligi. Ja nüüd juba mõned aastad olete teie siis päriselt kolinud elama oma esivanemate tallu tagasi, vahepeal oli lihtsalt suvituskoht, aga nüüd ongi jälle päris kodu. Ja seal on päriskodu ja ütleme nii, et kui sul on pärand, mida üks rehielamukomplekse on, siis pärand kohustab. Kuna õnneks ta on Tallinnale suhteliselt lähedal, siis sai tehtud väga selge otsused kolida kesklinnast ära. Siiamaale. Mis siin vahepeal siis selle katkestuse ajal toimus, ma saan aru, et ka nõukogude ajal käis üsna kirev elu täpselt selle koha peal, kus ma siin praegu seisame. Nõukogude ajal oli nii või õieti see algas aastal 1945 siis kõige esimene kolhoos või ütleme, et sotsialistlik ühismajand tekkis siia viinatallu viinatalu kaheksa hobust võeti kohe kolhoosi ja siis pandi kaks perekonda siia sisse elama, et üks vist oli ka esimene kolhoosi esimees ja siit on tegelikult paras rahvamajatäis rahvast läbi ratsutanud. Noh, võib olla suur õnn oli see, et aastal 1990 see oli Tallinna näidislinnuvabriku puhkebaas, oli nende bilansis, siin keegi sees ei elanud. Hea oli ka see, et siin oli mingisuguseid töid tehtud nagu eterniitkatus pandud ja reheosa peale oli ka uus toolvärk tehtud ja ja siin elasid sees ütleme, hooajalistel suvel sinna õpilased ja malevlased ja ja see selles mõttes seisis tühjana. Ta ootas, kuni omanik tuleb siia ja ja nii see saatus tahtis. On teil aimu ka sellest malevaelu ajastasid? Me oleme natukene uurinud seda maleva aega ka ja tõesti, sellel talul on hästi põnev ajalugu just nõukogude ajal, kus ta oli 21. keskkooli siis töö, puhkelaager, töö- ja puhkelaager, kus jah, kus lapsed siis käisid peedi ja ka naeri Põldesin kõplamas, nii et neid kublad meil on siiani veel alles siinsamas trepi peal siis Ott Arder ja, ja korsett solid siin luuletanud, samal ajal kui korrutasin, siis kokku oli nii, et et nii mõnigi kord juhtub meil nii, et peatu, pauk, too värava taga jääb seisma, välja tuleb keskealine mees või naine ja ütleb, et mina olen siin talus olnud. Ja mina olen siin nii mõnegi suve veetnud ja siis me räägime neid kas Euemmi või EV lugusid. Ja meil on ka siin üks kokkutulek olnud, kus rahvas käis. Selle ajajärgu osas meil on tegelikult üks väike mõte. Ja noh, eks me töötamisele Nii et siit ka meie üleskutse, et kõik, kes te olete parasmäe külas viinatalus käinud Gazeeemm is või siis vees või TPL-is, võtke meiega ühendust. Tulge meile külla ja paneme teie lood kirja. Aga tegelikult seda ajaloo kihistust, neid ajalookihistuse siin parasmäel on ikka lausa aastatuhandete kaupa. Parasmäe küla asub Rebala muinsuskaitsealal. Mida see tähendab, et 3000 aasta vanuseid kultuskive on iga talu põllul ja kui labidas maasse lüüa tuleb kohe midagi pronksiaegsete välja või. Ja vähemalt 3000 aastat on siin katkestusteta inimasustust olnud. Ja huvitav ongi see, et, et Rebala Me asume Rebala muinsuskaitsealal ja kust tulete sõna Rebala, ega seda täpselt ei tea, aga arvata on, et see tuleb vanast Revalist, nii et tegelikult linn nimega Reval ehk Tallinn on saanud oma nime sellest samast piirkonnas, kus me siin täna elame ja oleme nii, et Revala ja Rebala on omavahel hästi tihedalt seotud. Ja see on Rebala muinsuskaitseala, on ainuke muinsuskaitseala, mis Eestis, mis on pühendatud maastikele ja maastik-le seetõttu, et siin on näha ajaloo kihistusi ja katkestusteta ajaloo kihistusi. Need viimased 3000 aastat, et parasmäe küla näiteks ilmekas näide selle poolest, et meil on endiselt siin 16.-st seitsmeteistkümnenda sajandi Põllustruktuur näha, ei ole suurt ümberjagamist olnud. Ja et meil on sellised triibupõllud siin siiamaani samamoodi, kui keegi siin ehitada soovib, et meil on väga tugevad piirangud peal, kuidas ehitada tohib ja kuhu ehitada tohib. Ja kui ehitama hakatakse, siis alati tuleb teha ka arheoloogilised surfid. Midagi siin alati leitakse, kas nad on siis kultuuriliselt suure väärtusega, see on iseküsimus, aga alati siit midagi välja tuleb, on need siis vanad potikillud või siis ka rahal leitud. Muinsuskaitseala on hoidnud seda piirkonda eeslinnastumise eest ja kui siin oli tugev ehitussurve üheksakümnendatel kus ülejäänud Tallinna ümber põllud, ehitajad teemaju täis, siis siia ehitada ei tohtinud. Ja nii need põllud, mis on siinpool Narva maanteed, väga hea, viljakusega on säilinud ja need rohumaad on säilinud, nii et et see on nüüd selline elukeskkond, mis mis nagu tõesti toetab siin nii elurikkust kui, kui kõike seda, millest me täna võime ka nendest poliitilistest dokumentidest lugeda, mis on tähtis kogu Euroopa tasandil, nii et meil on see kultuuri kihistus hästi paks tihe ühelt poolt ja teiselt poolt on siin ka loodus, ma ütleks päris hästi hoitud. Aga ma küsin külavanema käest ka Tarmo Räkk, näete, et see muinsuskaitsealaks olek kas tekitab probleeme ka või kas inimesed omavahel ka arutavad, et aga miks ma ei või siia maja ehitada nii nagu ma tahan ja nii edasi? No kindlasti seda arutelu on siin olnud pidevalt ja ega inimesed, paljud, kes siin tulevad nagu mujalt, siis soojad siin linna lähedal endale rajada kodu. Ega nemad, nemad sellest nagu päris ei saagi, saage aru, et see missugune olukord on, et meie kohalikud kindlasti oleme, oleme nagu selle selle poolt, selle muinsuskaitseala poolt ja ja see on andnud meile selle sihukese mõnusa, rahuliku keskkonna, siin ei ole seda üksteise kõrval elamist ja ja ma arvan, et see on just head meie külal. Ma ei tea, kas mikrofoni kostab. Mitu lindu laulavad? Kui palju siin loodust koduuksest välja astudes siis igapäevaselt teid tervitab? Meil on kitsed heinamaal, põdrad jooksevad siinsamas ringi, siis on meil siin jäneseid, on muidugi palju. Rebaseid. Eelmine aasta siin oli ka siin lähikonnas ka karu nähtud, et. Ja Ilves, Ilves on ka, jah? Ikka on, elu käib. Suvisel ajal, kui saabub ööbik, siis on siin selline lindude filharmoonia et ega muud muusikat kuulata. Ööbik laulab kuni jaanipäevani, siis ta jääb vait ja siis edasi on rukkirääkigasugused, muud linnud ka seal võimas. Ma vaatan, Helen, sa vahepeal siin proovisid ka seda soome kelku. Kas see tänavune talv on ainult kui siin talu hoovil või ka küla vahel soome kelguga saab ringi liigelda või? No iga talv jah, saab kas lühemalt või pikemalt sõita, aga aga see on meil jah, siin talvine standardvarustus, et Erik käib naabrimehe juures saunas. Siin selle jah. Nii et jah, me kutsume seda siin oma poldikse voldiks, et. Me saame oma asjad toidukotid siin ära tassitud ja ja ise liigume ka sellega poodi, saab ka sellega. See jää ja lumeselline kiht peale, mida alpinisti nimetavad Firniks, vot siis selle kelguga selle peal sõita on puhas lust ja kui veel päike sillerdab, siis siis ei ole vaja kuskil alpidesse minna. Linnas Lasnamäel või kalamajas mustamäel, ükskõik kus hommikul astud oma kortermaja trepikojast välja ja kojamees on sul juba kõik puhtaks lükanud ja istud autosse või ei lähe bussi peale ja hakkad oma asju ajama. Aga siin ma vaatan, et pääseda, sõitsid rehielamu eest aiaväravani ja et auto saada, kätte jääda ja väravast välja pääseda. Nii kui öö läbi sadanud, kui kaua aega kulub, siis? Meil on sama asi puhtaks kirikuid meil kojamees, nii et 40 minutit tavaliselt on see autot on vaja natuke soojendada ja ja jah, kuskil kuni 40 minutit käituda. Siin oli miinus 25, nüüd jah, ikka üks, 30 40 minutit hommikul. Hommiku õrnuse asemel. Jah, see on meie, see on meie fitness. Aga muidugi noh, linna sõitmine, eks on siin ikkagi enne, kui seda Nehatu risti remont ei olnud, siis oli ikkagi 20 25 minutit olid nagu kesklinnas, et noh, selles suhtes võrreldes Viimsi inimesega noh, praktiliselt sama aeg või isegi kiiremini, et kuidas seal järjekorras seisad. Nii et linna saab kiiresti. Nii aga räägime sellest ajaloost ikkagi veel, et kuidas Tallinna lähedus läbi ajaloo ikkagi on, on mõjutanud selle kandi inimeste elu sealt ajaloo tagumisest otsast hakkame mõtlema. Päris tihedalt ikkagi, sest see osa Tallinna varustamist on on käinud ütleme ikkagi linna lähedalt. Väga selge suhe oli näiteks ka sellel kandil siin parasmäe külal Pirita kloostriga. Töine väärtusahel oli, oli ikkagi seotud linnaga, et siin oli saadusi, mida müüa linna. Ja 20. sajandi, ütleme ennesõjaaeg oli see parasmäel piimandusküla ja külast koguti toodetud piim viidi Tallinnasse turule. Et küllap küllap ta nii on olnud. Tallinna lähedal aastasadu, mis selle negatiivsed kaasmõjud on olnud? Võtame kas või Põhjasõja, et siis, kui armee ida poolt tuli, siis needsamad külad ka sõjatee ette jäid, neid rüüstati. Ja siia siis ka hiljem asutati võitja pool olnud sõjaväelasi ka elama. Kõrval on meil ju vandiala küla, tema paralleelnimi vene küla, nii et oma nime on ta saanud siis nende sisse sisse toodud. Tatarlastel. Toimus teadlik migratsioon toodi sisse, viidi välja. Aga parasmäe küla on ses mõttes õnnelik kant, et ma saan aru, et alates seitsmeteistkümnendast sajandist on alles kirikuraamatud ja arhiivimaterjalid mille põhjal saab jälgida, mis suguvõsad on siin elanud, kes kus talus elas, palju oli lapsi, kuidas elati, millal Surdi, kes talu päris. Ja, ja sellest on kenasti jutt, kui ka mõned aastad tagasi parasmäe küla ajaloost koostatud raamatus. Parasmäe talude lood, kielen, sooveli seping, erialalt inimgeograafia, Tallinna Ülikooli professor. Sina panid selle raamatukokku, kirjelda natukene seda, seda pilti, mis sulle kui autorina avanes seda raamatut kokku pannes. Lisaks nendele arhiividokumentidele, mis meil olemas on, oli põnev ikkagi korjata Kuu talude peremeeste ja perenaiste enda lood, sest kui ma 2006 aastal neid lugusid korjama hakkasin siis elasid siin inimesed, kes nüüd puhkavad valdavalt Jõelähtme kirikuaias. See tähendab seda, et, et need inimesed siis olid kuskil 70 75 aastased ja nemad mäletad, tahtsid oma vanemate lugusid ja see tähendas, et me suutsime oma juttudega tagasi minna 19. sajandi lõpu 19. sajandi argiellu. Ja see on minu meelest üks selle kogumiku kõige suuremaid väärtusi, et me suutsime salvestada lugusid, mida meie enam ei mäleta. Tõepoolest, väga huvitav oli lugeda eri inimeste väga erisuguseid vaateid elule ja kas või pärandile vanadele majadele. Väga huvitav lõik selles parasmäe talude loos oli, oli ühe talu peremehe jutt sellest, et maal tegelikult ongi täiesti normaalne, et kui maja saab vanaks, siis lõhutakse ta ära ja ehitatakse kõrvale uus maja ja isegi kasutas väljendit, et, et talus ongi tavapärane, et hooned kõnnivad mööda õue ringi. Jah, kuuskime Raivo, kes nüüd ka mõnda aega juba meie seas enam ei ole, sõnastas väga hästi sellise pragmaatilise talumehe nägemuse, et kuidas, kuidas läheb maal elu edasi. Kui hoone amortiseerub, siis tuleb oma perele uus hoone ehitada ja eks inimene on ikka tahtnud endale ju paremaid elutingimusi. Ja seetõttu niimoodi seda pärandit või neid, seda, seda vana elu ei väärtustanud veel meie esivanemad, nii nagu meie seda teeme. Aga nüüd, ühel hetkel on siis joon vahele tõmmatud, et see aastal 1905 valminud rehielamu see peab siin olema ka 200 400 aasta pärast. Jah see on tingitud, ütleme, meie kultuuripoliitikast kus see piirkond täna on välja valitud Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt, kui, kui ainulaadseks eripäraseks taluarhitektuuri ja maastikuarhitektuuri eeskuju või näitena ja, ja nii on siis pandud ka. Ühelt poolt on pandud meile kohustus oma oma talude eest ja maastikest hoolt kanda ja teiselt poolt need inimesed, kes seda väärtustavad ka ise seda soovivad teha. Aga ikkagi, elades siin sellises kandis, kus on nii rikkalik ajaloopärand, 3000 aastane ajaloopärand ei tea, kas on, on teistmoodi ka või? Mulle just meenus täna, kui ma siia tulin. Kristiina esini palenteoloogi päevaraamat, kus temaga nii väga tahtis, et tema kodukandis Raplamaal oleks, et ta leiaks, mida ka ajaloolist, aga näed üldse ei olnud. Et aga teil siin on nii palju. Kas on tunne nüüd ka teistsugune kui elades paigas, kus ei ole midagi ajaloolist maa seest kohe välja tulemusena? Ja Kristiina Ehin on siin meil ka külas käinud ja, ja ka tema tõdes, et siin on tõesti palju väga värvikat ajalugu. Kui ajalugu väärtustada, nii nagu meie seda teeme, siis jah, me elame kultuurilises ja, ja loodusel Oasis ja me oleme väga õnnelikud, et meil on siin suunurgad on ülesse kogu aeg seda ühelt poolt, aga teiselt poolt meil on ka väga tugev kogukond, et tundub, et meil kõik, kes me siin ühte hoiame siin külas, et meil kõigil on suunurgad üles, eks ole, nii, Tarmo. Nii ta on jah, ütleme nii, et see ühtsus aina suureneb sind iga aastaga. Et oli, olid sinna, noh, võib-olla mingid aastad, kus nagu oli seda vähem, aga aga nüüd vaikselt hakkab noori juurde tulema, ehitatakse siin uusi uusi elamisi, noored koos lastega ja ja, ja kõik on nagu selles suhtes hakkamist täis ja meie üritustest võtavad osa, et meil on siin traditsioonilised, on üritused. Alati teeme ära talgud, jaanipäev on meil ka selline raud raudpolt üritus, et kus me siis kokku saame ja korraliku lõkke lõkke teeme, nii et ja mänge mängima. Eelmine aasta siin alustasime nii-öelda sihukese sportlikuma poolega kergliiklustee avamisel puhul külakogukonnaga sihukese rattamatkaaiaveskisse ja tagasi. Nii et kus oli siis osalejad, oli päris palju erinevate erinevate riistadega siis rattad ja rulad ja, ja mis seal kõik olid? Ei, ei sa kurta. Aga kui kolivad linnast siia inimesed, mis siis, et võib-olla ka oma esivanemate tallu, aga ikkagi oma terve eelneva elu linnas kortermajas elanud inimesed kolivad siia külla, kuidas siis see ümberlülitus tekib? Et linnas võib-olla ei suheldud eriti naabritega, et aga et siin nüüd jälle oodatakse, et ikkagi et suhtlus oleks külas teistsugune, kas see ümberlülitus tekitab ka sellist raskust mõnikord või kuidas paistab? Miks meil mehed on sellised, kes tegid külaplatsi korda, rajasid sinna laste mänguväljaku lõkkeplatsi? See on seepärast, et meil on külas päris palju lapsi. Et lapsed on tavaliselt kogukonna liim ja laste pärast hakkab kuidagi ühine, ühine mõte liikuma ja laste nimel ja tuleviku nimel ju ju neid suuri üritusi me ka teeme, nii et, et lapsed tunneksid ka teineteist. Et neil oleks koos mõnus mängida. Kui kolib siia varasem külla uus pere. Ja siis on ikka külavanem see, kes võtab ühendust, loob selle esmase kontakti perega ja kutsub üritustele. Ja meil on ja alguses alati ootus, et et soovitakse ühendust võtta külaga ja saada omavahel rohkem tuttavaks. Kuid aru tuleb ka saada sellest, et inimesed kolivad maale tihti ka seetõttu, et nad soovivad privaatsust. Nii et meil on külas ka selliseid peresid, kes hoiavadki omaette ja see on täiesti aktsepteeritav, et ei, kõik ei peagi ju tundma seda, seda meie või parasmäe külatunnet, mis ei tähenda seda, et nad paras Mäelased ei oleks. Ja on läbikäimist kas siis perekonniti või perekonnakaupa või, või laste omavahelist läbikäimist on nende taludega ikka moel või teisel liinil kuulavad tsivilisatsiooni häält, paras. Mäeküla kohal. Noh, siit on lennukoridor, ka teatud ilmadega lendab siit omajagu lennukeid. Ja täitsa tore, et et nüüd, kus inimesed väga vähe lendavad, siis on meil oli vaikne ja rahulik. Ma tahan ühe asja juurde öelda. Parasmäe külamehed meenutasid seda, tank, mehed, mehed ja naised kõik, kuidas asi oli enne sõda. Ja siis oli siin erinevaid talguid, oli erinevaid üritusi, kooskäimist ja kui me kahe tuhandete keskpaiku taastasime seda küla asotsiaalsete elu ja lõime siin parasmäe külaseltsi ja siis väga paljud inimesed just meenutasid seda, et kuidas nende lapsepõlves olid, kui nemad lapsed olid. Ja, ja noh, me kindlasti juhindasime sellest, et, et luua teatud formaati ja, ja soodustada sellist läbikäimist. Küla oleks sidus, et et me püüame sõbralikult läbi saada ja koos seda paras massi ajada, nii et eks me nii nii püüamegi seda teha. Mul oli ääretult tore vestelda siin viinatalus parasmäe külas Helen Sooväli sepingu Eerik sepingu ja kõrvalt alust põld mädalast külla tulnud varasema külavanema Tarmo rahniga. Kuidas üks tavaline talvepäev nüüd korter ära läheb? Teil jätkub? Mina ilmselt tahaks tänast suusatada. Olen tulnud Harku valda liikva külla ja, ja seisan ühe väga toreda ettevõtmise juures siin nimelt Vladimir viiv Sigtele, Vladimir kasvatab liikva külas shit, tage seeni. Kuidas siis tuli ühele noorele mehele see mõte, et hakkan elatise teenimiseks seeni kasvatama? See tee oli ühel tuttaval, kes väga väga palju aega mõtles sellest, aga mina mõtlesin, et tuleb teha, mitte mõtlema. Hakkasin tegema. Ja mis see kõige esimene asi oli, mida oli siis seinakasvatuseks vaja hankida merekonteinerit, mul oli ruumi, kus ja hakkame seda tegema ja käisin, ostsin kaks konteinerit, panin neid siin kõrvuti ja ehitasin selle puitehitist Geselt ja hakkasin toimima siin sees. Räägime raadiokuulajale, mida siis üks seen kasvamiseks vajab, kas teda peab ka väetama ja kastma või millest üldse hakkab seenekasvatus? Kas ta hakkab saepurust esialguses, teen saepurud, siis ma teen substraadi, sellest ma panen juurde mõned lisandid nagunii nisuterad issandaga, tähtis, ta annab jõud. Ja siis panime seeneseene, siis on seal niidistik, südagi niidistik Ma ostsin sarma laboratooriumist. Puhas kultuur. Ja siis, kui see telenagu niigi rõive. Ehk on selline valge, väike tükk nagu, nagu eosed. Täpselt nagu eos, et see ongi niidistik, hakkab mingist pisikesest valgest tikkis seal haiged üks siis läheb, ta läheb. Kilekoti subtraadiga sees. Siis ma seda hackaton ja käida ja siin on üks niisugune nagu inkubaatori, kas see kõik käib siin, jah, son Wominaar kapis tehtud ja näha, jah. Ja kuna ma nakatunud siis õhk ei liigu ja puhas atmosfäär seisab seal sees kapi sees ja ja see on väga tähtis, sellepärast. Õhus on palju bakteerijaid, mikroobe, mis hakkavad kasvama, kuna nad saavad niiskust. Ja vot seda tuleb kuidagi takistada, takistada. Ahah. Nii siin käis siis see nakatumise. Aga kuidas seda saepuru siis tehakse või kussaga tuleb siit saepurumaa tee taolise öövliga. Noh, see on väga, väga selline. Raske. Siin höövli pingi peale tekkis ööl seisud, sellega ma töötan ühe pardi jaoks, mul võtab aega võib-olla kaks tundi ja siis nädala jaoks nii-öelda nii-öelda on kogunenud seda kõik siin nurgas ja pärast teen segu, segi läks, on see kummasin ja segumasinas juba masinasse. Ma panen saepuru nisuterad ja need nüüd on, vesi on väga tähtis, sellepärast see ongi elu ja elu ja peale seda Ma striliseerinid, plokid pakud, see võtab ka aega poolteist tundi ja 120 kraadi autoklaavi. Seda tuleb teha sellepärast. Muidu sa ei pea bakteerija kasvu teise pateerija kasvuAga steriliseerimine toimib nende auklot auto klaarides. Seal ma olen poes näinud ikka konservesteralise, jäädakse täpselt täpselt sedasama, üks tehnoloogia steriliseerimise ja, aga mis siis edasi saab siis saepuru peale seda natud? Jah, tood ja peale seda ma hakkama, et oma peale nakatonilt plokid lähevad inkubaatori inkubaatoris. Päris kitsas. Nii vaatame, et ma nüüd jälle kinni ei jää. Ja siin nad siis soojas ja niiskes siis nii niisked, siin Pole vaja, aga nendel. Ja nendel endal on olemas, aga siin sees temperatuur peab olema ja valgusti ise temperatuur siis on umbes 20 kraadi. Kuskil jah, ja vähem ei tahaks, sellepärast siis kõik kasud setomaaga kauem ja võtab kauem aega. Aga kui paned rohkem temperatuuri, siis tulevad teised hallituse. Hallitus tuleb nagu siin. Need ongi unts, aga seal kaua näksis selles ruumis nad seisavad kaks kuud siin nagu, nagu juust, tead jah, päris kaua võtab aega, et Mul on siin jagatud nädalad, eks kui, kui alustame, vaatame siit, neid on päris värsked blokid kaks päeva. Nüüd jah, need nisuterad ainult alustanud ja, ja sellised väiksed väiksed pisikesed valged nagu pajutibud ja aga juba esimesena ühe nädala pärast hiljem juba valgem valgeks läheb. Teest teine kotioni juba valge. Kolmandal nädala jooksul nad juba hakkavad. Nii jah, popkorni hakkab tegutsema ja siis edasi edasi. Neljas viies kuues nädal nad seisavad valgena ja peale seda, kui popkorn juba valmis Nad hakkavad Tais pruuniks minna just pruuniks ja see tähendab, et nad juba peaaegu valmis. Ja sellest momendist, kui ta hakkas pruuniks minna ja kui ta on valmis, tuleb veel kaks-kolm nädalat. Umbes. Vladimir, aga kui inimesed kasvatavad kanu või taimi või siis nad lähevad nende juurde astuvad sisse, Läheme sinna, kas lauta või kasvuhoonesse ja nad saavad kuidagi kohe ju tegelikult aru, et kuidas nende hoolealused ennast tunnevad. Kuidas seintega on, kas teie saate juba aru, tulete siia sisse ja saad aru, et kõik on korras või et midagi on jama. Alustama end, selle tunne tuleb, tuleb ja ma sain aru seda, kuna praegu külmad tulid. Ma astusin kasvuhoonesse ja mõtlesin, et midagi puudu ja sain aru, et mul jalad hakkavad külmaks minna. Ja siis ma sain aru, et allriiulid on liiga külmad ja seed juba ei kasva seal ja lihtsalt peatunud omakasu. Ja siis ma panin paduri juurde tuleb kuidagi seda parandada, tänna, seljas, käsekkujanna annab küll, jah. Ma mõtlesin, et ta sureb ära, aga kord oli, kuna ma peatusin terve protsessi, siis mul ainuke blokk jäi seentega ja siis oli mingi null kraadi konteineri sees. Ja ma vaatan, ta lihtsalt seisab mõni päeva ta seisis peale sisselülitamist, ta tegi omagi varal lõpuy lahti ja ongi mul nagu ohoh, kui kuidas, kuidas võimalik ta lihtsalt peatus, ongi. No siis on niimoodi, et iga iga uus olukord siis ikkagi õpetad Ikka ikka terve aasta aega juba õpin kasvatama, kaheksa jalaga. Oli oli selliseid hetki ka? Kuidas tere aia, Kehrakas neile meeldib. Nad aitavad mind suppordivad kogu aeg räägivad, et sa saad, sa võid, inimestele meeldivad sinu see, et, et kõik on korras, ära muret. Jätka, jätka pere tugi, siis ikka on ikka täitsa väga-väga tähtis. Ma, Ma isegi arvan, et kui ei ole seda, siis midagi siin ei olnud. Ja ja siit ruumist siis nad need seened lähevad edasi. Nad lähevad edasi kasvuhoonesse juba. Oh, oh see oli nagu lasti. Jää. Siin käib sisse külma andmine ja enne on riiulil panekut Ma teen külmašoki, siis see nüüd aru saad, tuleb kasvama ja kevad tuleb juba. Ja ja siis järgmises hoones, see ongi siis see koht, kus see seen kasvab. Lähme sinna. Aeg niisugune tore sauna uks viib siia. Kui niiske ojja siinoki seene. Siin ongi see, et ka täna ei ole palju näidata, sellepärast lõigesi neile päris palju tuli, suur laine, ma kõigesse neid maa ja nüüd jäänud mõned seed. Ja siis ongi nagu selline kaheastmeline, et alguses nakatate, siis väike külmas okka, millega sa külmašoki andma. Ta aktiveerib seeni kasvu, siis nad aru saavad, et oli Talf ja tuleb suvi. Tuleb kevad. Ja neil on siis nagu taimedelgi on väike puhkeaeg. Jah, jah, täpselt, sa andnud nendel aru saama, et aeg tuli kasvama. Pluss kuna ma teen selle šoki, ma leotan neid, panen täis need kotid ja, ja nad seisavad. Järgmine päev ma mõtlen neid ära, panen riiuli peale. Ja siis võetakse kilekott ümbert ära, ahah. Ja siin on siis niiskustase selline, et rohkem, ega te neid kastmas ei käi, nagu aiapidaja käib tomateid. Kas nad iga päev ma pritsin ikka ja hoian põrandad märg, märjad ka sellepärast, et niiskus tuleb alt üles ja põrandad peavad olla niiske. Aga printsil kord päevas täna veel ei pritsinud. Veel kuiv siin. Aga see on siis ikkagi nagu mingi noh, nagu ikka lemmikloom, et sa pead nagu kogu aeg hoolitsema. Päev iga päev hoolitsen, vaatan korjandusi, ei, nad ka ei ootavad, kuna see on valmistada, tuleb korjata sellepärast mõni tunni, isegi mõne tunni pärast on juba ülekasvanud ja väljanägemine. Ja et see ei olegi niisama ja see on juba üle kasvanud See on juba täisvalmis ja seda tuleb korjata juba. Aga mõned seened ma korjanud natukene varem, kui ja kui andsin siin analkas kübar ei ole lõpuni veel lahti, siis ma lõikan ära ja siis nad säilivad kauem. A, kas nendes Itaakedega on samamoodi, vot nagu männiriisikaid korjatakse, korjatakse niiet ühte purki, siis marineeritakse need pöidlaotsa suurused. Et kas neil on ka see, et mõnda kohta tahetakse väiksemaid. Mina jah, üks restoran mul tellib seini, nende soov oligi, et nad tahavad väiksed seened, aga teine restoran seal Jaapani peakokk tuli siia ja ütles, et muld täitsa vajas sellised kübarad ja suured neli viis sentimeetrit ja mitte. Siis on nagu millimeetri peale kasvataminevad. Aga kas siis need, ma saan aru, et, et see turg, kuhu need siit liikva külast lähevad, et need ongi siis restoranid, eraisikud? Jah, eraisikute ja restoranid muid kohtama ei paku, veel ei saanud ainult algus ja üks kuu tagasi, tegelikult tegin hirmud lahti. Ahah, ja nüüd saan hakkama. Ahaa, selge, nii värske firmale sattusime peale. Ja, aga kuidas siis on, et kui restoran tahab neid seeni, et siis kohe peakokk tulevad vaatama ise kohale? Mõned tulevad jah, et ühest restoranist ei saanud tulla väga-väga hõivatud kraazigoli, aga teised tulevad, vaatavad ja nendel on hea meel. Ja ja siis on, nad tahavad ja ka kindlad olla. Nad teavad, kust see tuli, kuidas ta kasvas üles ja mis tingimused sinu üldse olemas, et see on väga tähtis ja tegelikult me ei ole nii lihtsalt siin põllu Geselt selle päralt. Linna sees ei tohi seeni kasvatama, isegi süüa ei tohi. Seeni, mis oli linna sees kasvanud. Ta tõmbab niiskust õhust, kui õhkkon linna sees, seal rasked rasked metallid, väga palju neid ja seent tõmbab sisse neid metallid ja selle sendi toi siva süüa. Tegelikult saab. On ka ikkagi ei ole mõtet ja aga Vladimir, kas te seda kuidagi seda õhu puhtust või kas mingid analüüsid siis ka käivad? Ja eks ta muidugi nii ongi, aga suurt tööd siin ka ei ole, jah. Palju siis seent nädalas nagu valmis saab? No praegu umbes 15 kilogrammi, aga noh, rohkem vajadust ei olnud. Kui tuleb, siis teen rohkem, näete, et pool kasvuhoonet veel vaba. Ja pool on veel vaba. Kuidas see koroonaaeg on, on isiklikult nagu teie seened. Mis selle maja aitas? Väga aitas koroona aeg andis mulle aega, mida mul oli vaja raisata, siin mitte raisata, aga vedada siin, et hakkama selle tegeleda. Ainult õnnelikuks tegi aegne tegelikult, kuidas külarahvas? Kas külas teatakse, mis nendes kahes merekonteineris kasvab ja kõik teod ma juba jagasin seentega nendele ja kõik on ründ, kõik ründ, kas kohalikud ka on hakanud neid rakem seeni sööma? Ei oska veel öelda? Ei oska, aga noh, siin kõrval külas Ivot tellimus oli ja murretes ka oli tegelikult ja võib öelda, tuleb, tuleb talle nii, et ta on võetad ikkagi omaks ja hakkab Vladimir, enne kui ta seeni kasvatama hakkasite. Õleti meestelt solita. Elektrik, tegelikult amit, mul automaatik automaat, väga kasulik, siste oskasid kärgi selle kõik üles ehitanud, ikka ikka, sellepärast ongi merekonteiner, sellepärast töötasin laevadel. Tõite teed koju ja. Aga nüüd on veel, mida veel ma võiksin mõelda, kui mul on selline kogemus, ma toon oma kogemust oma elust edasi kogu aeg ja kasutan seda siin nüüd seente kasutuses, aga kust te syndinud alata siin Tallinnas siis Eestis Tallinnas ja Eestis koolis käinud ja nii hea tähendasid ma tegelikult eesti keele tundides ei hakanud õppima, aga niikuinii tuli grammatikaga kyll probleemita, aga tuleb, tuleb mul palju kolleegi eestlasi oli ja väga kenasti suhtlesin nendega ja mulle meeldib mulle küll meeldis, et noh, siin siin siin ja niidan siis süda nagu seintele kaotada ja on ja ma ei taha, kui kuskile edasi minna, mulle meeldib siin, ma tahan edasi kasvatama ja ise kasvatada ka ja farmi kasutada ka. Aga kuhu siis need plaanikas tahate? Suure igatahes sellega ikka jah, jah, jah. No esialguses Mootsikum, aga edasi Soome ja kriminaaltegeleb skandinaavia take seene tore, kas siis selline noh nagu ütleme nii vallutamatavaid meie liikides ja ongi nii jah, et annaks ikka teha, aga, aga muid seeni ei ole maailma kasvatamata olemas, oli juba tellid teised niidistikud ka, aga see võtab ka aega. Ja ma juba proovisin, autor tervik. Ja ja ei saanud hakkama. Ma ei räägi kohe, niidistik suri ära ja võib-olla tehnoloogiaga mingi Vigesid olid jaja, aga nüüd ma ootan lõvilakka. Ma olen kuulnud levilakas, need näevad nii lahedad välja, väga-väga tahaks seda ka proovida, ma isegi süüa ei saanud, mina olen seened ja see on. Ma ei oska isegi seletada, nad on ikka väga lahedad, tuleb proovida. Aitäh Vladimir, et meid vastu võtsite, soovin edu. Ja et need seened ikkagi kasvaksid. Kuuldud loo šiidaka seente kasvataja Vladimir viipsikuga liikva külas tõi teieni maakodu tegevtoimetaja Eva Luigas. Mina olen vikerraadiotoimetaja Arp Müller ja hea kuulaja. Kui on ideid, kuhu külla ja millest võiksime salvestama tulla tulevastes külaelusaadetes siis teie kirjad on oodatud aadressil Arp Müller asemel y r e jääge terveks ja kuulmiseni. Reporteritund külaelu.