Niisiis, ektiiv priske koera väärangi ehk oleme külas Eesti NSV rahvakirjaniku, Debora Vaarandi, ET kõnelda raamatust üldse ja tema raamatutest ka? Raamat on üha rohkem. Meie iga päisis elus osalema hakanud, Me kõneleme temast üha rohkem. Osati võib-olla ka sellepärast, et tänavu on suur raamatuaasta. Me armastame isegi teha statistikat, kui palju ja mida keegi nädalas päevas kuus raamat tarbib, kui raamatu kohta üldse nii-öelda võiks. Kas te olete Endal kokku lugeda püüdnud, kui palju näiteks nädalas raamatuid lahk ei ole võitnud küll ma ei ole üldse nii raamatupidamises kadu. Statistikat ei ole mulle ka vaja, aga jah, ma mäletan küll, et et päris lapsi enam ei vennaga. Tegime statistikat, kui palju kumbki luges, nagu võistlesime siis sel ajal muidugi oli raamatuid vähe ja jõudis seda teha ei lugemist ka vähe, võib-olla nüüd ei ole muidugi seal ka vist teie enda jaoks või ei ole ja ja üldse jah, niisugune statistika võib olla. Annab ju ka midagi, aga vist väga palju ei anna. Väga võimalik. Kuid kas teil on olnud ka või on praegugi perioodi aega, kus te üldse raamatut ei vaja ja ei tahagi midagi lugeda? On küll suveti olen ma alati vähem lugenud siis maal viibides eriti veel see looduseraamat on nii huvitav, et ei tule meeldegi. Ja õhtul oled juba parasjagu väsinud. Aga muidugi ikkagi vahest tekib siis eriti suur soov jällegi midagi lugejatel, nii et niisugune raamatu inimene Ma muidu kolleni ilma raamatut või nad ei oskaks. Igal inimesel kõneldavaste, on niisugune aeg, kus ta iseäranis raamatuid neelab ja just nimelt neelab väga palju loeb, tavaliselt on eriti meie Su esindajal selleks niisugune keskkooli viimased klassid. Võite te enda kohta sama väita? Jah, kindlasti, noortehas on inimene üldse väga suur ahni ja ta ahmib siis kõike oma ümber ja elab väga hoogsalt ja ja kui ta on siis juba raamatud enda jaoks nagu avastanud siis ta muidugi ka neid ahmib. Nii et mina ka lugesin vahest tunni ajal ja, ja vahetunnid läbi ja heinaajal olin vahest kui lõuna lõuna puhkus oli, lugesin, mäletan, et lugesin vankri all Dostojevski kuritöö ja karistus. Kui oli jah, niisugune lõunatund, mida te siis veel lugesite, siis ikka rohkem siiski romantik, kuid mitmesuguseid optilisi teoseid. Hanssonit. Mida meil ka oli palju liikumas tõlgetena ja Hampsunali üldse, suur mood sel ajal. Ja Lermontovi, meie kangelast, taolisi raamatuid. Te olete püüdnud need need hiljem uuesti üle lugeda? Mõnda ei ole isegi püüdnud enam, ma kohe päris kindlasti tean, et ehk enam ei, ei huvita, nii. Näiteks undseti Kristiina lauritsa tütart, mida ma ka kunagi suure huviga ja innuga lugesin, olen päris kindel, et ta mulle enam ei ei meeldi niiviisi. Aga Tolstoi, sõda ja rahu ma olen lugenud väga palju kordi teda, ma lugesin ka päris lapsena esimest korda. Nii et üldiselt teab ju ka, mida uuesti üle lugeda. Hea raamatu puhul on see avastan, avastamisrõõm on teinekord korduval lugemisel veel suurem. Ja eriti manik panin tähele seda Foo saitide saaga puhul. Et see raamat mulle kunagi see teos eriti ei andnud, aga palju ei meeldinud miskipärast, kui ma teda lugesin, ma lugesin ta nagu juturaamatut nisukest inimeste romaani ja komanite uuesti kätte võtsin, lugesin siis ma leidsin sealt juba ikka palju muud väga palju säärast huvitavat, sotsiaalset, niisugust pilku ja, ja kõik igasuguseid psühholoogilisi uusi nüansse. Nii et teie olete ka nende hulgast, kes, kes väga meelsasti raamatut uuesti üle loeb ja sealjuures veel väga palju uttavastab selle raamat? Jah, kindlasti selles mõttes muidugi raamatukogu. On vajalik isiklik raamatukogu, sest ikkagi teinekord tuleb igatsus ühe teose järel, sa võtad ta kätte? Muidugi rohkem just luuletustega, sellepärast et luuletused on nii meeleolude järgi ja siis ta peab kohe ka käes olema. Nii et luuletuste ülelugemisel on, ma arvan, nii isiklik raamatukogu eriti vajalik. Kas teil on ka mingid printsiipi, mille alusel te olete oma raamatukogu koostanud? Noh, praegu on küll teatud printsiip. Varem oli ju nii, et mida kätte sai ja väga palju läks, jälle kaod siga ja nii nüüd ma, mida ma väldin, need on juturaamatud, nii, ma nimetan neid juturaamatuteks. Noh, need on lihtsalt niisugust raamatut, mida üks kord ainult loetakse. Kui üldse loetakse. Aga siis ostan ma muidugi luuletuskogusid. Ostan meie originaalset kirjandust. Siis mis puutub meie maasse ja rahvasse sääraseid väljaandeid, nii et ostan ma ikka alati keelest ja loodusest eriti. Aga no ma ikka püüan mitte väga palju osta, püüan siiski sellest hoiduda, sest kui on raamatute vastu nagunii teatud kirg olemas, siis võib tekkida säärane oht, et nad kasvavad üle pea. Või võib tekkida niisugune tunne, et inimene on nagu raamatutesse ära sissekasvanud, nagu nagu ta juba liiga, liiga niisugune raamatukoi. Aga kas teie riiulil ka raamatuid, mida te üldse ei loe, mida te olete ostnud, aga mida võib-olla ta isegi pärast kahetsete tõusta? On küll jah, man taolisi, küll. Mul on seal mõned, on need üks liik raamatuid on, mida ma ei armasta ja. Ma olen nii mõnikord neid siiski ostnud, need on need suurmeeste elulood, mis on kuidagi romaniseeritud, need on romaani kujul kirjutatud ja ilmselt minu maitsele. Need raamatud ei vasta kohe kõik, mis niiviisi kirjutatud ilma lugeda ei taha. Tahaksin siis juba midagi dokumentaalselt puhtal kujul karis kirjandusteoreetilist uurimust öeldakse jah, kas või monograafiat, aga just niisuguse romaani taolisi elulugusid ma ei armasta, näiteks siis nii need stoni suurelt jah, need muljega ei, mees nutab ja nii ainult lehitsenud. Kas te võite meenutada ka aega, kus te saite endale niisuguse süstemaatilise kirjandusliku hariduse? No ma ei tea, kas ma olen niisugust haridust õieti nii väga saanudki. Muidugi ma õppisin ülikoolis ka kirjandust ja eksamiteks siis valmistusin ja selles mõttes küll. Aga eks see oli ka puudulik selle pärast. Igaüks teab, et ülikoolis seda, mida nõutakse, kõike läbi lugeda, eks seal ole ka vahest nii, et lihtsalt sisukokkuvõtteid loetakse ja oli üsna palju ka. Särasid raamatuid, mida ei olnud kätte saada, lihtsalt muide ei ole meil tõlgitud või mida üldse isanudki lugeda. Nii et need sai siis niisama nimetused ära õpitud ja sisu ja nii et päris Sist ja siis ülikoolis sel ajal oli veel see, et vene kirjanduses peaaegu üldse meil ei olnud ette nähtud, maailmakirjandust oli ta miskipärast välja jäetud. Aga, aga kummaline küll. Nii et selles mõttes igasugune süsteem on ju ka alati puudulik ja vaevalt keegi noh, muidugi mani saab öelda, et ta on süstemaatiliselt ennast harinud raamatute, aga aga te olete hiljem püüdnud, te ütlesite, et ülikoolis antav süsteem on puudulik ja kindlasti seda muidugi on ka. Aga kas te olete hiljem püüdnud just nii enesehariduslikus mõttes ennast täiendada? Ma ei ole just nii mõtelnud, et ennast täiendada või niiviisi ennast harida, aga raamatut on nii vajadus järel ja huvi pärast on muidugi neid ka niisugune teatud pilt on tekkinud kirjandusest. No ma arvan, et on väga lünklik veel maailmakirjandusest. Lihtsalt kindlasti on väga palju suurepäraseid teoseid, millest mul pole aimugi. See on paraku meie kõigiga liialdus, tundub nii, et kui ta seda me oleme saanud kogeda ja ja see raamatu kättesaadavus on meil küll üsna suur, aga ta ei ole siiski nii suur, et ta neid rahuldaks täiesti. Ma mõtlen näiteks Berdalt projekti puhul nime muidugi me omal ajal teadsime ja, ja Kolmekrossiooper läks Vanemuises ja nimi oli tuttav ja nii, aga siiski säärane väga suur kirjanik oli meil ikkagi avastus alles, nii kuuekümnendatel aastatel. Ja, ja ka palju meil läks moodi Hemingway. Ma arvan, et ta oli maailmas juba võib-olla oma sõna ehk öelnud, kui meil see ajajärk alles saabus. Keda maailmakirjanduse on need väga halb öelda tipp, öeldakse tavaliselt sportlase kohta. Ühesõnaga maailmaklassikast võiksite veel nimetada niisugusena kestele nagu eriti mõju mõjunud ja, ja meeldinud on vene klassikast. Muidugi ma olen väga paljusid armastanud ja armastan. Tolstoi on mulle alati väga palju öelnud googli Ma armastan tema niisuguse erilise fantaasia ja poeesia pärast. Siis kui ma vene keelt ei osanud sõja ajal evakuatsioonist, siis ma hakkasin vene keelt õppima Lermontovi kaudu. Siis mul sattusiks väikene, esid kätte sõõri, mida ma siis püüdsin lugeda, kuna seal oli väga hästi kõik. Ka ei, muidugi teos ise ka oli väga veetlev. Ja muidugi kõik ikkagi vene klassikaline kirjandus on väga võimas. Ja muidugi prantsuse kirjandus stendaalium, alles pärast sõda sain lugeda, see oli ka väga suur nauding, ma mäletan seda esimest lugemist, asi oli siis ei olnud ma enam sugugi murdeealine sinnapoolegi, aga aga. Ma lugesin küll läbi ühe hingetõmbega. Nii et jaa. Üldse prantsuse kirjandusest muidugi nii väga palju, mida mida ma nii armastan ja nüüd ma isegi avastasin nyyd endi jaoks morjaki. Kui ilmus lan kramat kogus armastuse kõrb, siis ma võtsin uuesti kätte, lugesin ussipesa uuesti läbi ja leidsin sealt jällegi midagi uut ja äkki nii avastasin, et ta on väga huvitav kirjanik. Neid ilmus varamusse kevadel, temast kaugel ja, ja sega veel jah lisaks ja see sobis jaa jaa, kuskil. Ma arvan, et ta vast kõigile ei sobi olla ta seal siis küll. Aga kas see on ka mõnd raamatut, millest te olete nagu iseendale mingit tuge ja abi või lohutust rõõmu leidnud? Päris nii. Mitte niivõrd kirjandusliku naudingu kui iseenda seisukohalt. Päris jah, üldse peab alati ikkagi olema midagi niisugust teoses, mis ka endale annab. Võib-olla me lihtsalt seda ei oska nii analüüsida, mida me ise saame ja mida me lihtsalt niiviisi enda intellekti jaoks või kuidagi loene. No seal säärane autor on, eksid peri minu jaoks. Ka rohkem nii luuletajate hulka. Luuletaja Torop luule on üldse säärane, mis on rohkem ikkagi enda hingele ja südamele meeleolule ja. Ja muidugi väga palju on siiski taolisi autoreid. Mõned neist ei ole nii noh, kuidas öelda, nad ei tekita nii väga niisugust meeldivat tunnet, vaid raskeid tundeid. On väga mulle meeldinud prantslase Priini suur reis. Ja. Ka korki talle, et ma lugenud niiviisi Teinekord korki on ju väga säärane agressiivne autor, teda alati ei taha lugeda, ma ei tea, kuidas teistel on nagu mina nii loendada ainult teatud aegadel temaanlika, niisugune tugev või pealetungiv. Ma tajun seda niiviisi. Aga teinekord on niisugused perioodid, kus ma loen, ma olen isegi tema paksu vaikin isegi, sest paljud seda ei tee temagi, mis angiini lugenud, kaks korda kaks öelda ja see on küll kummaline, sellepärast et ta on ka niisugune raske ja kuidagi vahkas väsitab, väsitab ära kõik teada ja aga siiski mingisugune koorub välja säärane huvitav tema niisugune niuksed, elulised momendid, säärased, mis temal seal nagu korduvad refrääni, need hakkavad sel puhul rohkem kõlama. Eks inimene tihtipeale ka ilmselt raamatust ikkagi iseennast otsidki, iseenda äratundmist. Ja muidugi on nii, et ma arvan, et nii tavalisel lugejal noh, ma ennast ei pea päris tavaliseks lugejaks, kuna see on mul nii elukutsega seotud on see vast ehk kõige olulisem. Ja sellepärast on õieti inimestel nii suur põud niisukese tänapäeva kirjanduse järel, kus nad ja ka elukutsete järele tõesti tahetakse, lugejad tahavad seda, et oleks nende elukutse kuidagi romaanis, see on, tal ei lähe neile tuttav ja ja selles suhtes üldse muidugi võiks nii mõtelda, et võiks olla meil ka muidugi sääraseid rohkem juturaamatuid lihtsalt juturaamatuid, mis mis ehk ei ole kirjanduslikult nii väga paljutähenduslikud, mis ei ole nii filosoofiliselt, aga aga kust iga inimene siis noh, et igaühel oleks midagi, vist temale meeldiks lugeda. Te kõnelesite, et teile on kirjanduse lugemine seotud vahetus muidugi teie elukutsele elukutsega ja selle tõttu on ka suhtumine raamatusse, teil võib olla erinevalt näiteks minu või kellegi teise omast ja kindlasti ongi. Aga kas te võite määratleda, kuivõrd mõjutab või on mõjutanud tugemuste loomingut? Määratleda on ehk raske sellepärast, et, et loomingut mõjutab nii palju asju, et seal, mida just siis raamat on teinud, mida elu, mida, mida üks üks ja teine muu seda võib-olla ise nii analüüsida on raske, aga ma arvan, et kindlasti on väga palju mõjutanud. Ma isegi arvan, et siiski kirjanikuks ja luuletajate puhul on tihti selle selle üle ka räägitud ja mõeldud, et et kust tuleb sisse, kas tuleb siia niiviisi elust või tuleb tema raamatutest? Mina mõtlesin, et ta muidugi elus tuleb küll, aga aga inimene ei hakkaks võib-olla kunagi kirjutama, kui oleks enne olnud raamatuid. Sest see raamatu olemasolu, kui ta viib nagu teise teise niisuks tasandile teise maailma võiks öelda. Ja peab ikkagi olemas ja kirjanduslik maailm ümber, et ise kirjutada mingi mingi pinnas, seda kindlasti olema. Kõnelesite siin sõnakese juba sellest, kuidas te suhtute luulesse, kuidas te loete luulet. Kuidas mõjub teile luule, iseäranis, kas siis, kui te ise loete ette kantuna või kuidas nahk kindlasti mõjuta kõige rohkem, kui ma ise loen? Ma arvan, on küll niiviisi, et ma ise loen teda kõige sisukamalt, ehk muidugi ettekantuna ka, ma kuulan hea meelega ja, ja vaatan sukusi, nisukesi, lavastusi, luulelavastusi, miks mitte. Kõik vahendit võib olla on ikkagi võimalikud ja vajalikud. Üldiselt muidugi nii etlemise juures ma, mida ma just ei armasta, seal on võib-olla, et kui kui liiga palju mängitakse või näitleja kuidagi näitleb liiga palju tavalisi lugemise juures. Sest tavaliselt ta siis läheb mööda ikka enamasti kipub mööda minema seda, mis oluline on ta siis ehk välja ei too, ta võtab need kõige niisugused primitiivsemad, need niisugused momendid, kus ta saab mängida, ka see tõeline on luules vast teisiti. Või teda nimetada ka luuletajaid, keda te olete nagu väga lugenud, viimasel ajal eriti lugenud vene klassikute natuke rääkisid? No ma loen niiviisi luulet muidugi ikka, võtan jälle kätte ja loen. Ja kindlasti luule luule kõige rohkem arvatavasti mõjustab ikkagi ka omaloomingut. Ja. Ma loen nii väga palju, et ma isegi ei oska öelda mulle neid autorid tähendab väga palju eeldama, loen vanen luules nii kõige maitse ja peaaegu võiks öelda väga erinevad autorid, mul ei ole nii tema päris kohe õlganile teatud laadi ja ainult ainult siis tunnete, tunnustan ütleme midagi väga moodsat või midagi väga lüürilist või. Nad on nii peaagu igaüks omal kohal. Nii et sagedasti ma loen, Lorcat, ütlen, ma loen ka suitsu. Juhan Liiviga loen, Paul-Eerik Rummot lahendab, samal ajal ei saa muidugi öelda, et üks või teine on kindlal kujul teie lemmikluuletaja kedagi muud, eks ole, seda me ikkagi ei julgeks öelda, et mul on nisukene. Vaat see on nüüd minu jumalused, ei siiale. Meie arvatavasti oskate teie muidugi luules veel midagi rohkemat näha kui need. Kui need mitte ise luuletav inimene seda teeb. Ja ma arvan, et et ikkagi luule on luule ja komme juba tema juurte läheb nisukest nisukesi analüüsiva pilguga, et siis ma temast ikka midagi isaga luuletab ikka lihtsalt vastuvõtt, teisiti ei ole võimalik. Päris kirjandusteadlasena sinna. Narzani siis luule, jah, siis tema nii ikkagi juba eks nisugune liblikas, mis te. Kas te loete luulet originaalis? Ma tean, te oskate üsna mitut keelt või tahate tõlget lugeda? Jah, ma armastan head tõlget küll lugeda, muidugi. Ma loen originaalis ka. Aga kadunud Sanga tõlkes ma tean, et ma isegi hein, et mida, on ju väga lihtne originaalis lugeda, armastan siiski tema tõlkeid lugeda. Ja ise ma olen ka vahest mõnda säärast autorid, keda ma, kes mul on nii meeldinud ütlemine, asem hitt Metima ei oska ju originaalist tõlkida. Aga ma olen siiski vene keeles teinud omale isiklikke tõlkeid lugeda emakeeles, ma arvan, et ikka emakeeles tuleb luulet lugeda. Tavaliselt öeldakse muidugi teisiti, öeldakse nii, et tõlkes kaotatakse midagi, et tõlkija ei saa olla iial identne ja et jah, see peaks lugema originaalis. See on ka tõsi, aga aga ma olen selle üle üsna palju mõelnud ja asi on vist siiski selles, et luule on niivõrd seotud sõnaga. Tema on nii nii lahutamatu naast. Et. Et see sõna peab olema ikkagi meil väga paljude asiatsioonidega ütleme seal on suur vahe, kui ma ütlen, tuul või ma ütlen VCR või vint või muidu muidugi sellepärast, et üks v emakeelne sõna toob kõik kaasa, mida me oleme kunagi nagu tajunud selle sõna puhul. Ja, ja selle tõttu ma arvan, et luule on ikkagi emakeeles väga vajalik. Nojah, võõrkeeles ta tekitab mingi väga otsese tähenduse lühidalt, eks ole, annab, eks Sa pead ikka mingisuguse veel ühe niisuguse protsessi läbi tegema mingi sihukese sisemise tõlkimise, kui sa, kuigi sa oskad keelt ikkagi tuleb veel, nii et ta natuke kaugem. Kas just seda silmas pidades olete katsunud ise ka üsnagi palju tõlkida? Noh, kas just seda silmas pidades tõlkimine üldse mulle meeldib, on huvitav tegevus ka tänavamotika ikka üsna suur loominguline töö keda tõlkida olete või kelle tõlkimisest olete eriti pidanud. No ma olen tõlkinni proosa, näiteks Berkoltzi päevased tähed oli, mul oli väga niisugune armasti bloki, ma olen küll vähe tõlkinud, aga meeldis mulle see töö. Ja üldse, ma olen ikka üsna palju tõlkinud, ma hakkan kokku võtma siis Bagritski terve raamatu tõlkisin lihtsalt, et hakkas järsku mulle meeldima säärane tormakas ja romantiline autor vähetuntud lugejale. Ja nii, nii ma olen ikka üsna palju olnud viimasel ajal küll rohkem soome luule ei tähenda veel seda teha, läksis Kivitalist tema luulet. Nii et teie jaoks kõige, kui te kedagi tõlgid, ta teile endale sobima ja vastu võeti vastuvõetavad. Jah, see muidugi peaks olema, sest muidu ei ole huvita, muidu ei ole noh, nagu öeldakse, oli inspiratsiooni, siis on ka raske teha midagi. Ilma selleta muidugi on tulnud vahest ka teha, nii et noh, mitte päris ise ei ole valinud, selle autori. On mõned, kus me oleme hulga hulgakesi mõne anud autorid tõlkinud. Aga enamasti ikkagi. On olnud tõlkimine. Kas te võite nüüd öelda, missuguse raamatut siiski ettevõtetega me siit ära. Ma ei tea teada, mida te praegu loete, mina olen jah, niisugune lugeja, kellel on hunnikus alati. Jah, ma ei tea kunagi, mis ma just otsekohe lugema hakkan noa eest ja on ka. Nüüd äkki võtsin kätte ja võtsin vulkaanilise kontinendi Lund, Kristi reisiraamatu. Ma ei tea isegi, miks seda õhtuti lugeda, ta on väga värvikas. No ta on ise luuleti, aga asja on tema väga värvikalt kirjutanud. Kassis nüüd Tšiili sündmused ajendasid, ma ei tea isegi, lihtsalt hakkasin lugema. Ja seal on veel siis loomingut muidugi, mida ma nüüd kogu jaganud läbi lugemata veel osalt. Ja noorust ja. Ühesõnaga, teie puutute kokku ka sellesama probleemiga, mis, millega meie kõike teil ei ole aega lugeda, niipalju kui te tahaksite. No ma ei tea, kas just päris nii on, võib-olla, et ma ikka see aeg ka nii väga palju ei pea ju lõpuks ka lugema. Peaasi on leida ikka õige raamat, et ilmaasjata ei aega initaks. Ja nagu ma aru saan, olete teie selle endale tavaliselt lei loa, jah, kui ma muidu ei saa, siis ma vahetan silmade külje ja nii kompan. No suur tänu teile juttu ja kohvi ja võimaluse eest teil külas käia, aitäh.