Saame tuttavaks. Kes sinu nimi on? Maria-Ann on. Tead, kui vana sa oled? Ei tea. Viie aastane, kas sa tundsid seda, onu, kes laulis. Kestan sinu issi, aitäh. Teinekord, kui palju on, lähen kodust ära, olen kolhoosnik valla, paneb, värbavad, jookseb, tuleneb tagasi. Ma tulen ka. Vahur Kersna pole enam vaja, kui vaja joru minu juurde külla tulla, kui kogu maja kogu aeg, aga pole enam vaja rahulik. Tartu poole ja rahulik. Kas sa seda onu tundsid, kes nüüd laulis? Tundsid, ei tundnud, see onu on Artur Rinne ja ta laulis partola aaria ooperist Sevilla habemeajaja. Ja seda ta laulis sellepärast et sinu isale meeldib see, kuidas ta seda laulab. Ja Ta on siin saates sinu isa külaline. Nii nagu sinagi. Kas tunned? Kas sa tunned Marian, seda tädi, kes su kõrval istub, kes ta on? Aga kas sa tunned seda poissi? Ei tunne. Kas teie tunnete seda mull? Ei tunne. Sellepärast ongi meil saates onu Artur Rinne sest tema tunneb seda poissi. Kes see poiss siis on? Šossots nii nagu ta välja nägi oma noores põlves, meenutades oma esimest kohtumist temaga, siis ta oli natuke pisut suurem. Ja see toimus samal aastal, kui mul õnnestus saada Estonia teatrisse konkursi kaudu ja kui ma esimesel päeval läksin oma tööposti otsa, siis lugesin proovilehed, et mind on juba rakendatud tantsima kalmu, neius, Ühte tantsu ma ei mäletagi, mis oli. Ei no jaa ja seisan seal ja vaatan seda proovilehte, et kui palju seal neid nimesid kirja pandud ja korraga seisab üks mees minu kõrvale ja ütleb, et kas te olete rinne, see Artur Rinne, ma olen küll. Kas teie isa, Karl, olete Narvast pärit ja olen küll Karli, ma tundsin väga hästi, me olime head sõbrad, minu nimi on otsimas ja tarvidus kütus, mina tunnen, te olete Karl Otsa ja nii edasi ja siis selles vestluses kohe Karl Ots patsutas mulle õlale, et tubli tubli, narvakatele häbi ei tee. Seda ma juba usun kohe kindlasti. Ja aga ma tahaks ise näha, et ma olen nii kaua teda näinud, noh leppisime siis kokku. Kui sa järgmisel korral Tallinnasse tuleb, et siis nemad temale teatan, ma teatasin, läksime siis Karl Otsa korterisse, sinna oli nagu väike kohvilaud pandud ja Me oleme hääletab, klaver oli keset tuba ja nagu ma mäletan ja siis olin elas, elasid nad tol ajal Aia tänaval. Sofaali seal ja sohva peal istusid ka kaks väikest vatsa Maret hästi suurte silmadega tüdruk ja Georg. Nemad vaatasid üksisilmi meedia, saame siis tuttavaks. Georg oli sel ajal üheksaaastane ja see on mu esimene mälestus sellest. Sarnane siin selle pildi peal ka meie minu meelest kallalasega täna minu meelest küll, kui ma vaatan tema ilmet, siis tuletab mulle meelde, kuidas Schwarz väiksest peast muidugi Sorsi miimika oli palju, napime, palju ökonoomsemaid. Ja ma olen alati olnud tagasihoidliku miimikaga ja, ja niisugune ja väga rahulik ja hirmus sõna, nagu ma mäletan. Vaatas hoolega hoolega, vaadates, aga nüüd otseselt midagi, ütleb terav pilk, aga ei midagi jälle ivake kätte teile tol ajal ei jätnud juba niisugust muljet, et temast tuntud laulja. Seda, seda oli küll raske uskuda. Et temast laulja saab, sest ma ei kuulnud üldse ta häält teeks, millal te enda mäletamist järgi esimest korda häält tegite? Häält tegin häält, ma tegin päris varakult, nähtavasti. Aga nii. Lilledel talenti vaka all tükk aega, kui hakkasite tegema jäätis kohe mehe häält. Võib-olla küll. No seda küll sellepärast, et kui Tallinn vabastati, siis esimesel päeval. Ma räägin šaši ja siis ta ütles, et ta laulis seal Jaroslavlis kooris ja ja edaspidi dista ask Estonia koori ja vist ka kas järgmisel aastal juba esines ta punavarju osas Rumbergi kõrbelaulus ja siis koos Meetakodaniburgiga ja sellest on saanud ka üks niisugune hiilgav paar, keda meenutatakse tänaseni. Kas teie mäletate Artur Rinnet ka tollest ajast, tema rääkis? Ja seda isaga külaskäiku, seda ma ei mäleta, hästi, aga seda proovi, kus oli tuntud lauljad, kuusel, lauldi populaarset laulus, seda ma mäletan väga hästi, see jättis mulle väga suure mulli. Ja muidugi eriti eriti jäi mulle meelde Artur, sellepärast mõni aasta minust vanem ja 10 aastat mõni aasta. Täit kümmet ei ole ja ja mõni kuu jääb puudu, siis olid minust pikem ka ja mulle tundus, et vot nii noor siis seal vist 17 või kaheksa, ma olin juba 19, siis seal, kus sina olid sinelid, siis üheksane. Minule tundus, et vaat kui noorelt juba inimene inimene laulab ja tuntud lauljatega koostanud, peab ise ka hea laulja olema ja sa olid mulle väga suureks eeskujuks. Kas ma olen väga meelitatud, kes on telge hilisemast ajast? Georg Otsaga seoses mälestusväärseid, oi kui palju ja üks neist üks nendest näiteks ma Moskvas tegime televisioonisaadet ma Lenny Rescressioni ülesannetes ja saate pealkiri oli Pajot Georg Ots. Siis mulle kangesti meeldib, kui rahvas laulab seda kõrbe. Oh, vabandust, laulab seda punavarju aariat ja siis me võtsime selle kauba ja see oli niimoodi, et oligi keskplaani Soini portree parajasti nii. Ja üks tütarlaps tuli sinna, ta oli nähtavasti ka televisiooni töötajad, nad ta teadis, ta kaadrisse ei satu ja siis vaatasin georkeri nii otse ta otsis niiviisi poosi ja vaatas silmi pilkunud ja ma mulle tundus ka, ta ei hinganud ka sel ajal nii liikumatult vaatasin, äratas teiste tähelepanu proovilzeri ja ja siis, kui see ots lõpetas laulu, siis ta hakkas hingama, vaatas ja häbenes selle kahetoni vaims, pani kohe sealt jookseb. Teine juhus on pisut rongis, me räägime omavahel Moskva rongis räägime omavahel eesti keelt ja restoranvagunis ja siis üks küsib mehe käest. Et aga kust te olete, no me ütlesime, et me oleme Baltikumis kuskohalt siis Riiast või et me oleme Tallinnast Tallinnast. Aga see on see maa, kus Georg Ots on, sealt mõtlesin jah, just seesama. Nii et maal ei teadnud, aga otsese teate, see on küllaltki, tähendab tänan väga, palun teid mõlemaid. Ka mina pean ütlema, et Georg Otsa tean ma varasest lapsepõlvest, mitte küll tema lapsepõlvest, aga enda lapsepõlvest, üks esimesi teatrielamusi oli mul see, kui meie lähedal Kolgaküla rahvamajas mängiti operetivabatuul. Pärast seda ei osanud ma rohkem öelda, olin vaimustusest hingetu ja jõudsin ainult öelde jumal kui ilusad inimesed. Ja kuigi ma mõtlesin tol ajal nende inimeste välimust tabasin ma enda jaoks ka praegustes aastates ära midagi olulist, sest nüüd ma võiksin sedasama öelda. Ilusad inimesed. Aga mõeldes juba seda asja sisuliselt. Ja pärast seda, kui ma tulin Tallinna kooli siis on mul kõige rohkem meelde jäänud pühapäeva hommikut ja Georg Otsa laul ja päikesepaiste neil pühapäeva hommikutel pühapäeva hommikuti, tavaliselt püüdsin ma oma pakilised toimetused koolitöödega Mu ära teha ja kõlaguse naiivselt või mitte, aga Georg Otsa laul aitas mul oma päeva edukalt alustada ja ühtlasi ka seda lõpuni viia. Ja see on jäänud siiani niimoodi, ükskõik kas ma kuulan teda laulmas koos meta Kodanipork iga Simmi ja Rosemary duetti. Operetist. Või laulab ta Olavi aariat. Vikerlastest laulis ta hulkuri laulu filmist härra 402 või deemoni aariat mis tol ajal sai lausa verstapostiks uute. Omanäoliste ooperirollide tekkimisel või laulmas. Mozartit suubertit või olleegiaariat, noorest kaardiväest või tongi hotena laulmas Tultsin heast, kus ma mõne minuti jooksul näen tõelist tongi, hotet ja nõnda edasi, nõnda edasi. Ja. Sõnaga. Nii on vastatud lugematu arv kordi ja mitte ainult Eesti NSV-s, mitte ainult isegi Nõukogude liidu piirides vaid mujal Soomes Mongoolia rahvavabariigis, Araabia pühendatud vabariigis ja nõnda edasi. Ja nõnda edasi. Mõningat andmed mehe kohta, kellest jutt, Georg Ots, Nõukogude Liidu rahvakunstnik, riikliku akadeemilise ooperi- ja balletiteatri Estonia ooperisolist kolme riikliku preemia laureaat. Osi 60 ümber natukene üle selle, esinemiste üldarv tõuseb üle 6000, ilma liialdamata. Kuigi täpset statistikat ei ole, ei Georg Otsaga keegi teine teinud osalemine filmides kuues filmis, nende hulgas meile kõigile tuntud valgus koordis mister x, kui saabub õhtu laulusõber ja nõnda edasi. Mida öelda vaatajatele uut inimese kohta, keda kõik tunnevad ja kellel endal arvatavasti juures olijana on kõike seda, mis tast siiamaani räägitud on ja ka edaspidi räägitakse natukene ebamugav kuulata. Sest. Artur Rinne tundis teda lapsepõlves tagasihoidliku inimesena. Mina arvatavasti paljud tema sõbrad ja tuttavad tunnevad teda praegugi sellisena. Ja mida siis öelda sellise inimese kohta, keda kõik tunnevad, kellest kõik paistab teadaolevat kas üllatada sellega, et ta tegeleb vabal ajal maalimisega? Või et ta omal ajal oli lootustandev ujuja tal napilt jäi täitmata tolleaegne kehtiv Kulduja norm. Seal nägite kolmandana ujumas Georg Otsa filmikroonikas, mis pärineb neist aastatest, kus meie esiujuja, eks oli veel Egon Roolaid kellega koos ta seal ujub. Kuigi ehk ei ole päris hästi eraldatav Või üllatuse katsuda üllatada sellega, et ta tegeleb fotograafiaga, valmistab värvilisi diapositiive oma perekonnast kui kodust, kodustest paikadest kui ka välisreisidest. Või arvata, et ma ütlen midagi uut kui ma mainin, et Georg Ots on kirglik Kalamees või püüda koguni uus olla sellega, et öelda, et ta laulab Prei sellega, et ta kalastab ja laulab ühtaegu. Väikses. Või? Katsuda üllatada vaatajad sellega, et Georg Ots on inimene nagu kõik teisedki. Et oskab mitmeid võõrkeeli, sealhulgas soome, saksa prantsuse keelt, vene keelt muidugi. Või ta loeb nii palju, kui tal selleks aega jääb, külastab teisi etendusi teistes teatrites, vaatab televiisorit, filme, ta käib vahetevahel toidupoes nii nagu üks korralik perekonnaisa selle tegema pean. Või püüda üllatada selle ammu tuntud faktiga, et ta Karl Otsa poeg on arvatavasti mitte ühegagi neist. Aga kui püüda kõigi nende asjade taha tungida, siis mulle tundub, et siinsamas me võiksimegi peatuse teha. Isa ja poeg, üks järgnev generatsioon. Kas teid on kunagi seganud teie isa, kuulsus? Ei üldiselt mitte, võib-olla no ükskord esimesel koolipäeval koolis, kui kõiki lapsi paluti, laulda midagi ja kõik lapsed lauset, lastelaule ja rahvalaule ja kui kord minuni jõudis, siis mina ütlesin, et mina niisuguseid laule Yoske õpetaja üllatunud, et kuidas ooperilaulja poeg ei oskanud ühtegi laulu ja ma ütlesin, et ei laulda, ma ei oska ooperiaariat, ma võin küll laulda. Nii et siin isa lülitas nagu need lastelaulud välja minu elust ja ma esimesed asjad, mida ma õppisin ära, olid ooperiaariad, nii seal tol korral maga. Esitasin Cavaradossi aaria itaalia keeles. Ooperis. Toscana esimese vaatuse ääre esimese oleks vägagi enam kolmanda vaatuse aaria on veel toredam. Kolmanda vaatuse varjum kõdunevad millegipärast just see esimene rikkundi, Tarmo liias jäi mulle meelde. Kas isa suunas teid teie praegusele elukutsele? Ei, isa, vastupidi püüdis mind suunata rohkem soliidsema ametile. Ütles, et. Mul on nagu häält vähevõitu ja näitlejatee on väga okkaline. See oli 1936. aastal ja soovitas mul õppida mõni soliidsem amet, arsti amet või inseneriamet ja nii mäel astusingi 1940. aastal. Tallinna Polütehnilise Instituudi, kus ma lõpetasin esimese kursuseehituse alal Ka mina olen õppinud ehitust, siis me oleme natuke ametivennal, tuleb veel teha, aga mul ei ole niisugust häält antud. Kas on ka siis, kui te juba olite teatavat edu lauljana saavutanud, vähemalt oma nimekirja pannud? Kas siis jätkus, ei saa vastuseid või leppis ta sellega? Ei, siis isa oli juba leppinud ja meie laulsime, esinesime koos kontsertitel ja laulsime duette ooperites. Oleme mitmel korral koos esinenud. Ja tema suunas mind ikka oma nõuannetega ja märkis ära minu vigu. Nii et oli mulle heaks nõuandjaks. Kas te võiksite meenutada mõnda sellist peamist nõuannet, mida ei saa teile lauljana, kui lauljadele pärandas? Peamine nõuanne oli see, et ära hinga õlgedega ära hingamise juures, tõsta õlgu, ühesõnaga. Hingad sisse. Tere. Ära hinga kramplikult. See oli see mõte. Kalade tuli. Mul see viga oli, tuli minu juurde, patsutas mulle õla õla peal ära, tõmba õhku üles. Niimodi. Hingamine pidi olema vaba. See oli tema peamine nõuete vabalt laulma. Laulmine peab kergelt tulema. Jah, kas oskaksite öelda, mida ta Teile kui inimesele teile kui omakorda väikese Marianne isale pärandas? Temast eemale mälestuse eeskuju, kui väga kohusetundlikkust ja sihikindlast järjekindlast. Töödest ta tegi väga palju tööd ja väga valmistas ette kõiki oma prooviosasid. Jah, aga kas te võite midagi tema pedagoogikast nema meetoditest praegu rakendada oma väikese tütre kasvatamisel? No ma püüan just vastupidist rakendada, sellepärast et ma mäletan, tal oli väga palju tööd. Peaaegu iga õhtu oli esiinimene ja siis ta päeval hoidis oma häältega. Me käisime jalutamas, siis ta ei jaksanud kõigile väikse lapse küsimustele vastata. Ja sellest ajast mul nagu väike okas jäänud südamesse. Ta ütles, et ole vait mul õhtul etendusse ära päri, nii palju. Ma püüan sellepärast oma tütrele siiski kõikidele küsimustele vastata. Aitäh Marian. Kas isa on küllalt palju sinuga koos või tahaksid, et ta oleks rohkem sinuga koos? Tantsitud, rohkem oleks? Ja mispärast seal tahab ta sinuga koos oleks kas ta joonistab sulle pilte või, või loeb selle muinasjutu või luuletuse? Kas ta teeb seda? Teeb kas palume isa, et ei saa nüüd ka loeks ühe luuletuse, mis palume. Las ta läheb, seal olid ise Mariann, eks ole. Salodise tublit ole kena. Loe siit. Ja mismoodi see algas? Oi-oi kui kiire päev. Ahah. Oi, kui kiire päev on olnud juba varahommikul. Kõvas panekla loe mulle, ma olen symbol peal. Oi kui kiire päevane. Ma loen ise, siis oi kui kiire päev on mul juba vara. On ikka. Mul läks meelest ära, saab hõbedasi lugema. Ja ema pidi püksid ära parandama. Aitäh. Tubli tüdruk. Kas tohib paluda, et sa joonistasid nüüd ühe pildi? Ma tean, et sa armastad joonistada ja isa aitab sind selle juures kes ei unistaks niisuguse pildi, kus peal oleme ema, isa, sina ja mina ka, kui sõnausele joonistada. Tänan väga. Ahah, siin on olemas mingisugune nonii, joonistame joonistama siis veel ühe. Väga kena. Kas ma tohiksin paluda päid klaveri juurde ja. Midagi niisugust, mis meenutaks teile natukene seda aega, kus teie isa teile laulis midagi. Ma laulaksin teile Soome rahvalaulu. Seal on oma väike sümboolne mõtte. Mõeldaks, mis temal viga on? Kui nüüd vestlust jätkata, siis peale selle, et joonistamisoskus tütre õpetamisel marjaks ära kulub, kas anda tõika teie erialas aidanud? Ja ma olen tihti joonistanud omale grimmikavandeid ja ma mäletan, et niisuguses suure osa ette valmistama seal nagu oli Mozarti Don Juan ma otsisin palju kujutava kunsti abi. Selleks, et meelde jätta kostüümidetaile ja liigutuste pooside detaile, siis ma joonistasin lihtsalt üles. Need mulle meeldivad detailid. Ja sealjuures laval oli niisugune probleem, et millegipärast see mõõk ei püsinud hästi oma koha peal ja käimisjuures kippus alati jalgade vahele jääma ja isegi võisid selle pärast maha kukkuda. Ja siis ma hakkasin uurima, et mikspärast, kuidas ta siis vanasti seisis nendel meestel nii hästi puusa peal ja siis selle kujutava kunsti abil leidsin, et selleks oli spetsiaalne mõõgahoidja porteebee. See ei ole lihtsalt niisama rihm, kuid seal oli oma sügav põhimõte, miks ta just täpselt, kuidas ta oli puusa peale, kuidas hoidistada? Ka paigal kas on ka teine teie kunagine heri harrastusjoonistamine, maalimine on ka praegune ja küllap on praegu ka ujute pikemaid distantse meres, kes on ujumine telelavalises tegevuses kasuks tulnud. Ujumine on mind aidanud selles mõttes, et ma mul ei ole kunagi vajadust olnud hingamisharjutus teha, mul oli tänu ujumisele väga suur kopsumaht ja on praegugi. Ja, ja kas te tegelete praegu peale ujumise veel mingil määral kehakultuuriga, et oma vormi hoida? No natuke püüan tegeleda niipalju, kui tervis ei luba ujumist kahjuks ei sa suvel meil harrastada, sest mehed tempera, veetemperatuur, nii isegi suvel tihtipeale viielähedane. Nagu tänavu suvel juhtus. Aga kas on ujumisest teil elus olnud abil sellest ujumisoskusest? Ja ükskord oli kindlasti, see oli 41. aastal, 18. augustil, kui meid mobiliseeritud laeval Sibir Tallinnast Leningradi transporditi ja kui Saksa lennukid seal laeva põlema pommitasid siis paljud püüdsid ennast päästa ujudes. Paljud hukkusid sellepärast, laine oli kaunis kõrge, vesi oli külm. Ja ka minul õnnestus siiski Pooletunnise ujumise järgi teisele laevale pääseda. Ja kindlasti tänu sellele, et ma olin hästi ette valmistatud. Teiseks ja me teame, et tagalas hakkasite tegelema laulmisega rohkem kui kunagi varem. Ja tagasipöördumine kodumaal oli juba muidugi sellest ajast kõige ülendavam moment. Meil ei ole säilinud dokumentaalkaadrit, Teie tagasitulekust aga on säilinud. Üks kunstiline variant püüab reprodutseerida seda aega ja kuna see on rajal nii sümboolne, oli see film ja see laul, siis me natukene näitaksime praegugi. Ja pärast tagasitulekut. Kas te panite oma nimekirja kõigepealt kerges žanris? Jah, see, ma usun, läks rahvale kohe raadio vahendusel. Raadio on väga tänuväärt reklaamvahend. Aga tegelikult samal ajal ma töötasin muidugi teatris ka, sain juba esimesi väiksemaid osi. Jah ja kas need osad olid ka esialgu nagu vallatuma muusa poole pealt operettides või kohe operatiiv? Päris esimene osali ooperis Joneeginis ma sain juhuslikul saretski osakonna, selle põhiosatäitja oli äkki haigestunud, mina asendasin ootamatult, aga hiljem tulid väikesed osad Silvas, kus oli vaja paar sõna ütelda, silma on juba saabunud siis natuke suuremad osad juba mammartri kannikeses siis juba kolm musketäri peaosa ja siis nii hakkas see tasapisi minema. Ja kuidas on praegu teil kerge ja tõsise muusa tasakaal, kumb teile praegu rohkem meeldib? No see tõsine on mulle alati rohkem meeldinud, aga kerge kisub ka oma poole siukest, tal on omad võlud. Ja praegu muidugi ma ikka töötan põhiliselt rohkem ooperis, aga vahetevahel esinenud ka estraadil ja muusikaliski. Tööjõu sina, teie valiku põhjustatakse valiku mõlemast žanrist, see et eelkõige huvitab teid sisuline laul, sisuline muusika tegemine ja kahtlemata muusika juures on sisu ikkagi primaarne. Nii kõik kõikides žanrites ja selle muusika seisu kaudu. Palju kasulikku publikule edasi. Ja kergemuusika kerget muusikat ei tee mitte sageli kergeks helilooja, vaid ettekande. Juhtub sedagi ja väga head asju võib väga halvasti ette kanda. Üks viimase aja rollidest, mis on suurt tähelepanu äratanud on Jaago Verdi ooperis Othello. Alatust ostmas. Ja kuigi ooper Mozarti Don Juan on seal küllalt, selliseid võiks öelda kerglasi või kergemeelseid kohti. No ta on siiski väga tõsine ooper. Opera. Seeria samal ajal puhvokaalne seal mõlemat nagu eluski, nii rõõmsaid külgi kui traagilisi külgi. Jah, kuuleksime säält ühte rõõmsamatest sädelevamat aariat seal Don Juani aariat. Mainib. Hoiaks saatus, et neid sõnu abikaasana ei tuleks sõna-sõnalt võtta, kumma muuse teenistuses? Ilona Ots, teie abikaasa, teile rohkem meeldib, kerge või tõsise muusika. Mina armastan rohkem tõsist muusikat. Kas te külastate sageli etendusi? Peaaegu alati iga etendust Mariannile Mariann ja siis ma käisin väga tihti, aga nüüd see on seotud teatud raskustega ja käin harvemini. Miks, ütlen veel, et seda sellepärast, et ma armastan muusikat ja mulle annab see väga palju. Ma saan sealt elamuse. Kas te samal ajal tahate toeks olla oma abikaasale? Kahtlemata. Ja kuidas mõjub teile see, et ei abikaasa, nii tihti külastajate etendused? On küll väga hea, kindel tunne on, kui tead, et üks inimene keda sa usaldad, kes kelle kriitilised märkused oma täit väärtust istub saalis ja elasime Kui kaaskas, te arvate, et õnnelik perekonnaelu? Ma ei hakka siinkohal tsiteerima Vladimir Iljitš Leninit. Aga õnnelik perekonnaelu on mingil määral. Loomingu õnnestumise aluseks. Minu arvates kindlasti see on, annab niisuguse kindla hea õnneliku enesetunde. Olles siis ühtlasi selleks baasiks, millele saab ehitada, selle peale ei lase, mis siis meie looming oleks, mida kuulus laulja, sööd kõike. Lemmik rogan, frikadellisupp kotletid. Kui ta ei oleks Georg Ots, kes te siis tahaksite olla? Kes ma tahaksin olla sunnitud Jurguts? Kas te kujutaksite ette, et te võiksite elada kuskil mujal? Kujutan küll. Näiteks Võsul. Mõtlesin maad? Ei, Eesti, mu sünnimaa ja siin ma tahaksin elada. Kas te võiksite mulle öelda, mis on õnn? Hingeline rahulolu. Tänan. Enn on küllap istuda siin, mitte minu kõrval, aga oma abikaasa kõrval hoida süles oma väikest tütart ja tunda, et see üksmeel, mis valitseb teie vahel see mingil määral realiseeruka selles loomingus, millega Georg Ots rahvaid taastub. Nüüd aga vaatame, kas Marian on meile teinud ühe pildi kus me kõik pidime peal olema. Jah, ole hea, seleta. Aitäh Marian. Mari-Annel oli veel üks pilt mille nimeks ta oli pannud. Isa laulab.