Kõik, mis on maa peal on jumala loodud. 1966. aasta Veljo Käsperi mustvalge mängufilm tütarlaps mustas oli üks väheseid nõukogude ajal tehtud eesti filme, kus käsitleti usu teemat. Linalugu valmis lilli Prometi samanimelise novelli põhjal. Ajaliselt hargnev sündmustik pärast teist maailmasõda ühes Eesti rannakülas. Peategelane, nooruke saale tuleb rannakülla oma sugulase juurde elama. Võõras paigas üksikus majakeses küla kaugemas servas loodab saale leida usku inimestesse ja rahu eneses. Filmis tekib armukolmnurk, kus ühe noormehe südame pärast võistlevad tütarlaps valges saale ja tütarlaps mustas Paula filmilavastajale. Veljo Käsperi olid musta ja valge sümboolikaga. Päris kummalised. Režissöör Veljo Käsper. Dekoraator Mart must jumestuskunstnik, Ellen kallik. Mul on üks palve. Ma palun tooge mõtteplatsile valge hobune. Must hobune. Meil on ainult üks must hobune. No eks sa siit veel otsid, elektri eelistab kindlasti olema valge hobune, aga see pole ju niisama hobune, see on seotud üleüldise mustvalge sümboolikaga kogu filmis ei maga. Ma kardan, meil ei ole enam nii palju aega. Siin valge sõitsime nagu kogu ümbruskond juba läbi otsitud ei saa olla valge asemel must. Kus jumestuskunstnik on? Tekkinud väike arusaamatus valge hobuse asemel on must. Ehk saab siis kuidagi nii, et värvime hobuse valgemaks. Garmini hobune, hobune geni lasen? Ei kuulge nüüd pange oma oskused mängud värviga, hobune valgeks, nelja hobusele jumet teeb ja kuidas ei ole oma taaneri Brenetistaks blond siis sa teed seda järelikult kui ma tahan, et mustast saaks valge hobune, siis sa teed seda. Värven ja mürgine hobune võib ära surra. Sellise kaadriga peamiseks töötamisena. Mis asi see veel on? Asi trand, mis lambad, mustaron. Ei ole mustad, valged on ju määrdunud. Lambad tuleb lumivalgeks pesta, oleks selle töös, on sinuga kuraatorit? Pigem kuraatori lammastel dekoratsioon ei ole, ei ole Mismõttes dekoratsioon, lammas on vanus, rekvisiit. Rekvisiit tarkus, rekvisiitor, rekvisiitor, lambal pesema tuleb saada säravvalgeks sellistena, nagu nad praegu on, ei sobinud küll näidata. Valgel on hoopis teine tähendus kui mussad. Mul on kontseptsioon siin. Aja niisama, kiusumood on ju ka musta, riietub neiu ja valgesse, riietub neiu. Ma ei saa aru, ma ei saa arukaid, teevad midagi. Aga kui midagi päriselt vaja teha, vot siis ei ole mitte kedagi. Lambad said tõesti pestud rekvisiitor poolt. Aga hobune jäi siiski värvimata. Eks lavastaja pidi leppima musta hobusega ning filmisümboolikat ja visuaalset stiili. Kuuldemäng on valminud filmimuuseumi ja raadioteatri ühistööna ning põhineb tõestisündinud sündmustel. Mart must Kaspar Velberg, Ellen kallik, Maria Peterson, jutustaja Rain Simmul, stsenaariumi autor Katrin Maimik ja Andres Maimik, lavastaja Andres Maimik, helirežissöör Külli tüli, toimetaja Tiina Vilu. Raadioteater 2017.