Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et kõik valitsuse ministrid lubasin nädala jooksul otsida oma valdkonnas kokkuhoiu kohti, missugune rahaline siht neile ette pandi, Pentus-Rosimannus ei täpsusta. Kärped peaksid tulema tegevuskuludelt. Tegevuskulude alla kuuluvad isenesest majandamiskulud, personalikulud, aga ka näiteks koolitused, lähetused. Sammas taotlesin mitu ministrit, riigieelarve strateegiast hoopis tegevuskulude tõusu näiteks keskkonnaministeerium soovis valdkonna ametnike palgatõusuks 15 miljonit lisaeurot, kuid sarnaseid taotlusi oli teisigi. Üldist sellist palgatõusu avalikus sektoris kindlasti ei ole võimalik ega ka mõistlik võtta. Pentus-Rosimannus lisab, et kui tegevuskulusid õnnestub kokku hoida, peaksid prioriteetsemad valdkonnad pisut palgaraha juurde saama. See tähendab, et järgmisel aastal võib õpetajate, päästjate, politseinike kultuuritöötajate palgafond kasvada kolm protsenti. Uute majandusprognooside saabumisel saab jälle järgmiseid aastaid edasi vaadata, aga aga sõnumina ma arvan, et see tegelikult on hea ja vajalik, et kõige prioriteetsemad grupid, selline palgatõus on võimalik järgmisel aastal teha. See palgatõus võtab järgmise aasta riigieelarvest umbkaudu 25 miljonit eurot. Võrdlusena näiteks haridus ja teadusminister Liina Kersna küsis õpetajate palgatõusuks ligi 30 miljonit eurot. Pentus-Rosimannus tõdeb, et soovid olid suured kõigil. Niisamuti olid suureka ministeeriumite taotlused riigi kulude tõstmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovitas rahuldada 300 miljoni euro jagu taotlusi. Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et IT-investeeringuteks saab kasutada euroraha, aga püsikulude tõstmiseks tuleb mujalt kokku hoida. Riigi enda igapäevaseks ülalpidamiseks sellist pidevat raha lisamist lähiaastatel plaanis ei ole, justkui meil on ikkagi vaja praegu eelarve mõttes riik trimmi tõmmata ja eelarve struktuurset pilti vahepeal väga sügavaks läinud puudujääki parandama me kõik järgmisel paaril aastal päris päris hüppeliselt. Kui suurte hüpetega selgub Pentus-Rosimannuse sõnul tuleval nädalal, vahepeal ministritel aga veel üks kärpimise ülesanne ja mitte ainult eelarve tasakaalu pärast, vaid sellepärast 23.-st 25. aastani investeerime me ligi kaks miljardit euroraha aastas. See võib rahandusministri sõnul viia majanduse ülekuumenemise nii. Pentus-Rosimannus ütleb, et selle vältimiseks tuleb riigieelarvest tehtavaid investeeringuid koomale tõmmata. Hetkel on väga keeruline ühtegi konkreetset asja nimetada. Kõige hullem oleks kindlasti, kui me ise täiendavalt panustame sellesse, et paari aasta pärast on see ülekuumenemine käes, hinnad kallinevad ja nii edasi.