No sinu käest on tihti küsitud, et milline on elu kõige ilusam võitja, mõeldakse näiteks seda legendaarset jooksu Philadelphias. Tegelikult vist nii ei olegi? Ei, tegelikult ei ole ja mina pean oma elu ilusamaks võiduks 1956. aastal Eesti meistrivõistlusi Tallinnas selleks et viia Tallinna mehi segadusse, Tartu mehed andsid mind tavaliselt üles väga mitmel jooksudistantsil. Ma tuhandete viite sõda ei pidanudki jooksma minema, kuid viimasel hetkel tädipoja ja abikaasa nii pealekäimisel, et no mida sa ikka vahid, et mine, pane see neli minutit ära ja saad võib-olla kergemini medali kätte kui seal viies 1000. ja nii oligi. Kuigi ma ei lootnud ise seal võita, sest lang tuli liidu koondiselaagrist, kus ta saavutas oma isikliku tippmargi ja minu tippmargist oli see tunduvalt parem. Jooks algaski sellisena, et lang läks kaugele ette ja mina jooksin teises pundis järel ja lootsin, et noh, et külma siis lõpuringil ehk teise koha ikka välja jooksen. Kuid viimasele ringile minnes järsku vaatan, et et langi minek ei ole enam nii hea, kui tal algul oli ja siis käis peast mõte läbi, et kui ma saaksin langile niiviisi järele, et ta ei kuule. Ja kuigi ma üldse raskelt jooksin, aga tol korral treener Heido ütles, et ma olevat veel rohkem küüru selga tõmmanud ja kikivarvul jooksma hakanud. Ja tõesti, mul läks korda viimasest kurvist välja tulles komsomoli staadionil, tollel ajal oli palju rohkem pealtvaatajaid kui praegu on. Ja rahvas hakkas mind kangesti ergutama, jõudes hüppekasti kohale, kust joosta jäi veel kolm, 40 meetrit. Rahvas tohu tohutult või ühesõnaga, ergutas mind ja lang, nagu ta pärast ise ütles, et ta mõtles, et nüüd poisid jagavad selja taga teist-kolmandat kohta, et ma õige vaatan tagasi, minu õnneks tema õnnetuseks ta vaatas üle vasaku õla, kui lang keeras pea uuesti ette, olin mina temast kaks meetrit mööda, nii nagu sportlased ütlevad, langil hakkas põlv lõua alla käima, aga enam ta edasi ei läinud. Nii et mina saavutasin seal Eesti meistrimedali, mida minul on 26 ja lang ei ole tulnud kordagi Eesti meistriks. Ja vaat see on niisugune sportlase kavalus ja eks vist spordist niisugust vigurit, need käivad ikka kaasas. Jah, ega siis minu arvates üldse ju pikamaajooks on üks niisugune tuimade meeste ala või nagu Viljandi mehed kutsusid nüri jalgadega. Ega me nii päris nüride peadega ei olnud, sest ega ka pikamaa distantsil ei saa niiviisi välja minna, et sa midagit. Sest tervel distantsil peab ka seal pea töötama, nagu öeldakse linna varestel, sest iga hetk ju situatsioon muutub ja ükski võistlus ei ole teisele sarnane ja eriti minu osas, sest virkus oli mees, kes kas jooksma ja ta pidi tagajärje jooksma, sest muidu tema ei oleks jooksu võitnud. Aga mina pidin kogu aeg nagu öelda, mängima kas viimasele ringile või viimasele sirgele või, või selliselt minu pea pidi töötama igal võistlusel. Aga Virkusega just ongi vist üks lugu seotud. Jah, ma usun, et ka praegu sportlaste seas on levinud, eriti külmade ilmadega, määritakse ennast sisse, näed, mees oligi enne maratonijooksu kõvasti selja kapsiiniga kokku tõmband, aga seal sees on ka tärpentiin ja aga maratonidistantsil, no inimene, võistleja higistab ikka küllaltki palju ja nii nagu ta ise ütles, et viimasel 10-l kilomeetril oli sisse tärpentiin koos higiga mööda selga selgroogu jõudnud sinna kohta, kus ikka tõesti oli pannud jalad kiiremini liikuma. Ma isegi ei tea, kas ta nüüd selle jooksu ära võitis, aga hea taga järeda sellega saavutas küll ja ma usun, et kui minul ka viimane häda käes on, võib-olla Tartu maratonil tõmban ka selja kokku, et äkki siis läheb paremini. Olen liikunud palju korvpallurite seas. Pada ajamine oli vähemalt Kuldse Kalevipäevil alati moes. Meenub lugu Sverdlovski Ural massiga, kus kord mängisid kaks liidu koondise meest kandel ja režednikov. Lätlased mõtlesid, et kavaldavad võõrustajad üle, sest teada oli, et need vägilased polnud tuli v suhtes päris ükskõiksed ja nagu sportlaste keeles öeldakse, panid peo püsti naised, Urali meeskonna tugisambad ongi rivist väljas. Nad sõna otseses mõttes kanti restoranist minema, aga võta näpust. Järgmisel päeval mängisid kandel ja režednikov nagu noored jumalad ja lätlased said ikka oma sauna kätte. Võta nüüd kinni. Oli see pada ajamine või tõesti sündis nii, aga küllap sinulgi oma sportlaspäevist on, meenutad lugusid korvpalluritega. Ega spordis ikka ilma naljata läbi ei tule, et k keegi oli just treeninglaagri lõpus talongide eest välja võtnud, nii kui produkt ja oli välja võtnud kõvasti šokolaadikompvekke. Ja nüüd kohver seisis jaamas ja ise läks kohvri juurest natukene eemale, mingit muud asja ajama ja teised olid mõtlenud, et mis teeme, paneme talaga õige telliskivid kohvrisse ja nii tehtigi kohver ruttu lahti ja telliskivid olid ka käepärast, pandi need sissemees, tuli tagasi, nägi, et tema kohvri juures nagu öelda sebiti, siis oli tulnud sinna tõstnud oma kohvrite, olitan pool kilo kergemaks saanud, sest arvas, et poisid võtsid kompvekke, aga tõesti poisid ei võtnud mitte ühtegi kommi, äravaid panid sinna kaks Telliskivi asemele. Nali õiges kohas, nali on alati teretulnud. Ja. No aga see naljategemine pada ajamine, need on, siiski, peab mõtlema, kes seda teeb ja kus seda teeb, sest elus igal pool. Külli võis. Ja sellega olen ma täitsa päri minu arvates, kui pada paneb nalja, teeb Baskin või kärna ärni, siis on see tõesti nali. Aga kui seda mõni ametimees teeb ja ise selle juures veel nii tõetruult ütleb ja arvab, et see on õige ja kui natukene hakata selle tõepõhja taga ajama, siis, siis ma küll ütlen, et ametimehed küll pada ei tohi panna, nemad peavad siiski jääma ikka reaalsuse piiridesse. Vahepeal tekkis niisugune kampaania isegi, et viime lautodesse muusika sisse, siis piimatoodang tõuseb. No kuulge. Nali naljaks, aga niiviisi me kuskile jõudnud või siis mitte kaua tagasi rajoonis, piimatoodang oli madal, hakati rääkima nüüd midagi muud pääsu teed ei ole, toome ainult mustakirju lehmad sisse, aga kuulge, mustakirju lehm tahab ju rohkem süüa saada kui punane, et seda kõrgemat piimatoodangut anda. No ega see ka päris päris õige jutt kah ei ole. Kuidas on sinu suhtumine olnud suitsutegemisse ja Janapsitamisse? Jah, ega spordiga need asjad pole kunagi koos käinud ja ega seda ma ei saa öelda, et elus ei ole minul suitsu suus olnud, on küll, paar-kolm korda on olnud, sest ma olen ka ära tahtnud proovida selle, mis maikuda siis tõsiselt on. Aga minu arvates SÕNA sport, suits ja alkohol, need mitte mingil juhul kokku ei käi. Tõesti minu arvates ühelgi staadionil, kui ühelgi spordiplatsil ei tohiks inimesed ka pealtvaatajad ei tohiks suitsetada, kuigi jah, ma saan aru, et inimene võib närvi minna, näiteks kui aastaid tagasi ma Kalevi korvpalli vaatasin, siis teised ei tahtnud sinna padullo koma televiisori taga istusin siis ütlesid, et tuba higihaisu täis ja mina ma ei pannud mitte kunagi suitsu, et aga ma närisin küll midagi, kuigi ma närimiskummi, ma ei ole kunagi tahtnud ja see ei ole mulle meeldinud, aga närisin küll, aga suitsu siiski spordivõistlustel ei tohiks mingil juhul lubada, ei treeneritele ja isegi pealt vaadata. Sellest on nüüd juba palju aastaid tagasi. Ma olen nii ratsabaasi mehi seal natukene loomade ravimise osas aidanud ja lähen ratsaspordiplatsile, noormees sõidab hobuse seljas ja sigaret suus. Ega ma nii sõnades tagasihoidlik ei ole, mina sõna tõsises mõttes sõimasin ta korralikult läbi ja mina peale selle ei näinud, kahetse poiss oleks veel suitsu teinud, sest ka ratsutamine, kuigi võhikule võib see tunduda, et oh, see on niisama yht hobuse seljas ja lase käia. Aga üks õige ratsutaja ütleb, et kui ta on tunniajase trenni ära teinud, siis on ta kindlasti kilo-poolteist oma kehakaalust kaotanud ja just ainult higistamise teel. Sest ega ratsutamine ei ole niisama lihtne asi. Ja üldse ega sportlike nõuab küllaltki palju tahtejõu ja ütleme, jõu raiskamist. Ja sellepärast minu arvates ma olen seda ennegi toonitanud. Sport on ikka raske töö ja selle juures ei tohi olla alkoholi ega suitsu. Ja võib juhtuda isegi inimene, kes on harjutanud ikkagi ei oska oma jõuvarusid õieti hinnata ja siis juhtub ka kummalisi lugusid. Jah, üks mees, kes sõitis suusamaratoni viitekümmend kilomeeter, ma ei tea siis mitmendal kilomeetril ta oma jõuvarud oli nii ära raisanud, et ta enam ei olnud suuteline edasi sõitma, aga nüüd kuskile minna ei olnud, keeras lihtsalt esimesse tallu sisse ja palus süüa. Talus oli antud talle herne või kapsasuppi, tema oli oma kõhu korralikult täissöönud, aga peale selle teate ise tohutu pinge all olnud, väsinud, siis oli üteld, aga nüüd pange magama ka ja pererahvas ei olnud ka magamise kohaga kitsi, oli talle siis ilusti voodisse teinud ja, ja mees magas rahulikku und, samal ajal kui kohtunikud närveerisid ja sõitsid suuskadega ringi ja otsisid meest, et järsku kuskil lumehange kokku vajunud ja sõna tõsises mõttes Ta võitleb seal elu piiril, aga mees magas täitsa rahulikult, alus kõhtu või täis ja muidugi ka seda spordis ei tohi endale lubada. Tihti on ka sportlased märganud, et ajad pada ega igaüks ei teegi vahet, kas sa räägid nüüd tõtt mitte no kuidas selle viimase Tartu maratoniga? Viis aastat tagasi ma suusamaratonist, kui ma esimest korda sõitsin, tulin ma 3034 ja 86. aastal olin ma 1507 sõnaga 1000, üle 1500 kohaline ette pole tulnud ja siis ma ka suure suuga lubasin, et viie aasta pärast ma võidan kindlasti maratoni ära ja mul sauna soome saunaahi kodus ajabki suitsu läbi, nii et ma enne viite aastat omale uut saunaahju ei muretse. Ja eks ma siis viie aasta pärast saan selle auhinna soome saunaahju endale. Ja muidugi võttis võibolla puhta kullana ja võib-olla mõni ootabki praegu, et aga nali on alati terviseks ja kui ikka südamest naerda saad, kuigi ta võib-olla pärast varsti ununeb. Aga hea meeleolu järgmiseks päevaks ikka tõstab ka töövõimet.