Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 22. aprilli päeva sündmused, mina olen Uku toom. Valitsus kiitis heaks Covid 19 piirangute leevendamise korralduse. Valitsuse jaoks on loomulikult prioriteet lastele kontaktõppe võimaldamine, eriti arvestades seda, et kooli lõpuni on jäänud tegelikult ainult poolteist kuud. Valitsus otsustas ka Topanud eesliini vaktsineerimine jätkub mai keskpaigas koos ülejäänud elanikkonna vaktsineerimisega. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul peaks uus riigieelarvestrateegia tooma avalikus sektoris kärpeid, samas võivad õpetajad, päästjad ja politseinikud oodata väikest palgatõusu. Riigikogu võttis 93 poolthäälega vastu pöördumise Soome Eduskunna poole, et saavutada olukord, kus viirusetõrjeabinõud rakendades toimuks pendeltöötajate liikumine kodu ja töö vahel. Soome aga pikendas täna riiki sisenemise rangeid piiranguid, kuni 25. mainib. Siin ei ole midagi isiklikku, kuigi need tõepoolest puudutavad tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid eestlasi. Piirangud kehtivad kõikide riikide elanikele, välja arvatud Island. Venemaa hakkab alates homsest oma vägesid Ukraina piiri pärast minema viima, teatas kaitseminister. Eesti riik valmistub katsetama vesinikuprojekti, kus ühekorraga proovitakse ärani vesiniku tootmine, tarnimine kui kasutamine ühistranspordis. Kaia Kanepi kaotas Istanbulis toimuva tenniseturniiri teises ringis kahes setis maailma edetabeli 29.-le numbrile Veronika kudermeetovale. Ilm püsib pilves, lisaks vihmale võib sadada ka lörtsi. Temperatuur öösel miinus ühest pluss nelja päeval pluss kolmest kuni seitsme kraadini. Riigikogu võttis täna vastu pöördumise Soome Eduskunna poole pöördumise sisu, selgitas saadikutele riigikogu saadik, endine välisminister Urmas Reinsalu. Selle pöördumise tuum peitub tõsises humanitaarkriisis ja see puudutab neid tuhandeid ja tuhandeid. Eesti inimesi, kes on Eesti elanikud, aga kes töötavad Soomes ja juba kolm kuud on nende inimeste liikumine töö ja kodu vahel blokeeritud. Seoses Soome riigi otsusega sulgeda riigipiir isikutele kes ei ole kitsastesse elutähtsate teenuste osutamise gruppidesse kuuluvad või soome püsielanikud või Soome kodanikud. Pöördumine Eduskunna poole on kantud soovist tõstatada see probleem kõrgeimal tasemel, mida parlamentaarses riigis kehastavad parlamendid. Me kindlasti ei sea kahtluse alla riikide suveräänsust, loomulikult ka Soome suveräänsust oma riigi territooriumil viirusetõrjet parimal nende arusaamisel üles ehitada ja korraldada. Kuid oluline on Meie vaates sellised läbirääkimised, mis viiksid kokkuleppele, kus usaldusmeetmeid rakendades on võimalik vältida viiruse piiriülest levikut, kuid säilitada endal töötajatele liikumine kodu ja töö vahel. Pöördumist toetasid kõik fraktsioonid, seal võeti vastu 83, pooltel, aga ka Soome valitsus otsustas täna, et riiki sisenemise rangeid piiranguid pikendatakse kuni 25. maini. Rain kooli jätkab. Siin ei ole midagi isiklikku, kuigi need tõepoolest puudutavad tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid eestlasi. Piirangud kehtivad kõikide nii ala riikide elanikele, välja arvatud Island. Ja ega piirangute taustal on täiesti arusaadav vahe koroonaviiruse levikut Soomes. Koroonaviiruse levik on väga paljudes kondades küll, ütleme niimoodi, et tõsine, aga Eestiga võrreldes ikkagi peaaegu tühine ja nii kavatseb Soome seda olukorda ka hoida. Mis saab pärast 20 viiendat maid, seda veel keegi öelda ei oska, aga endiselt siis kehtivad piirangud, mille järgi on Eestist Soome võimalik sõita ainult teatud elualade esindajatel ja neid elualasid ei ole väga palju Soome elanik, kel või Soome kodanikel ning siis, kes mõjuval põhjusel lähevad kellelegi lähisugulase juurde külla. Need tööreisid teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest keelata ära juba jaanuari lõpus. Koroonaviiruse leviku tõttu on varem üle Soome lahe pidevalt pendaldanud inimeste jaoks tähendanud valikut, kas jääda Soome tööle või koju Eestisse ja need, kes jäid, on mõned olnud Soomes juba varsti kolm kuud. Soomest lahkuda on kogu aeg olnud võimalik, aga tagasi nad nende piirangute kehtides enam ei saa, kui neil ei ole registreeritud Soome elamisõigus ja siin on hea uudis kõigile, tegelikult elamisõiguse registreerimise kohustus tekibki pärast kolme kuu möödumist, nii et iseenesest, kui see elamisõigus ära registreerida siis on võimalik Eestis käia ja uuesti Soome naasta. Lähme Soomest, Ameerika Ühendriikides, Maria-Ann Rohemäe on meil telefonil ja millised on siis uudised üle ookeani marja? Tere õhtust, üle ookeani täna üks kõige olulisemaid teemasid on see, et USA president Joe Biden on kokku kutsunud maailma liidrid virtuaalsele kliimakonverentsile kus siis arutatakse edasisi samme ja kuidas siis kliimamuutuse vastu võidelda. President Joe Biden teatas, et USA kavatseb 2030.-ks aastaks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist poole võrra ja see on siis võrreldes riigi 2005. aasta heitekogusega. Bideni administratsioon ei ole avaldanud täpset plaani, kuidas selle eesmärgini jõuda. Nad on ainult öelnud, et on mitu erinevat teed, mitu erinevat võimalust. Maailma liidritele peetud kõnes ütles Biden, et kõik sektorid peavad kliimamuutus tõsiselt võtma. Ja lisas ka, et nii luuakse uusi töökohti ja seal on punkt, mida Biden on ka kodus pidevalt rõhutanud öeldes, et rohepööre loob uusi töökohti teistes energia sektorites ja näiteks söekaevurid ei peaks muretsema, et nad jäävad tulevikus ilma sissetulekuta. Ja oluline on märkida, et kasvuhoonegaasidega seotud plaanid on osa Pariisi kliimaleppest, millega Biden presidendi ametisse astudes uuesti liitus. Ükski nendest lubadustest ei ole siduv ja ka selle kliimakohtumise mõte on administratsiooni sõnul pigem see, et riigid lihtsalt seaksid kõrgeid eesmärke ja ütleksid need kõva häälega välja. Ja samuti soovitakse rääkida investeerimisest uutesse tehnoloogiatesse mis on üks oluline osa kliimamuutuse vastasest võitlusest. Aitäh Maria ja me jätkame muude välisuudistega. Erle Loonurm. Venemaa hakkab alates homsest viima oma vägesid minema Ukraina piiri lähedal toimunud õppustelt, mis on pingestunud suhteid läänega. Nii teatas kaitseminister Sergei Šoigu. Šoigu sõnul on kontrollõppuste eesmärgid saavutatud. Euroopa Liidu hiljutise hinnangu kohaselt on piiril umbes 100000 Vene sõdurit. Ühendriikide kaitseministeeriumi sõnul on aga Moskval Ukraina piirile rohkem sõdureid kui 2014. aastal, mille Venemaa annekteeris Krimmi ja Ida-Ukrainas puhkes konflikt kremli-meelsete separatistide kama. Moskva on vastanud läänemurele avaldusega, et võib liigutada Venemaad betooriumil vägesid oma äranägemise järgi. Tšehhi valitsus teatas, et saadab välja veel kümneid Vene saatkonna töötajaid vastusena infole, et 2014. aasta laskemoona ladude plahvatused korraldas Vene sõjaväeluure GRU saatis tshehhi valitsus nädalavahetusel riigist välja 18 vene saatkonna töötajad. Sellele vastas Venemaa 20 tšehhi diplomaadi väljasaatmisega. Täna kella üheks päeval ootas Tšehhi valitsus Venemaalt, et see võtaks oma sammu tagasi. Vastasel korral ähvardas valitsus veel rohkem Vene diplomaate välja saata. Vaata. Kuna Vene pool ultimaatumite ei reageerinud, teatas Tšehhi peaminister Andrei Paabiž, et riigist saadetakse välja nii palju vene saatkonna töötajaid et Tšehhi ja Venemaa diplomaate oleks kummaski riigis võrdselt. See tähendab, et välja saadetakse kuni 70 vene saatkonna töötajad. Töötajatele anti riigist lahkumiseks aega mai lõpuni. Venemaa välisministeerium lubas peagi teatada Venemaa vastusammudest. Vähemalt miljon inimest on seadusevastaselt vangis ja sunnitööl, ütles Leedu seimi istungil toimunud Hiina inimõiguste olukorra arutelul uiguuride esindaja Rihanna sata. Sat rääkis, et Hiina režiimi käes kannatavate inimeste seas on palju teadlasi, kunstitegelasi alaealisi. Ta ütles, et sanktsioonide kehtestamine Hiina ametikandjatele oleks tõhus meede ja kutsus poliitikuid üles mitte sulgema silmi inimõiguserikkumisele Hiinas pelgalt majanduslikel põhjustel, et mitte rikkuda sellega suhteid. USA president Joe Biden kahekordistas USA panust kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise, teatas, et heidet kärbitakse 2030.-ks aastaks 50 kuni 52 protsenti 2005. aasta tasemest. Washingtoni uue sihide Biden ametlikult teatavaks virtuaalsel kliima tippkohtumisel, millest võtab osa 40 maailma-liidrit. Viimase ööpäevaga analüüsiti Eestis 5641 koroonaviiruse testi, positiivseid oli 436 ehk 7,7 protsenti tee 14. Päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 512. Ööpäevaga suri 11 koroonaviirusega nakatunut, haiglaravi vajab 418 patsient ööpäeva jooksul manustati 5111 vaktsiinidoosi ja kokkama vaktsineerimisi Eestis tehtud ligi 296-le 1000-le inimesele. Valitsus kiitis täna heaks Covid 19 piirangute leevendamise korralduse, mis otsus oli juba varem tehtud. Leevendused hakkavad kehtima järgmise, aga põhiliselt ülejärgmise nädala algul. Evelyn Villers jätkab. Koroonapiirangute leevendamise prioriteet on koolides kontaktõppe võimaldamine. Peaminister Kaja Kallas. Valitsus leevendab Sis piiranguid järk-järgult ja ettevaatlikult nakatumisnäitajaid jälgides kahe nädala pärast olukord paraneb stabiilselt, aga ikkagi oht ei ole möödas ja me peame jätma ettevaatlikuks ka ilmade soojenedes. Kuigi praegu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100000 inimese kohta on 512 ja keskmine positiivsete testide arv on 432 siis see on endiselt võrreldav selle tasemega, mis meil oli veebruari alguses. Õnneks praegu on meil trend selgelt allapoole, siin aitab vaktsineeritute osakaal ja, ja ka läbi põdenud osakaal nüüd valitsuse jaoks on loomulikult prioriteet lastele kontaktõppe võimaldamine, eriti arvestades seda, et kooli lõpuni on jäänud tegelikult ainult poolteist kuud. Eesti konservatiivne rahvaerakond Aga esitas koroonakriisis kahjustada saanud majanduse taaskäivitamiseks mõeldud Euroopa taasterahastupaketi heakskiitmise blokeerimiseks ligi 700 muudatusettepanekut. Nii kirjutas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Sotsiaalmeedias EKRE juhatuse liikme Henn Põlluaasa sõnul sellist laenu võtmist Euroopa alusdokumendid ei luba. Ta lisas, et taasterahastu ümber on muidki segaseid küsimusi. Näiteks, kuidas jaguneb see võlg sellisel juhul, kui mõni liikmesriik ei maksa tagasi, ei ole suuteline maksma sõda ühiselt võetud võlga tagasi, siis peame meie ju oma maksumaksja rahast maksma, kõik ülejäänud riigid peavad maksma nende riikide võlad kinni, kes seda ei tee. Et noh, me, me ei kujuta ette, kust Eesti peaks selle jaoks raha võtma. Ja peaminister Kaja Kallas Ma ei ole nende ettepanekutega tutvunud, aga alati on võimalus siis riigikogu kodu- ja töökorrast lähtuvalt siduda eelnõude vastuvõtmine ka valitsuse usaldusega ja seda saab siis kaaluda kindlasti, kui ei ole võimalik selle otsusega liikuda kiiremini edasi, et et kõik siis selle taga ei seisaks. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul lepiti eile kokku üldistes raamides järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia. Madis Hindre jätkab. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et kõik valitsuse ministrid lubasin nädala jooksul otsida oma valdkonnas kokkuhoiu kohti, missugune rahaline siht neile ette pandi. Pentus-Rosimannus ei täpsusta. Kärped peaksid tulema tegevuskuludelt. Tegevuskulude alla kuuluvad isenesest majandamiskulud, personalikulud, aga ka näiteks koolitused, lähetused. Sammas taotlesin mitu ministrit, riigieelarve strateegiast hoopis tegevuskulude tõusu näiteks keskkonnaministeerium soovis valdkonna ametnike palgatõusuks 15 miljonit lisaeurot, kuid sarnaseid taotlusi oli teisigi. Üldist sellist palgatõusu avalikus sektoris kindlasti ei ole võimalik ega ka mõistlik võtta. Pentus-Rosimannus lisab, et kui tegevuskulusid õnnestub kokku hoida, peaksid prioriteetsemad valdkonnad pisut palgaraha juurde saama. See tähendab, et järgmisel aastal võib õpetajate, päästjate, politseinike kultuuritöötajate palgafond kasvada kolm protsenti. Uute majandusprognooside saabumisel saab jälle järgmiseid aastaid edasi vaadata, aga, aga noh, sõnumina ma arvan, et see tegelikult on hea ja vajalik, et kõige prioriteetsemad grupid selline palgatõus on võimalik järgmisel aastal teha. See palgatõus võtab järgmise aasta riigieelarvest umbkaudu 25 miljonit eurot. Võrdlusena näiteks haridus ja teadusminister Liina Kersna küsis õpetajate palgatõusuks ligi 30 miljonit eurot. Pentus-Rosimannus tõdeb, et soovid olid suured kõigil. Niisamuti olid suureka ministeeriumite taotlused riigi kulude tõstmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovitas rahuldada 300 miljoni euro jagu taotlusi. Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et IT-investeeringuteks saab kasutada euroraha, aga püsikulude tõstmiseks tuleb mujalt kokku hoida. Riigi enda igapäevaseks ülalpidamiseks sellist pidevat raha lisamist lähiaastatel plaanis ei ole, justkui meil on ikkagi vaja praegu eelarve mõttes riik trimmi tõmmata ja eelarve struktuurset pilti vahepeal väga sügavaks läinud puudujääk, ehkki parandama me kõik järgmisel paaril aastal päris päris hüppeliselt. Kui suurte hüpetega, selgub Pentus-Rosimannuse sõnul tuleval nädalal. Vahepeal on ministritel aga veel üks kärpimise ülesanne ja mitte ainult eelarve tasakaalu pärast, vaid sellepärast, et 23.-st 25. aastani investeerime me ligi kaks miljardit euroraha aastas. See võib rahandusministri sõnul viia majanduse ülekuumenemise nii. Pentus-Rosimannus ütleb, et selle vältimiseks tuleb riigieelarvest tehtavaid investeeringuid koomale tõmmata. Hetkel on väga keeruline ühtegi konkreetset asja nimetada. Kõige hullem oleks kindlasti, kui me ise täiendavalt panustame sellesse, et paari aasta pärast on see ülekuumenemine käes, hinnad kallinevad ja nii edasi. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et praegu on jah, kokku lepitud, et palgafondi kasv on vähemalt kolm protsenti, mis ei tähenda, et iga konkreetne palk kolm protsenti tõuseb. Paned natukene isegi rohkem, aga sinna me jõuame sügisel, kui on täpsustame, siis järgmise aasta eelarve muidugi leiame vahendeid ka sellega, et püüame üle vaadata need kulud, mis on nagu kõigi asutuste, ametite, ministeeriumite tegevuskulud. Ja, ja siin on üks õpetus ju see, et kui me kõike tööd ei tee füüsiliselt Tallinna kontoris juba see hoiab ühteteist kokku võib-olla pole nii palju lähetusi vaja ja mida me tõsiselt kaalume, on teatud kokkuhoid ka kinnisvara arvelt. Nii mitmeski kohas nagu sellesama digiriigi arendamisel oleme me planeerinud ka Euroopa Liidu vahenditest teha selle investeeringu, et see baastaristu korda teha. Ja see annab effekti vähemalt kuskil perspektiivis 25 30 miljonit aastas. Et need teeme selle ühekordse investeeringu, korrastame ära ja siis me ei pea matma iga aasta nendesse serveritesse, mis vahel ka põlevad raha. Riigikogu raha. Komisjoni liikme Riina Sikkuti sõnul ei saa kindlasti nõuda, et kõik valdkonnad võrdselt kärbiksid. Meil valdkonnad ju noh, ajalooliselt ei ole kuidagi olnud võrdselt rahastatud või võrdse kaaluga kõik sellised suured muutused, Meghan ei rakenda neid nüüd, esimesest juulist või järgmise aasta esimesest jaanuarist ei ole ühe eelarveaasta küsimus seda, et kulusid üle vaadata. Ta, ja, ja kui tõesti, kui ei toimu lähetusi või ei ole vaja nii palju kontoripinda, noh, see ei ole mingi hoogtöö asi, seda tulebki regulaarselt ümber teha. Riik pakub viis miljonit eurot toetust projektile, mis paneks püsti vesiniku tootmise tehnoloogia ja hakkaks toodetud vesinikku kasutama ühistranspordis. Veel tänavu peaks avanema sarnane kuid 50 miljoni eurone taotlusvoor sellest Madis Hindre. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Liisa Mällo ütleb, et maailmas on vesinikuenergiat kõige enam proovitud ühistranspordis. Sestap valiti ühistransport ka meie esimese vesinikuväärtusahela pilootprojekti fookusesse. Kogu tervikahel tuleks siis ühe projekti raames ära lühendada. Sihtvesiniku tuleb toota taastuvast energiaallikast, katta kõik vahepealsed lüli tarnetaristu tankla ja siis lõpptarbimisseade. Seda, kas vesiniku põletatakse bussis, rongis või laevas, ministeerium ette ei kirjuta. Siiski vesinikubussid on maailmas ehk tuntumad ja laevadega võrreldes odavamad Liisa Mällo Elizabeth neljale koma kaheksale miljonile eurole. Toetusrahale oodatakse juurde veel sama palju omaosalust. Ühe vesiniku pulsihind varieerub seal 650000 kuni 800000 eurot, tuues paralleeliks tavaline diisli, kus järk 200000. Kogu ahela peab projekti raha saanud ettevõtted tööle panema hiljemalt 2024. aasta sügiseks, sellega ka asi ei piirduses saavutatud, tuleb käigus hoida veel seitse aastat. Siiski on tegu pilootprojektiga, mille mõte pole veel kogu Eesti ühistransporti vesinikuga tööle panna. Püüame sellest saada võimalikult palju informatsiooni, et siis edasisi otsuseid edasist vesinikuturgu Eestis võimalikult lihtsalt ja ladusalt edasi arendada. Praegu on toetusmeetmete tingimused alles kooskõlastusringil, kuid Liisa Mällo loodab, et õige varsti võib taotlusvooru välja kuulutada. Paralleelselt valmistatakse ette hulga suuremat vesinikuprogrammi, sellesse suunatakse Euroopa taasterahastust pärinevad 50 miljonit eurot. Iseenesest on ka suurema programmi eesmärk sarnane, aga on ka väikseid erisusi. Seal me ei ole ära määratlenud, et milline see lõpptarbimissektor on, kus tuleb vesiniku tarbida, et seal siis me jätame sellise taotlejatel vaba voli, et vaadata ja katsetada, kus seda saaks siis veel lisaks ühistranspordisektorile proovida. Liisa Mällo toob näiteks, et vesinikuga võib kütta hooneid. Teda saab siis teataval määral magasitaristust liigutada, et kas asendada siis küttesellises võtmes või siis kasutada neid tehnoloogiaid nagu lokaalsemalt. Samuti võib vesiniku kasutada suurte energiakoguste salvestamiseks, seda just siis, kui taastuvenergiat nii-öelda üle jääb. Ja siis, kui parasjagu vajalik päike ei paista, ei puhugis just seda salvestatud energiat uuesti siis nii-öelda muundada ja kasutusele võtta. Tallinnas on 10 kraadi sooja ja päike taas välja tulnud, homme ei pruugi see nii olla, ütleb Kerttu. Sild. Eesti ilma kujundab sajune madalrõhkkond liigub Läänemerelt üle Eesti aeglaselt Soome suunas. Öö vastu reedet tuleb pilves selgimistega ning mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, Liivi lahe ümbruses puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Vastu hommikut tugevneb saartel loodetuul üheksa kuni 14 pahmuti seitsmeteistkümne kuni 22 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on pilves üksikute selgimistega ilm, sajab vihma ja lörtsi, kohati võib sekka tulla lund. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Pärastlõunal on Põhja-Eestis tuul nõrk ja muutliku suunaga, saartel ja Liivi lahe ümbruses Burbaga lääne ja loodetuul üheksa kuni 15, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Ja nüüd spordiuudised Juhan Kilumets. Kaia Kanepi langes Istanbulis toimuval tenniseturniiril konkurentsist teises ringis. Eesti teine reket kaotas venelanna Veronika kudermeeto vale neli kuus, kolm, kuus, Kanepi tegi seitse topeltviga ja kokku 51 lihtviga. Kanepi on maailma edetabelis 65. kohal ja Venemaa esinumber kudermeetova 29. positsioonil. Eesti esireket Anett Kontaveit sai teada oma veerandfinaalivastase kõrgetasemelisel Stuttgarti turniiril. Kaheksandikfinaalis maailma neljanda reketi Sofia genini alistanud Kontaveit kohtub homme kaheksa parema seas edetabelis seitsmenda numbri Arinassavaljankaga. Kontaveit saba lünka on varem kohtunud kolm korda, kõik matšid on võitnud valgevenelanna, viimati tänavu Doha turniiril kuus. Kolm, kuus. Kaks. Epp Mäe maadleb täna õhtul Varssavis toimuvate Euroopa meistrivõistluste finaalis. Kaalukategoorias kuni 76 kilogrammi võistlev mäe pääses loosi tahtel otse veerandfinaali, kus võitis Aserbaidžaani maadlejad Savira Lievad kindlalt 10. Null. Poolfinaalis olime neli, null parem prantslanna stsinthaweskaanist tänaõhtuses. Finaalis on eestlanna vastane kergemate kaalukategooriate olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister venelanna Natalia Vorobjoova. Mäel on enne tänavust EM-tiitlivõistlustelt neli medalit, kõik pronksid. Homme algab Horvaatias autoralli maailmameistrivõistluste hooaja kolmas etapp Ott Tänak ja Martin Järveoja sõitsid tänasel testikatsel välja päeva neljanda aja. Katse kiireim Ale Toyota sõitjale Elfyn Evansile kaotas Tänak 1,5 sekundiga. Tänaku ette mahtusid testikatsel ka meeskonnakaaslane tiriinovilje noor soomlane Kalle Rovanperä. Kahe esimese etapi järel on Eesti rallipaar MM-sarja kokkuvõttes 27 punktiga viiendal kohal, liidril Kalle Rovanperä on 39 punkti. Korvpalli euroliigas algas põhiturniiri võitja Barcelona ja Peterburi Zeniidi veerandfinaalseeria üllatusega. Peterburi meeskond sai võõrsil Barcelona üle napi 76 74 võidu ja läks kolme võiduni mängitavat seeriat üks. Null juhtima. Moskva CSKA alustas seeriat koduväljakul saadud 92 76 võiduga Fenerbahce üle. Ja see oli siis tänane Päevakaja aitäh kuulamast.