Liivak akadeemia viijanud professoressi, ameti tee Lourdes Ralta näiva mitte ladina keeli tervitussõnu ütlema vaid võime päris ehtsas. On see siis Põhja-Eesti või Karepa keeles öelda, tere, meie sätta. See ei ole ei põhjaeesti ega Karepageerijasse seljakeel ahhaa paik seda selgempadjelt ei ole, kui seal veel. Ja Sepra seon sõna, mida meie oleme meie selja lased, oleme laenanud soomlastele mitte kõikidele, vaid saare ministrile, see on suusaare meestele. Seal ei tarvitatud-ist, vaid meie keeles sõpra, nii et see on minu keel tseta seltsimees, aga kui te nüüd vaatasite neid alguses filmikaadrid, missuguse pilgu või missuguse tundega, sest üks asi on, kui vaatab seda endine tudeng, kellele ülikool oli kord eesmärk, siis saavutatu siis mälestustepakk teele on saanud kolm aastakümmet. Tööpaik. Teate, asi on nii, et on kerge minna nii noorusmaale tagasi. Minule ülikool see oli natuke teistsugune kui praeguse aja üliõpilasel vähemalt sinna pääseda oli hoopis teine. Mul oli selja taga juba kaunis palju aastaid, selja taga oli sõda, kõik muud vastikud asjad, mis sellega on seotud ja siis külakoolmeistrist rabeleda. Üliõpilaseks ei olnud sel ajal kerge. Kui ka, kui, mille juures veel keskkool oli ka lõpetamata ja siis ma pääsen sinna ja minu vähemalt oli selle aja jooksul, kui mina, üliõpilane, on, tunne, et see on tõepoolest teadusetempel. Ja ma mäletan, kui ma rääkisin üles trepist sinna aulasse või siis seminar, kas see, nagu seda praegu nimetatakse, mul tuli täiesti meelde niisugune asi, võta kingad jalast ära, sest see on püha paik, kus sa kõnnid ja aga kui te pidasite masinast loengut tänava esimest loengut, siis ma ei liialdamata tütred maalin piinlikkusest punane, kuni varvasteni muidugi oma jalgu palakesi võtnud, sest mul tuli see esimene loeng pidada samast kateedrist, kus pidas seda Gustav suits. Ja tema oli minu õpetaja. Võib-olla kui seda sellist hektarit poleks olnud, sellist professor poleks olnud, vaevalt oleksin mina Tartu Ülikoolis olnud suuteline õppejõuks hakkama ja siis tulla oma maestro kohale ja rääkima hakata hoopiski madalamal tasemel, kui tema suutis teha siis uskuge, et tõepoolest, esimene ma ütleksin, aasta oli küll alati raske sinna minna. Sest ma teadsin, milline vahe on sellel, mida mina kuulasin ja pidavat mind peavad kuulama. Kuivõrd ka minul on olnud õnn kuulata teie loengut ja ma võin öelda, et võib-olla siis selline seos, et kes on palju saanud, see suudab ka palju anda, seepärast tean ma seda, et meil kõigil on alati kõigele kirjutas riistadel tuli taga olnud, kui teie oma loengut olete pidanud mida olete tahtnud meile anda või kuidas olete osanud meid nii ümber oma sõrme või mõte õigemini kirjutada? Ma arvan, et kui mingist keerutamist jutt tuleb, siis sellel on kaks tähendust, üks on see, et sa keerutad endise välja kuidagimoodi, eks ole. Teine on siis nii, et kuidagimoodi juhid või, või saad ütelda, mõjutada, aga kui see on niisugune Kerda, te olete, võib-olla mõjutamine on võib-olla siin ka nihe, pärimused, mis omal ajal ülikoolis sai kaasa võetud, need on aidanud siis mingi armastus aine vastu huvi kirjanduse vastu, mis minul tagavara tekkis. Sest ma hakkasin nii üle oma hea asju, hakkasin lugema väga vara, kuid ma arvan juba nii midagi, kas 11 12, isegi ja võib-olla isegi varem ja ma lugesin juba lääne kirjanikke, mitte et ma oleksin midagi taibanud, seda midagi väärtuslikud asjad on, aga mulle sattus lihtsalt neid kätte ja kuidagi sakast kasvama sellest lapsest saadik selle Kirjanduse mõjutuste all. Ja küllap see vist ka oli üks põhjus, miks ma ülikooli tulles kirjanduse valisin omale erialaks ja ka see on võib-olla meile praegu kõige ebaloogilisem mõttearenduses. Poiss kalurikülast. Ma kujutaksin teid kaugesõidu kapten. Ja samal juubelil 75. juubelil teiega vestlemas näiteks siin aga sealt leida kirjanduslikke mõjutusi, lätted teid ülikooli ja see minu lapsepõlveunistus saada kauge sõude Kapniks. See ei ole praegu veel kadunud. Aga nüüd on hilja muidugi selle peale mõtelda. Ja põhi on siin väga lihtne. Asi on nii, et mul oli kindel lootus pääseda merekooli aga siis algas sõda, kui parajasti maad mul sinna aeg oleks vinna olnud. Lõpetasin sel kevadel Rakvere linna kooli ja nii oligi, nii ütleb plaanis meie majas, et ma lähen Käsmu merekooli, aga laevasõit lõppes ja muidugi tulevasi kaptenid siis ei valmistatud. Ja nii sattusin ma siis, eks ole. Maale nagu mu kaasküla inimesed ütlesid, et mis sa maalisse läksid. Mida oli vanematelt moonuga kaasa võtta, ma mõtlen kuskilt, peaksime neid mõjutusi, eeskujusid, häid mõtteid, soove otse leidma, vanematelt oli kaasa võtta kunni linna koll lõpetamiseni. Vanemad olid vabadikud, meil oli ametlikult otse ukse kõrval silt, et siin elab Janalt madi põllud, vabadik ja sealt ei olnud kaasa võtta midagi. Aga siiski suurte pingutuste peale vanemad mu linnakoolist läbi aitasid ja kui nad see oleks teinud, ega ma siis praegu siin ei istuks, sest algkooliga aga mõtleme alla, kooliga kaugemale läks pääsenud, aga siis mingisugune Tase oli saavuta siiski, millele siis tuli kunagi sai edasi ehitada ja ülikooli keskkoolist ma pole üldse õppinud, selle ma tegin eksternina ja ülikoolis siis ma pidasin vastu viis semestrit siin Tartus. Rohkemaks ei jätkunud aega, see ja siis selle kõrval ka juba tegin tööd paar semestrit Tartu seminaris õpetajana. Olgu öeldud vaatajale-kuulajale, et selle ülikooli lõpetamise kiirusega kannab professor Alttoa vist ka tänaseni üht meie ülikooli lõpetamise rekordi. Professor Ariste räägib nii olevat, ma vist ei ole seda statistikat teinud ja nii on meil tegemist mehega, kes iseendast mehe on teinud. Sest kui palju on sealt Teie koduküladest sealt rannaküladest tulnud professorid? Minu teada kõige lähem professor on Haljala kiriku juurest. See oli professor juulis Julius Mark. Lähemalt ma ei tea, kedagi. Andekaid inimesi on olnud ja näiteks minu naaber oli kadunud Bryardsablits kes vaieldamatult oli nii silmapaistev andekas mees, aga siis kunni kodanikuajani ei pääsenud sealt ükski poiss keskkooli pärast seda küll maksimum oli siis linnakool, see oli, mis nii mõned üksikud suutsid anda oma lastele. Mida on kirjandus teile andnud, te annate kirjandus, teadmisi, fakte ja kommentaare kogu aeg meile, mida te ise kirjandusest olete saanud enese kujunemiseks või, või jänese teostamiseks, nii nagu noored seda armastavad ütelda praegu teate seda nii, nii laialt ütelda on kaunis raske, eks ole, kui ma nimetasin teile juba minu esimene lugemine, see oli täiesti üle pea. Mina lugesin asju, mida ma võinudki aru saada näiteks Steinbergi üle. Trinbergi. Noh, ühe hullu kaitsekõne lugesin väga noorelt, kui ma Velliga mingisugust nii perekonnavahelisi teravusi osanud taibata, oleks võinudki taibata strinberi kohta nimelt teatakse, et ta kirjutas selle oma esimesest naisest siirifon Essenist, kelle kohta ta hiljem ütles, et mu esimene muu teine naine oli deemon, aga vabandust, mu esimene naine oli deemon, aga teisega võrreldes oli ta hingelt. No oligi niisiis oli ka siis kirjutavad nii vihaselt. Aga noh, see on muidugi sihuke möll, poisikesepõlve lugemine, aga siis edasi nihukeste vormilist, kirjanduse õpetust sel ajal sai ju linna koli ulats ainult vene kirjanduses ja nagu väga paljudele koolis minu imeteldavaks autoriks sellermato. Nii sebis, nii kaua kui ma vene kirjandusega nii tegemist tegin, siis edasi eesti kirjanduse, ma avastasin õieti, kui kirjanduse avastasin, ma otse sel kevadel, kui oli, nagu oli, õpetuses oli midagi 14. aastal, kui ma sain lugeda duublase esimesi asju, sattusid mu kätte ja seal oli lutsu vist, kui ma ei eksi. Kirjutajad on ja mõned teised asjad man lugenud, muidugi Liivia lugenud paremini ja Bornhöhe lugenud ja nutnud nagu enamik poissi seda lugedes tegid aga niisugune teadliku pisut teadlikuma kirjanduse lugemise juurde ma jõudsin nii umbes 14 aastaselt, 15 aastaselt kuskil ühes vestluses mulle nimetanud, et kirjandus võib noh, kujundavat inimest mõjutada kuskil niux nooruki eas 20.-te aastateni. Aga mis jääb siis edasi? Tei. Et ajakirjandus, aga tänaseni ja edasi on niiviisi, et vaat siin oli kord üks üliõpilane mulle nii väga pettunud ütles, miks mullane, eks Hemingway vanamees ja meri, et kuidas ma sellest mingist elamust ei saa, ma ütlesin, ma väga hindan seda asja, aga mind see enam ei kujunda. Ma arvan, et on teatud aeg, kus inimesed parandamatu kujutab, inimene isegi tahaks olla nagu mõni tegelane või on neid inimesi, kes, kes selliselt, nii leiavad endale eeskuju. Teine lähenemine on muidugi see, et ma nagu õigustan oma tegevust või oma suundumist selle häälega, niisugune tegelane tegi ka niimoodi ja nii edasi. Nii et see mõjutamine, ma arvan ulatub nii kaugele, kui inimene kujunemas on. Aga siis, no ma ei oska ütelda enda juurest, aga ma parata, kui ma ülikoolis olin, siis ma lugesin parteisid. Ma lugesin juba siis ma vaatasin seal kui kunstiteose peale otsisin sedaani kujunduslikku värki, otsisin seal siis mis nii ime, mis on ütelnud ja kuidas talitanud, see moment tuleb ka kunagi. Eks ole, kõlesse algul seda ei ole, et sa otsid, eks ole, niisugust lahendust, mis seal on, kuidas lahendab mingid konfliktid inimeste vahel inimeste karaktereid, hindadeni, aga kuidas autor need andnud niitev kunstide osana ei oska neid vaadata või tulesid ja siis ma arvangi, et umbes niikaua, kui ta kujundab nii kaua kunstiline kujundus ei mängi nii suurt osa teadlikult aga teate ju lugema, siis ma kardan, et siis on juba see mõjutamise asi iseloomu kujundamisel juba läbi. Nojah, ja nüüd te püüate kujundata meid ja mina püüan prajad kujundada avalikkuse pilti, teist. Üks on teie töö lektorina, mida meie, teie õpilased hästi kõik tunneme, teame, teine on teie töökirjandusteadlasena ja siin tekibki omamoodi probleemide ring, sest kui oma lektori ametit olete pidanud lugedes sädelevaid loenguid väliskirjandusest oma suuremat kirjandusalased uurimistööd, olete teinud meie eesti keelt, sest siin on tehnilised põhjused muuhulgas ka sest väliskirjandusega vähemalt Tartu tingimustes väga kaunis raske. Ma olen katsunud ka, aga seal midagi uurimust kirjutada, ütleme mingisugustest no ütleme ameeriklasest või isegi, mida ma isegi üritan müüa, ta ei ole ka loogiline, eks ole. Ja teie neid, kes sellest kirjutanud küllaldaselt küllalt palju. Ja lisaks minu ettevalmistus ülikoolis oli ju selline, et meil oli nii Eesti kirjandus kui väliskirjandus, eks ole, nii, ja Eesti kirjandus on mul ikka väga palju selliseid küsimusi nii kuidagimoodi huvisfääris kujunenud, et ma olen nendega tegelenud ja need on kättesaadavad, need askeldavad mind rohkem. Ega ma mind, see nüüd mingisugune aptaidki või Vello kujunemine, see mulle nüüd hinges ei lähe, aga näiteks praegu mind huvitab väga-väga vana nüüd kirjanson, meenite kirjasõna tegelikult huvitab. Üks väikene asi ilmus mitte väga jalulastes eaka, kellest, ja see, ja see küsimus askeldab praegu veel edasi ja terve rida selliseid kirjanduslikke küsimusi, eks ole, varasemast ajast, 18 saalist on meil ka Merni vastamata asjad ja, ja Punarat mind askeldavad, siis ei ole midagi üllatavat, ma nendega tegelenud, aga mitte mitte mõne ameeriklase, kellega võib 100 550 inimest tegeleda ja sellega seoses. Me võime leidagi vastused sellele küsimusele, et missugune on Villem Alttoa osa meie kultuuriloome protsessis ringhäälingusaateid tehes. Me oleme aastate jooksul kostrofessoriga üsna palju mööda Eestimaad ringi rännanud küll Kalevipoja mail, küll Kitzbergi kodubaigus teatavasti doktori dissertatsioone kirjutaski. Et salto just Kitzbergi uurides me oleme käinud kirjanduslikul Hiiumaal. Me oleme läbi rännanud Viljandimaa ja nüüd hilja ajada sellel sügisel. Me olime Vilde kodupaikades, Rakvere mail. Ja kui teil on kannatlikkust mitte ainult vaadata, ka kuulata, siis te võiksite nüüd üht väikest kildu oma kõrva haarata. Seal eksis pudivere, eks ole? Räägitakse, et siinkandis olevateks Vilde nimeline mees elab. See kivi on seal. Ei, ma räägin sellest meest, kas olete temaga koos elanud ka siin? Ei olnud. Tema läks enne ära, professor Alto, ma palun teid lähemale. Nüüdseks. Kaks Vilde kivisin pudiveres, kumb siis päris kivi on, ühesõnaga Foscoldasi sünnikoht. On kohta metsas on seal ja kas ta siin siinpool kaelas, kus emal oli küll, eks ole, nii tige, väikse lapsel läksid mõnekuise, naera nii, et kas isa oli siis juba siia kolinud, kui tema sündis või oli isa seal sealike seal sündinud, seal sündinud, aga ega ta siis, kui kaua elada ei saanud. Natuke aega oli olnud, võib-olla küll. Muidu on niiviisi, et mõned kirjutavad sedasi, et ta siin pole üldse olnud, ta seal on olnud, aga mina käisin ikka vanad inimesed räägivad, minust, seal vanemad on, ega mina teda küll ei ole näinud. Ta on küll olnud, kas teil ka on kodus mõni Vilde raamat? Ah vahest ikka on jah, neid leidub, aga ega ärandajale ei ole kasvada omale lapsed, loevad leidja mul juba lapsekari, need tahavad lugeda, olete ise mõnuga lugenud ja lapsed loevad jaajaa. Missugused jutud need kõige rohkem on meeldinud siis seal, kus ta seal Muugas peksa sai, peksa sai, see on see triibuliste lugu, siis, küllap küllap sendi triibulist pluusi on väga populaarne. Kas meestel on ka kodus mõni Vilde raamat, tuleb mõni Vilde jutt meelde? Mina olen nii palju Vildes kuuld. Vilde isa oli, kui Vilde sündis, siis oli tavaline töömees, aga hiljem Pealtvilte sündimist, siis Vilde isa tuli siia puder saedaneks. Mõeldata anti juba parem koht, aedame kõrgem koht ja siis nad elasid sinises kahekordne maja oli sellest ainult varemed järel. Muide, professor pahaks ei pane, siis ma olen teid üsna palju vaadanud niiviisi rahva hulgas liikudes ja ega te ei näe sugugi professori moodi välja ja nii vahel juhtubki seal, et nad väga usinalt teevad teile selgeks ühte teist asja. Aga küllap on teil mõningaid kildaga tarvises sellest rahvaga kontaktist. Siis tuleb, kui on mingi kontakti küsimus, tunnessoni tunneks enesestki oma kontakti otsinud ei ole, ma arvan. See ei saa vist otsida või? No vot, sa saad muidugi, aga tulemusi ei ole. Ega mina ei ole lapsest saadik kuidagi saanud vennasti isoleeritud, nyyd rahvas tunda, sest ma ei ole professor klassikalises mõistes, nagu ma ei tea, kuidas soovite, aga siis teiselt poolt ma olen vaba, tikub ikka ja ega mida ta on sellest järele jäänud. Ega ma tõepoolest siiski kuidagi nii köögiukse kaudu kuhugi ei kipu praegusel ajal. Aga eks minu esivanemad kaua aega seda ei pidanud tegema igatahes ja, ja niisugune ühtekuuluvuse tunne või mina nüüd külarahvast teistsugune kuidagi eriti tunnen Karepal, kui ma olen suveti seal. Mul on äärmiselt kena tunne see, et nad mind oma inimesi, kes peavad, et me oleme, eks ole, piinlik vahekord. Tega vajate seda kontakti kaas oma teaduslikuks tööks, ma mõtlen, sest Vilde materjali kogudes ega ei saa ju mööda minna siiski nendest pärimuslike materjalidest, siin oli huvitav killukene. Kuidas maarahvas, vanad inimesed pole mitte väga palju saanud oma elus koolis käia, kuidas Vilde teema nendes elab edasi, kuidas need on oma versioonid selle kohta. Ja see on muidugi sel astmel kui nii andmeid kogu nüüd seekord meie olnud siiski andmete kogumise pealist väljas, otsemat teed, aga ma sain seal kõige rohkem tunda, kui ma aeg oma doktoridissertatsiooni valmis mööda Kitzbergi maid käisin seal siis tõepoolest seal sattus nii mõne vana ompliga jutule umbes midagi taolist, millest Romero Laan ütleb, et kui tema üle kaua ajasel 13. aastal läks klamsiis siin oma kodulinna, kuidas vanad rätid temale pistsid, sule pihku, et kirjuta meist. Vaat see niisugune tunne. Ligikaudu muidugi mu taotlesime andis, see kujunes mul ka Kitzbergi taga, ajasin seal, Nad rääkisid mulle igavesed lõbusad lugusid, mõned muidugi isegi misi sobinud paberile panna, aga eks kippunudki paneb neli, neli mõjuta kirjandus kuidagimoodi ja siis muidugi kõrvaldas sügava sinna, nii et see siis, kui tõesti võimalusel jäetuks seltsi Mulgimaa sisse elada, mida naljalt ei muidu ei tekkis, ma käisin kahel suvel seal ja olin seal ikka mitu nädalat ja nii ma muutusin omamoodi nii oma inimlik seal korteris ja ma olen mõelnud, see seos ka, et küllaltki huvitav on jälgida, kuidas kirjandusest tulevad sündmused tagasi tegelikkuses ma olen lihtsalt paar korda saadud indiga Saaremaal käinud, need sündmuseni kirjutatakse romaanis tuulistes rannas on läinud rahva suhu tagasi. Nii et teinekord on raske isegi kindlaks teha, mis on dokumentaalselt algselt ehtne, mida kirjanik on võtnud ja mida rahastab uuesti tegelikkuses. Ja taas väga intensiivselt. Tegelikult mõtleb kirjeldus ja seda eriti Kitzbergi vaatasin Mogri Märt, see on läinud kirjanduses tagasi, temast räägitakse väga palju seal ja kõik need asjad on ikka tagasi viidavatel, kus Kitzbergist tekstis isegi üks ilus näide on, niisugune on minu kodukandis on seal üks. No see läheb kalevipoega tagasi seal Ameerikas nimelt liivasäär on seal Toolselt natukene Kunda poole ja see on pikk kitsas riba põhjasse suundub otsemat teed ja vot see on soomes inid, sealt ka Kalevipoeg ehitas Soome silda. Muidugi, see on puhtal kujul pidamisest, seal andsin ja selliseid asju nii kui mööda inimküla mööda või kuidagi otsib mõni katsekirjanduslike andmeid, siis tuleb samasugune pilt, räägiti Vildest, selliseid asju on mulle räägitud, mis on kirjandust sinna läinud, räägiti Kitzbergist ja mõne teise kirjanik, kelle kohta mul on huvi olnud, on sama asja tunda ka, igatahes nii, et kirjandus loob, kirjanik loob selge, k kirjandusteadlastest räägitakse, siis räägitakse Vildega seoses ka sellest, et teie olete lausa uskumatu Vildeliku kiirusega, kuid samal ajal Altuaalikud tasemega kirjutanud valmis juubeli puhul monograafia. Ja see raamat võib-olla ilmub tänavu aastal võiks rahathnil siiski see, mis te kirjutasite 100.-ks aja, see on, see on üks asi ja käi mullaks Vilde praegu ilmuvas teinerilt jaja teeni Vilde ja ja selle kohta ütles mulle väga vaimukalt, et kirjas, peatoimetajat see raamat ilmub kindlasti tänavust Mandeliga aasta, ütleme see täna võimul. Ja nüüd ilmutan praegu töötmise midagi taolist asja. See tekkis nii töö, kui ma kirjutasin nii ülepeakaela, pidin Devoorist kirjutama Vilde juubeliks raamatuke, siis seal oli piirid, kitsas niiskus oli ja siis terve rida küsimusi või probleeme krikis üles. Et nii askeldasid mind kaua aega ja siis ma lõpuks ilusal päeval hakkasin kirjutama, siis on küll mitu aastat tagasi juba ta küllata ilmub lähemal ajal ka ikka huvitav sõna, te olete korduvalt seda tarvitanud, Taskeldasid Miliaat ja, ja seda on mõned korrektorit maha kiskunud. Aga ega ma järele ei anna, madalat seda asja on, mida sama sama midagi, midagi taolist nagu soome Aska roida, eks ole, nii, mis, mida te olete askeldama ka kahes, eks ole siis transitiiv siin tratiivselerbina askeldab mind mulle midagi selle vastu, kui korrektorina kisuvad. No mis askeldab teid veel? Ma tean, teid askeldab väga, näiteks rändamine mööda mööda Eestimaad, sest tänaseni ei väsi koos oma abikaasaga igal suvel retk ette võtmast kuskile. Te olete väsimatu. Ma rända kaugemale kabupääse. Vahel juhtub ikka ka Ungari kale. On, on nii mineval aastal ja ülemineval aastal ja tänavu aastal ulatuma need matkad garantiide kaugemalegi ja siis me saame jälle huvitavaid seoseid. Kui ma meenutan meie käiku kassarille ja Aino Kalda materjali uurimist, siis hiljaaegu kuulsime kail haigenem tegeleb nende probleemidega ja teie kahe teadlase viljakas koostöö on ka sellele uurimisele. Ta nõustub minuga osanideosemaks. Nimetagi lainel mainib mind küll oma selles sissejuhatuses, aga see on alusetu, täiesti tõepoolest tema. Ma olen nii palju teha, et ta on tõesti nii meie pool nädala elanud, eks ole, ja oleme koos kohvi joonud ja nuud juma, kui käin seal ka, siis laienen kaitsema õietigi ära. Kaitse, kaitse Ra jah, ja juhtus nii, et mina seitsmenda õhtul saabusin Helsingisse seal septembris ja kell 12 oli ta juba seal ära kaitsnud. Aga meil pärast siiski paar päeva hiljem, kui ma tema pool käisin, sõnnik šampuse ärasel puus kaitsmise puhul ka täiesti kaduma ei läinud. Teaduslik uurimistöö on, on suur töölõik meie meie kultuuripõllult ja kui me nüüd sellel tasapinnalt püüdaksimegi nagu anda hinnangut vaadelda, kuidas te hindate seda kaadrit, kes meil praegu on olemas kirjandusteaduslikku tööd tegemas, sest tuletaksin kuulajale meelde professor Villem Alttoa oli esimene nõukogude aegne kirjandusdoktor 1960. Kas nüüd tõsi küll, need hoopis rohkem järeletulnute avasite tee. Teed ma ei avanud, aga ma mäletan, ma ükskord kas või mitte minu kaitsmine kuulma, ütelnud umbes niisugune mõte, et see minu doktoritöö, see võiks olla nagu algkõrgust, millest tuleb nüüd, mida tuleb ületada ja minu suureks heameeleks on nüüd järgmise doktoritööd, mis on olnud olnud ületanud algkõrgust. Näiteks mu praegune otsene ülemus, kui tahame nii-ütelda kateedri juhataja varalt peet, kes kirju, kelle oponendiks mammuuska olin, kelle doktoritööd ma kindlasti hindan tasemelt kõrgemalt kui minu oma on. Siin ei ole mingisugust niisugust järeleandmist, vaid siin on tõesti siiralt-siiralt mõeldud seda, et iga järgmine tööl peab olema tasemel parem kui eelmised ja see nüüd noored minust edasi jõuavad, veidi paremad suudad anda. Minul on see mitte ei tekita kadedust, vaid suurt suurt rahuldust ja te nimetasite just mõned minutid tagasi, et ei ole veel küllalt uurimata probleeme. Meil on vaja tõsiselt tööd teha, nendele neid jätkub, neid jätkub maratoni ka mõne aastaga. Tegelen, mõnd on natuke askeldanud, jällegi lubage, et ma ütlen niiviisi askeldamist. Vanim osa meie trükisõnast kirjandusest ei saa muidugi siin rääkida, veel mitte. Ja ei ole võimatu, et kui suudan, et ma võib-olla veel mingisuguse väikese asjakese midagi taolist nagu nüüd oli see juhuluule, mis ilmus kunagi sellega valmis saan, võib-olla teine küsimus, mis mul on juba kaua aega olnud nii pooleli, ma olen mõned artiklid sellest kirjutama, kas on juba üle 10 aasta tallaadivist? Keeles ja Kirjanduses need ilmusid, see on eesti kriitika ajalugu ja võib-olla ma veel. Ma ei ole muidugi kindel, kas ma saan hakkama sellega ka, võib-olla mõtleme selle asjaga veel kunagi kõne alla, igatahes mul materjali on ja mõningaid mõtteid ka seal on võib-olla sellist asja kunagi. Aga muidugi probleem võiks palju rohkem olla, aga ma ei ole enam tegija. Jätkub, eks ole, ja ma tuleksin, nüüd algas mõtete juurde tagasi, üks on kirjas teaduslik töö, uurija töö ja siiski. Mulle tundub, et te vajate ja otsite kontakti ka ikka endiselt oma üliõpilastega oma auditoorium ka ka seda tööd ei tahaks praegu kõrvale jätta, sest küllap ka sellest Lektarides saab ühe oma laadilise naudingu. Kuigi see peaks seal ju ammuilma kõik tuntud ja teatud olema, mida rääkida, aitäh katki, seal ei ole midagi teha, ei ole mul kaugeltki teatud-tuntud ja seatud ja lisaks kui ehk mäletate, minu loengusüsteem oli alati selline, mina, improviseerin Ma ei, olen laisk inimene, ei viitsi kunagi loengut valmis kirjutada ja võiksin teile liialdamata ütelda, et 44.-st saatjast admi viiendast aastast ja mis ma loen praegu. Kui nüüd panna kõrvu, ütleme siis konspektid siis teie ei leiaks mitte kahel aastal sarnast konspekti, nii et me ei saa kursuselt kursusele laenata. Villem Alttoa loengut võib laenata võib, aga seal tuleb alati mitte juubeli seal midagi. Sest ma tõepoolest ei ole ka seal loengul, mis te praegu siin vaatasite. Ega ma seal ka nii ma teadsin, kellest ma räägin ja millest ma räägin, aga mida ma räägin, ega ma seda ei kaota. Loengul läksin, kindlasti peab olema ainult väga tugev ja põhjalik ja pidevalt jätkuv ettevalmistus, sest kirjeldus on ju kogu aeg uuenev nähtus. Ei midagi taolist hoopis ei lasta, ma ei valmista ette, vaid ma improviseerin seal ja ja, ja mis brea improviseerimis, ma saan endale ka midagi, eks ole. Ma vahel vaatan aknast välja, ma ei tea, kas te mäletate seda ja siis tuleb mulle mingi sümbotendi, siis ma saan midagi enda jaoks silmad kinni panna, nina kinni ja silmad kinni ja siis siis mulle tuleb mõningaid huvitavaid mõtted seal ja siis ma saan enda jaoks ka mitte üksi nende jaoks, kes kuulavad muide, professor, kui lubate, siis meie raadios ja televisioonis hammast ka improvisatsiooni. Seepärast on teid väga meeldiv jälgida. Kuid me ütleme ka seda, et improvisatsioon saab toetuda või areneda ainult väga tugevalt algselt teadmistelt. Raske ütelda, ma ei oska ütelda noiganalilaski laine opteeeffeadmeile olu valge, kui ma lähen loengule kama sisse, nii ennast usalda põrmumite mu, ma võtan sinna kaasa kindlasti kui mitte rohkem leksikoni, kust vabad aastal dioodi arvad ma kõik aastaarvud või tavalise Assad või faktid elust, et ma neid meeles pean taolist, mitte videol faktilise materjali, selle ma panen endale ikka sinna tagavaraks ja siis sellest lähtub tõsi ja kindlasti mõningaid asju jääb meelde, aga peaasi on see arendada mõtet edasi. Roni on niisugune küsimus, tuleb sulle kõnesse ja, või, või meelde tuleb ja sa hakkad mõtlema ja ja siis kuulake lüps kahjuks mis ma ütlen nii, ma mõtlen kõvasti, paljud ütleme viis umbes mida te arvate tänasest sellest noorest üliõpilaskonnast, keda te just äsja nägite filmikaadrites, kellega te iga päev kokku puutute, ma usun neisse tohutult palju, minu tunne on umbes see, mida kunagi kirjutas. Kas see oli vist pestalotsi, kes või oli see keegi teine, ma ei mäleta saksa peda, hoopis, kes läks kooli lihtsasse väikese koolial, tervitas üliõpilaskui tulevaid akadeemikuid, tulevasi teadlasi, tulevasi riigitegelasi kõiki ja mina näen oma auditooriumis alati ka ikkagi tulevasi võimekaid inimesi. Igatahes minu generatsiooni ületavad. Ja sellepärast ma saan nendelt ka väga palju. See ongi see vastastega kontakt rikastab, annab jõudu vormis ja kui me oleme täna rääkinud palju sellest, mida professor Villem Alttoa on andnud meie eesti kultuuriloole siis ometi üks etteheide on meil olemas. See on see, et te ei oska vana peale aega ja raha ei laekunud olla. Eks lähevanadskavarsti oli midagi ja sellepärast ongi tore, kui vanalt õppisite lugema. Midagi nelja ma kindlasti ei olnud veel. Mida lugesite, lugesin, lugesin, oli väga lihtne asi, mu ema väga, nii didaktiliselt õigesti õpetas, mind meil nimede aabitsat ei tuntud ja siis meile kingiti aasta. Ema käis pesemas mõisas siis temale mingit iga aastal Eesti rahvakalender jäänud midagi, ilus lause oli seal, see oli. Kiriku kroonupühad, millal koolid ja kohtud kinni on, see oli mu esimene lause, mis ma ära õppisin ja ka tähtsaimul sealt selgeks varastan, teisi asju. Ka minu meelest on meil täna niisugune peaaegu et kiriku kroonupüha. Teie juubelsel arst, lubage teile õnne soovida ja anname talle andeks, et ei oska vana olla. Olge edasi millessegi selliga, leppige sellega.