Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Veebiruumis ootab väsimatult ilmselt kam surematult inimestega kontakti. Albert Einstein, õigemini tema virtuaalne kehastus. Kahe tehnoloogiaettevõtte poolt virtuaalellu kutsutud kuulsa teadlase tööks on vastata inimeste küsimustele. Vastavalt heli ja kõnetootmise ning arvutis inimeste digitaalse kuvamise kompetentsiga. Te peate te koostöö ajendiks oli usutavat tehistegelase kontseptsiooni testimine. Valik langes. Albert Einstein ele, kuna teda tuntakse geenius, tänu millele loodetakse aktiivset suhtlust. Pealegi esineb ju inimeste argielus igasuguseid küsimusi, mida ei osata kellelegi esitada. Need on siis võimalus küsida, mida arvab Albert Einstein? Ekraanil kuvatud ja saksa aktsendiga inglise keelt kõnelev Einstein on vägagi tõetruu. Tõenäoliselt piisanuks vähemastki, sest lähiajaloost on teada, et inimestes on üpris lihtne luua usalduslik tunne, nagu nad võistleksid ekraani vahendusel teise inimesega. Kuulsaks näiteks. Joseph pommi poolt 1964. aastal loodud programm nimega laisa nimi pärineb teatritükis pigmeilion kehastatud ropu suuga tänavatüdrukult. Kõnetehnika professor Henry Higgins otsustas õpetada laisa rääkima nii, et kõrgem klass peaks teda omasuguseks, mis ka õnnestus üle ootuste ja kui loo kirjutanud George Bernard Shaw poleks vahele astunud. Lõppenuks töine interaktsioon armumisega arvuti laisale arendajad selliseid piiranguid ei seadnud, samas aga piisas laisa usutavuse kujundamiseks lihtsatest teksti kombineerivatest algoritmidest, mis kordasid vestluspartneri poolt esitatud sõnu ja konstrueerisid mõne tegusana põhjal mõtestatud, kuid suhteliselt seosetut, aga noh, võib-olla kampsiva mõttelisi ja vastuvõtja poolt vabalt tõlgendatav Tabavaid lauseid näiteks kui sisestati ekraanile, olen kurb, küsiski laisa vastu midagi, mõtled, kui ütled, et oled kurb kui inimene, vastased, ta üksik palus laisa enda üksildusest rohkem rääkida ja nii edasi. Boysen pommi üllatuseks jäid kaslased laisaga vestlema. Arvutitega. Kraanilt kogetavasse tegelasse hakkasid uskuma isegi psühhiaatrid. Pakuti, koguneti laisa, aitaks teraapiasessioonile tulnud kliente. Laisa meeldis eriti meestele. Ühe põhjusena võis olla, et tegemist oli arvutiga ja veelgi enam võis meestest kätt valm aheduse igatsusel mängida küsijale suunatud lende, huvi, mis väljenduspalves? Palun räägi mulle sellest veel, isegi kui vastati, et ei soovita sellest rääkida, küsisin laisa, aga miks? Don Einstein rohkem hakkab meeldima kusjuures pole välistatud, et taaskord meestele või siis naistele. Aga miks mitte teismelistele tüdrukutele ja nii edasi. Antud oletustele leiab toetuseks paar huvitavat juhtumit. Esimene värske näide Jaapanist. Twitteris kogus populaarsust mootor. Turist noor neiu, ta sõitis palju ringi, pani tähele huvitavaid asju, hoolitses oma rataste, kirjutas sisukaid kommentaare. Neiu ettevõtmise järgi peaaegu paarkümmend 1000 regulaarset. Tere, kasutajate mõned postitused, saiti, tuhatkond like ja nii edasi. Tore, kui keegi pakub teistele rõõmu. Aga tänapäevases maailmas ei sünniks taolisest seigast uudist. Uudis polnud seegi, kui mõnel pildil oli neiu käsi kuidagi karvane või kui mootorrattapeeglist paistis võõras nägu. Lugu ületas uudiskünnise tänu peeglist paistnud keskealises sooja nimelise mehe näole kes just äsja tunnis. Ütles, et kasutas enda asendamiseks modernseid pilditöötlusvahendeid kuna keegi ei taha ju kuulata, mida räägib mingi täiesti normaalne keskealine mootorrattaga sõita konkel. Sest päevadel, kui ta esines Tantsijana järgis teda vaid kümmekond huvilist. Järelikult sõltub, kellele meeldib keskealine Einstein. Teine näide pärineb interneti algusaastatest, kui 1993. aastal New York karis avaldati Steiner Karikatuur, millel arvuti ees istuv mustakarvaline koer õpetab oma täpilisele grantsist sõbrale et internetis ei tea keegi, et sa oled tegelikult koer. Koeral on õigus karikatuuri nali rajaneb tihti tõe väljaütlemisele. Virtuaalne. Teen ei ole kuidagi Einstein ekraanil lembeilmega geeniuse vuntsiga pilti loova juhtme teises otsas võib mikrofoni taga olla siiras. Kes iga küsimuse peale küsib vastu, mida sa mõtled? Või siis, aga miks, või palun räägi mulle sellest veel ja nii edasi. Tulevikku ennustades on päris kindel, et reaalse inimese ekraanil virtualiseerumine lihtsustamisega kohtame selliseid tegelasi üha sagedamini. Ja sama kindlalt ei oskame neid paljudel juhtudel tegelikkusest eristada. Päris kindlalt seda ei tahagi, sest igatsen. Ideaalse inimese järele, keda on lihtne leida ekraanil, kuid tundub pea võimatuna leida päriselus nakule, Einstein, mida sina sellest kõigest arvad? Kuula varasemaid portaale R2 L2.