Portaal. Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Üpris raske on ette kujutada stsenaariumi, mille smanni loome ähvardab võtta inimeselt tema töö. Näiteks on keegi ametit raamatupidajana, kui kuuleb, et metsas tuleb kährik ja asub tema asemel tööle ning inimene jääb töötuks. Tundub võimatu fantaasia noh, kusjuures probleem ei ole kährikud, keda on raske ette kujutada, tegemas raamatupidaja tööd. Tavaliselt teeb võimatuks reservatsioon, et niisama ei saa keegi teised töötaja asemel asuda sest taoliseid otsuseid teeb ettevõtte omanik või juht. Isegi kui kährik oleks hea raamatupidaja, Pole teiste töölt vabastamine, tema teha. Aga millegipärast on palju lihtsam ette kujutada, kuidas ei tea kust kohast saabub töökohale robot ja võtab kellegi ära. Vähemalt jääb meedias aruteludes kostuvatest sõnumitest selline mulje kuulda arutelusid raamatupidajate ja paljude teiste ametite peatsest loovutamisest masinatele hoolimata, et erinevalt sest pole isegi teada, kus näiteks raamatupidamisroboteid valmistatakse. Nii palju on siis kähriku näitajaga sarnast, et ka robot ei saaks kedagi vallandada. Mõlema näite sõnumiks, mõtelda, kuidas vallandamine toimub, kes ja miks seda teeb, teevad seda ettevõtte juhid ja omanikud, kes omakorda juhinduvad tootva kapitali majandusele. Kust te poliitilisest loogikast siin pole mõtet otsida kaalutlusi hea ja halva teljel. Sõnumi eesmärk on mõtestada ümber suhtumist robotitesse või vähemalt seda hetkeks proovida. Raamatupidajad. Ka teisi ametivendi õdesid, isegi kui põhimõtteliselt just nemad võiks neilt võtta. Pigem nähakse teistest töökaaslasi eriala arendavaid, kolleege, ametivendi, kellelt nõu küsida ja valdkonna huve kaitsvaid tsunftikaaslasi. Üheskoos ollakse enamat kui kahjuks eraldi. Enamus probleeme ning ohtusid pärinevad hoopiski üha keerulisemaks muutuvast reeglite ja seaduste süsteemist mille puhul on valdavalt abi saadud just kolleegidelt. Kuigi keerukuse kasvamisega sageneb, tunned nõudmised lähenevad inimese võimet piirile. Loomuliku arenguna igatsetakse inimese võimekust suurendama või seda ületav abi järele. Kähriku teemale tagasi pöördudes õppis inimene omal ajal kasutama loomade võimeid. Eriti just selliseid, mis ületasid inimese omi. Olgu siis selleks jõud, lõhnataju, kuulmine ja nii edasi. Loomadesse õpiti suhtuma sõbralikult ja paljudest kujunesidki. Lemmikloomad. Kas robotite vastane toredus hannes põhjendatud masinad ei ole ju meie tööst huvitatud? Seda põhjustame Miise loomadele, andsime omi ülesandeid meelega. Loomade vastu meil ju eriti midagi pole. Aga järsku on loomade kogemusest midagi õppida. Öeldakse, et ajad on muutunud sellega koos ka arusaamad. Robotite teemalistes vestlustes domineerivad hirmud piiravad mõtlemist ja sunnivad peale polariseeritud käsitlust meie versus nemad. Massachusettsi tehnoloogiainstituudis robotitega seotud eetikaküsimusi uuriv geid. Darling soovitab näha ka robotid läbi samasuguse partnerluse nagu õppisime seoses loomadega. Analoogia ei ole ammendav, aga aitab vähemalt mõtlemist avardada. Kõigi huvides on näha rohkem valikuid kuna need määravad seda, kuidas hakkame kasutama tehnoloogiat tulevikus. Näiteks kui robot teeb halba, võib esimese reaktsioonina tärgata vihamasina vastu ja seda võidakse kuidagi karistada näiteks välja lülitades või midagi muud taolist. Sarnaselt on reageeritud kurja teinud loomadesse kes on näiteks inimese ründamise järel surmatud. Paari aasta eest jalgratturile surmavalt otsa sõitnud robotauto puhul leiti aga, et süüdi oli autos viibinud inimene kellelt. Kas oli turvalisuse tagamine geto alling osutab vastutusest pääsenud ettevõttele. Tehnoloogia omanikud väidavad kaitseks, et nad ei saa ju kõiki ohtusid ette ära hoida. Metslased. Puhul ei jää neil muud üle, aga kodustatud loomadel on ju omanikud jalakäijat hammustanud puudli omanik ootab karistus ja sama. Ka peaks korduma siis ka robotite puhul. Öeldakse, et loom on loom. Tulevikus tõdetakse, et robot on robot. Küsimus on inimestes, kes pidid masinat valitsema. Lemmikloomad on inimestele ka seltsiliseks, kellega tärkavad rikkad sotsiaalsed suhted, empaatia, tunded. Loomad pole muutnud inimesi kallimaks, pigem vastupidi. Ketaaling usub, et masinatest partnerlus ei röövi samuti inimestes peituvaid tundeid ja tulemus võib olla emotsionaalselt rikastav. Aga probleemiks võib olla privaatsus, sest lemmikloomad ei räägi sinu saladusi edasi, aga robot võib kõige õrnema hetkel pakkuda sulle müüa midagi romantilist. Siingi pole probleem robotis, vaid masina loonud inimestes. Rääkides loomade eeskujul robotitele antavatest õigustest, võiks ka siin mõtlemist avardada ja küsida, kelle eest peaks roboteid kaitsma. Tõenäoliselt selleks roboti looja ja omanik, kes valmistab selle puuetega ja saadab inimeste maailma. Kuula varasemaid portaale R2 L2.