Juba tõesti liiga kauge. Saaremaa neil ka ma teen seda tööd ja. Seal ta lähiga. Tänan, esimese ja kastmise võimalused, rahvakirjanik Aadu Hindid ja tema saarlastest lugejate. Kedagi ei ole nii palju, kui me oleksime oodanud, aga Saaremaalt Tallinna pääsemine on talvisel ajal eriti keeruline asi. Aadu Hint, millal te seda laulu enne tänast päeva viimati laulsite? Laulsime kas oli nüüd kuskil pool ühel sõidul Washingtonis ühest ühest linna äärest teise või? Ma ei mäleta ka, vot seal tekkisid lasteks sugune lõõgastushetk, mille turismigrupile äkki tuli saarlasena lahti. Nii kaugel kodust. Tänast jutuajamist alustada ühe tsitaadiga loost, mis seal trükitud Kingissepa rajooni ajalehes kommunismiehitaja täpselt 10 aastat tagasi, detsembris 1966. See kõlab nõnda. Ta õpetas meile kodulugu ja käsitööd. Kodulootunnid olid väga huvitav. Kasutasime valget vihikut, kuhu kleepisime erinevate puude lehti. Joonistasime lindude pesi, kleepisime värvilistest paberitest, klassi plaani ja nõnda edasi. Õpetaja jutt oli huvitav ja ta luges katkendeid mitmetest raamatutest. Käsitöö tunnis õpetas ta raamatute köitmist, ilukarpide valmistamist ja muid paberi- ja kartongitöid. Meie õpetaja kandis nüüd juba pikki pükse, sinisest maavillasest riidest juuksed olid ikka sama turris ja nägu asjalik. Mõlemad mehed on täna stuudios see, kellest on kirjutatud kui see, kes kirjutas August tõkmanal kihelkonna kaheksa klassilise kooli direktor täna aga siis aastaid tagasi. Kes siis teise klassi poiss. Mulle meenub üks teine, teine teine juhtum sellega seoses 1129.-st aastast. Kui siis ma esmakordselt kohtusin advendiga sel aastal arventasy ei olnud meie õpetaja, aga mul on meeles esimene september, kõladuntise mäletab ka seda. Aadu Hint, seistik sirgelt, õpilaste müüri ees maas tol ajal ta ei olnud selline hall, vaid must ja ees. Tooge sirge lühikesed püksid ja laulis kogu hingest kaasa, nii et juba siis laulis juhazings. Nii et see on minu esimene mälestus, aga see kirja panna Ta on veidi hiljem. Kolmandast klassist alates ta seadu Intari minu õpetaja kuni 100 lõpuni välja õpetas eesti keelt, kirjandust, väga on meelde jäänud, et kirjanduse tunnid justkui valgesse vihikusse, joonistasin ise kirjanike pilte ja kirjutasin välje endale meeldivaid tsitaate teostest. Ja neid vihi, see vihik, ma usun, seal mul veel praegu alles see oli nagu mingisugune eriline vihik teiste liigute hulgas. Te olete nüüd ise ta õpetaja, kas selle alkoholi aegs õpetaja siis Aadu Hindi eeskuju on sellelt ka kuidagi siidi teistega õpetaja sai? Jah, võib öelda küll, et advent tähendab selles süüdi, et ma konvesteralev Pääle seitse dollar kuuenda klassi lõpetamist oli probleem, seda saab. Ja muidugi tol ajal õpetaja oli suure autoriteet koha pääl, kelle sarnaseks iga koolipoiss tahtis saada tulevikus. Ja mis siis maapoisi poolt aga eriti pakkuda oli? Elasin keskharidust omandav Adrindi soovitused just. Ja nii on, oleme ikka aastaid pedagoog olnud ja püüan mitmetes asjad seal ringi eeskuju järgi veel praegu. Teie mäletate seda? Mäletan tema nõus tõsidust, tema väga ilusat käekirja. Ja kui keegi klassis teine ei teadnud, siis oli kindel, et et augus ikka teab ja võis, kui koolinõunik tuli, siis oli kindel niisugune koht, mida võis küsida. Lase üle pakutud ei ole. Ja muidugi mul oli Augustakkimini isaga väga ja läbisaamine, sest tema oli kaua aega kooli hoolekogu liige ja sinna valiti nisusi. Kas ta esineski mõnda aega selle sinna valiti nalja, kõige tublimaid, laste vanemaid, nooremaid, aga kuidas Teieni noore mehena koolmeistriks sattusite? Noh, selleks oli jälle. Ma ei oska öelda, keskharidus tahtis, tahtsin väga saada. See oli tol ajal oli ju haridus nagu päikene päikene taevas, mille poole väga püüti. See oli maksuline, aga kuna ta oli maksuline, siis keskkooli õppemaks oli 40 krooni kuus ja 40 krooni oli siiski tol ajal maakohas päris suur raha, sest näiteks suilise palk oli kaheksa vaka vilja. Pakun 50 kilogrammi, eks ole, kaheksa vaka kartulid, veel ühteteist, nipet-näpet ja 20 krooni raha. Ja kuna õppemaks oli 40 krooni, siis. Tekkis tarberingi vaadata, et kus ei oleks odavam ja kuna pedagoogilises arussaremonistkümne pedagoogilises harus õppemaksu ei olnud siis iseenesest nagu tõmbas sinnapoole, aga muidugi ka õpetajate autoriteet tol ajal oli, oli suur noh, näiteks Kihelkonnal oli õpetajaks ja kavatses kooli juhatajaks, oli Eduard vedelik väga suure autoriteediga mees. Lümandas August Mälk, kirjanik. Aga mul on selline küsimus, kas õpet, advent oli ju minu teada üle 10 aasta õpetaja ja kas see elukutse on aidanud kaasa ka kirjaneb saamisel üldse kirjanikud? Noh, ma ei oska nüüd öelda, kui palju see Saaremaal õpetajaks olemine selleks kaasa aitas. Lunastust, õpetaja töö oli, tol ajal oli väga pingeline, aga praegu on ta küllalt pingeline. Näiteks talvel oli üsna võimatu too midagi kirjutada, sest kool nõudis täitsa oma oma jahu, kuigi noormees oli dollari energiat üsna kenasti. Aga õppetöö kõrvalt ei olnudki mahti kirjutada. Aga noh, suvisel ajal jälle suvisel õppevaheajal oli see võimalik kolm kuud oli enam-vähem pliia, vot siis suvel ma kirjutasingi oma oma tolleaegsed asjad. Aga mis Tartusse puutub, Tartu periood on kolm ja pool aastat õpetajaks, vat see mind eriti tugevasti mõjutanud, sest mind pandi Tartusse, et üle jõu kooli üle kooli kolmandasse algkooli, kus oli Polanti 32 esimese klassi poissi juhatada lõpetada. Ja see tartu kool oli rohkem karjalaste kool üle jõgu vaesemate laste puhul. Ja meie kolivad ja see oli niiviisi, kes mees, kes väga andunud tegi oma tööd. Tema nõudis, et juba õpetaja pidi esimese kuu jooksul kõikuma laste korterid läbi käima. Igas kuus õpetaja pidi tegema oma lastega niisuguse väikese teeõhtu teelaua, kus oli välja pandud lastevihikud ja vanematega koos me vaatasime neid, lapsed esinesid. Ja muidugi sel korral ma tutvusin Tartu oludega nii põhjalikult nagu vaevalt kuskil poolas muidu tutvunud ja ja Tartu poistest on mul siiamaani samuti häid sõpru jäänud. Kirjutavate üks kaarti tuli mul alles hiljuti vääri tervitustega ilveri käest koolipoisi käest. Nii et see Tartu periood pani lint sügavamalt nägema. Seda vastuolu. Parempoolse linnaosa vahel, kui me vaatame Emajõe Emajõe jooksu mööda, vahe oli väga-väga suur ja see pani mind mõtlema sotsiaalsetele vastuoludele Saaremaal ma neid nii nagu väga näinud, sest kuidagimoodi poisil, kes oli ka küll vaesest perest, aga tal oli ikka koht, kuhu mängida või oli lehmakont piima- ja seapõrsas Tartu oludes oli, olid vastuolud väga suured. Mulle meenub sellega seoses praegu, eks eks fakte õpetaja praktikandi aruandest juhus kui kaljuleht tegi ta kandidaaditööd, näha koopiad sellest ja seal oli üks koht, jäi mul eriti meelde nähtavasti ka kodunt külastamisega. Ja seal oli nii, et mis me võime sellelt perekonnalt nõuda, kui seal ei ole isegi isegi tüki seepi. Mulle tundub, et Arvin siba siseneda sellistele vastuolu vere oskas tähelepanu pöörata, olgugi et tema oli ja siis alles 19 20 aastat vana. Nojah, küllap küllap see oli, sest seda põhjustas ka nagu sina oled õppinud, meil on ju väga humaanselt õpetajad pestalotsi, komeenius, muidugi suured kommunistid ja juba need nõuavad õpetajalt säärast humaanset suhtumist kõigisse oma õpilastesse mitte ainult jõukatesse, vaid kõigisse kõigis kõigis, kes on kehaliselt, teinekord on viletsam ja aga muidugi Kasi, et külakohas oli paha vaadata. Küüliku teine inimene on väga vaene solvab põhjusel nagu minu süü kuidagimoodi kui teised midagi ei ole, aga tänapäeval just see, et nii noorelt juba hakkas nägema selliseid Teie esimesed kokkupuutumisel elus on seotud kooliga õpetaja ja õpilase poolelt, aga enda naaber on tükk maad noorem. Temal ei saa olla selliseid kokkupuuteid Saaremaa ajakirjanik. Ja on ju tingimata ka varalaad ringiga kokku puutunud. Valdasid. Jah, olin üsna üsna pisikene huumus oli ja tulin kodust ja läksin piiripoodi. Ja seal vallamaja otsas. Äkki üks mees vaatan, eesti vana jalgratas ja valge müts on peas, need on mulle meelde jäänud. Aga kõige rohkem mulle meelde see, et te midagi minult küsisid. Ja ma vist oskasin selle vastata ja siis võtsite mind käekõrvale viisite piiripoodi ja ostsite biskviidi. Ja mulle kui pisikesel lapsel, et see jäi tõesti väga, meeldib. Aga hiljem hiljem hiljem muidugi koolis, kirjanduse kaudu, paar tundi loomingu kaudu. Ja mulle kui ajakirjanikule on väga hea meel see, te olete publitsist, linna nii palju nii suure osa andnud, näiteks ma teie kaudu avastasin Loone laiuemmi. Te kirjutasite kunagi meie ajalehes loena loiu, Emmy on surnud. Ja siis ma olen ikka mõelnud, et näete, te olete selline mees, keda tunnevad paljud, aga te teete ise samuti, tunnete paljusid inimesi kuskil metsakolkas kuskil kuhu võib-olla tõesti keegi teine ei läheks, teie, kui aga olete läinud ja võib-olla Loonalaid ennist temataolistest inimestest kohtumiste rida kindlasti on jätkunud sellest ka täna natukene. Jah, küllap küllap oli noh ju praegusel konsulusesi saadiku töö, see viib ju õige lähedale inimestele. Kui vahepeal kippus teinekord ehk jääma ja ma eemale inimeste muredest siis nüüd kui ma Saaremaal ka näiteks 10. muidugi Saaremaal valijaid vastuvõtmist, siis siis kott must kotis siin laual on praegu see oli mitte ainult rõõmu, vaid üsna palju muresid täis. Kui siin saadiku töö peale jutt juba läks, mul on üks. Üks tore tsitaat Rudolf sirgelt, ma loeksin seal ette. Hilton juba oma iseloomu ja temperamendi poolest aktiivne teoinimene, temas puudub kõrvaltvaataja passiivsus, ta võtab kõike täie hingega. Siis on Ülo Tuulik kirjutanud veel ja Aadu Hint on alati kirjutanud kõige pühamast tõest, töönimise, tõest. No minul on vähemalt paar korda olnud võimalus adu hundiga koos käia, kui ta oma kuid ajab oma rahvasaadiku asju. Ja kui nüüd arvestada seda, mida juba Rudolf Sirge indis märke seal, mida kahtlemata on saarlased ise märganud admildist, siis ei pane muidugi imestama see, et et viimastel Nõukogude Liidu ülemnõukogu valimistel saarlased nii ühel meelel oma hääle andsid Oli poolt ülikooli vastu ka Mairgul. Noh, eks vastu peab olema, muidu oleks asi ideaalne ideaalselt, meil ei saju elus olla ja tagali tasugi. No ja, ja nendest samadest paarist korrast, miks minul on siis tulnud või õnnestunud kaasas käia, on jäänud siiski mulje ja see on muidugi tugevnenud ka sellest mida ma olen kuulnud oma kolleege teistelt inimestelt. Adrindi kui rahvasaadik või kui inimesi suhtumistesse, valijate muredes ja valijatesse üldse. Näiteks kaks korda need korrad, millest ma räägin, see oli seotud korterit taotlejate korterioludega tutvumisega. No ja mis siis meelde jäi, see oli niisugune tunne, no Aadu Hint ei olnud seal sõna ohter või luba ja, või midagi sellist ei olnud. Aga oli, oli näha ja oli kohe tunnetatav, kuidas ta selle inimese muresse siis elas, selle mure endasse elas sisse ja silmade mõtlikus ja mulle tekkis niisugune tunne, et Aadu Hint on ju muidugi looja kirjanduse põllul, aga, aga ka selles saadiku töös on seda loomingumomenti ja ja seda loomingulise leid, leidlikkuse taotlust. Ma vist ei eksi selle selles asjas. Sest neid ideesid ja mis, mis on olnud ajal endile, millest me oleme kuulnud Tanel ajale toimetus nendest rääkimas. Me oleme natukene kursis selles suhtes täiesti advent on ise seda öelnud ka, et tema valulävi inimese tähendab, inimese valulävi on madal ja seda on ka näha täna saadiku töös. Kui nüüd täiesti saadiku tööst jutt oli võib-olla tuhints, räägi natukene sellest missugustes küsimustes, kõige rohkem käivad valijad sinu juures ja missugused on olnud noh, nii kõige suuremad probleemid, mille lahendamiseks sina oled siis nagu. Saadik välja astunud ja, ja südant valutanud, südant küll vallutanud, aga kui palju ei vähemal on aidata saanud, see on iseküsimus, sest kui sa mäletad, kui oli valimiseel mida siis inimesed minu käest küsisid ja ja tahtsid, et asi oleks parem, need olidki need sadu niisuguseid küsimusi, aga teismelist võis liigitada nelja liiki. Üks oli ehituse probleemid Saaremaal, ehitusprobleemid ja korter seal sellega seoses. Teiseks oli, veendus mandriga. Sellepärast võib-olla, et ükski esiõpetaja ei saanud täna siia siia tulla, sest ilmselt ta lennukiga sõita, sest täna oli udu. Kolmandaks oli, oli viin, liiga palju on alkoholi tarvitamist Saaremaal. Ja neljas oli metssigade küsimus. No mina arvasin, et no et metsigatahes lõpp probleem seal hästi lihtne lahendada, et need püssid kätte ja, ja laseme nad maha, aga tuleb välja, et ka see pole nii lihtne küsimus, sest mütsiga on kaval loom ja Mul oli hiljuti juttu Saaremaa küttide seltsi esimehed on niiviisi, eks ole. Teder on ta nimi, jah, ja ta ütles, et mehel kulub 21 ööd keskmiselt enne kui ta sea kätte saada. Sellepärast et puudub puuduvad suured kogemused. Ei ole võib-olla vastavaid relvi iga kord käes ja inimesed ei taha lihtsalt neid neid küttida, sest järgmisel päeval, kui sa oled välja suutsin, vist ei ole enam töö eest. Nojah, ja ja peale selle on ka niisugune asi, et informatsioon metssigade kahjustuste kohta on nõrgenenud. Varem oli ta tema aastad, paar-kolm tagasi oli tema elavam, tugevam saarlased informeerisite nendest kahjustustest keskust ministeeriumi. Aga nüüd mineval aastal siin. 10 viiendal aastal. Oli käskkirjaga looduskaitseministri käskkirjaga öeldakse niiviisi et kahjustused, mida metssead teevad, nüüd tuleb võtta arvele ja acid koostada kahjustuse momendil mitte tagantjärele. No aga kui kujutleda, kuidas sa seda kahjustus momendil võtta, siis oli see möll mõelnud, et metssigade hulgas peaks olema mõni reetur kes teatakse, kas kolhooside või sovhooside, et vaat, et minu sõbrad, nõndanimetatud sõbrad, tulevad nüüd sel öösel tulevad põllule ja siis minge, minge, minge neid siis tabama. Aga niisugust olukorda pole veel, pole veel olnud, ei saa seda vist ka tekkida. Ja kuna see kahjustusi momendil ja mitte tagantjärele selle juures ei ole öeldud ka, et kas siis tagantjärele on üks päev või kaks päeva, siis lihtsalt enam ei tule mingeid peaaegu mingisugust informatsiooni selle kohta, mis metssead teevad aastad paar tagasi, saarlased koostasid aktid ja siis olid need kahjustused õide suured. Nüüd aga ühel täitevkomitee istungjärgul. Lõuk, see on Saaremaa looduskaitsekomisjoni esimees, ütles, et metssigu on siiski veel Saaremaal 10 korda rohkem, kui nüüd tohiks olla. Ja tulevad ainult mingid niisugused, mõned üksikud teated, näiteks pöidel üks mees laskis pojale pihta. Keegi sai surma. Mütsiga sõitnud, mõtlesin, ka Otson on sõidetud kas autoga või niiviisi vaat informatsioon nagu kannatama. Aga et nende vastu võidelda, siis peaks olema väga informatsioon. Siin tuleks midagi teha, et informatsioon muutuks uuesti paremaks. See probleem ei ole talvel nagu reisiprobleeme ei ole, ei ole veel lahendatud, mis minu arvates siiski peaks olema täiesti lahendatav. Te olete pidevalt ajanud saarlaste asju, kui nii võib öelda. Ja kõik me teame, teie olete Saaremaalt tariteedeedeetesta südamega, öelge, kui nüüd üks võõras inimene, kes ei teaks midagi Saaremaast küsiks teie käest, mida see vaagilt kujutab, mida ta teile tähendab, igatahes sellele inimesele ütleksite, noh, me laulsime, paremat pole kuskil suvisel ajal Saaremaal. Noh, tema on, ma arvan, iga inimene korki kusagil mul kirjutab, et isegi kõrb võib muutuda inimesele väga kalliks, kes seal on, kes seal sündinud, kes oli seal elanud, kus ta on saanud oma esimesed mälestused. Ja ka Saaremaa ei ole ju võib-olla tõesti looduse poolest eriti eriti ilus maa. Mul on näiteks Kanadas käisin Vancouveri linnas, nägin Kaljumäe, käsid fjordi tungivat kaugele mäe maa sisse. Tõepoolest on ilus ärgid ilus. Norras olen olnud aga siiski nii kodu- hõng ja kodu, hõllandus ja inimene on siiski tükikene loodusest. Ja eriti need lapsepõlve mälestused, nii on niivõrd tugevad, et nendest ei saa vist surmatunnini, inimene ei saa lahti ikka naabrustena iseendaks jääda ja see on see maa ja ma pole õieti julenud ülenudki hakata eestlastest kirjutama. Ikka olen veel senini kirjutanud saelastasel. Te ütlesite, et me laulsime äsja, öelge, kas teeb muusikat tegema ja pilli mängima ka Saaremaal õppisite hiljem. Ikka Saaremaa lõppesid Mosuli pedaga koogilis varustada õpetati ja küla Artjunin õpetas meile laulmist, karjaküla pillimehed mängivad ka, aga nüüd paraku on niisugune asi, et mida vanemaks sa saad, seda vähem kipub olema aega. Tolstoi, kusagil pool ütleb, et inimesed on nagu jõed kordunud, kiired kordunud, aeglased kordunud käänulised kord nad on, mul on nagu paisub kostmedel aga ühes asjas on siin siin tekkinud vastuolu, sest kui jõgi läheb, hakkab merre suunduma siis ta tavaliselt muutub aeglasemaks. Aga mida vanemaks ma saan, seda vähem on aega. Seda rohkem on nagu ees. Töövall koguneb vett, tahaks rohkem teha. Vot siin on asi teistmoodi. Elu on läinud kiiremaks ja sellepärast ei ole seda pilli aega kohe teinekord pool aastat aasta ei olegi mahti pihku võtta. Kahju aga sõrmed ei käi, võtame neid mõned minutid peatuseks peatuses pill, kihku jah, Nõukogude käsitles siis muide taha, kui te taluti. Kiirete 60.-ks sünnipäevaks ja siis muidugi mängisime natukene hakanud oma lugemisega on nii paljud tegu ja nii palju on lugemata et lihtsalt nagu, nagu pill pilli aega pihku võtta. Millal küll, aga mul on ainult üks küsimus adventi seoses sellega advendi int muusikaga oled kogu aeg kasside pidanud. Aga merekohin on ka üks omaette muusika. Sina oled kirjutanud väga palju oma juttusid valmis just mere vahetus läheduses, vaikse nurgakese otsivad, kas see merekohin on loomingule ka väga palju kaasa aidanud? Kui hoias merelähedast teisiti, kui lõõgastusvahendina sulle kasulik Kasuks olnud? Esimese romaani kirjutasin tõepoolest mere ääres, see on haras. Läksin Saaremaalt ära suvevaheaega ja siis kirjutasin seal siis võtku tõbi, las ma kirjutasin, üks romaan, mis ma olen kirjutanud kodus aga see ei ole kahju merest kaugele just, aga siiski on kilomeeter-poolteist merest eemal. Kolmas oli pikale rannas, neljanda jaoks kirjutasime, oli üks pisikene mutikene, sugulased tegid seal müsmenukis seda maja enam pole seal ära põlenud siis tuulise ranna löödi raskemat tükki. Ma kirjutasin ka Ruhnus Ruhnus üldse olema üsna palju kirjutanud. No vot ei tea milles, millest see tuleb, noh, sest et esimesed kokku puutumised või ütleme esimese raha. Ma olen saanud Kalamina merest ja see esimene raha väga palju täheldanud, mis sa oled saanud? No väga väikeste poisikesena hakkasime juba angerjat püüdma. Ja üldse rannas rannamajad, mis olid kuuseume lahe ääres, seal pikana rand, laiste rand. Nüüd selles elu, ma ei tahaks ütelda, et minu tuldustele romantik romantiline olevat, ma ei teadnud üldse salasõnana romantika, siis on aga kuidagi see maa ja mere teine tase, õmbamine, embamine ja ja lambad, lammaste kellad, mis seal olid õhtul loomade kellad, kui seal kusagil poolt karja kukkus, saad ja ta just lehmad ja läksid just merre. Sihukese suvisel ajal läksid sinna puhkama, palavalt, kiilid tulid kallale. No kuidagi paistab, et ikkagi kangesti on see merega kokku ostnud, sest vanaisal oli kaks paati. Isal oli kaks paati. Noh ja isa oli pereisa oli pealsele meremees veel ja kõik, kui nüüd vaatad, siis käisime laevatee Vilsandi saarest mööda, teinekord paistsid laeva suitsud, möll saad, kui sa kaldale Ta vaatas, et kõik tõmbas ja päike läks merre. Kõik need on nagu mere meri on alati väga väga tõmmanud. Ja keegi kirjutas, ma ei tea, sakslane kirjutanud raamatu Me tuleme merest, ta ütleb niiviisi isegi meie väri olla sellepärast soolane. Veel, kuna me olime merest tulnud. Nii et küllap sellel merel igaühel jah, ja see, see muusika omaetterannaga merekohin. No ma olen kuulnud, et saksa TV-s lastavad isegi seda haiglates loetakse lindi pääle, lastakse merekohinat, rahustab rahustavalt ja noh, mis seal siis imetaton Ena niida, naersin poisina lapsena sõnaga nagu. Eks tundub ikka seda meresoola ja sena natukene meremehe vitaalsust ja seda on ju ikka loomingus tunda. Ülal muuseas naelu, tilti mere peal. See oli vist 58. aasta suvel, ma naudin natukene siis ka merele. Ja siis sa kolisid Ruhnust ära, ei saanud ühe pisikese tillukese paadiga pärnamäe käestelt ja tööstus tänavustest jahjah. Ja siis läks tuul päris valjuks, õhtul hakkasin tulemusele vastavust ära, seltsiks Ruhnust Pärnoja. Ja siis selle väikse paadikesega ei saanud seda Ruhnu Teet Pärnu Teed vabandust ette võtta ja siis meie oma laevukest Särele sleppi. See oli pime ja tuul oli tugev, laine oli päris suur ja, ja Aadu Hint seisis üksinda oma sellesse väikesesse paanikasse, enne oli roolis ja me teda pirisen pimedas ei näinud seal järele, vahel katsusime, kas ikka see tross on veel pingul, kas on keegi seal oma paadi kerel, kolija tulime ära. Ja need Ruhnu päevadel muidugi küllalt huvitav, sest see kui me hakkasime liu rannast minema ja siis on ju liu rannast on Ruhnu nii 100 kilomeetri ümber võib-olla mitte 90, umbes natukene vist ja alla 100 Arlonsolovi ja, aga Kihnust Ruhnu on 70 ja seal poole tee peal. Ja kui sa siis võtad selle kursi ja siis hakkad vaatama, et kas selle kursi pealt tuleb Liit, hakkab Ruhnu saar paistma. Vahed vaatan, pisikene ka ei paista paista, vahepeal on üks niisugune periood, kus kumbki Saaraybayst ära. No ja siis on see siis, kui seal oli. Vaatame nüüd, kas hakkab nüüd Ruhnu paistma või mitte, siis sel momendil üks-kaks-kolm tundi, sa unustad kõik muu ära, mis ka on, aga siis on ainult tähtis, et kas Ruhnu saab, nüüd tuleb selle sealt välja, oma saar hakkaks jooma? Jah, ma tean seda, ta lihtsalt ei jäta peaaegu ühtegi sügis, vaheled siia püügile minna, aga nüüd on küsimus, kas sead hülgejahil ka käinud? Vaat hülgejahil ei käinud, aga ma olen hülgejahti seda küll näinud, kuidas mehed hülgejahil käivad ja olen kunagi lennukiga otsinud Ruhnu mehi, kes jäid nädalaks ajaks, jäid jää pääle ja, ja siis kuna selle helikopteriga läksime neid otsima Kingissepa linnast ja see, kuidas nad olid oma hülgehülged laotanud jää peal, et neid nähtaks. Ja, ja siis kopter tõi nad siiski ära, nii et jaa, olen vaadanud mitu korda, kuidas Natel hülgejahile lähevad. Ma olen irguma hülgejahiga hiljaks jäänud, mustand noorem olema, siis oleks mind kaasa võetud, aga nüüd praegustes aastates enam ei vajata enam. Aile, lähete kaasa? Kahju ja sellepärast meenub üks episood, mis on hülgeküttidest kirjutatud, sellepärast tekkis mõte, et kas oled ise käinud? Jah, noh, aga ma olen nii jah. Nende päästmise juures ma olen, olen olnud, sest mehed olid kadunud. Nendel paate ja koer? Ei, koer toodi ära. Aga, ja mõnikümmend nahku toodi ka, aga paat ja nüüd hülged, mis nad olid püüdnud, need läksid, läksid kaduma. Ei mahtunud lihtsalt helikopteri peale. Sest ta nagu mõni aasta tagasi helistasime veel Klausonile Kingissepast, tingimata oleks tarvis appi minna. Klauson tegi korralduse ja mindigi Kingissepast pidutsema. Et meri on ikka see asi olla teiste elule, on nagu niisuguse trükija joone. Jah, no pisut aega, ma olen isegi laevamehena rahalt raha saanud, olin kütja kunagi torni pääl kuud poolteist ja siis sõja ajal sõitsin koos isaga Aareli merel väikese mootorpurjeka Verni pääl. Seal olin teiseks, tüürimeheks oli ainult isa tõttu disa andis mulle võimaluse olla teine tüürimees, muidu oma hariduse poolest ma seda välja ei anna. Aga muidugi siin, nii nagu püksirihma järge muidugi oskan, siin oskan sõita. Kursi panna ja teha ja niimoodi jahi Riho. Endale tahtis midagi küsida, lisaks Lemberg. Siin oli väga palju juttu omast saarest ja mulle meenub, ma käisin ükskord meie kirjandusinimeste koos, eks kus loen teiega ta tuulise rannapaiku ja ütlesite seal. Ta on hästi kauaks meelde jäänud. Et olen väga palju reisinud, käinud, näinud ja maailmas on väga palju ilusat poissi ja sealsamas siis lisasid, aga ega kõik ilusast pole lähedane ju. Et et lähedane on sama tuuline rand seal viima, seostasid selle väga, väga nii meelde jäänud. Jah, ma ei hakka teile vastu vaidlema, sest seal on tõesti ilus ja lähedal ja need on kaks erinevat erinevaid asju. Ja teie loomingustki, näiteks kui ma seda loen, siis see tunne kogu aeg, et te pole kunagi suutnud kirjutada sellest, mis teile oleks kauge ja et see kõik lähedane teatrid läbi elanud. Selline selline tunnetus Võib-olla mu vigasest võib alati fantaasia, on fantaasiavaene aga näiteks nüüd ma tahaksin edasi kirjutada oma saar edasi. Ja need mehed 1000 905. aastal, viienda aasta lõpus nad läksid Rootsi. Noh, võiks ju mõelda, kuidas revolutsioon, kuidas Gotlandi saar on, seda saab kirjandusest lugeda, ma olin hiljuti, olin Moskvas Lenini raamatukogus, lugesin ühte vaatonilt raamatut Gotlandi saarest. Näiteks seal äkki torkasid mul silmanite gotlandi saare väiksed purjekad, paadid ja mulle tundusid no täpselt nii nagu mul isal oli ikkagi kahe kahe purjega, täpselt niisamuti. Olime Taageldatud, et need on nüüd Kotonis arumistega palju Saaremaa moodi. Aga mina ei julge hakata sellest kirjutama, kui mina pole ise omasin, vähenenud. Võib-olla eksin, seal lasen väga palju mööda ja siiski igal maa kohal on, on oma oma lõhn. Võib-olla, kui te mäletate oma saare puhul seal, kuidas ookean, ütlesi väin, kuidas tema kohiseb, kuidas tema tõuseb ja kuidas ta langeb, seal on tõus ja mõõn on väga suur. Ja see kivide kohingudes. Ookean laskus tagasi väiksed ümmargused kivide, säärast säärast häält Saaremaa rannas ma pole iialgi kuulnud seal umbes teineteist une. Aga mu meelest see üksikasi, see ongi, see annab sellel värvinud. Ja sellepärast ma ei julge kirjutada ilma et mul sassi läinud. Ja see teeb muidugi asja keerulisemaks asja raskemaks, sest sest. Vähe oli siiski palju reisinud, ma olen siiski vähe reisinud. Kui Emmingle kirjutas oma oma vanameeste merd siis ma arvan, et tema oli vähemalt 100 korda püüdnud oma suurt kala. Kui ta oskas seda nii polüfoonilise või nii sügavalt kirjutada, nii mitmetahulised kui sul tekst ja alltekst, veelaldext. Ja, ja kui ja selles mõttes on madalaks kirjutab näiteks nendest saarlastest, kes põgenesid 1905. aasta lõpus, ütleme viimastel päevadel põgenesid Rootsi ühelt Rootsist edasi siis siis paratamatult mina ei oska. Muidugi mina ei ole Rootsis käinud. Kuigi kahju on, et ma ei oska rootsi keelt. Et aga noh, inglise keelt saksa keelt pisut Duncan ja nende keeltega hakkama saad seal. Et oma saar jätkub taas kirutud jaama saart. Te olete mitmes žanris kirjutanud. Olete kirjutanud romaane, jutustusi, näidendeid, agaadunud kaste, kunagi luuletanud kalata. Jah, üks laulul üks, laulan kogune loomingus kunagi emalt pojale ka ikka olen püüdnud, aga mu meelest on luule nii nii oluline, nii, nii. Nii võimas kontsert trueeritud, et ma ei tule sellega toime. Luule on mu meelest eriti Juhan Liivi luule all säärane, mida mida kuidagi ei mille kõrgustesse võimele sügavusse kuidagi ei, ei suuda haarata. Ja sellepärast, Ma kardan, lihtsalt luulesaak. No aga näidendeid on ju ikka rohkem kui üks ja ja mul oli nüüd hiljuti jutuajamine Saaremaa rahvateatri endise lavastajagnori poolda, lavastab veel edaspidi Vento Peebo. Ja ma küsisin, no tema oli otseselt tegev ju kotterloni lavastus teatris ja ma küsisin, et Advinud käis seal proovidel ja ja natukene Ivatis nendest asjadest osa, et kuidas tema juuresoleku asele asel mõjus. Tema ütles, et me olime ärevuses ja me lootsime, et advent meile ütleb rohkem, aga napisõnaline, aga tema juures oleks siiski pingestas neid proove ja, ja kuidagi suunas mingil moel ikka ja, ja me olime õnnelikud, kui, kui intise meie asjade kohta midagi halba ei öelnud, kui ta vähemalt rahule jäi, kuidagi ta ei saanud seda. Nii et selles mõttes olevat olnud kasu neid aga üldises mõttes, kuidas siis sideteatritega ja teatritükkide tegemisega praegu ja tulevikus? Olen ka saarlased, te olete nagu liiga liiga kipute mind kiitma. Tuleb mul ikka külamulikkone vigu ja puudusi palju on, sest siin vist ennem tegi siis need, kes on kõige kangem kriitik, mul. Neid kriitikuid on ka palju ja ja just naine on see, kes paljude asjadega rahul ja ma muidu olen tänulik, kui ta kui ta lahkab seda, mis ma, mis ma kirjutan, te räägite praegu ainult tähe taga? Ühteteist laita, sest nemad ju Saaremaast ja Eestimaast pole kusagile kaugele jõudnud. Aga nad on ka kirjutatud, näiteks Muugaks esimest näidendit 50 12 12, teine kolmas näidend on kirjutatud nii veidi publitsistikat, et lihtsalt võidelda kalurite õiguste eest. See oli juba paar tagaranna taga raliste kala Kuunoria. Ja tol ajal mäletate, oli niisugune asi ette, võeti võrgud ja paadid ja pandi need mootorkalapüügijaamadesse. Aga noh, varsti-varsti selgus, et see oli ebaõige samm. Ja rääkimata sellest, et kaluritel võis olla kaluriühistul või kolhoosil, võis olla oma konservitehas. Kui ma näiteks praegusel vaatame Saare kalurit, kui vägevaks läinud, kui suured laevadel ujuvad meres missuguseid lähedal on temal oma konservitehas muuseum konservitehas võtame kiirabid, siis me näeme, et see on hea, kui inimene oma siiski oma asjale ise lähedal on ja ja kalur annab ka oma perele töödad konservitehases. Nii et tol ajal ma püüdsin seal asja eest seista ja mul on väga hea meel, et praktika seda õigustanud. Ja võib-olla kuna need näidendid olid kirjutatud selleks, et kalurite õiguste eest väljas olla siis ehk nendel tuleb, nendel on puudusi. Aga siin Ilmar Tammur ütles, et ta püüab seda tagarana meeste kalaguunerit uuesti lavastada. Kas sa kavatsed selle näidendi vormis ka rahva kätte anda või ei ole sellist plaani? Ma kardan, et see lugu oma saare jätmise juures küll võtab kõik aja ära ja peale selle muidugi ka saadikutöö mis võtab oma aja, näiteks siin tuli alles Saaremaalt kiri, õieti ma räägin juba pilguse pilgud arstiga anti liivaga. Ta ütles, et nendel on, nendel on ära võetud autud ja autod on toodud nendel Kuressaare viidilise, panin sinna Kuressaare haiglasse. Kuna seal tore on olemas ja kursanimi mingil määral siiski Kingissepa kõrval ka püsika leivatööstus, korrese leivatööstus, leedudivakkimise paidesse. Ja nüüd on niisugune asi, et varem, kui nad tahtsid oma haigeid tuua Kingissepa konsultatsioonile, siis nad sõitsid oma autoga viisid ta Kingissepa linna ja tõid tagasi praeguse, aga Nad peavad tellima auto Kingissepast. Võib-olla seesama auto, rumal oli, sõidab lipilgusele, 35 kilomeetrit, sõidad tagasi, sõidad tagasi Kingissepa, siis konsulteeritakse siis uuesti tuultega pilgusele ja lähed tagasi Kingissepp, tähendab nüüd kokkuhoiu asemel on kahe sõidu asemel tekkinud neli sõitu. Tädi taheti kokku hoida, aga tuleb välja, et tekib, tekib umbes koguni raiskamine. No vot seda asja tuleb arutada, tema kiri on alles siin siis on veel veel veel üks kiri, mis maju ütleme, 100. minu käest küsimus, et kuidas ma neid lahendanud, mitte näidendi vormis. Nüüd tuleb otsekohe lahendada siin näiteks viimast korda, kui ma olin Saaremaal 10. 10. detsembril selles samas kuus, 10 päeva tagasi, siis mul oli väga palju jutule soovijaid ja üks naine valija, ainu Krumm ja on bioloog. Sarnal ta ütleb, et tema ei saanud küllalt ajalehte tellida. Nojaa jaa. Kuidas katta ainult üksainukene tervis, oli kanal Saaremaal ei ole, rohkem, praegu veel ei ole, veel ei ole, ja nojah, tal on kultuuriline teenindamine. On on puudulik, ma ei tea, ma loen teile ette, mis siin räägitud. Ja sellesama juures küll ma ei hakka tervitama kirjate lugema. Sellesama juures. Ilmus. Niisugune raamat, vaata kus on. Üleval on ainult üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse kaheksa kaheksa sõna, kõik halb tunne kui tühi. Ma ei tea, kas need sõnad on siis tõepoolest nii vapustavad, nii geniaalsed, et neid kuidagimoodi nad puhuvad, sellesama autori kõik teised sõnad selle lehekülje pealt minema. Aga siin on lehekülg lehekülje järel ja no kuidas sa seletad nüüd inimesele, et meil ei ole paberit? See on antud kahest 10-st kolmest 1000. eksemplaris välja, onju paberit näiteks ajalehe jaoks, mida inimene tahaks lugeda. Ta ei saa tellida, ei ole. No vot ja vot niisuguseid niisuguseid niisuguseid probleeme on. Ja see niisugune talituse viis käib, käib üle minu mõistuse ülearu ja teinekord hakkad kahtlema, mis muidu õieti Lugoormusest dekaart ühes oma oma traktaadi arutlus meetodist ütleb, et inimestel, kui tema nendega räägib. On, kellel puudus rahast, kellel puudus austel tähtsusest, aga kellelegi ei ole puudu arust keegi. Temal harustan puudu, aga kui mina nüüd neid asju kahekesi siin kokku panen, ütleme seda Krummi kirja minule ja siis seda raamatut, mis on tühjade lehtedega, vat siis minul jääb arus, puudub mina, mina. No vot ja kuidas ma siis nüüd selle asja niisuguseid asju on palju, võib-olla. Kui elupäevi jätkub, tõesti, tuleb pöörduda näidendi vormi poole või publitsistika vormi poole. Aga praeguse kaose tee Jutab tähistab nüüd veel kord seda, mida te kunagi olete kusagil kirjutanud. Te olete öelnud, et ma olen ikka. Kirjanik vaid elukirjanik elavdamist niiviisi kipub olema. Aga saadiku tee kõrval ja teiste ülesannete kõrval ja kirjanikutee kõrval teie põhitöö kõrval on teil veel üks suuramet seal vabariigi raamatuühingu esimehe amet. Jah, aga noh, ma olen siin rohkem nagu auesimees. Ja peamine töö on ikkagi siiski Raimond Potissepa peal. Aga ka see töö on küllalt küllalt vajalik, sest kui me arvestame oma rahva saatust, siis meie rahvas on väga tihedalt seotud üldse raamatuga. Ja ja raamat ka veel, kui kultuuriline vahend näiteks kunagi olid Kihnu-Ruhnu mängud, siis oli seal Üheksavõistluse punktiks olid isiklikud raamatukogud ja see on ka see, kui palju on isiklikes raamatukogudes eksliitriseid. Aga selle punkti panite kindlasti teie nendesse eeskirjadesse. Ei, me pidasime mitte mitme mehega selles nõu, aga ma pean nüüd üksipanija sellepärast et kui enne rääkisime, et juuakse, palju, siis raamat, ma arvan, oleks siiski mõelda, mis inimesed joomisest pisutki aitab kõrvale viia. Ja minul oma omas kohas ta ütleb, et midagi paremat ei ole kui, kui raamat, kui ma saan vaikselt olla kusagil raamatuga kahekesi teised kunstid nagu lärmakad, võtame kasvõi muusika või? Lõi nad sunnivad noh ka teisi ennast kuulama, aga raamatuga tekib täiesti armastuse vahekord nagu kallimaga. Kahekesi. Temaga sosistab sulle kõrvu sina temale kõrvu ja sellepärast maa päris hea meelega olen selle raamatu ühingu ühingu esimees. Ainult et meil on seal muresid, meie liikmete arv on kasvanud üle 10000 peale kasvanud õieti neid peaks olema rohkem kui võrrelda teiste liiduvabariikidega. Võiks olla poolteist kuni kaks protsenti meie rahvast. Aga mis meil häda on? Ei ja teised on ka rahul sellega, mis meie üritustega, mis me oleme ette võtnud alt, mis on häda, on raha, aga meil on väga vähe. Jälle on see ei liikmemaksud, makstakse küll korralikult, aga meil on ju niisugused toetajad, liikmed. Me isal aitarideks, Saare kalur ütles, ilusasti huma, toetuse meile ära maksnud. Me püüame talle seda vastu teenindada, püüame teha seal kirjeldusõhtuid. Ükskõik, mis meil vaja on, me püüame neid neid abistada, nii oma kultuuriürituste, arvavad paljud, teised on, ei taha kuidagimoodi meile meile toetust anda ja me elame ju ainult sellest mitte riigiabist, vaid sellest, mis meil organisatsioonid toetavad. Ja ka ühing oli veel küllalt noor, ka paar aastat alles helgi usku täitsa. Võib-olla, eks ju olukord, olukord muutub. Te, olete täna siin rääkinud kokkupuutumist väga paljude inimeste kava paljudest inimestega seotud töödest, aga öelge, palun, Aadu Hint, kas teil on ka palju sõpru ja kui, siis kes nad on? Ma arvan, et need inimesed, kes kõik praegu siin on need kolm, kolm inimest, kolm saarlast. Et järvel on küll niisugune kaks saarlast muiste kokku said, aga siin on nii, neli saarlast on kokku saanud ühe saarlase kohtadel tühi. Ma arvan näiteks, et õige kauaaegne sõber Augusti lõpul esialgu koolipoiss, hiljem aga, aga lähedane sõber. Üks niisugune väga hea sõber on mul koolivend Karl Kivihall kellega ma jaganud oma mõtteid. Kui teinekord mure astun tema poole. Pulga mul kirjanike seas sõpru minu meelest päris hea sõber on. Mu tõlkija. Kadunud Friedebert Tuglas oli mu kirjelduslikklit ristiisa. Vahel juhtus, et temal ei olnud raha, siis mõlemas minule juhtus vastupidi, temale laenata. Eduard Päll praegust, keda ma tunnen juba 40.-st aastast saadik teda pean väga heaks sõbraks. On ka, on ka teisi. Aga nii üks kõige lähemaid sõpru. Koolivend Karl Kivi all. Küllap teil on ladunud ka niisuguseid sõpru palju, kelle olemasolust teise lihtsalt ei teagi. Ja meile tuli terve kimp kirju Eestimaalt, ma annaksin need praegu teile siin üle teie kätte. Lugege, vastake, saage teada, mis neis on. Ja lubage ma ütlen teile, suur tänu selle jutuajamise eest täna siin ja kas te ei tahaks oma sõpradele veel ühe loo pilli mängida? Kes siis on see teema sisele söögima meestelaul? Andke algsusi, minu pillimängijad, tõesti, Punalike mängisin parema paremini, võib-olla isegi kuskil pul peol pillimeheks, aga nüüd on nii ära ära läinud. Sõrmede seespekt. Kuidagimoodi asjana matkata klaveri pandluste isegi paremini.