Tere ja aitäh, et kuulad vikerraadiot. Tänased saatekülalised on ema ja tütar, kes mõlemad mitte ainult ei tegele muusikaga vaid ka hingavad ühes rütmis. Ita-Riina Pedanik on tänapäeval tuttav paljudele laululastele ja nende vanematele kui õpetaja. Kui vaadata, ajas rohkem tagasi kolida varietee solistina publiku ees ka ise. Aga kui ühel hetkel tuli valida karjääri ja perekonna vahel jäi peale teine abikaasa innuga on Itariinal kaks last, kellest saatesse tuli tütar Liina Ariadne. See annab meile võimaluse saada veidi enam teada suuna mudilast moodsaaja ametist või elukutsest. Kuidas iganes me seda nimetame, sest suuna mudiana liina tegutsebki. Aga oma põhitegevuseks loeb ta ikka laulmist ja esimene tuntuski saabus eduka esinemisega konkursil Eesti laul 2017 saates käbi ei kuku. Kõlavad lood lapsepõlvest, kooskasvamisest ja põlvkondadevahelisest läbisaamisest. Külas on ema ja tütar Hitarina ja Liina Ariadne Pedanik, kellega ajab juttu Sten Teppan. Ita-Riina tere tulemast vikerraadiosse. Ja tütar on kaasas. Liina Ariadne, rõõm näha. Tervist, aitäh tulemast. Kõigepealt. Liinal on vend. End, kelle nimi on Andres Andres ja mis valdkonna inimene, temal, millega ta tegeleb. Vend Andres on meil kokk, on õppinud kokaks ja töötab kokana väga aktiivselt. Ütle, kas sa tead, mida tähendab suunamudija? Ja muidugi tean, no need on need tüübid, kes avalikult sotsiaalmeedias esinevad ja oma tõekspidamisi väga avalikult presenteerivad ja siis on teatud grupp inimesi üldjuhul noored, kes võtavad siis needsamad nende ideed enda omaks ja hakkavad sedasama tegema, et ma saan aru, et see on nagu siis see suund, mida need ühed tüübid mudivad ja teised järgivad. Niimoodi olen mina. Tarmo saanud Liina, kas see kujunes niimoodi, et sinust on saanud just see, keda ema praegu kirjeldas, ehk sa teed midagi ja siis sul on Vallowerid või mingid järgijad, kes millegipärast tahavad sedasama moodi teha või see oli teadlik plaan ja sa panustasid selle peale, et see on mõnes mõttes nagu elukutse, mille sa saadki tänapäeval valida. Mina teadlikult ma ütlen ausalt ei planeerinud, et ma hakkan nüüd siin suunamudija, et kui ma Marttiga kokku oleksin, ma olin 18 Martin minu kihlatu ja Marttilisest teinud kogu seda, seda YouTube'i ja sotsiaalmeedia asja juba päris päris pikalt, ma arvan, pärige äkki vist viis aastat juba praegu enne? Ta haaras mind sellele teele kaasa nii-öelda, et ma küll mäletan väga noorena, et mulle on alati meeldinud erinevate kiide tegemine ja kuidas ma siis võib-olla peegli ees harjutasin ka, et nonii, nüüd kui ma teeksin Youtube'i videot, et kuidas ma näitan siin erinevaid asju. Ja ma olen alati olnud ka nagu väga suur sotsiaalmeedia ja, ja Youtube'i fänn. Aga ma mul mul kuidagi oleks olnud arvatavasti julgustada teekonda üksinda ette võtta, ilma Marty oleks olnud minu kõrval. Pigem ma olen ikkagi eelkõige laulja ja sellega ma olen ikkagi tegelenud kolmandast eluaastast alates, et see on minu selline number üks kiregia number üks väljund alati olnud, et see Youtube'i ja sotsiaalmeediamaailm tuli sinna alles hiljem juurde. Kui sa mõtled tütre esimestel eluaastatel kolm-neli-viis, siis kui ta juba endast ikkagi märku annab, kas paistis kusagilt sealt välja, et tema tee on lavale või avalikkuse ette? No see kolm-neli-viis on ikka juba väga hilja, sellepärast et temal paistis suhteliselt algusest kohe välja see, et ta on väga suur kaameraarmastaja kui ta oli vist natuke vanem kui aasta, tahtsid salaja pilti teha või salaja videot teha perealbumi jaoks ja perekroonika jaoks. Ta nagu aimas pigem ära, et seal diivani nurga taga on kaamera ja siis ta nuku hääl, pilt läks teravaks, nägu läks naerule ja ronis sulle otse kaamerasse, niiet ta kaamerat on armastanud ikka imikust saadik. Aga tema esimene lavakogemus oli hästi tore. Ja sa olid siis umbes kolmene. Kuna mina olen korraldanud hästi palju aastakümneid, võiks öelda kohaliku omavalitsuse laste lauluvõistlusi, aga maakondlikke lauluvõistlusi ja olen ise lauluõpetaja, siis kõikidele oli muidugi täiesti loogiline, et sa sa paned oma lapsega kohe laulma. Mina arvasin sellel hetkel, et Liina ei pea nagu väga hästi viisi ja ma olen hästi kriitiline ja ma ei ole sellise ahviarmastusega, et ükskõik, ta teeb, suu lahti ja kuldmunad kukuvad ja minu laps loomulikult ei, mul on ikka nagu kriitiline meel olemas ja ma ütlesin, et miks ma pean ta paneme sinna lauluvõistlusele. Minu meelest ta ei pea viisi. Aga see ei hoidnud teda lavast eemale, tema oli siis see, kes kõikidele esinejatele jagas tänukirju ja ta tegi sellest iga kord peale igat laulu enda šõu. Ta läks lavale, andis selle tänukiri hästi ruttu üles ja siis kummardas saalile ja nautisime aplausi ja see toimus siis täpselt niikaua, kui oli laululapsi, iga kord oli tema šõu peale seda. Ja siis sellest järgmisel aastal mulle tundus, et ta juba peab viisi ja siis ta juba oli osaleja. Praegusel hetkel ma tunnen, et ma olen võib-olla natukene muutunud või, või niimoodi, et ma nagu väga ise vabatahtlikult ei roniks niimoodi, et nüüd siit ma tuleneva Escine. Aga kas seda on alati väga-väga tore kuulda, et, et milline ma päriselt Lapsena oli, no kuidas see, kuidas see tee muusikani üldse alguse sai, sest et ega mina ei mäleta seda, minu jaoks on alati olnud olnud muusika olemas. Aga kas sa mäletad seda, mil sa teadvustasid oma ema minevikku, sest temal on ka ju täitsa arvestatav lauljatee selja taga? Ma olen näinud neid pilte varjate eest, aga ma tean, et kodus meil peideti kõik plaadid ära, kus ema muusikali peal meile neid ei lastud ja kuidagi ema niimoodi üritas vaikselt selle kusagile vaiba alla pühkida, et nii mina olen muusikaõpetaja fenomen, laulja ei ole kui selline. Mis sellega oli, plaadid vaiba alla peitu? Minevikku eitamine. Jah, ilmselt küll mingil hetkel ma tajusin, et minu jaoks on tähtsam minu perekond üheksakümnendatel Ta alguses läksid piirid vabaks ja kõik varieteed hakkasid liikuma kuskile välismaale tööle, Itaaliasse, Jaapanisse ja meie varietee seltskond läks ka ja ma olin täiesti nimekirjas, et ma pidin minema, aga poiss oli siis meie Andrese oli siis nelja aastane. Ja ma väga mõtlesin selle üle ja viimasel minutil ütlesin, et ei. Pigem ma olen oma lapse kasvamise juures kui pool aastat kuskil võõral maal ja tegelen igal õhtul ühtede ja samade laulude laulmisega, et see ei olnud nagu minu jaoks enam selline atraktiivne asi, et ma arvasin, et minu pere on ikkagi minule kõige tähtsam. Aga neid aegu meenutades 80.-te teine pool ja umbes nii see algas, mis su repertuaaris olid? Need olid tuntud välismaalaulud. Clif Richard oli, oli üks, kelle laule laulsime, ABBA laule oli. Ja siis oli tol ajal ei, Rootsis las ma nüüd meenutan Olypyernsgif äkki, väga vinge laulja ja vot ühte tema laulu laulsin ja niimoodi laulsin, laulsin oma mehe endale niimoodi, vaatasin sügavalt silma ja siis minu mees armus minusse ära. Ja siis me naerame, et ma laulsin endale mehe. Ma ei läinud selle peale. Aga no midagi ei olnud teha, nii juhtus jah. Minu mees oli selle varietee eestvedaja, tema käis kunagi pulmades isameheks ja me tutvusime ühes pulmas, kus ma olin isamehe esimeseks abiks pandud ja lilleneiu ja me tantsisime terve öö otsa ja ta ütles, et vähemalt ta väita väidab siiamaani nii et tema ei ole kunagi pulmades enne tantsinud, aga nakatu tundis, et ta kohe peab sellel hetkel tantsima. Ja siis ta hakkas rääkima, et oo, et millega sa tegeled, Nooma õpin laulmist ja o Me teeme varieteed ja meil on lauljat ja oligi niimoodi, et terve suvi oli veel vahet, see toimus kevadel ja siis augustikuus oli siis see niinimetatud ettelaulmine. Siis ma laulsin selle laulu ja nii see läks. Kui sa lased oma esimesed mälupildid silme eest läbi, siis kus, kes kellega? Minu esimesed pildikesed on umbes ka kolmeaastasest Ida-Hiinast ja ma olin ka selline esineja tüüp, ikkagi muusika, meie pere on alati olnud hästi muusikalembene, minu tädi on olnud muusikaõpetaja ja mängib klaverit väga hästi. Minu ema isa laulsid dueti omal ajal, isa töötas normas ja nendel oli siis selline kultuuriklubi ja ema-isa laulsid seal siis. Ja kohe esimesed jajaa naabika käisid esinemas igal pool, nii et meil on see see laulu laulu ja muusikageen on täiesti olemas. Tol ajal oli horoskoobi lauluvõistlus ja mul olid kõik need horoskoobi laulud selged. Kui ema sõidutas mind lasteaeda, siis ma seisin bussis, vaata seal bussis sees olin, rattakoobas on ka kõrgem koht ja ma seisin seal peal ja kõik need kaheksa peatust, mis lasteaiani olisime, esinesin, laulsin kõiki horoskoobi laule ja olin ema juures töö juures ja, ja seal oli lõunapausil, oli nii, et selline suur roheline kapp ma mäletan. Ja kui kõik naised sõid, ema oli mul kübarategija tol korral. Ja siis, kui kõik kübarategija tädid sõid, siis mina Motkajastusin kapi nurga tagant välja. Kummardasin, teadvustasin, laulsin ära, ootasin aplausi, astusin tagasi ja tulin uue lauluga, nii et üsna nagu Liina moodinat natukene või siis Liina on natuke minu moodi. Aga, aga ma mäletan, mäletan ikka hästi palju sellist muusikat ja tegime oma nalja, perebändi, kes mängis puulusikaid, kes klaverit laulsid. Kui suur see perekond oli? Mina olen ainuke laps perekonnas, aga meil oli selline sugulaste maja minu ema, kaks õde veel, elasid seal minu vanaema kõik oma peredega, nii et et meid oli ikka päris palju. Nõmmel nõmmel ja. Kuidas sa ennast mäletata tarina olid sa oma vanematele hea laps. Sa mäletad oma vanemaid enda peale päriselt pahandamas või kurjad olemas. Ikka mäletan, mul oli ema, oli ikka nihuke karmim käsi. Ema, ema, ema oli selline karmim, karmim käsi ja kes kogu aeg kasvatas. Tegelikult olin ma hea laps ja selle sõna otseses mõttes hea laps, ma olin lihtne laps. Mängisin omaette, aitäh, kuigi mu tädipojad elasid ka seal majas, kus me olime, siis me mängisime koos Kaaga. Mulle meeldis oma nukunurgas mängida tundide viisi üksinda väga vaikselt. Nii et mu vanemad käisid isegi vaatamas, et ega ma ometi magama ei ole jäänud, aga mida ma teen seal, mis jonnimine on, eks ma ikka jonnisin ka, ma olin selline tüüp, kes ei tahtnud näiteks jalgsi ise väga pikalt käia. Ma tahtsin sülle hästi, palju seda ma tean juttude järgi, et kui ma olin väike, siis ma olin ikka. Tänu sellele sain ma oma Ühe tädimehe käest hüüdnimeks väike vidin. Et ma higistasin kogu aeg nagu jalutama minek oli, siis natuke käisime ja siis ma hakkasin vigisema, siis mind pidi sülle võetama. Aga üldiselt olin ma selline tubli laps, ei tohtinudgi olla sõnakuulmatu või selline. Meil oli nagu suhteliselt karm. Et sa pidid sõna kuulama ja, ja ma ma ei vaidlustanud seda kunagi, autor ja autoriteet oli jah, ei vaidlusta natuke, siis oli minu vanaema, minu mamma, kes oli alati selline pehmem, et võttis mind siis oma hõlma alla, kui läks nagu liiga autoriteetseks asi. Silus äsja ära temani. Mu toakaaslane Me elasime ühes toas, minu väga hea sõber oli tema. Aga eks ma teisme eas tahtsin ka rohkem vabadust, ma olin ikkagi selline, kes pidi olema õhtul kell 10 kodus, kui elik klassiõhtud. Siis ma teadsin, et kui ma kell 10 kodus ei ole täpselt, siis ma enam ei saa. Teised jäid klassiõhtut pidama, mina tulin mööda Nõmme tänavaid, teristasin nutta, aga volingel 10 kodus. Nii et pisar oli silmas ja kahest silmas kohe. Vaest voolas, sest see tundus nii ebaõiglane, kõik võisid jääda. Aga ma tunnen, et ma ei ole nagu sellest mitte midagi. Aga mis sa arvad, sa oled ise ju väga palju lastega töötanud, kuskohast tuleb, kas see on ikkagi niisugune sisemine asi on nii-öelda sünnib kaasa, et mõnel lapsel on mõnel, ei ole seesama autoriteet vanemate suhtes või sõnakuulelikkuse tuledki pisar silmas, aga tuled ikkagi ära või see tuleb kodusest kasvatusest, keskkonnast, mis sa arvad, kas on su enda puhul? Mina ikka arvan, et see tuleb kodusest keskkonnast. Sa austad nii palju oma vanemaid, austada vanemaid inimesi, sind on õpetatud austama vanemaid inimesi ja, ja isegi kui sul on nagu sellel hetkel see see okas hinges, siis sa hiljem saad aru, et ma tegelikult ei kaotanud mitte midagi. Pigem võitsin selle, et et mul on endal südamerahu. Aga no see ei tähendanud seda, et ma teismeeas ei teinud salaja asju, ma ikka tegin. Ma läksin Georg Otsa nimelisse muusikakooli õppima ja ma olin siis 15, ma läksin kohe peale põhikooli. Ja seal oli siis vanemaid pro tekkis, kes on nagu olid nagu keskkooli baasilt tulnud. Ja meil tekkis selline väga tore seltskond, sõpruskond, me olime niuksed, korralikud mee laulsime mitmehäälselt ja natuke tegime ikka pidu ka. Ja kus sa siis ei tee, ikka väike vabanemine on ja kui sa saad kuskile niimoodi sellisesse seltskonda linna peale laiama ja ühe tüdruku vanematega me hästi nagu suhtlesime ja ma julgesin nagu neid Ta kattevarjuks. Üks noormees, kes meie seltskonnas oli, kellega ma hiljem aastaid koos töötasin Viimsis tema oli Tootsist pärit ja Tootsis olid sellised toredad kultuurimaja peod, nii nagu nagu klassikaline kultuurimajapidulaud oli kaetud, söödi kartulisalatit. No ilmselt joodi mingit napsu ka seal ja tantsiti hommikuni välja, tantsiti. Mingit sellist halba pidu ei olnud, et keegi läheks klema või või oleks midagi väga keelatud toimunud, kõik oli selline hästi tore ja sõbralik ja ma teadsin, et ma ei tohi sinna minna, kui ma räägin kodus, ma tahtsin nii väga minna. Ja ma teadsin, et mind ei lasta. Ja siis ma mõtlesin hullu legendi välja, kuidas Tiina vanaema ütles, et tulge nüüd, lapsed. Me lähme nüüd kõik tiina vanaema juurde sinnamaale. Ja tuleme siis järgmine päev tagasi. Ja ema ütles, et okei, minge siis Tiina vanaema juurde ka, ilmselt ta sai aru, et ma ajan talle kägu. Jaa, no me olime vist kaks korda käinud siis niimoodi selle Tiina vanaema juures juba, kui me tegelikult sõitsime rongiga Tootsi. Tantsisime öö läbi, olime üleval ja sõitsime esimese rongiga koju tagasi. Ja siis, kui me juba kaks korda olime seal niinimetatud Tiina vanaema juures ära käinud, siis ma mõtlesin, et ei, ma ei saa niimoodi, mul olid nii suured süümepiinad, et ma lihtsalt, miks ma valetan oma emale. Ja siis ma ütlesin oma emale, et teab. Tegelikult Me käisime aktiivi laagris, tolle pioneeridele olid need mingid aktivistid, tegelikult Me olime aktiivi laagris. Me olime Tootsis aktiivil Chris ja siis kunagi aastaid hiljem ma ütlesin, et tegelikult me käisime seal peol, tantsisime, sõime ja tulime koju tagasi. Nii et eks ma ikka olen püüdnud ka mööda hiilida. Liinaga siin vahepeal sinu käest, missugused on sinu tunded või emotsioonid vanavanematega seoses? Ma arvan, et me oleme alati saanud rohkem läbi ja, ja suhelnud rohkem just emapoolse emapoolsete vanavanematega, sest et nemad on meil alati lähemal olnud. Nemad käisid mind alati hoidmas väiksena. Mina sain ikkagi väga, väga hästi läbi, eriti enda vanaisaga, keda nüüd tänaseks päevaks kahjuks ei ole, aga ma mäletan, kui nad käisid mind väiksena hoidmas. Arvatavasti ma olin siis väga selle vastu, et mind üksinda jälle koju jäetakse vanavanematega siis kuidagi vanaisa, malasin suure rõõmuga uksest sisse ja vanaemale, ma panin kaks kätt ette, ütlesin kurjalt, sina ei tule. Sest et siis teadsin, et vanemad lähevad kodust ära, aga vanaisa oli alati selline tõimule kommi ja ja siis, kui ma kunagi juba suurem olin ja ma koolis käisin, siis tema käis mind kooli autoga viimas, meil oli selline siin me nimetasime seda, kiisu Taxox, kuidas ta tuli mind kooli viima ja alati andis mulle ühekrooniseid, et ma saaksin koolis saiakesi osta, ikka nii, et kuidagi seal vanaisaga sõprussuhe meil oli palju tugevam kui vanaemaga, kuigi ma olen ka vanaemaga hästi läbi saanud, mis sest, et et ma võib-olla olin natuke kurjem temaga. See kurjem tuli, tead millest või kurjem tuli sellest mummi käis sind hoidmas päeval, kui mina käisin tööl, ta oli päevad läbi sinuga. Ja siis, kui nad õhtul tulid külla uuesti mõlemad siis Liina vaatas. Jälle, sa lähed siis alles, läksid ära. Siis pani kaks kätt ette, ütles sina ei tule. Dire papa juhatas rõõmsalt papa tuppa, et see on sellest tingitud, eks seal ikka. Väikesed süümepiinad on, on selle eest, et ma võib-olla nagu vanaema ei lasknud nii suure rõõmuga koju sisse väiksena ega mina seda isiklikult ei mäleta, et ma oleks niimoodi käitunud, aga aastaid hiljem ma olen talt palunud vabandust. Kunagi ei ole liiga hilja paluda vabandust. Et, et see, seda ma olen teinud ja ta ütles, et noh, mis seal ikka. Ma tean, et alati, kui ma nõme Läksin, siis ma sain soolapekki soola, baikali mul lemmik. Nüüd ma enam liha ei söö, aga ma kuulen alati iga kord vanaema käest, kuidas ma väiksena ikkagi soolapekki kogu aeg sõin, kasvatamist, mustrid, võib-olla mummi, ehk siis vanaema oli nagu selline natukene, võib-olla rangem. Ei lasknud mul nii palju võib-olla telekat vaadata, vaata õhtul, kui ma oleks tahtnud. Aitäh Riina, kas see sinu jaoks või teie kodus on kunagi olnud see küsimus, et kui palju sõnaõigust lapse kasvatamisele vanavanematele antakse, et kui palju nad võivad või peavad sekkuma? Minu isa oli hästi see, kes kõike lubas, nagu et kui ühelt poolt keegi teine keelas, siis ta ütles, et noh, mis seal ikka, las ikka noh, las ta ikka teeb ja las ta ikka olla. Ja mina olin siis see, et selline reeglite kehtestaja vanavanemate juures, et meil on nii ja kui ma olen ikkagi öelnud, niisiis me ei, ei hiili kuskilt mööda sellest reeglist, et laps saab selliseid vastakaid signaale, tegelikult sajab last rohkem segadusse ja see õpetab muidugi väga hästi manipuleerima. Liina oskas väga hästi manipuleerida, kui ta väike oli. Oi. Et meil oli mehega hästi organiseeritud, kahekesi puhkus soojal maal nädal aega ja lapsed jäid siis koju vanavanematega. Liina ei tahtnud sinna ööseks minna ja seal olid ämblikud ja ma ikka 100 häda oli ja ikkagi tali selline ema isa juures oli ja tema ei tahtnud minna ja me teadsime, et Liina ei tohi tulla meid ära saatma lennujaama sest see on nagu tohutu draama. Liina oli päris korralik draama queen, nii et Queen Ahma joon on nagu kliinov maid, raamali oli siis lapsepõlves. Ja meil oli isegi mingi sild kui nali reisimisele mulle aitäh. Ja aga ta tuli tookord millegipärast tuli ka siis sinna lennujaama ja siis seda nuttu, seda. See, see oli nagu nii kohutav hala, et mis lõime, luttu auto uksed kinni, läksime Jack kinni. Ja sellest oli möödas, võib-olla 10 minutit, nad sõitsid siis sealt lennujaamast nõmmele ja vaatan korraga. Ema helistab mulle. No mis, mida kee veel ütlemata võtan telefoni. Telefoni otsas oli Liina, kes tegi niimoodi. Ja siis ma mõtlesin, issand jumal, see ei ole normaalne. Mõtlesin, anna kohe telefon mumile. Mõtlesin, miks sa andsid talle telefoni, ta ise võttis, ma ütlesin, mis tähendab, ta ise võttis, said, oleks tohtinud anda ja siis oli see sellise kell siis see koht, kus mina nutsin terve selle aja. Kui me siis check kinnisolime, ootasime malendu, aga enne seda ma siis võtsin selle telefoni või ütlesin emale, et anna nüüd Liinale telefon tagasi. Teadsin, et sellised hästi karmid sõnad mõjuvad, raputab ta läbi. Ja ma ütlesin nii, Liina, nüüd on selline lugu. Et kui sina täna ei lõpeta seda draamatsemist, siis minul on räägitud minu sõbrannaga, kes tuleb, võtab su homme nõmmelt ära ja sa oled terve selle aja temaga. Ja ongi kõik. Nii et sul on kaks valikut, kas sa oled nõmmel mõmmi ja papa juures või lähed sa siis minu sõbrannaga ja ma ütlesin, et ta ei tunne ka neid? Ja no see oli muidugi täiesti väljamõeldud lugu ja siis selle peale tegid ainult. Ja oligi kõik ja järgmine päev, kui me siis helistasime sealt Bulgaariast, siis kliinal vaid kõik oli hästi, aga tal on alati see esimene asi oli draama, siis ma pidin raputama. Ja siis läks nagu kõik paika. Aga veel paar detaili sinu lapsepõlvest. Mil moel kujunes su rada selliseks, et sa jõudsid otsa kooli, mida sa mainisid? Kui ma läksin esimesse klassi kooli, siis minu tädi oli seal muusikaõpetaja ja klaveriõpetaja ja mind pandi mu tädi juurde klaveritundidesse. Mul ei ole elus olnud karmimat õpetajat. Ma sain ainult riielda kogu aeg, sest ma olin ju tema õetütar, et noh, ma pean ju oskama, ma sain nii palju riielda ja teised said ainult kiita, kes minu meelest mängisid minust halvemini klaverit ja siis ma olin nii kange, et ma lasin isal, kuna tädi elas samas majas teisel korrusel ja temal oli klaver, aga meil kodus ei olnud. Ma lasin isal teha vineerist klaviatuuri, joonistada täpselt samasuguse nagu klaveril ja ma harjutasin kuival ja ma kuulsin, kui ma valesti mängisin ja siis ma parandasin ennast, aga ma ei läinud ka ülesse harjutama, et uuesti saada kolki sealt, et mis mõttes sa ei oska ja siis läks tädi dekreet. D ja mul klaveritunnid lõppesid ära. Aga kuna ma olin ise nii suur muusikahuviline ja mulle väga väga meeldis klaverit mängida, siis ma hakkasin ise harjutama ja siis ma sain juba rahulikult käia tema juures harjutamas. Siis ta ei sekkunud, kui klaveriõpetaja ja ma nokkisin välja laulge kaasa tagumisel leheküljelt kõik akordimärgid, mida need tähendavad ja hakkasin ise klaverisaadet kujundama ja sealt, nagu tegin ma nii palju ise edasi tööd, et kui ma olin tavakoolis viiendas klassis, siis ma läksin salaja Nõmme laste muusikakooli katsetele. Ma ei öelnud kodus, et ma lähen. Tänapäeval see vist ei ole enam võimalik, need peavad olema kõik, kõik lapsevanemate nõusolekut asjad, aga tol ajal oli päeva lebo, mina läksin igal juhul sinna katsetele, mind pandi kohe kolmandasse klassi, öeldi, et sul pole siin esimeses teises midagi teha ja siis läksin koju ja ütlesin emale-isale, et ma läksin muusikakooli. Oota, mida sa tegid, ma läksin muusikakooli, ma läksin klaverit õppima ja ma olin seal täpselt nii kaua, kui ma lõpetasin põhikooli, et tol ajal oli see siis kaheksas klass, nüüd on üheksas ja siis ma teatasin, et ma lähen otsa kooli sest mul oli kaks varianti, kas saada kirurgiks, see kirg on mul siiamaani või muusikuks ja no kuna ma keemiat ikka üldse ei osanud, siis keegi mind arstiks ei tahtnud sinna, nii et ma läksin muusikat õppima ja ja ma olin õppinud tollel ajal siis viies, kuues, seitsmes neli aastat Nõmme laste muusikakoolis ja ma läksin koorijuhtimisse ja hiljem edasi läksin üleses laulmisesse. Sa oled hinnavahepeal, hakkasid juba laua alla vajuma, naerust. Peale ja sest et meil on alati olnud peres läbivalt nali, et aga mina olen ju alati tahtnud kirurgiks saada, ma võin kõik operatsioonid, mantlid vaja ära opereerida, tehtud, võin kõik ära teha. Et meil on ema, on doktor peda ning kodus, nii et et see on meil siuke väga läbiv nali olnud aastate jooksul, mida ma mäletan juba väga-väga väiksest saati. Sain oma pere on küll mu eest ära jooksnud, kui ma pudelite purkide Yorkidega jooksen ja tahan, tahan seda rohtu anda, seda proovi võtta, see on nagu meil hästi au sees, ema, arstikabineti, keegi puudu. Mees ütlebki, et ma lähen nende perearst ja. Missugune oli sinu jaoks emaks saamise kogemus? Esimest korda? Esiteks oli nagu sünnitus väga raske ja tol ajal ei lubatud üldse isasid ligi ja minu mees oli sellel ajal üldse Eestist ära, et oligi kaks võimalust, et kas ta jääb Eestisse ja käib seal aknal vaatamas oma bambuks mähitud last või sõidab ära Bulgaariasse ja toob sealt lutipudeleid, lutt, papusid riideid ja siis me otsustasime, et kuna see niikuinii mitte midagi siin teha ei saa, lige ei lasta, siis mine ja too. Meie Andres oli hästi halb magaja. Ta ei maganud kaks aastat ükski öö ja ka peaaegu et ükski päev korralikult, et see oli hästi selline kurnav aeg. Pool ööd oli üks lapsega poole oli tuli, teine kosutas ja tal oli nagu kehv magaja pärast tuli välja, et olid nagu sellised terviseprobleemid, mida tol ajal ei avastatud. Aga siis kui ta kaheseks sai, siis ta hakkas korralikult magama, aga tänu sellele olime meie siis täiesti veendunud ühe lapsevanemad, et üks laps on väga hea. Super, eriti nüüd, kus ta magab hästi ja ta oli hästi rahulik, ta oli muidu rahulik. Ja siis see oligi meil nüüd selline mõnus peaaegu et 11 aastane vahe seal vahel. Sest üks laps oli väga hea siis läks midagi valesti, läks valesti läinud, täiesti õigesti läks, mis siis hakkas, siis tuli Eesti aeg ilusad mähkmed, ühekordsed mähkmed, nii mõnus ilusad lasteriided, lutid, luti kõikkeli saada, kogu aeg oli, tekkis nagu selline tite isuga poodi läksid ja siis hakkasin vaikselt abikaasale rääkima. Äkki äkki ikka, mitte mingil juhul. Ja siis ühel päeval täitsa lambist tuli minu juurde ja ütles, et nonii nüüd või mitte kunagi ja ma ei saanud üldse aru, millest ta räägib. Hakkasin, mida? No nüüd või mitte kunagi. Vaatame seda lapseasjast. Ja siis oligi. Need sinu esimesed mälupildid, kuskohast algavad Liina? Kui ma olen alati mõelnud, et minu kõige esimene selline mälestus kui selline, ma arvan, et see võib olla ka sellest kombineeritud, et ma olen näinud kusagil pilte või kuulnud lugusid, aga ma mäletan, kuidas me läksime terve perega ratastega sõitma. Me läksime piknikule ja mu vennal oli selline punane vöökott. Ja kotid olid väga populaarsed, sellel hetkel. Päts männivöökott selle ja muideks mina väga-väga tahtsin seda endale saada ja meil on vist isegi kusagil pildid sellest ka ja kuidas ma väga tahtsin seda endale sademe, rebisin seda venna käest ja ma hakkasin niimoodi jonnima, kui ma ei saanud teda enda kätte. Aga aastaid hiljem ma sain aru, miks, miks see oli üldse Bäckmani vöökott oli sellepärast et seal oli suitsupakk, Ki logo oli all olnud, millele minu ema õmbles selle pätmanni logo sinna peale nihend. Miskit selle selle vöökoti juures oli, meistril tõmbas. Nii et see on selline esimene, võib-olla kõige erksam mälestus, mis mul on, ma ei kujutagi ette, vana, ma olin kahe. Ta on äkki sellel hetkel ei olnud veel kaks ja, ja siis, kui sa seda rebisid seal piknikul ja jonnisid, sul oli nii hapu nägu peas ja ma ütlesin, Liina, teeme pilti, siis sa keerasid minu Pole naeratasid laia näoga pilt tehtud, keeras venna poole tagasi Olaks edasi. Rattasõidud on ja mis, mida ma kuidagi mäletan, see, et ma ma alati autosõidud rattasõidud, kui ma seal taga istusin, ma jäin alati magama ja mul on alati magada väga meeldinud, me väga meeldib siiani. Nii et see on kuidagi selline rahustav mälestus siis nendele jonnimistele vahele. Mõtlesin oma peaga, et kui venna ja õe vanusevahe on nii suur, et ta siis sellised asjad, nääklemised jäävad omavahel ära, sest vend on juba piisavalt vana ees, et ta võtab mõistusega asja ja ei tee tühjast tüli, nagu öeldakse. Aga ikkagi saite siis nagistada ka natukene. Natukene selles mõttes, et me vend on alati olnud ka minu parim sõber ja arvatavasti oligi see, et ta oli hästi kaitsev minu osas, kuna, kuna ta oli peaaegu 11 aastat vanem minust, et et selles mõttes me saime alati väga hästi läbi, aga kui mul oli igav ja ta mulle ei viitsinud tähelepanu anda, siis ma ikkagi läksin näpuga torkima teda, et halloo, mul on igav, palun tegeleb minuga. Nii, et selles mõttes, et üks aasta ikkagi jõuluvana kinkis mulle poksikoti, et ma oma venda väga palju ei kasutaks siis poksikotina. Nii et seda ma mäletan, aga rohkem meil vist isegi ei ole olnud selliseid nääklemised või kaklemise, sest et nii palju kui mina mäletan ja tean, on meil alati olnud selline kohati isegi võib-olla veider peredünaamika, et ma ei ole näinud oma vanemaid kunagi vaidlemas ja ma olen oma vennaga ka minimaalselt kakelnud oma vanematega samamoodi tegelikult, et et võib-olla isegi kohati, kui ma koolis käisin ja kuulasin, millised teiste pered on, et et see ei ole võib-olla selline kõige-kõige levinum pere dünaamikat, et üldse ei vaielda kodus, et see oli selline väga tore lapsepõlv, oli, mul, võib öelda. Plahvatusohtlikke olukordi siiski teoreetiliselt ju oli, aga sa ei lasknud ennast abikaasaga siis nii-öelda ära kanda või kaasa viia sellest, et põlema minna ja ja kehtestama ennast hakata, et et närvid on nii pingul, et plaks läheb kohe katki. Meil ei olnud tegelikult selliseid plahvatusohtlik, noh, eks aeg-ajalt ikka Mihhaili põhiline oli see toa korrashoid, linnale oli väga raske oma tuba korras hoida, sellepärast et seal oli miljon imepisikest asja, mida kõike oli vaja ja, ja see oli küll see koht, kus minul aeg-ajalt katus ära sõitis, kui ma läksin sinna koristama võitsiniku suured prügikotid ja noh, lootsin teda ei ole kodus, üldjuhul tegin siis, kui teda kodus ei olnud. See oligi ainuke asi, mille pärast meil on olnud Triiud Liinaga, kas need ei kestnud ka kaua? Ütleb, et kui ma nüüd ei räägi sinuga nädal aega ja siis järgmine päev tuleb ukse taha, et aga väga ei taha suga tülis olla ja siis mina ütlen sama moodi, et ma ka ei taha suga tülis olla, lepime ära, parem mul, kuna mul ei ole olnud väga palju siis sõpru ka, võib-olla selliseid lähedasi Bru terve elu jooksul, et et ma kuidagi tundsin ka kohe, kui mu emaga tülli läksin, siis ma kaotasin ka väga hea sõbra, ehk siis mul ei olnud oma asjadest kellelegi rääkida. Aga toa koristamise osas ikkagi teinekord, kui ema seda tegi, sest ta tegi väga dramaatiliselt seda võitis nüüd suured prügikotid. Liina sai, hoia enda tuba korras ja siis vend, tegelikult oli see, kes rohkem tõmbas mind enda külje alla ka. Et see teeme koos, teeme koos, pärast, et las ta olla varsti-varsti nagunii ära ja no isa on ka selline. Isa on äärmiselt rahulik nagu väga rahulik. Et isegi kui ta ärritub, siis ta ei näita seda välja mitte kunagi. Et ühe korra ma olen teadlikult ärritanud teda. Ja see oli siis, kui ma tegin oma elu teise tätoveeringu jama, varjasin seda millegipärast kaks kuud. Ma isegi tean, et talle tegelikult tätoveeringud ei meeldi. Ja, ja siis ma sain aru, et täiesti lõpp, nüüd on jõululaupäev. Me lähme vanaema juurde ja mul ei ole võimalust seal enam seda nii hästi varjata. Ja siis ma ütlesin talle. Ja siis ta vaatas seda mu kätt, vaatas mu tätoveeringut ja talisest, ütles. Miks siis ma ütlesin, et mulle väga meeldib? Okei, ja siis ta ei rääkinud muga paar tundi, aga see oli kõik, sest ta sai aru, et otseselt ei saa sinna midagi parata. Aga nagu selles mõttes isa ei ole kunagi selline väga suur ärrituja olnud. Kas jutt käib sellest kärbsest, mis seal käe peal? Ei jutt käib sellest roosist, et see oli mul elu esimene tätoveering, oli, oli selline väikene lõpp, matusemärkus on inglise keeles armastus keskele kirjutatud ja selle ma sain ka väga, väga kenasti, sest ma olin tegelikult viis t olin 15. Me käisime bussireisil kahekesi bussireisil emaga Itaaliasse, mina teadsin, et mul on alati väga meeldinud tätoveeringud ja ma olen alati markeritega olnud see tüdruk, kes koolis sodib endale käte peale erinevaid disaine. Ja ma teadsin ikkagi, et esimene tätoveering on, peab olema tähendusrikas ja, ja ma tean, et ma kunagi tahan emaga koos teha endale samasugust tätoveeringut ja siis niimoodi ma rääkisingi talle ja niimoodi ma sain ema tegelikult nõusse, et me teeme hoopis esimesed tätoveeringud koos. Jällegi me ei rääkinud sellest isale ja siis mina läksin oma tolleaegse poishendi juurde ja ema jäi siis üksinda sellest isale rääkima koju, sest et ma teadlikult põgenes. Just ma vaatan sind, eks siin on raske vaadates mitte märgata tätoveeringuid, aga mulle üllatuseks tõesti on ka ema käsivarrel, ma näen vähemalt ühte või kahte tätoveeringut kokku neli ja siin tahaks küsida, et mis on pildil valesti, et kui liina peab pikka juttu sellest, kuidas isale see üldse meeltmööda ei ole. Niimoodi hoitakse häid peresuhteid. Ja ta on väga lett Danny lepli. Ta harjub ära ju selliste hullustega, meil ongi peres nagu kaks poolust, et mina ja Liina oleme need hästi emotsionaalsed. Ja siis mees ja Andres on väga rahulikud. Ja nii, et selles mõttes ei ole nagu kunagi mul olnud ka probleem, et ma ei saa oma vanematega millestki rääkida, et ma tean, kui mina enda muredest või probleemidest asjadest emale räägin, siis ma tean, et tema suudab minuga samastuda ja suudab mind aidata nende probleemidega. Ja samas, kui ma isaga tegelikult räägin enda enda muredest, siis, sest tema jälle suudab ka leida nagu selle teise külje ja teise poole võib-olla ja mulle sealt nõu anda, et mul ei ole olnud kunagi sellist olukorda, et ma nüüd ei saa oma vanematele millestki rääkida või, või noh, välja arvatud see tätoveering, osa, mida mõisa eest varjasin, sest ma kartsin natukene. Aga, aga üldiselt on ikkagi olnud see, et ma olen saanud väga palju enda vanematega. Teda ja rääkida, palju suurem saladus oli meie koer ja see kõlab täpselt niimoodi, nagu me varjaksime oma isa eest kõik aga need ongi ainukesed asjad, mida me oleme varjanud. See oli meil hästi ettevalmistatud ka, mis ei tähenda seda, siin võib nagu arusaam jääda, et mu mees ei armasta koeri, vastupidi, ta on ise kasvatanud kunagi koeri. Aga kuna me oleme olnud hästi liikuva eluviisiga, siis see on saanud takistuseks ja me elame korteris ja tema arusaam oli, see ei, korterisse koera ei võta ja me käime nii palju ringi, kustutab, paned, aga mina juba teadsin, et tšakrad, seal on selline koer, keda saab igale poole kaasa võtta. Nad on targad ja ta nagu väikesest koerast suur koer, ütleme niimoodi, et ta ei ole niuke mänguasi, koer ja meil Liinaga jälle kohe niuke idee, et nii tahaks koera, võtame. Ema on samasugune nagu mina. Ja, ja siis me siis me leidsimegi selle koha. Me saame omale selle Sophikese. Ma olin kaheksandas klassis sellel hetkel ja siis me käisime kahekesi teda salaja vaatamas ja oli tulemas. Lihavõttepühad olid olemas, aga kuna meil jänku on alati toonud mune ja kingi tõsi, siis me tegime isale ka kingituse, tegime sofist pildi, printisin välja ja paberi peale kõik suure kirja, tere, mina olen Sofi, teie uus pereliige, siis kõik tutvustus, kõik, kes ma olen Sofi poolt ja ja et millal ma koju tulen ja siis see pilt seal sellest koerast. Panime rull ilusti paelaga kinni ja ütlesime siis oma isale. Jänesel on sulle üks väga tore kingitus, andsime talle selle rulli pihku. Ta võttis selle lahti, oli vaik, luges läbi, pani kõrvale ja jäigi vait, et mitte kunagi ei näita välja. Ja ta jälgiva Italy tunde tumm sellepärast et ta otsustas ta nii solvunud, et ta ei räägi Meiega vist enam mitte kunagi. Me olime hästi hämmingus, sest meie isa ei ole ka nagu selline, kes nagu üldiselt vait jääb. Ja siis, kui ta paari tunni pärast suu lahti tegi, siis esimene küsimusel v esimene lause oli, et aga me ju leppisime kokku. Ja mina ütlesin, et aga meie mitte midagi kokku leppinud, sina ütled kogu aeg, et ei. Et meil on demokraatia ja me hääletame, kõik, kes selles korteris elavad, hääletavad mina, Liina ja tema, aga poiss oli ka sellel hetkel külas ja ütles, et mina ka, ma olen ka siin korteris kunagi elanud, ma hääletan ka. Ja siis meil oli hääletus Kakseks ei, kolm, kolm, üks ja mõtlen ja mõtlen, et see on demokraatia, kalja hääletatud ja nüüd sa lepid sellega. Aga nad võtsid teineteisest mõõtu mingi paar kuud, sest kui koer tuli koju, oli see oli eurovisioon. Ja Loreen võitis noree, see oli täpselt see. Too kui see sellel päeval tuli koer koju ja mees tuli hiljem töölt ja koer seisis seal vaiba peal, tema marssis meile sisse, nagu ta oleks alati seal elanud. Ja siis, kui mees tuli kujustavat, seisis ja vaatas, no kes sina siis oled haukus ta peale ja taga pissis kaks nädalat jutti talle koti alla koti alla, mis esikus oli, nad võtsid mõõtu agana sisse. Nad on parimad sõbrad, nüüd nad on küll mammatud ammu-ammu lugenud üle selleks ruttu üle. Vaat niimoodi sõidetakse isadest üleses. Aga me ju teame, mida isad tegelikult armastavad. Koeri, Tomanaysik, tütreid, peresid. Missugusel hetkel või mis põhjusel litariina, oled sa oma tütre pärast kõige rohkem muret tundnud? Ilmselt ikkagi need terviseprobleemid on olnud alati sellised, kui me räägime nagu tõsistest muredest, nagu päris tõsistest muredest. Et Liinali kahenädalane, kui me olime esimest korda haiglas, meid pandi haiglasse, Me läksime kontrolli, et tal oli, tal läks naba mädanema ja tulid sellised suured mädapunnid, ülakeha, infiltraadid nimetati neid. Ja meid ei tahetud kojulast asjade järgi, aga me ikkagi suutsime nagu ära käia ja siis me olime nädal kaks olime haiglas. See on üks põhjus, miks, mis on tema tervist mõjutanud läbi terve elu. Ja kolme kuuselt oli esimene väike operatsioon jala pääl. Ikka seesama, see on üks, üks seltsiline nimega stafülokokk, mis on siis vähes ja mis möllab ringi. Ja see on hästi palju nagu tema tervist mõjutanud terve selle tema elu jooksul alates siis praktiliselt sündimisest peale. Ja need on olnud suured mured, seljaoperatsioon ja siis, kui ta kasvas, kasvas ühel aastal teisme eas 15 sentimeetrit. Jaa, ta õppis tol ajal muusikakoolis trompetit, mängib oma trompetit ja ma mõtlen, et sul on sõrmed potisinised, et kas teksad annavad värvitmine, pese ära? Ei, ma olen mitu korda pesnud jääkülmad nagu jääpurikad, et lihtsalt ta kasvas nii ruttu, et organism ei jõudnud järgi ja vereringe oli nii palju häiritud, et, et tal on nagu sellised tervisemured olnud, mis on, mis on nagu jälje jätnud, et ma tean, et ta tihtipeale aeg-ajalt niimoodi teab, et ta varjab mu eest midagi, aga ma saan teada mõhust, aiman ära. Et mingi värk on, siis ta peab ikkagi mulle ära rääkima. No ma närin tähte natukene ja võtan sind, Liina, sinu sõnasabast kinni. Kui see eelpool ütlesite, et sa oled saanud oma vanematega kõigest rääkida, siis kas see on päriselt niimoodi, kas on päriselt võimalik, et saad kõigest rääkida? Ja sa umbes ikkagi kujutad ette kuhuma tüürin, sest on mõned teemad, millest ei ole lihtne rääkida ikka väga lähedastes suhetes perekonnaliikmetega. Kas sa tõesti läksid ema jutul, enne küsisid, mis tunne purjus olla või või et kas kõik mehed on? No umbes selles liinis kusjuures? Saanud ikkagi väga-väga paljust nendega rääkida, et et ma olen, kuna minu vanematel on olnud ka minu kasvatamisest selline väga suur usaldus. Mul oli mingi aeg, oli selline sõprade grupp, kes oli minust tunduvalt vanem, mina olin see kõige noorem ja pesamuna seal, et et nad olid ikkagi viis-kuus aastat, olid vähemalt vanemad minust kui mitte 10. Ja seal seal ikkagi liikus alkoholi ringi ja, ja oli selline istumised ja peod olid. Aga minu ema tekitas sellise turvasüsteemi mulle, ma nimetan seda turvasüsteemiks, et ja ükskõik, mis kell ma talle helistan. Ta tuleb mulle järgi, ta on tulnud mulle kell kolm öösel, järgida on tulnud kell 11 õhtul või kell viis hommikul. Et vahet ei ole, ükskõik kus ma olen, ükskõik, kuhu ma lähen, ma võin talle alati helistada ja ta tuleb, võtab mu öösel peale see juba usaldus, mis vanematel minu vastu oli. Mu ema ütles mulle ka, et kui sa tahad, sa võid proovida, aga lihtsalt kui midagi on. Palun, helista mulle, et sa tead, et vahet ei ole, mis olukorras kusagil saledad, sa saad alati meie peale loota. Mina arvan, et see eeltöö on hästi oluline juba varajases nooruses, lähened sellele teisme eale just selle usaldusega. Ma arvan, et see ongi meil nagu tingitud sellest, et oleme sind alati usaldanud. Me oleme mõlemat last alati usaldanud. Kui seda kuritarvitatakse siis osalevad järgmine kord samamoodi uuesti. Jaa, aga vaata, üks põhimõte on see, et Sa oled oma lapse jaoks alati olemas, ükskõik mis otsused on teinud, kas ta on kuritarvitanud seda või ei, sest see on tema õppetund. Samasse on ka sinu õppetund, aga lapsevanem peab olema kuidagi nii tark, et ta jälgib seda kõrvalt sellise pilguga, et sa, sa hoiad nagu kätt pulsil lasetel teatud, et teatud kaugusesse neid neid õppetunde teha ja siis sekud, aga me ei oska seda seletada, meil on kuidagi nii kuidagi nii loogiliselt läinud, kogu see, see teineteise mõistmine Sa rääkisid enda käimistest ja kuidas sa, pisarad silmis tulid kella 10-ks koju sest nii oli kokku lepitud või tähendab, ma ei tea, kas sina leppisid, aga nii öeldi sulle. Kui Liina jõudis umbes sellesse vanusesse ja umbes samad teemad siis kas saab, põhimõtteliselt? Otsustasid käituda omal moel, leiutasid nii-öelda jalgratast, tegid sihilikult midagi samamoodi või erinevalt, kui sinuga omal ajal tehti. Mina tegin ikka täiesti erinevalt ja täiesti teadlikult, sest see võib tekitada trotsi, sa ei tea, kuidas laps tegelikult sellele reageerib, see võib tekitada, trotsida võib sihilikult, kui midagi teha või ta siis ongi hästi kuulekas, tuleb koju ja nutab patja. Aga sellepärast meie andsimegi näiteks Liinale väga suure vabaduse, et et me usaldame sind. Näiteks selline näide, kui Andres Lõpetas põhikooli, siis ta tuli koju paberiga, kus oli siis peale, et, et nende lõpupidu toimub Tallinnast väljas kuskil 40 kilomeetrit Tallinnast väljas. Ja et oleks vaja lapsevanema allkirja, et lapsevanem oleks nõus, et ta laps sinna läheb. Ja mina küsisin, et kes täiskasvanutest on, kas õpetaja tuleb? Ei, et õpetaja ei tule, aga vot kelleltki suvila on seal ja siis tema vanemad on. Mina ise mõtlesin, no ei, on nad jah, et no tõesti, ma ikka eile sündinud olen või, ja siis ma mõtlesin, mida ma teen. Ja, ja siis ma ütlesin talle, et sa lähed esimest korda sellisele peole. Seal tarvitatakse raudselt alkoholi. Ja sa tahad ju seal ka kõva mees olla ja sa teed seda proovi. Ja sa ei tea tegelikult mis tunne sul võib-olla sul võib väga halb hakata. Lepime kokku, et kui sa seda teed, hoia alati telefon enda lähedal. Kui sul on midagi, siis helistad mulle, ma tulen sulle järgi ja panin allkirja alla. Ja ta ei läinud mitte kunagi sellele peole, ta mõtles järge. Andsin nagu variandid, et noh, oli okei, üks variant on see, et said tarbi seal mingit alkoholi, sa ei lähe nagu selle massiga kaasa. Aga selge on see, et kui sa seda ei tee. No mis mees sa oled, mis sa siia siis üldse tulid, on ju. Aga kui sul siis on see situatsioon, siis helista mulle, ma tulen sulle järgi, ükskõik kus sa oled. Ja kui sul on halb, siis ma olen sinu jaoks olemas. Turvatunne, tegelikult, et ma ükskõik, mis olukorras ma olen, siis ma tean, et mul ema ei saa pahaseks mu peale sellisel viisil ja mul on kindel viis, kuidas koju saada, et ma jää kusagile nii-öelda küla peale. See oligi see, mis võib olla, pani mind mõtlema, et kas mul on vaja alkoholi juua, kas mul on vaja, et need küll kindlasti survestati mind seal sõprade grupist ka tehti, et saed, see kõige väiksem, et oh, sa ei ole kunagi teinud ju midagi, toome nüüd kõik, vaatame su reaktsiooni, kuidas sa esimest korda võib-olla proovid mingit kokteili seal ja mõtlesin ühe lonksu ära, ütlesin, et mulle üldse ei meeldi. Aga nad masinaid tihtipeale arvata, et ma ikkagi võib-olla ei midagi, aga sama kiiresti, kui need kokteilid mulle tehti seal, sest ma valasin põõsasse, et ma olen leidnud endas oskuse juba noorest peast. Mis sest, et ma olin selliste vanemate inimestega seal ka, et tunda lõbu ja olla nagu Positiivses lõbusas meeleolus, ilma et ma peaksin midagi sinna juurde veel tarvitama. Usaldus oma lapse vastu ja temale turvatunde pakkumine, sõpruse pakkumine. Nii tore on olla lapse sõber, tegelikult parim sõber. Ma olen väga tänulik nende juttude eest aitäh tarina. Aitäh kutsumast meil jutte jätkuks mitmes alt. Ilmselgelt. Liina Ariadne, aitäh. Suur aitäh. Pärituult teile mõlemale selle saate nimi on käbi ei kuku kuulajatele ka aitäh neile, kes reisi kaasa tegid. Ma olen Sten Teppan ja nädala pärast kohtume jälle. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest Ita-Riina ja Liina Ariadne Pedanik kui ka vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused laste ja nende vanematega.