Tere neile, kes kuulavad, meie päralt on kolmveerand tundi ja natuke peale ühe käbi lennuga. Mine tea, ehk hakkab kõrva midagi, mis aitab mõista. Julgustab, loob mõtteid. Nelja lapse isa Toivo Tänavsuu on töötanud aastaid ajakirjanikuna nagu tema ema Hille kelle raske diagnoosi järel sündis vähiravifond kingitud elu. Selle eestvedajana pühendab Toivo aega ja energiat arstikutse omandamisele, mis neljakümneselt päris harilik valik ei ole. Saates on Toivoga isa Madis Tänavsuu, kes töötas meremehena kaugsõidulaevadel, oli 90.-te alguse majanduslikus kaoses Eesti üks esimesi ja edukamaid ettevõtjaid. Ning on jõuluvanaks käinud sadades heade lastega kodudes. Poegade ema Hillega ta omal ajal kokku ei jäänud. Toivo polnud veel kooli poiski, kui isa elus uue lehekülje pööras ja ära kolis. Nii ei saa me täna rääkida kooskasvamisest selle tavapärases tähenduses, küll aga sellest, kuidas säilitada inimväärne läbisaamine ja mõistlikud suhted lasteaia vanemate vahel ka siis, kui nad igapäevaselt koos ei ela. Mina olen saatejuht Sten Teppan, head kuulamist. Madis tere tulemast vikerraadiosse. Jõudu teile. Ja Madisel on kaasas üks kahest pojast Toivo. Rõõm näha nooremaid solfi poeg, väike käbi nii-öelda. Tere, Toivo lon, pend. Tema nimi on Taavi ja kus valdkonnas toimetab tema, mis teda huvitab? Ta on nõndanimetatud moodsas keeles IT-spetsialist. Kunagi olevat tema teinud IBM-ile mingit kaastööd mingi programmi suhtes. Aeg läks edasi. Ma ükskord küsisin ta käest, et kuule, tee sellist, mida sa siis tegid sellele IBM-ile. Tükk aega sügas kukalt, mis ma sulle räägin, nagu ise aru ei saa. Ja nojah, et ta on selline arvutigeenius ja LHV panga klientidele teeb teenuseid. Nagu mina olen aru saanud viimasel ajal. Toivo Me ju teame üsna hästi, millega sina avalikkuse ees oled. Aga vend siis kõrval, Iidee. Ja nagu sa ütlesid, geenius lausa, et kas see osa on sinus ka olemas või olete täiesti eri teile? No ta on peajagu lühem, neli aastat vanem esiteks ja ta natuke teistmoodi mõtlemisega ka, et ta natuke nagu sissepoole või nii nagu arvutiinimestele sageli on, ei, ei kipu eriti rambivalgusesse ja ta kindlasti ei ole nii edev ka kui mina. Kui ma mõtlen sellele tööpõllule, kust ta seal toimetab, siis noh, raske on nagu ise selle vastu huvi tunda, teades, et kui palju seal sellist nokitsemist ja kannatlikkuse vajadust ja kõike muud, on seal arvutatud asjanduses tubli. Olete te omavahel alati hästi klappinud või on teil olnud vendade vahelises suhtluses ka õeluse hetki vahel? Siin on klassikaline rada. Ma arvan, et mingis vanuses ikkagi kippusin tema asju näppima ja siis sain kolakat ka seal mustamäel, kus me üles kasvasime. Aga ei, viimasel ajal üsna ammu juba oleme ikkagi siuksed, head lähedased, lähedased nii-öelda sõbrad ja käime teineteisel külas ja teeme nii-öelda lastevahetust ja kõike seda. Sinul on neli minul neli, temal on kolm, nii et neil jagub neid. Ma praegu Madis, läheksin hea meelega teie lapsepõlve. Mis te arvate, mis on sellised esimesed päris isiklikud momendid kuskohast, kellega või millega seoses. Mida te siit elust mäletate? Esiteks, siin ma Lindsaatoris kuulanud ja seal olnud, kaebavad paljudelt, pandi IRL pressitööle ja kamandad aeti taga ja nii edasi. Mina ei mäleta, et mind oleks kuskil taga aetud, ma ei mäleta, kas seda, et ma oleks kolakas harud, nagu öeldakse, ka seda ei mäleta üles kasvasime Keila jõe kaldal. Täitsa jõekalda peale. Kusjuures Meid oli neli venda, nii palju vist nagu et vahest ema pani peenart rohima, aga üldiselt me saime hakkama, et ei olnud vaja nuia mulle näidata ja tegime täna kõik, mis andis. Praegu, kui ma vaatan, kui neid väikseid lapsi hoitakse, umbes nii aeglane ümber ja jälgitakse, et kogemata jõeldile Meie elu olidki hommikust õhtuni jõe kaldal. Ja uppunud ess keegi ära, mul on ainult neelased noorem vend, üks oli üks kadunud tükk aega. Ja siis narr. Nüüd on vist küll midagi tõsis, käisime tead, pärast läksin heinaküüni, mees magas seal. Madis, teie saate kohe 80 vendade reas vanuselt olite te mitmes? Mina olin kõige esimene, paneb end kõige vanem, teiste kandsaldaja valvaja ka ja kusjuures veel, see oli vaheaeg, ma läksin 18 aastaselt merele juba, kas lisas nii, et ma viimased keskkoolieksamid, 11. klassi keskkoolieksamid tegin veremisse kaugõppekeskkooli kaudu. Lõpueksamid, aga läksin oma klassiga kaasa ja mina käisin koolis seal Kohila keskkool, mina olin seal kunagi seitsmeklassilise kooli lõpetaja ja kaheksa klassilise, alustada kaheksa klassiõpetaja ja nii edasi, kuni kasvas keskkooli nii välja. Ja selle kooli kasvandik näiteks on tänase päeva seisuga teie Teaduste Akadeemia president merele sattumise loo juurde, me tuleme varsti tagasi, aga ma tahaks natukene veel lapsepõlves ringi vaadata. Mida selle aja poisid teid oli ühes peres juba nii mitu, et ilmselt ma kujutan ette, võib päris lõbus olla, mida te siis sel ajal tegite? Mängu rihtisime nisuke, mida tänapäeva lastel ei ole mina kellelgil kuskil läinud. Sai tehtud kraadist niisugune kõver konks ja konksu sisse pandi pliidirõngas veerema ja sellega me sõitsime köhisest mööda õue ringi sõitsime mööda õuelt rõngaga, väga palju. Jõgi oli kõrval, kalal sai käidud kõvasti. Nii kõvasti, et ma 15 aastaselt pinnase lõhkes. Ilmselt korjasin neid kala kondlikesi või ma ei tea, mis prahti sinna kokku liiga palju ja ja sattusin siis Tõnismäele, siis sel ajal haigla seal sinna mu pimesool jäi. See oli ehmatav hetk või läks kokkuvõttes kenasti selle kohta, ma võin ühe niisuguse asja öelda, et kui palju testkeegel oma soolikaid näinud. Mina olen oma soolikaid näinud, oli see nii suur kuppel klaastahvlite kesega operatsiooni ajal soolikad kisute välja, vaat kula lõhken tuli siis tuli puhtaks pesta või ma ei tea, mis nad seal tegid. See ei olnud üldse lõikamine nagu paberit, lõigati õieti lahti. Soolikaid pesi puhtaks, topiti tagasi ja siis see peegeldas niukses uued kupliga, need labidaid ja seal on just nagu peeglitahvlit minagi kuskil seal 10 10 või midagi niisugust, missuguse mõõduga päris omapärane kogemus ja, ja siis nojah, nii et ma usun, et Neid on vist väga vähe, kellel niisugune juhus. Võib-olla Toivo oleksid pidanud seda lugu natukene varem kuulama, enne kui saab uuesti õpingute juurde, Tartu Ülikoolis asusid ja ma kuulen seda esimest korda, silmad on suured, et mis asja üsna radikaalne. Muide, Taivo, oskad sa midagi isa vendade kohta arvata või, või on sul sellest perest mingi pilt, tunnetus silme ees? Isa võrdluses teistega? No mulle tundub see alati, et niisugune tore ansambel, et tegelikult hoiavad, hoiavad vennad ju tegelikult kenasti kokku ja nii vähe, kui ma neid päriselus olen kõiki nii-öelda ühel pildil reaalsuses näinud, et siis siis on see läbisaamine olnud igati soe ja sõbralik. Mul on koolipõlvest moment, et mind nagu isegi sõimad vahepeal nagu kirikuõpetajaks, ehk sõnadega, ma ei ole kunagi kellelegi kiskunud ja kui mingisugune kriitiline moment oli, siis ma püüdsin ikka niimodi rahustada Alt oota, vaatame, mis, mis edasi toimub. Ja mul on terve elu olnud niisugune mõte näiteks merel orkaani käes olnud laine tulid veel 20 need ookeani peal ja nii edasi. Rahu ja kogu luuran selles mis on huvitav jah, et isa on tegelikult igas heas mõttes igas pulmas peig ja igal igal matusel kadunuke, kui ta laua taga tuleb, et siis kogu see seltskond nagu elavneb vennaga ikka aeg-ajalt omavahel nagu itsitama. Et isa või tema vendade mingeid huvitavaid kõne käendusid teevad nagu palju nalja ja tekitavad elevust. Öelge midagi oma vanemate kohta, kuidas nad teile meelde jäänud? Ema oli lihtne inimene, paljassaarelt pärit inimene. Tema ema ehk vanaema oli sitsi, vabriku kuulsel sitsi, vabriku töötaja seal, nii palju ma olen kuulnud ma, muide, ma ei ole ühtegi oma vanaema ega vanaisa näinud oma elus. Isa sõitis kammermingil kombel võib-olla ka sellepärast meie sündisime suhteliselt hilja. Sest nemad on ka suhteliselt minu jaoks, võlgnen Silja sündinud, sest et ma olin mehel kuude kaupa nii-öelda. Ja mida mul siis aeg oli kaldal ringi hulkuda minu isaliini esivanematest ja minu vend, palju rohkem, aga üks huvitav asi, mille me oleme siis avastanud, on see, et olen ka osaliselt hiidlane. Hiiumaa, Harju küla, olen sealt mitmeid kordi läbi sõitnud ja vaadanud, mis küla see on, kus, kus siis juured tulevad. Mõte on selles, et, et minu isa rõhutas alati, et ega mida eestlased ei olnud hiidlane. Harju külas on ta tõesti pärit, oli, mina olen ses isa kodus käinud, esiteks oli seal mingisugune kole suur kadakas, see tähendab mitte kole suur ka väga suur kadakas seal kassas. Ja teiseks on seal köögiakna all olen ma vaadanud seinas oli väikene augukene keravälk olla sealt august. Nad istunud koos kaasaga ja vaadanud aknast välja äikest ja keravälk olevat sealt sisse tulnud. Kusjuures naine istus ees tooli peal ja mees või selja taga ka ketta oli peasulge, seisis, hoidis liinist kinni, vaatasid niimoodi välja. Ja kui see kärakas ära käis, ma ei tea, mis ma ütlesin, kärakas käis, seda ma ei tea. Aga fakt on see, et naine oli surnud. Aga see, et isa oli ka merel, tähendab siis seda, et te vendadega ja emaga olite üsna palju omaette või? Jah, nii. Head poisid emale tähendab, siin on veel üks asi, mina ei usu, et neil ei olnud riidu, ma olen ühe korra kõva sõna saanud, see oli, miks sel ajal oli, talus käis rehepeksu karmitul õieti mööda küla traktoriga päikseline ja sellega ja ükskord olin mina, tulin koolist ja siis pidi nägin seda karmilt turi kohaliku poe ees. Ja, ja vaatasin, tulevad meile, ma teadsin, ma üritasin seal peale minna ja ma olin mitu tundi aega, istusin seal peal ja ootasin, millal siis minema hakatakse. Aga nii, et vennad olid isa poes, seal oli paju põõsas, pidasid mõnda aega pidu ja pidu peeti vanasti, mitte nii nagu nüüd praegu. Pooleliitriline pläsku võetakse kaasa kõik, sel ajal olid kolmeliitrised viinapudelid ja need kuidagi seal ära hävitada ja siis ma sain kodus küll vähemalt mulle hästi öeldud, ma ei mäleta, kas ma oleks kolaka saanud, aga, aga igatahes kurjad oli mu peal, mis koosneb. Vaata sünniaastat arvesse 1941 just sajandi esimene pool. Võib ka nii öelda, kuidas ja kas üldse sõjavirvendused või meeleolud poisikese mällu jõudsid. Märkasite mõningaid pisikesi märkamisi, mul oli kiisasild, raudteesild lasti õhku sõja ajal. Tagajärjeks oli see kaubarong, mis taha tuli. Osalist langesime jõkke ja osa vaguneid jäi raudtee peale. Kaks vagunit oli Ameerika aprikoosimoosiga Vene sõjaväele, et elage, sööge ja kuna see pauk käis ära, siis päeval ei juletud, aga öösel oli hirmus hobustega kaks vaguni täitsa aprikoosimoosi tassiti mööda küla laiali ja see aafrikkusi moos oli Käega vahetusrahaks, sest paremat raha Juldmises rublaga midagi saad aprikoosimoosipurgist said hoopis midagi. Aga on teil see maitse meeles? Oi väga ilus ja niuksed alumiiniumpurgid. Umbes kilone purk oli liitrine, purk, kumb ta oli niisugune. Ja siis oli 10 liitrised purgid suured ja neil oli lambalaut lambalaga. Pööningule oli suur mult neid purke varutud, kusjuures isa ei käinud isendeid toomas. Isa kasvatas sibulaõunu kangest jobul A4 kahtlast kasvatas, ühesõnaga kõmakassaadis vaheldus kaubale. Nii. Ladu oli tükiks ajaks mekkida aprikoosimoosi. Mis teil kooliajast meelde tuleb, oli see niisugune asi, mis teile meeldis? Esimene koolimaja oli kuue kilomeetri kaugusel jalakäija esimeses klassis. Tänu sellele Ma läksin kooli, pandi kooli kaheksa aastaselt, et ma jaksan seda maad käia. Õnneks esimese, see oli õppekvartali, olin ma siis seal koolis kuue kilomeetri kaugusel, siis leiti üks mingisugust, kas ära põgenenud omanike maja või ühesõnaga maja leiti Kiisalt, kus siis isalt korjati kokku ja tegid sellest koolimaja. Ja siis oled mina tänu sellele Kiisa algkooli esimene lend. Ma olen Kohila keskkooli esimene lend, ma lähen Kiisa keskkooli algkooli esimene lend. Missugused saatuse trikid viisid teid merele? Seal on, ma ei mäleta, miks mul see nüri haigus tekkis. Aga selleks, et saada merele, oli vaja kolmeparteilise soovitus. Kahe sain kuidagi, mulle tunduvad üsna libedad, aga vaat kolmandat mitte kuidagi ei saa. Küla pealt tuli korjata või no ükskõik kus tuntav keegi pidi vastutama minu eest just. Nii ja, ja kolmandast, no mitte kuidagi ei saa. Ja siis ükskord miks ma olin seal, mitte kaugel sellest esivanemate talukohast aitasin kellelgi heina kokku panna. Järsku ilmub mu juurde üks vanem mees ja mina annan sulle. Tegi mul seal ära ja siis ma sain omale dokumendi kaugele võisin minna tähtsa näoga, et mul on kolme soovitused. Ja läksin siis kontorisse oma pabereid viima. Esialgu kriiti mind hirmsasti saarte vahelise liikluse, mina ütlesin, et mina tahan suurt nerd, suureneri lõhna, kõik. Miks ma tahtsin, ma ei tea. Mul on veel meedias mehe nimi, kopseb juht oli kaadriosakonna, ülejäänud. See vaata, ma olin koolipõlves pike peenikene. Ehk ta vaatab mulle tükk aega otsa. Kurat, seal trügid. Torm murrab su pooleks, ma ütlesin, siis hakkaks. Ja tal ei jäänud muud, kui lõi käega selle ulu midagi saatis mu nõela. Aga isa kätte ei olnud kuidagi mängus ei. Isa suri väga noorelt ära. Koos Staliniga. Mul on nii meeles, et ma tulin kiisakoolis märtsi. See päev oli ja päike paistis kange silm, lund oli palju. Ja siis tuli järsku rahvas rõkkab Kiisa poe Stalin on surnud, Stalin on surnud. Vaat niisugune sündmus lennanud. Kui vanad te olite, kui isa läks? 15. Isa oli hirmus töörügaja. Sinna ta ilmselt ohvriks läkski, on minu arvamine. Kaebas käsitsi kohutavad pikad kraavid metsa maha ja mis nad tegid seal, ühesõnaga ränka tööd tegi. Ja mis ta veel kombeks oli ajast tükati, mis asi, andekad? Tõkatega Märt, ilmselt mingi vankri rattaga. Aga millesti taheti katastroof jõust, Kaseduust pandi tünni sisse, tuli tehti ümber ja siis õhk oli väga kuum ja sealt siis tilkus. Ehk need olid ilmselt kõik, siis tegeles terrori tõrjumisega, ilmselt ta sai seal, et nii-öelda pahna oma kopsudesse ja tal tekkis kopsuvähk. Aga ikkagi meri. Ma mõtlen, et no Mercy samamoodi, aga keegi ei ütle, et vähem energia niisugune keegi mulle ei näidanud. Ta polnud näinudki, ilmselt ikka nägin näidata. Ma olen muide mölder, mul on nii silma ees moment, kui 47. aastal oli üldlaulupidu. Seal Russalka juures oli liivane väli ja rahvas oli seal, pole Eesti merekaldal liiva sees ja ootasin seda rongkäiku, mida sa tuled, see oli mu esimene laulupidu, olite kohal ja, ja siis oli, olin kohal. Ja siis oli veel mitte see praegune, see laulukaar, vaid siis oli hoopis puidust. Siis te olite kuue aastane, miks te kohal olite seal Russalka juures? Vaatamas publikuks tulite sealt Kiisalt, kuidas rongiga rong jäi, auto, kus see auto auto tuli auto, ma mõtlesin, et äkki obesega lausa ei hobusega olen ma ka väga palju, muidu mul oli, kui ma tulin, kuldne alkoholi sain siis vahel tarva ema tuli mulle hobusega vastu, küll see oli pidume. Rõngasin koolimaja peal, mulle tuldi järele ja nii edasi. Nii et mul ei olnud siis seda kuute kilomeetrit vaja tantsida. Taimel jube tuisk oli küll, see oli see käimine raske ja küll siis oli hea, kui vahest mõni hobune käin seal natukenegi jalajälgi oli, et see oli, ja kevadel ma vaatasin, et mul on nii meeles nõndanimetatud lepalind, see on metsvinti kaasaegse linaga, siis võid millegipärast ebaõnn või on ta praegu kõlba läinud. Kui see kevadel laulma hakkas, siis oli nii hea tunne, et no nüüd on see jama läbi jälle mõneks, nii merest. Kuhu te sattusite siis suurele merele? Ja siis noh, kuna ma ei olnud nii-öelda enne sõitnud, siis mul oli ka natukene enesetule paha, aga ma vaatasin, vanad meremehed annab suure kirsasaapaga ahtriteki peal oli suurem hulk oli võetud hapukurgitünne kaasa, hapukurkide ka. Ja, ja ma olen nii meedias kui üks mees kaane sisse ja siis iganes seda puhulgi, mina ka. Ja kiigu maa seisab küljel hea olla siis ei olnud, neil ei olnud siis paha ja niikaua kui sõin, kui viimane kurk oli juba kurkus siis oli vaja kuskile kaup panna finantsturgudele üle kalda. Seal see meelde jäänud, aga ikkagi, kuhu te sattusite siis, mis te olete tegema hakkasite täpsemalt? Algul peeti mind julgaks, oli sel ajal niukene nimed ja esimene juuganud oma kõik jõuga junga peast visanud soomlastelt ja, ja kalalaevade peale Islandi all olime ja üks uhab lai. Hiljem sattusin juba suurte toidukülmutuslaevade peale, mis vedasid igavest banaaniveod ja aa, ja siis ma olen muide aurulaevadel ehtsa aurulaeva peal sõidud, mis on ammu juba analoog sulatatud. Selle aurulaeva omadus on see, et esiteks ta oli jube palav, Aafrikas näiteks. Jube palav, kuidagi tuli üle elada see asi, teiseks, mis üle jälle ma olen mingisuguse niukse, ma ei tea, mis aega sattunud, see laev nõukogude liit rentis, ma ei tea, mis riigile, ma ei tea, kellel trall rentis, tähendab, meeskond oli meie oma, kamandas tema liikumist. Rentnik osutas teenust ja, ja tänu sellele näiteks sattusin elevandiluurannikule, ambitsioon on seal pealinn. Ühesõnaga olen kogu aeg niimoodi vaie vaielnud temani mehaanikule mõtlesin, mis seal, sa ei teagi, kus seal raudkastis seal, mis sa seal teed, kus sa oled, sa ei teagi, mida tahtsin ikka näha kohe, kus on neli, mis nägu ta on, kas ta sel ajal olid Hillega juba paar ja olime praktiliselt jube kaua paar ses mõttes paar, et me tundsime teineteist mingis koolis, Kohilas ja klassivenda klaseda. See oli ühes klassis. Teda siis oma poiste emaga juba kooliajal. Ei ei olnud, ei olnud ja see tuli hiljem, see tuli tükk aega hiljem, kuna ma 70 oli mul aega vaadata vasakule, paremale. Ma ei tea, kuidas ma ei saa aru ka kokku salveid aga meri oli siis selleks ajaks unustatud. Ei olnud, oli niisugune juhus, laev oli sadamas, neerime nagu vabakäigu meremehed sel momendil ja saadetioneetseebiks Ääsmäele kartulivõtmise aeg, kõlbelt kartulikasvatajad ja kohalik EKRE asetäitja Voites oli seal direktoriks. See siis vaatasime, et see mees vist oskab haamriga ümber käia. Aga need on, kas ilmselt kärbsed pähe tulen, maksan sulle hästi ja nii edasi, tule meile tööle ehitusele ja siis ma mõtlesin, et ma annan sulle, eks ma siis vaatan, mis edasi saab. Ja sinna lõppas meremehe tee ja aga uuesti tagasi küsimuse alguse juurde, kus kohas oli siis see, kus teie ja teie poiste ema tee uuesti ristus, et kui kooliajast te teadsite, 11 teadsin, mis teid uuesti kokku hiljem viisi, mis asjaoludel te sattusite? Noh, tuttavad me olime ju siis see oligi kogu kokkusaamise põhjus. Ei oska muud targemat öelda, mingi erilist funktsiooni ei olnud kuskil tantsupeol või tont teab kus kohal ei olnud. Toivo, mis on sinu esimesed mälupildid? Minu lapsepõlv võib jagada nagu suures plaanis kaheks üks on see, see igavama poolsem linna elu, see viis minutit jala kooli ja tagasi siis Vilde teel korteris nelja seina vahel ja teine pool on kõik, mis puudutab sedasama ema sünnikodu, ehk siis Pahkla, Kohila vald, angerja küla. Ja samuti siis ka seal Keila jõe kaldal neid nädalavahetusi ja suvesid, kus siis käis eriti seal Pahklas käis ikka nagu tohutu elu, et ehitasime onne ja lõime oma vabariike ja pidasime poode ja tegime, vermisime oma raha ja ja tegime heina ja ma tea, viskasime sealauta tühjaks ja vaatasime, kuidas siga tapetakse ja noh, kogu see selline ehe maaelu nagu, mis käis. Hommikust õhtuni. Ei ole ka, ei mäleta, et oleks saanud mingit nooti kuskil või keegi oleks mind takka sundinud. Tõbi hõbi nüüd, et kuidagi see õppimine käis loomupäraselt ja nii-öelda kolmede neljade-viitega ja ei ole ma kuskil noorsoopolitseile vahele jäänud, ega naaber vene kooli aknaid sisse visanud ega midagi, et et jah, muidugi sai proovitud seal koolidiskol suitsu ja natuke viina ka, aga, aga see ei hakanud kuidagi külge ja olin sihuke hea, hea rahulik poiss, ütleme nii. Proovi konkreetselt mõelda esimesele mälestusele, emast. Mis pilt sul üldse temaga seoses sealt minevikus silme ette tuleb? See kõige esimene hetk? Oma emaga seoses? See võib olla ema toas, kus oli selline vana kettaga telefon, mida tänapäeval ei ole ja seda sai seal võib-olla nelja-viie aastasena natuke liiga palju näperdatud, see tundus nii põnev asi olevat. Et see on võib-olla see esimene mälupilt. Aga palju pilte muidugi ajakirjandusmajast, kus ema töötas, töötas ju kokku pool sajandit, sisuliselt reporterina, jooksis pressikonverentsidele ja oli, oli ülemus ja vähem ülemus ja et kuidas sai siis ajakirjandusmaja kohvikus neid moskva saiakesi söödud ja ja seal nii-öelda hängitud, et see on võib-olla esimesed pildid. Nii aga isa kaseosas, mis on esimesed pildid isaga seoses ikkagi seonduvat Kiisaga kiisale palju aega veedetud ja, ja ka selles vanas isa lapsepõlvekodus, mingisugused mälupildid, kas või see, kuidas, kuidas vanaema, keda ma nagu eriti ei tundnud eriti kokku ei puutunud, istub seal oma kiiktoolis ja teeb oma näputööd ja ja, ja kuidas siis isal on igasugust kola seal õue peal, mida ta varunud, talle meeldib varuda igasugu asju endale. Ja mis puudutab meresõitu, siis meil oli korteris selline klaasuksega selline kapp. Lapsepõlvest ma mäletan küll, ma vaatasin, mis imelikud asjad need seal on seal klaasi taha pandud. Ja need olid isa poolt merelt toodud igasugused esemed, seal oli küll mõõkkala mõõk ja vala uimed neutraalsed, muidugi ta korjab saaki omal kokku ja korallid ja kookospähkleid ja ja et praegu niukseid asju tooks, läheks ilmselt kinni. Aga siis olid jah, mulle tundusid väga kummalised asjad, alles hiljem hakkasin nagu pilti kokku panema, et kust need pärit on ja mis need on. Ja, ja see kinnimineku jutt on praegu väga õige, sel ajal mul olid näiteks merelõvinahku. Neil on praegugi, mis kuskil, aga see nahkliku kangesti kõva niukene kehvasti pargitud oli siis oli kalmaarid ja need suured merre vähida, neid ei lubata üldse praegu. Aga kõige põhilisemad mälestused isaga ikkagi on sellest ajast, kui sama kioskimajandus pihta hakkas ja poe pidamine ja seal said kõva poiss, et, et isa Ta hakkas ehitama üht meeletult suurt maja sinna suvilarajooni keskele pidi olemast neli korrust ja ja, ja noh, kujutage ette, suvilad, eks, väiksed madalad majad ja siis kerkib selline võimas asju tootmiskompleks ja pood ja elupinnad ja kõik talveaed ja mida kõik seal pidi olema. Ja noh, selle maja, sellised vundamendi valamised ja niuksed asjad on ikka nagu silme ees ja pärast hiljem ka, kui kui hakkasid siis suur suhkruäri konjaki äriveini ja olid nagu maast laeni kõriauguni täis tema tema laod ja kuidas siis autotseerisid seal Kiisal kioski ees, et tuldi üle Eesti kokku, et saaks oma 50 kilose suhkrukoti kätte jäävad, need ajad on nagu ehedamalt meeles. Just tuletame meelde, konteksti mõttes on ju oluline, et seal 90.-te aastate algus mitte midagi polnud mitte kusagil, aga siis leidus Eestis üks pisikene punkt, mis oli omaettevõtluse poolest nii silmatorkav. Et sellest sündis. Kas oli Eesti kroonikafilmisarjas üks episood ehk sellest tehti eraldi film, kuidas üks tüüp majandab Tallinnat lähistel pisikeses kohas aeg-ajalt ma saan aru, kaasnes sellise ettevõtmisega rahvarahutusi, kui saabus mõni suurem last, ma ei tea siis suhkrut või viinereid või mida iganes. Jah, nii oli, et mäletan, sõitis nii-öelda suur rekka, sõitis tagumikuga siin lao ette ja siis sealt hakati nagu vinnama pool päeva vinnati, mingisugust kraami sinna, isa lattu ja ja kuidas me siis käisime ja noh, linnas nii-öelda kauba järel ja küll õlletehases, küll leiburis, hea küll. Kuskil limonaaditehases ladusime selle isa Huassi mikrobussitäis, siis sõitsime rõõmsalt tagasi kiisale, et ühes käes siis nagu soe aurav kirde sai ja teises käes siis nagu limonaad, et selles olukorras, kui mitte kusagil mitte midagi ei olnud, kõik oli defitsiit. Õnnestus teil panna püsti niisugune äri, kuidas oli võimalik hankida midagi sellist, mida mitte keegi teine ei saanud. Kõigepealt, ma hakkasin tutvust looma Moldaavlastega ja mul ei lähe viimsed, kõik ole ettevaatlik, need on pool mustlast. Nad tõid ausalt mulle koormat kohale, mida mul oli ja maksin neile kohe raha kätte, sest rahakas kuue ringlema koormat, mida head konjakit, muide konjakiga algas kõik pihta, ei, mitte ainult. Veini tulid ja, ja siis oli seal neid. Küpsetan sul mingisugust krõpsud maitsega pulgad või mis seal olid ja igast niuksed asjad. Ühesõnaga tekkis raha, mida oli võimalik siis liigutama ja just täpselt ja oli näiteks Mul on nii meeles. Savisaar rõhutas, olles peaminister sel ajal, et eraettevõtlust on vaja ja mina siis sama raiusin ka edasi ja läksin siis näiteks Valga lihakombinaati. Sõitsin kohale, kas 53-ga, need suured veoautod, nõugala koputasid uksele ja ütles, et mida, et ma olen eraettevõtja, kõigil jäi suu lahti, mina, nemad ei tea, kes on. Ma ütlesin, näed, siin on raha, siin olen mina, pange koorem peale. Nii oligi nii ja nii hakkas äri kasvama, aga lõpuks tuli Ukrainast 10 tonni suhkrut, sel ajal kui kilo kanti talongide vastu, laadisin maha, palav ilm oli ja siis pärast tükivad kotid vaid takukotid kuidagi sealt munes suhkrut kleepuva higise keha peale jões pesimesi sellest puhtaks. Ja kui siis läks lahti kahe päevaga, laupäev, pühapäev ja eks nad tegid külma, sest see oli ikka päris pöörane mäng, mis seal siis toimub? Sealt tulid kaebused, mina olla, kõik su ja liikluse ära seganud, tänav on rahvast täis, kuskil ei ole lõikumise võimalused ja nii edasi. 10 tonni suhkrut läks, häda tuleb mul meelde jäänud üks üks vene lanna daam oli niisugune, nagu kannaksin, rünnakad laami surus muses suhkrukotivirna vastu andis mulle joobe hingates, kas ma saan koti või ei saa. Toivo, kas sa selle kõige juures seal oli ju käsi mängus juba noore poisina kas olite tasuta tööjõud või tasutud tööjõud ikka tasutud, ikka tasutud ja mul on küll niisugune tunne, et ei teinud pätti mänginud? Jah, ja noh, lisaks sellele, et ma olin seal poes müüa, siis mingil hetkel oli vaja siuke nagu mänedžeri kohustusi lähevad, et kui isa sõitis näiteks Saaremaale korduvalt puhkama, siis kogu poe majandus jäi minu peale ja noh, esimesed nii-öelda joomased nagu, nagu isale meeldib öelda, need ikka tulid hommikul vara juba. Koerte haukumine oli siis minu signaal, et pood lahti teha. Aga selle saate seisukohalt tähtsad teemad, suhted inimeste vahel. Eelpool sai mainitud, et tegelikult päris koos kasvanud ei olegi, ehk isa ei olnud enam perega siis, kui sina olid Toivo kuivana. Ma olen arvanud, et äkki kuskil kolme-neljane või niukkumise kuidas sul lisaga läbisaamine alles üldse jäi või suhted kui sellised on ka olukordi, kus pered lähevad lahku niimoodi, et neid suhteid ei jää üldse või on nendes suhetes väga pikaks ajaks auku? No siin, ma arvan, on kõik ikkagi emas kinni, esiteks see et ema sai kõigega hakkama, tal oli nagunii nii kange naine, nii tubli naine, et ta kasvatas pealtnäha mängleva alt üles nagu kaks poega, sa ei mäleta häda viletsust, raskeid ei mäleta, me ei ole kunagi olnud mingid külluses elavad inimesed, aga kogu see, see nii-öelda maal käimine ja, ja see tegi ikkagi lapsepõlve nagu täisväärtuslikuks igas mõttes. Ma ei mäleta, et me oleks nagu olnud rahapuuduses või midagi sellist. Ja teine pool on siis ikkagi see, et ma ei mäleta, et ema oleks mind kuidagi hoidnud nagu isa eest, et vot ärme sinna lähe või ära sinna ikka mine, et alati, kui me seal linnas sama sellele kollasele Žiguli hääled sisse panime, siis oli nagu kaks teed, et kas kas otse Pahklasse sinna vanaema juurde või siis väikse ümbersõiduga läbi Kiisa ja siin mintsis, kas visati sinna maha või sõitsime siis Pahklasse kaks varianti. Kogu aeg on minu silmis olnud need suhted, kõigil sellised normaalsed, pragmaatilised, ei mingit kibestumist. Ema ei kurtnud mitte millegi üle teinud, Nad ei alanud. Ja sai sai nagu kõigega hakkama. Madis, kuidas teie vaatas, oli võimalik säilitada sidemed ja suhted inimlikult, mul tuli üks mutil praegu meelde. Tähendab, ei ole halba ilma head head ilma halvata. Tänu sellele, et nendel oli abiring, raha mandril tulin, mina ei pannud oma taskuid, ei läinud, panin lauale siputada, siis tänu sellele on nad mõlemad nii kaugele nüüd punnid. See oli nii-öelda võimalus siputada nii palju kui jaksasid. Ehk te väidate seda, et isa ei olnud ees kodus? Ja poiss, mine sinna ja too leiba ja ei kahandanud appetit ise siis rohkem paremini hakkama saama. No mul on niisugune tunne, et ma lähen nüüd tagantjärgi niimoodi saan aru nagu, aga kuidas te tookord mäletate nende suhete sättimist, et kas teil Hillega oli sellel teemal? Ma püüan inimlikult lihtsalt aru saada mingit jagamist ka nii-öelda või kokkulepe, kuidas see sünnib, et mis suhe jääb poistega, kui te ise lähete kodust ära? Mina ei tea, mul ei olnudki aega niimoodi. Vahepeal mul oli kogu aeg mingis ussiputada, mis kogu aeg oli tegevust ja, ja tegevuse käigus, no ma ei tea, ma sattusin niukse ringi peale, mul ei olnud aega istuda niimoodi kodus ja mõeldud niimoodi. Ma pean ütlema seda, et lille oli väga visa hingega naisterahvas ilmselt ka lihtsa maatööga mäele saanud. Esiteks nad, nemad ei pea kumbki, meil oli enne seda veel üks poiss, kes elas ainult üheainsa päeva. Jaa, hüüan, ta oli siis tunduvalt ettevaatlikum, ta oli palju haiglas, et neid kahte tegelast välja tuua. Niimoodi nagu vaja on ja mina olin vist üheksa kuud oma esimesest eluaastast haiglasse ja nii et kahepoolse kopsupõletikuga head siis teoreetiliselt tegelikult peaksid sadama pere kolmas laps. Ja mida ma veel tahaks öelda? Ülle saatus või midagi sarnast, mis oli minu isa saatus? Mina käisin sulle ajakirjandusmajas pähe, ma käisin seal üsna palju. Ja eriti viimase lõpus oli see õhk nii paks, et seal ei olnudki midagi muud kui ainult suitsu sisse ja ilmselt sealt ka see kopsuga. Ta tuli täpselt nagu isa. See on minu arvamus ja ma olen mõelnud, et mis, mis on see tühimik või kas seda üldse on, et mis sellest on jäänud, et isa meiega ei kasvanud koos. Ja Ma mäletan, ma olin väiksena selline nagu, nagu õrna hingega või sihuke hästi tagasihoidlik, niisugune tasakaalukas, ettevaatlik igas mõttes niukene, kõrnake või niisugune nagu natuke võib-olla isegi nohiklik, kuigi ma nohik ei ole kunagi olnud, sest selle nohiklikkuse tasakaalustus see, et ma olin hästi pikk ja kooli korvpallimeeskonna kapten, eks ju, et siis ei saa olla nohik, et ikkagi oled selline natuke rind kummis ees ja aga minu meelest tühimikku nagu polegi, et siin ei ole, et puudus selline isa karm käsi, kes oleks nagu kasvatanud sellist nagu mehest, meest või midagi sellist, praegu ma mõtlen sellele kõigele tagasi ja ja küll on hea, et ma olen selline stoiline ja natukene ettevaatlik ja sihuke tagasihoidlik moment, mida ise mainis, et et võib-olla see sundis inspireeris sind venda rohkem ise pingutama või hakkama saama, et kas siin võib olla mingi iva sees ka. Püüad rohkem kui sul ei ole ees seda kuju, kes lööb naela seina, noh kujundlikult, ma arvan, et siin ema autoriteediga ja sellise oma natuuriga ala teaduslikult mõjutas, meediat mäletan, vennal oli see mure, et ta kusagil vist üheksanda või 10. klassini olid üsna kehv õppeedukus, noh, kahed ja kolmed ja niimoodi, eks see ikka teeb ju emale muret, eks ju, või selline tunnistus on, pannakse lauale, eks. Aga siis ühel hetkel toimus mingi senini totaalne muutus venna mõttemaailmas, kus ta peaaegu et lõpetas keskkooli medaliga. Ma olen mõelnud, et mis see on või kust see tuli ja, ja mulle tundub, et siin on ikkagi see, see selline ema eeskuju ja natuur mängib väga palju rolli ja minul ka. Et selline aukartus tema tema rolli ees meie kasvatamisel ja see see järjest suurenes võib-olla ilma et me seda nagu teadvustaksime endale, kui sa räägid kasvatamisest ja sedasama, sa kasvatad siis mida sa ema puhul välja tooksid? See oli võib-olla see, et sihuke pool vabakasvatus või just ei olnud sellist tohutut suunamist või utz, mis sest, et nüüd sa pead tegema seda või minema sinna või olema nii või naa võimaluste andmine ja, ja võimaldamine, teha need oma vead ja nendest nagu õppida. Et see oli oluline moment ja, ja kogu aeg oli meil selline noh, emaga ikkagi selline nagu sõprus ja usaldus, et seda kunagi ei olnud, et ema ei teadnud, kus ma näiteks olen või kus vend täpselt kooserdab või et alati, kui läksime kooli kooli disc diskule nii-öelda, et siis ikka sai öeldud, et tulen tagasi kell 12 vä. Ja tulin tagasi kell 12, et ei olnud sellist asja, et ma olin kuskil ära kadunud, aga vanad huvitavad juhused on, kui isa eelpool rääkis, kuidas tema isa oli merel ja siis nii-öelda pool juhuslikult neljast vennast kolm sattusid ka merele. Sinul, ema töötas sigaretisuitsust paksuse umbses ajakirjandusmajas, ilmselt see emotsioon, ma kujutan ette, on sulle ka tuttav, mida isa kirjeldas just hetk tagasi. Et kas siin on ka niisugune väike konks, et et see võis mõjutada mingil määral saatust. Minul oli pigem nii, et pärast keskkooli lõppu ega ma ei teadnud, mida ma teha tahan täiesti nagu hall pilt oli ees, et käisin korra proovimas Tartus põhimõtteliselt nii et lähen lihtsalt vaatan, mida seal pakkuda tuntakse ja võib-olla midagi inspireerib ja siis üritasin teha politoloogiateaduskonda sisseastumiskatse, kukkusin läbi. Mis valikud mul siis on, mõtlesin päeva lõpuks ja, ja ainuke asi, mis pähe tuli, oligi seesama meedia, et noh, prooviks, et mul ei olnud kunagi mingit kirge kirjutada või või kuidagi olla nii esiplaanil, vahendada mingeid sündmusi või olla siuke püstolreporter, ma ei teadnudki, mis see on. Ja läksin siis Concordia ülikooli, mis Viimsis kunagi oli üsna üsna heal tasemel anti seal meediaharidust. Nii et ema sõrm vähemalt otseselt ei ole kuidagi mängus olnud sinu elukutse valikul? Absoluutselt mitte. Ma ei, ma isegi ei mäleta, tema oleks mulle mingeid ideid andnud, et kuule sulle sobiks see või too ainuke asi, mis ta jah tegi mille, mis suunise osas ma olen küll väga tänulik on see, et ta viis mind käekõrval siis Tallinna poistekoori kus sai mitu head aastat üle Euroopa ringi reisitud ja põnevaid kohti nähtud ja, ja elamist õpitud ja iseseisvust. Jah, võib-olla see ühine iseloomuomadus veel lisaga ongi sihuke visadus, et läbi kas või läbi halli kivi, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Taivo, sa said isaks ise 20 aastaselt võrdlemisi vara nõuka ajal mitte midagi väga erilist, minu meelest, et varastes kahekümnendates olid paljudel perede lapsed. Kuidas sa enda elus see hetk tundus, nüüd hiljem tagasi mõeldes oli see vara, tuli see vara sinu jaoks või sa olid vall, mis jah, mina sündisin, kui ema ja isa olid vist 39 või isegi juba 40 ja ma ei olnud aega. Noh, mina ei ole sihukse pere planeerimisega kunagi tegelenud asjad lihtsalt juhtuvad ja kui on vaja käia koolis, käia tööl ja veel hoida, kasvatada lapsi, siis, siis me saame sellega hakkama. See kõlab väga ilusti, nii need asjad ongi käinud, et ma ei ole kunagi mõistnud nagu neid inimesi, kes ütlevad, et ma olen kõigepealt vot selle eesmärgi saavutanud jõuan sinna kuskile kuskile tasemele, kus mul on vat ja palk ja siis ma muretsen maja ja kodu ja auto ja siis hakkame laste peale mõtlema, et esimese lapse nimi on esimese lapse nimi, on Elizabeth. Kui Elizabeth sündis, sa väidad, et polnud midagi lihtsamat loomulikumat ühe, 21 aastase kuti jaoks, kui hakata titega tegelema, seal ei olnud ämbritäis külma vett krae vahele mitte midagi. Ja kindlasti oli, aga mis ämbritäis külma vett ikka siis nii väga teeb, et korra võtab nii-öelda võbelema ja, ja siis läheb nagu kergelt soojemaks, et mis esimene emotsioon on, mõeldes tagasi esimest korda isaks saamisele hiljem see sündmus, noh, mõnes mõttes on ta samas, mõnes mõttes on iga kord uus. Aga ikkagi see esimene on kõige esimene. Mis sul sellest ajast kõige keerulisem ma väljakutsena meelde jäänud? Kui ikkagi laps on olemas, peres tuleb leida oma elamine ja oma kodu ja, ja nii-öelda eralduda vanematest. Eks need rahalised küsimused seal kõigepealt kindlasti tolme, majandusolme ikka jaa. Aga noh, ega siin ei ole ka mingit nagu otseteed, et et nüüd on kõik olemas, et tulebki vaikselt hakata Ta hakata pihta ja kui on selline hea mõistlik abikaasa, kes kes toetab ja vajadusel motiveerib, inspireerib, et siis siis ei ole ju midagi ületamatut kooskasvamise protsess, ka lapsevanemad täna ja, ja ka ja ka abikaasa täna on ju üdini loomulik, et keegi meist ei ole sündinud lapsevanemaks ja ja nii-öelda armastavaks hoolivaks abikaasaks. Kus kohas või mis küsimuses on sinu jaoks süütenöör last kasvatades kõige lühem, mida sa enam ei mõista või kuskohast sa enam vastu ei tule või kompromisse ei tee. Noh, eks väiksemate puhul on kõik, mis puudutab seda sõnakuulelikkuse ja kui ikka mitu korda midagi pead ütlema, eks siis süütenöör järjest lüheneb. Et ilmselgelt. Ja niimoodi teismelise eas üritad siis mõista noore inimese valik, kuid, ja kui sealt ikka midagi väga totrat reaalselt ikka väga totrat vastu vaatab, et siis siis muidugi korrigeerid, sa võiksid ühe näite tuua. No mis Elizabethi puudutab, siis tal on olnud, ütleme, kooliga reaalainetes on, on probleeme olnud, ei saa aru ja siis sageli tekib selline tunne. Ta lööb nagu käega, et ah, las õpetaja laob neid kahtesid ja ja et see ei ole üldse mulle ja kool on üldse nõme ja siis oledki üritanud ikkagi sisestada seda et need kõik inimesed ikkagi tulevad seal kokku sinu jaoks ja mine nüüd nagu võta ära see, mis sulle kuulub, see teadmine, see tarkus kui selleks on vaja konsultatsioone, kui selleks on vaja. Ma ei tea, õpetajal nii-öelda varrukast kinni võtta füüsiliste, et tee mulle see asi selgeks, siis seda on vaja teha, sest kõik see, see seltskond käib seal selle nimel koos, et sina saaksid selle tarkuse lõpuks kätte ja sina saaksid hea hariduse ja jõuaksid edasi oma elus kuskile järgmistele õppetasemetele. Et see on üks niisugune põhiline asi, mis meil siin mingil ajal on olnud. Et me korrigeerime, hoiame nagu teatud mingis raamis lapsi heas mõttes, kui seda raami võib näiteks kirjeldada kui, kui sellist kristlikku kasvatust, hoolimine iseendast, oma lähedastest ja ühiskonnast. Ja anname võimalusi, reaalselt, pakume võimalusi, mine proovi seda spordiala või mingi mingi ring või vaatagi, see sul hakkab meeldima, kui lapsel on vaja. Ma tea uut mingit molbertit, näiteks et siis palun siin see on, et ainult tee. Sa mainisid kristlikku kasvatust, kas on sinu ja sinu pere teema või see oli juba varem ema? See on ikkagi jah, minu teadliku täiskasvanu eluajal tulnud selline nii-öelda ümberlülitus. Ma mõtlesin tsitaadi välja, et mitte eksida, ma loen selle ette. Ma loodan, sa oled nõus natukene seda kommenteerima, mida see täpselt tähendab. Uus eluetapp algas 2003. aastal ja mul oli sel ajal eluraskusi, millest ise tol ajal väljapääsu ei näinud. Kas sa oled nõus ütlema, mis sa nii keeruline koht sinu elus oli, et seesama kristlik mõtteviis omaks sai võetud? No see oli seesama protsess, et kasvamine lapsevanemaks ja kasvamine nii-öelda abikaasaks, et tol hetkel oli vaja teenida raha, oli vaja luua selline materiaalne baas ja võib-olla unustasin ennast liiga palju tööle. Ja jätsin mõned asjad, mis ka minu rolli vajasid, et kuidagi isevoolu ja iseenesestmõistetavaks, et nendega tegeleb minu abikaasa. Ja sellistel puhkudel on täiesti loomulik, tekivad omavahelised hõõrumise arusaamatused ja ja neid me siis klaarisime pikalt, kuni lõpuks saime ära klaaritud. Vabandan küsimuse eest, aga kuidas kristlik mõttemaailm või viis või kirik või kogudus aitab selle olukorra lahendada, see on ju kahe inimese vaheline asi sügavalt kokkulepetes ja, ja praktilise elu valikutes kinni noh, keerulistel aegadel lihtsalt, et mõned sõbrad-tuttavad tassisid käekõrval olevistesse ja sinna sinna ma jäingi, aga jah, selle selles küsimuses me muidugi lahendasime omavahel asjad ära, jah. Aga teatud muudatused olid siis minus ilmselt juhtunud seal koguduses. Noh, mõned mõned sõbrad-tuttavad, kellega ma varem suhtlesin, lihtsalt kuidagi orgaaniliselt pudenesid ära maaelust ja ja tekkisid hoopis teised sõpruskonnad, kogukonnad, kellega ma tänase päevani tihedalt suhtlen ja see oli kõige keerulisem koht sinu elus. Siiamaani. Ma arvan küll, jah. Jah. Kas lon väga meeldivaid põhimõtteid või väärtusi, mis olid ema kaudu kodus esindatud, mida sa väga tahaksid oma lastele edasi anda või mis seal niisugused igikestvad? Mis kindlasti võiksid järgmise põlve juures ka märgatud olla? No kindlasti on siin väärtuslik see usalduslik suhe emaga, et sa ikkagi räägid temaga kui, kui sõbraga kõigest, ka kõige keerulisema seas me ikkagi suhtlesime otse ja vabalt, aga kuidas see saavutatakse? Usalduslik suhe. Mul oma lastega praegu on midagi sarnast. Sa pead olema aus, et see ongi võib-olla põhiline ja sa ikkagi ema oli, oli mingis mõttes ka nõudlik, ta ei lasknud neil kuidagi isevoolu, et kui oli vaja ikkagi minna maale heinatööle, siis poisid rivistati üles ja kui oli maise prügiämbrit välja viia või koristada või midagi sellist teha, et siis tuli teha. Saates käbi ei kuku, kui olid külas isa ja poeg Madis ja Toivo Tänavsoo. Aitäh teile nende juttude ja meenutuste eest. Mina tahan ka saatejuhti. Saatejuht on Sten Teppan, kuulajatele ka tänane treisi kaasa tegite, nädala pärast kohtume taas. Pikemat versiooni vestluses Toivo ja Madis Tänavsuuga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad jutuajamised laste ja nende vanematega.